Riigiõiguse KORDAMINE EKSAMIKS 2014 kevad (0)

PS §9
komm 5. Füüsilised isikud on ka siis põhiõiguste kandjad, kui nad asutavad nt mittetulundusühingu. Kui avalik võim kitsendab mittetulundusühingu tegevust, siis riivab ta iga ühingu liikme põhiõigusi. Küsimusele, kas ka ühingu enda õigused on riivatud, annab vastuse § 9 lg 2, mille õiguslik tagajärg näeb ette, et põhiõigused laienevad vähemalt osaliselt ka juriidilistele isikutele. See säte laiendab üksikute põhiõiguste kehtivusala teatud isikute ühendustele. Ilma § 9 lga 2 oleksid põhiõigused ainult füüsiliste isikute õigused.
Lõike 2 koosseisu moodustavad kolm kumulatiivset tunnust:
1) tegu peab olema juriidilise isikuga § 9 lg 2 tähenduses;
2) juriidilise isiku põhiõigusvõime peab olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega;
3) juriidilise isiku õigusvõime peab olema kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega.
Paragrahvi 9 lg 2 õiguslik tagajärg on, et põhiõigusvõime laieneb konkreetsel juhul juriidilisele isikule.
5.1. PS ei ütle sõnaselgelt, mida tähendab „juriidiline isik”. Tegemist on seaduse tasandi mõistega, millel on õiguskeeles väljakujunenud tähendus. Juriidiline isik on abstraktne moodustis , millele õiguskord annab õigusvõime. Siiski ei kattu PS mõistekasutus seaduse mõistekasutusega. Erinevus PS ja seaduse juriidilise isiku mõistete vahel seisneb nõutava õigusvõime ulatuses. Kui seaduse tasandil on juriidilise isikuga tegu alles nn täisõigusvõime esinemisel, siis PS lävi on madalam: juriidiline isik § 9 lg 2 tähenduses on ka osalise õigusvõimega moodustis.
 
5.1.1. Juriidilised isikud § 9 lg 2 tähenduses on kõigepealt kõik eraõiguse juriidilised isikud, milleks on ÄS § 2 lge 1 ja 3 kohaselt täis-, usaldus- ja osaühing , aktsiaselts ning tulundusühistu ; SAS § 1 lg 1 kohaselt sihtasutus ja MTÜS § 2 lg 1 kohaselt mittetulundus­ühing.
 
5.1.2.Paragrahvi 9 lg 2 ei kehti siiski ainult eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes, vaid laieneb ka ülejäänud iseseisvatele eraõiguslikele moodustistele, millel on vähemalt osaline õigusvõime. Osalise õigusvõimega on tegu siis, kui õiguskord tunnistab , et vastav moodustis võib olla vähemalt ühe õiguse iseseisvaks kandjaks . Juriidiline isik PS tähenduses on iseäranis ka lihtõiguses iseseisev õigusvõimeta seltsing (VÕS § 580 jj). Näiteks on RKHK leidnud: „[J]uhul, kui seltsing omandaks avaliku õiguse sfääris subjektiivseid õigusi ja kannaks kohustusi, tuleks möönda ka tema halduskohtumenetlusliku õigusvõime olemasolu” (RKHKo 26.11.2006, 3-3-1-43-06, p 22). Samuti võib juriidilisteks isikuteks PS tähenduses pidada välismaa äriühingute Eesti filiaale (vrd RKHKm 30.10.2003, 3-3-1-68-03, p 15).
Kui põhiõiguslikust kaitsest välistada osalise õigusvõimega eraõiguslikud moodustised, mis ei ole juriidilised isikud, siis sõltuks võime kanda põhiõigusi seadusandja suvast. Põhiõigused on aga individuaalsed õigused riigi ning seega ka seadusandja vastu. Lisaks on piir täieliku ja osalise õigusvõime vahel küllaltki hägune, sest juriidilisel isikul ei saa iialgi olla kõiki õigusi, mis on füüsilisel isikul. Ilmselgelt puuduvad juriidilistel isikutel näiteks õigus elule (§ 16) ja õigus tervise kaitsele (§ 28 lg 1). Ka pilk EIÕK rakendamise praktikale kinnitab põhiseadusliku juriidilise isiku laiendava tõlgenduse õigsust. EIÕK art 34 annab õiguse pöörduda EIK-sse peale füüsiliste isikute ja organisatsioonide ka isikute gruppidele ehk ühendustele.
Osalise õigusvõimega moodustistest tuleb eristada lihtsalt sotsiaalseid gruppe ja juriidiliste isikute organeid, mida õiguskord ei muuda iseseisvateks õiguste ja kohustuste kandjateks suhetes teiste õigussubjektidega. Samal ajal kui sotsiaalsetel gruppidel puudub nende õigusliku ebamäärasuse tõttu sootuks õigussubjektsus , võivad organid olla üksnes siseõigusnormide kandjateks ja adressaatideks. Sotsiaalsed grupid on nt koosolek, ettevõtte töötajaskond ja jalgpallimeeskond; juriidilise isiku organid nt aktsiaseltsi üldkoosolek (ÄS § 290 lg 2), juhatus (ÄS § 306 lg 1) ja nõukogu (ÄS § 316). Nimetatud grupid ja organid ei ole juriidilised isikud § 9 lg 2 tähenduses.
 
5.1.3. Lõike 2 sõnastus ei tee vahet era- ja avaliku õiguse juriidiliste isikute vahel. Ka avaliku õiguse juriidiline isik on juriidiline isik § 9 lg 2 tähenduses. See ei tähenda siiski, et põhiõiguste kaitse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele laieneb. Põhiõiguse kaitse laienemine eeldab ka ülejäänud § 9 lg 2 tunnuste täitmist ning peab seega olema veel kooskõlas juriidilise isiku üldiste eesmärkide ning põhiõiguse olemusega.
 
5.1.4. PS ei tee vahet sise- ja välismaistel juriidilistel isikutel. Põhiõigusvõime on seega ühtviisi nii sise- kui ka välismaistel juriidilistel isikutel. Näiteks on Riigikohus tunnustanud Ukrainas registreeritud avatud aktsiaseltsi põhiõigust omandile (§ 32) ja üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1) (RKÜKo 16.05.2008, 3-1-1-88-07).
 
5.1.5. Juriidiliste isikute õigusvõime ulatus määrab ka nende põhiõigusvõime ulatuse. Osalise õigusvõimega isikute ühendused ei saa § 9 lg 2 alusel oma õigusvõimet laiendada ega kõikehõlmavaks õigusvõimeks muuta. Põhiõiguste kaitse laieneb neile ainult niivõrd, kui nende tsiviilõiguslik õigusvõime ulatub.
 
5.2. Paragrahv 9 lg 2 lause teine pool seab piirid põhiõiguste kaitse laienemisele juriidilistele isikutele. Kõigepealt peab põhiõigusvõime laienemine juriidilisele isikule PS mõttes olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega.
 
5.2.1. Juriidiliste isikute üldised eesmärgid ei saa tähendada konkreetse juriidilise isiku põhikirjas fikseeritud eesmärki. Põhikirjas fikseeritud eesmärk ei ole üldine eesmärk, vaid selle juriidilise isiku konkreetne eesmärk. Üldine eesmärk peab olema laiem. Vaatluse alla tuleb juriidilise isiku kui õiguse instituudi objektiivne eesmärk. Juriidiline isik ei ole asi iseeneses. Maailma on võimalik ette kujutada ka ilma juriidiliste isikuteta. Kõik õigussuhted oleksid sellisel juhul taandatavad füüsiliste isikute vahelisteks õigussuheteks. Sellisel juhul muutuksid õigussuhted aga nt multinatsionaalsetes kontsernides ülemäära keeruliseks. Liigne keerukus saaks takistuseks majanduse arengule. Samuti võib probleemiks kujuneda inimelu ajalikkus. Keeruliste õigussuhete, nagu nt autoriõigus , puhul võivad füüsilise isiku surmal olla sellisel juhul saatuslikud tagajärjed terve ettevõtte käekäigule. Need on aga argumendid juriidiliste isikute kui selliste vajalikkuse põhjendamiseks, mitte aga neile iseseisva õigusvõime omistamiseks. Juriidiline isik on õigusteaduse konstruktsioon, mis on loodud selleks, et kergendada inimeste elu. Sellest lähtuvalt on juriidiliste isikute üldine eesmärk tagada füüsilistele isikutele rohkem vabadust, kui neil oleks ilma juriidiliste isikuteta maailmas.
Teooriat, mille kohaselt juriidiliste isikute põhiõigusvõime sõltub nende taga seisvate füüsiliste isikute vabaduse kitsendamisest, nimetatakse personaalse substraadi teooriaks. Selle teooria autor on tuntud Saksa riigiõiguslane Günter Dürig. Personaalse substraadi teooria kohaselt peab põhiõiguste rakendaja alati tuvastama oma põhiõiguste rikkumist väitva juriidilise isiku puhul, kas selle juriidilise isiku taga on era- või avalik huvi. Personaalse substraadi teooria tagajärjeks on see, et reeglina puudub põhiõigusvõime avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul tuleb teha vahet. Välistada tuleks nende eraõiguslike juriidiliste isikute põhiõigusvõime, mille kõik osakud on riigi või riigist alamal seisva avalik-õigusliku juriidilise isiku käes. Näiteks on selline eraõiguslik juriidiline isik Riigi Kinnisvara AS, mille ülesanne on riigi jt avalik-õiguslike juriidiliste isikute kinnisvara hallata. Kahjuks jäi Riigikohtul AS Eesti Raudtee osas seisukoht välja ütlemata (vrd RKPJKm 25.05.2010, 3-4-1-21-09). Kõigil neil juhtudel on juriidilise isiku taga avalik ja mitte erahuvi.
Põhiõigusvõime on seevastu olemas kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel ja osalise õigusvõimega ühendustel, mille vähemalt üks osak kuulub mõnele füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule eeldusel , et selle juriidilise isiku taga ei ole ainuüksi riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, vaid vähemalt üks füüsiline isik. Et sel moel võivad tekkida pikad ja tuvastamatud omandisuhete ketid, tuleb eeldada eraõigusliku juriidilise isiku põhiõigusvõimet, kuni ei ole tõendatud, et selle taga on 100% riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslikul juriidilisel isikul puudub põhiõigusvõime ainult siis, kui tema osakud kuuluvad täies ulatuses riigile või mõnele riigist alamal seisvale avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
 
5.2.2. Kirjanduses on väljendatud seisukohta, et ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud võivad olla põhiõiguste kandjad. Avalik-õiguslik juriidiline isik olevat põhiõiguste kandja, kui tema eesmärk seisneb individuaalsete õiguste realiseerimises. Näiteks tuuakse avalik-õiguslik ülikool, kirik ja ringhäälinguasutus. Siin tuleb vahet teha. Avalik-õiguslikul ülikoolil on PS-s kohaliku omavalitsuse garantiiga sarnanev tagatis : ainult avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste kohta käib § 38 lg 2. Siin puudub vajadus põhiõigusliku kaitse järele. Kirik on vastavalt § 40 lg 2 teisele lausele riigist lahutatud. PS välistab seega kiriku muutmise avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks . Avalik-õigusliku ringhäälingu­asutusega on lugu keerulisem. Kui lähtuda PS sõnastusest, on selle muutmine põhiõiguste kandjaks raske. Erahuvi rahvusringhäälingu taga olla ei tohi. Teisalt annab PS ammendava loetelu põhiseadusliku autonoomiaga varustatud avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest: § 38 lg 2 (ülikool ja teadusasutus), §-d 111 ja 112 (Eesti Pank ) ja § 154 lg 1 (kohalik omavalitsus ). PS ei näe sõnastuse järgi ette muid autonoomseid avalik-õiguslikke üksusi, millel oleks PS kaitse. Kuid PS tõlgendades tuleb arvestada ka süstemaatilist argumenti. Põhiseaduslikul ajakirjandus- ehk meediavabadusel (§ 45 koosmõjus §-ga 44) on äärmiselt suur kaal demokraatia põhimõtte jaoks, sest vaba ja kallutamata informatsiooni liikumine on demokraatia püsimise möödapääsmatu tingimus. Meediavabadusel on oluline avalik funktsioon ja sel põhiõigusel on vaieldamatult erakordselt tugev objektiivne külg. Sellest lähtuvalt on soovitatav tuletada meediavabaduse objektiivsest küljest avalik-õigusliku ringhäälinguasutuse põhiseaduslik autonoomia , mis sarnaneb eespool loetletud nimetatud autonoomiatega.
Muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ei laiene ka protsessi­põhiõigused (eelkõige § 14, § 15, § 24), nagu on kirjanduses väidetud. Kuid objektiivsest ausa õigusemõistmise põhimõttest tulenevalt peab kohus kohtlema menetlusosalisi võrdselt. Ausa õigusemõistmise põhimõtted on ühtlasi osa õigusriigi aluspõhimõtteist. Õigusriik ei ole mõeldav, kui osa õigus­subjektide suhtes oleks lubatud kalduda kõrvale kõigi protsessipõhiõiguste aluseks oleva ausa õiguse­mõistmise ( fair trial) põhimõttest. Seetõttu tuleb menetluses osalevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes kohaldada samu põhimõtteid, mis põhiõiguste kandjate suhtes, ainult et neil puudub põhiõiguslik iseloom.
 
5.2.3. Kokkuvõttes tuleb juriidilise isiku üldise eesmärgi väljaselgitamisel esitada küsimus, kas juriidilise isiku eesmärk on tagada füüsiliste isikute vabadus. Kui see on nii, siis on see juriidiline isik põhiõigusvõimeline. Põhiõiguste kaitse ei laiene talle ainult siis, kui on tõendatud, et selle taga on 100% riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik.
Teisiti on lugu avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Paragrahvi 9 lg 2 välistab põhiõiguste kaitse laienemise avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Neil avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, kes vajavad põhiseaduslikku kaitset riigi eest, on põhiseaduslikud autonoomiagarantiid (§ 38 lg 2, §-d 111 ja 112, § 154 lg 1). Küllap sellele tuginedes on RKHK rõhutanud nt: „Nimelt ei ole kohalik omavalitsus põhiseaduse mõttes „igaüks” ja talle ei laiene suhetes riigiga põhiseaduse § 15. […] Kohtukaebeõigus on tuletatav kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest ja kohtukaebeõigus on enesekorraldusõiguse teostamiseks vajalik siis, kui enesekorraldusõiguse tagamiseks puudub muu tõhus menetlus.” (RKHKm 23.11.2010, 3-3-1-43-10, p 22.) Erandina on soovitatav tõlgendada kirjutamata autonoomiagarantii meediavabaduse (§ 45 koosmõjus §-ga 44) objektiivsest küljest, andes põhiseadusliku autonoomia ka avalik-õiguslikule ringhäälingule. Protsessis tuleb avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes rakendada objektiivsest õigusriigi aluspõhimõttest tulenevalt samu garantiisid, mis põhiõiguste kandjate suhtes.
 
5.3. Juriidiline isik saab põhiõigusele toetuda, kui see on kooskõlas õiguse olemusega. Põhiõiguste laienemine juriidilistele isikutele on kooskõlas õiguse olemusega, kui juriidilise isiku käitumine võib langeda vastava põhiõiguse kaitsealasse.
Juriidilised isikud ei saa selle kitsenduse tõttu toetuda näiteks õigusele elule, nad ei sõlmi abielusid ning tütarettevõtetega aktsiaseltsil ei saa olla vanemate põhiõigust kasvatada oma lapsi. Seevastu tulenevad elukutse, ettevõtluse ja omandiga seotud põhiõigustest juriidiliste isikute subjektiivsed õigused. Nende üheselt mõistetavate juhtude vahel on hall tsoon, kus tuleb põhiõigust igal konkreetsel juhul tõlgendada. Küsitav on nt eraelu puutumatuse (§ 26) laienemine juriidilistele isikutele. Kui asuda seisukohale, et § 26 kaitseb isikuks olemist, mille paratamatu eeltingimus on erasfäär, siis on selle õiguse laiendamine juriidilistele isikutele kaheldav. Erasfääri kaitse eesmärk on kaitsta isikuks olemist, kuid juriidiliseks isikuks olemine ei saa kunagi olla eesmärk omaette , vaid alati ainult vahend eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu ei saa juriidilisel isikul olla erasfääri. Juriidilise isiku ärisaladust kaitsevad ettevõtlusvabadus (§ 31) ja omandipõhiõigus (§ 32), tema äriruumide puutumatust § 33 ja sõnumisaladust § 43 (vrd RKPJKo 04.11.1993, III-4/1-4/93). Muus osas on juriidilised isikud avalikud isikud.
 
5.4. Riigikohus on näiteks lugenud üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1) kandjaks aktsiaseltsi (RKPJKm 05.02.2008, 3-4-1-1-08, p 3; RKPJKo 20.06.2012, 3-4-1-9-12, p 30) ja osaühingu (RKPJKo 20.06.2012, 3-4-1-10-12, p 28), edasikaebeõiguse (§ 24 lg 5) kandjaks aktsiaseltsi (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 36) ja osaühingu (RKÜKo 22.11.2011, 3-3-1-33-11, p 23), ettevõtlusvabaduse (§ 31) kandjaks aktsiaseltsi (RKPJKo 10.04.2002, 3-4-1-4-02, p 17;10.05.2002, 3-4-1-3-02, p 13) ning laiendanud õiguspärase ootuse kaitse osaühingule (RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 50).