Vanemliku kasvatusstiili ja perekonna sotsiaalse staatuse mõjud laste akadeemilistele saavutustele (0)

Vanemliku kasvatusstiili ja perekonna sotsiaalse staatuse mõjud laste akadeemilistele saavutustele Kokkuvõte teadusartiklist Referaat aines Sissejuhatus sotsioloogiasse
Roksa, J., Potter , D. (2011) Parenting and Academic Achievement : Intergenerational Transmission of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4) 299-321.
Käesolev referaat baseerub teadustööl milles uuritakse Ameerika kontekstis vanemliku kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi.
Meetod Infot koguti mitmest varem läbi viidud uurimusest:

• Sissetulekuid uurivast paneeluuringust PSID (Panel Study of Income Dynamics)

• Longituuduuringust mis hõlmab tööga hõivatust, sissetulekuid, vara, kulutusi, tervist, abieluseisu, laste arvu, laste arengut, heategevust, haridust jne. Vanemate sotsiaalse klassi defineerimisel arvestati nende sotsiaalset päritolu ning hetkelist majanduslikku stataatust ning liigitati pered nelja klastrisse: stabiilne kesk-, uus kesk-, uus töölis- ning stabiilne töölisklass.

• Laste arengu uuringust CDS ( Child Development Study)

• Woodcock- Johnson Test of Achievement mis mõõdab õpilase akadeemilist võimekust matemaatilise ning lugemisoskuse baasil.

Saadud tulemused normaliseeriti ning võrreldi PSID programmi abil.
Arvestati järgmisi demograafilisi näitajaid: sugu; rass ja rahvus; lapse vanus; immigratsiooniline staatus; ema vanus lapse sünni ajal.
Valimiks oli 2543 õpilast vanuses 6-14 aastat.
Tulemused ja autori järeldused
Laste testide tulemused langevad sotsiaalse staatuse langedes. Kõrgema staatusega laste testide tulemused olid paremad.
Uurijate sõnul leiab aset kultuurilise kapitali efekt, mille kohaselt toimub kultuuriline reproduktsioon – kultuuriline kapital antakse edasi põlvest põlve. Osa efektist on seletatav ka kultuurilise mobiilsusega mil keskkonnas kasvamine toob kaasa sellesse sulandumise ning ülespoole liikumise. Töölisklassist päritolu puhul ilmnes positiivne seos varases eas kõrge staatusega kultuurilistes tegevuses osalemise ja hilisema staatuse tõusu vahel. Uurijad järeldasid, et kui lastele teatud staatust eksponeerida hakkavad nad seda ihaldama ning soovitud suunas liikuma.
Lisaks leiti, et võrreldes töölisklassiga saavutavad keskklassi lapsed suurema tõenäosusega kõrghariduse juhul kui nende vanemad seda soovivad.
Ühes teises uuringus (Harding 2011) seletati akadeemilise edu ja päritolu seost kasvukeskkonna mõjuga läbi kultuurilise modelleerimise teooria. Harding leidis, et kõige madalama staatusega piirkondadest ning linnaosadest pärit noorukid vastavad tõenäolisemalt, et ülikoolis õppimine ei ole nende jaoks ihaldusväärne . Paremate eelistega naabruskondades ollakse kõrgkooli mineku ihaldusväärsuse suhtes konsensusel. Uurijate sõnul ei ole siinkohal tegu ainult haridust mitteväärtustava keskkonna mõjuga vaid põhjusi tuleb katsuda laiemalt mõista ka kultuurilise modelleerimise lähtekohast – kultuuriline heterogeensus1 tingib olukorra mille mõjul noorukid ei suuda oma hariduslikke eesmärke mõista ega realiseerida.
Milliste loengus käsitletud teemadega antud artikkel seostub
Antud artikkel seostub ning sobib illustreerima mitmeid kursuse käigus läbitud sotsioloogilisi temasid. Näiteks: sotsiaalne ebavõrdsus, perekond, kultuur ja ühiskond. Samuti võiks selle siduda inimese arengu ja sotisaalse keskkonna valdkonnaga.
Mida artikkel mulle andis
Esiteks pani see mõtlema, kuivõrd saavad erinevate teadusuuringute tulemused olla laiendatavad Eesti kontekstile. Haridusliku kihistumise ning seeläbi juba olemasoleva eliidi taastootmise teema käis hiljuti läbi ka siinsest meediast. Postimehe artiklis tõstatati teema kuidas majanduslikult paremal järjel inimestel on paremad võimalused oma järeltulijatele kvaliteetse hariduse võimaldamiseks. Näiteks tasulise eelkooli ja õppe poolest kallima eliitkooli võimaldamise näol. Ning sellest tingituna taastoidab jõukus sotsiaalset kihistumist ka siin. Samas on oluline arvestada asjaoluga, et uurimustöö tugineb Ameerika näitele. Uurimuses mainitud madala staatusega piirkondade näol on tegu getodega, kus on suur immigrantide osakaal ning kõrge kuritegevuse tase. Ning, võib eeldada, et Eestiga võrreldes määrab Ameerikas piirkond tugevamalt kooli millesse laps õppima satub. Seega pakub artikkel mõtteainet kuid selle tulemused ei ole üks-üheselt kõikidele oludele taandatavad.
Teadusartiklite lugemine on minu hinnangul üks paremini harivaid õppemeetodeid. Need laiendavad lugeja teadmisteraadiust korraga mitmes valdkonnas ning panevad mõistma õpitava seoseid nii akadeemilise- kui reaaleluga. Siit saadud infokillud täiendavad mu teadmistepagasit ning toetavad analüüsivõimet. Reaalset kasu võib olla juhul kui asun kunagi tööle õpilasnõustaja või koolipsühholoogina. Lisaks aitas antud artikkel mõista sotsioloogiat kui ühiskonda laial tasemel uurivat teadust. Ning inimeste suhteid ümbritseva keskkonnaga ja seda, milline mõju võib olla keskkonnal nii meie valikutele kui ka valikute läbi sündivatele tulemustele.
Kasutatud kirjandus
Harding, D. J. (2011) Rethinking the Cultural Context of Schooling Decisions in Disadvantaged Neighborhoods: From Deviant Subculture to Cultural Heterogeneity. Sociology of Education. 84(4), 322-339.
Juurak, R. (2014) Kesklinna eliitkoolid taas pinnuks silmas. Postimees, 14.detsember.
Roksa, J., Potter, D. (2014) Parenting and Academic Achievement: Intergenerational Transmission of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4), 299-321.
1: Paljude võistlevate ja omavahel konfliktsete kultuuriliste mudelite olemasolu keskkonnas.