KORDAMISEKS: kirjandus (0)

Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Kordamiseks, edasi mõtlemiseks:

Mis on kirjandus?

Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) – mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus.
Fiktsionaalne – väljamõeldisel põhinev ( romaanid , luuletused, draamad...)
Mittefiktsionaalne – teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater)

Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste ?

Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele.
Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus
Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.
Kunstipärane keelekasutus
Fiktsionaalsus
Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut)
Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik.

Mida tähendab J. Lotmani lause “ Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem”?

Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus.
Primaarsed (loomulik keel) ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid (kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv süsteem = elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur]. Loomulik keel modelleerib maailma. Kultuuri ja teiste keelte alus. Teiste keelte interpreteerimise, talletamise ja esilekutsumise vahend. Kunstide jt. keeled modelleerivad reaalsuse erinevaid aspekte . Sisaldavad endas erinevaid semiootilisi süsteeme. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika . Kultuur = erinevatest keeltest / süsteemidest koosnev struktuur.

Miks on kirjandusteose vorm oluline?
Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi:
a) kirjalik tekst;
b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering);

Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid ?
Kirjandus kasutab erinevaid meediume:

tekst võib olla paberkandjal ,
samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt
kuuldemäng kirjanduslikud tekstid
Kino - film jm kirjandusega konkureerivad võimalused
Uuemal ajal tuleb arvestada ka internetti kirjanduskeskkonnana

Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist?
Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline ( rahvaluule ).

Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted?

Kitsas kirjanduse mõiste – “ ilukirjanduse ” mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele

omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas. Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida
antud kogukonnas peetakse kirjanduseks.

Laiem kirjanduse mõiste – kirjandus hõlmab ka nt selliseid mitte fiktsionaalseid tekste, nagu nt

autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult
kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka “madalamaid” žanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme,
migrantide kirjutatud tekstid)

Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused?

Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne
Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid

üldisemalt

Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada
Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit.
Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming.
Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika
Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja

interdistsiplinaarsed seosed

Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse

Muid tunnuseid:
 Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu
 Kirjandus on ka teatud süsteem
 Intertekstuaalsus
 Ka kirjanduse lugemine ( retseptsioon ) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate
tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust

Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust?

Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus?
Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist.

Mis on poeetika , milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid.

Poeetika - õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest , vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest.

Normatiivne poeetika – toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma.( Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars
poetica’ks)

Deskriptiivne poeetika – kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused.()
Immanentne poeetika - kirjeldab, mida kirjanik nt romaaniks peab (nt romaani

Sissekirjutatud. ().

Iseloomustage Aristotelese poeetikat . Mis tüüpi poeetikaga on tegemist?

Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Tõenäoliselt kirjutatud

Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega , mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud, sest tõlgendamine on raske.

Normatiivne poeetika.

Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad žanrid?

Kõige olulisemad žanrid on tragöödia (ja luule)

Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis ? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki.

Mimesis „jäljendus, jäljendamine, matkimine “. Verb tähendab kas „tegema, nagu teine on teinud“ või „tegema midagi, mis on millegi teisega sarnane“. Tuleb aga silmas pidada, et sõna

"jäljendama" ei väljenda adekvaatselt mõistet mimêsis Aristotelese käsituses, kelle jaoks selle sisu
ei taandu üksnes tegelikkuse kopeerimisele, matkimisele. Mimêsis tähendab Aristotelesel
loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures viimane
reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmub, kuid samal ajal on eesmärgiks ka üldise
avamine üksikus, objektis üksnes võimalusena olemasoleva, puudulikult avalduva olemuse
väljendamine ning psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine kunstiteose nautijate
suhtes. Aristotelese kohaselt valmistab matkimine naudingut; kaugelt vaadates kehtib see ka inetu, hirmuäratava, ohtliku matkimise puhul.

Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat?

Tragöödia on tõsise ja lõpetatud , teatud suurust omava tegevuse jäljendus, jäljendus erinevates

osades erineval kujul maitsestatud kõnega, jäljendus, mis jäljendab tegevaid isikuid endid, mitte
neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellistest kannatustest.

Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised?

Horatius (65-8 e.Kr.)

Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica’ks
normatiivset tüüpi poeetika, mis sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt -
Augustinuse aja rooma klassitsismi kajastus
Ei ole süstemaatiline käsitlus , vaid hüplikum tekst, mis sisaldab ka erinevaid mõttemänge.

Keskaeg

Poeesia teenib Jumala ülistust. Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks. Luule on õpitav ja õpetatav; luuletaja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette , vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks . Poeesia sõltub artes liberales’ alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium – grammatika, dialektika, retoorika . Quadrivium - geomeetria , aritmeetika, muusika , astronoomia.

Renessanss . Üleminek keskajalt uusaega. ( Vida , Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri )

Dante – tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt
Kesksed teoreetikud:
• Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro
• Inglismaal: Sidney
• Prantsusmaal: Du Bellay
14.-15. sajand – kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid;
alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest Marco Gitolamo Vida ( 1527 ) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) – esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost.
Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri
septem (1561) – Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga rikas materjali osas.
Toetub antiiksete autorite autoriteedile. Scaligeri jaoks on luuletaja looja, tema teod teevad ta
“teiseks jumalaks ”. Poeesia on moraalselt kasulik.

Barokk . Jätkab renessansspoeetika traditsioone. (Scaliger , Martin Opitz )

Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger , Martin Opitz „Buch von der deutschen Poeterey“ (1632)
Keel – poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine
Reeglid:

Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda
Kasvatus ja haridus :
Adressaadiks on kodanik, eraisik

Valgustusaeg (Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie)

Valgustust inimese kui väljumine “omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat,
poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda. Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie

Romantism

Erinevates rahvuskultuurides eri aegadel alates 18. saj lõpust , eriti 19. saj. Tundeelu kajastamise tõus; esteetiliste kategooriate ja žanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesksus ja iroonia . Romantikud tunnetavad lõpliku ja lõpmatu vahelist vastuolu; taotlevad lõpmatust, igatsevad selle järele; huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi.

Realism , realis 'tõeline, asine ' (Honoré de Balzac , Stendhal, Lev Tolstoi ; Charles Dickens )

Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset
kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt,
väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.

Naturalism (Émile Zola ; Eduard Vilde )

19. saj lõpul taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu
fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt:
alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima
tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist , segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust.

19./20. sajandi vahetus

20. sajand

Modernism , avangardism , Postmodernism

Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831)
Vorlesungen über die Ästhetik ( Loengud esteetikast) (1835-
1838)

Mis on klassika ?

Tümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor
classicus: esmajärguline kirjanik
Teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood
Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima
Klassikaline periood eri maades

Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid.

Juhtnööri iseloomuga üldtunnustav tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses), reegel, norm
Kaanon on seega autoriteetsete tekstide v loominguliste tööde kogum.

luule
Meetrum ehk värsimõõt
Värsimõõt ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid vahelduvad, määrates selle pikkuse ja vastava rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks.
Näiteks üks kõige levinumaid värsijalgu, jamb , koosneb ühest lühikesest (rõhutust) ja ühes pikast (rõhulisest) silbist (—υ).
Antiigi traditsioonis tähistatakse pikka silpi meetrumi määramisel pika kriipsuga, lühikest silpi kaarekesega. Seega märgitakse värsijalga daktül (pikk –lühike –lühike) —υ υ
Kasutatakse ka teistsuguseid tähistusi, nt tähistatakse iga silp kriipsuga ning lisatakse kriipsudele rõhud.
Meetrumi määramisel arvestame luuleridade rütmi. Meetrumi määramine on mingis mõttes sarnane taktimõõdu määramisele muusikas. Meetrum luules ja takt muusikas märgivad rütmilist liikumist organiseerivate ühikute kindlat kordamist.
rõhk esimesel silbil – daktül
Riim ja selle määramine
Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riim rõhutab luule kõlalisust, tema musikaalsust, samuti luulele olulist reeglipärasust ja kordusi: luuletus on tihti eeskätt kõlaline, muusikalähedane moodustis .
•Kõik luuletused on pärit koduleheküljelt Eesti värss .
• Samast leiate ka hulgaliselt muid lugemisväärseid luuletusi.
Riimid:

Paarisriim AABBCC
Naisriim (2-silbilisi)
Riimskeem ABAB( ristriim )
Naisriim ristub libiseva (3-silbilise) riimiga
AABCCB

"Kelle on need hallid veised ,A
polegi vist nagu teised,A
meie karja said nad kust?B
Nende kõrval kasvult maha,C
sileduselt jäävad tahaC
meie Joonik, meie Must.”B

Süliriim ABBA
Daktüliline riim
Meesriim (1-silbilisi)

Eepika

Mis on eepika?

Suurima mahuga kirjandusžanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses:

mittefiktsionaalne jutustamine ( ajalookirjutus ; elulugu, reportaaž jne)

Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata.

Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga ? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne?
Kes jutustab? Millisest perspektiivist me ‘näeme’ tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja ?
Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga?
Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid?
Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega ?

Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu “Kevades” ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige “Seitsmenda rahukevadega”. Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate?

Mida mõistetakse sündmustiku(фабула, главная сюжетная линия) all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad?

Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud.

Eristada saab järgmisi tasandeid:
Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid
ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus
Sisemine sündmustik: seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada
AEG

Teksti ei ole võimalik kirjutada nii, et see vastaks täielikult sündmuste kulule.
Enamikul juhtudel on tekstis siiski ka etteruttamisi ning tagasipöördumisi, jutustades võetakse pikki ajalõike mõne lausega kokku, samas on võimalik mõnda sekundit väga üksikasjalikult kirjeldada. Tekstist leiame sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel. Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline. Samas loeme me teksti lineaarselt, ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks. Toimub üleminek terviklikule kujutlusmaailmale.
Ajaline korrastus – kronoloogiline; mitmetasandiline; ettevaated ( analepsis ) ja tagasivaated (prolepsis); anakronismid
Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog , ellips ehk vahelejätt)
Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus)
Fiktsionaalses tekstis on autori ja loo vahel instants, kes vahendab sündmustikku lugejale. Reaalne
autor otsekui delegeerib jutustamise jutustajale. Austria anglist Franz Karl Stanzel (sünd 1923) on
käsitlenud tüüpilisi jutustamisolukordi.
Jutustamisolukorra loovad peamiselt vaatenurk ( perspektiiv ) ning jutustaja hääl (kes räägib?).
Stanzel eristab
 Auktoriaalset jutustamissituatsiooni
 Isiklikku jutustamissituatsiooni
 Ja mina-jutustamissituatsiooni

Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatatakse?
Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus:
 Jutustamismeetod
 Otsene kõne
 Positsioon jutustatavas maailmas
 Nende seos tegevustikuga
Tegelased tüüpidena vs. individualiseeritud tegelaskuju
Kirjanduslikud kujud võivad “iseseisvuda”: Sherlock Holmes, Don Juan , Kassandra.

Tutvuge Genetti eepilise teksti analüüsi põhimõistetega. Katsetage neid mõisteid Viivi Luige “Seitsmenda rahukevade” analüüsimisel. Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsige näiteid teosest, mida Te parajasti loete.

Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane?

Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Valitsevaks žanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil.
Romaani saab liigitada erinevatel alustel:

 ainestiku järgi – ajalooline, armastus, seiklusromaan
 kujutamisviisi järgi – psühholoogiline romaan, arenguromaan , esseistlik romaan
 mahu järgi – lühiromaan, epopöa
 vormi järgi – päevikromaan, värssromaan

Mille poolest erineb “Punamütsikese” maailm “Kevade” maailmast?

Jutustusel sündmustik on sageli novellist laialdasem, see ei keskendu vaid ühe peamise sündmuse ümber.
Vorm on vabam.
Jutustus võib olla romaanist lühem ja ülesehituselt lihtsam.
Jutustus võib olla esitatud jutustaja vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt.
Muinasjutt on lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jm asjaolud , mida reaalses elus ei esine.
Muinasjutt on üks peamisi rahvaluule proosažanre, mida iseloomustavad järgmised tunnused:

 Maailm on imepärane.
 Aeg ja ruum ei ole määratletud.
 Julmad elemendid viitavad seostele müütidega

Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone. Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine , keeld, keelu rikkumine jne, Propp eristas muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid on püsivad ning moodustavad kindla järgnevuse.

Milliseid muid eepilise teksti liike Te tunnete? Defineerige, tooge näiteid.

Valm БАСНЯ on õpetliku sisuga eepiline lühiteos, kas värssides ПОЭТИЧЕСКИЙ või proosas. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane -kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal .
Legend ЛЕГЕНДА

1. algselt pühaku elulugu; rahvajutt, mis räägib ajaloolisest isikust või sündmusest, eriti pühakute imetegudest (vagajutt)
2. kunstiteosele lisatav seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri.

Anekdoot АНЕКДОТ- lühike, päevakajalise sisuga ning üllatava lõpuga naljalugu.

Mis on positivism ? Kuidas positivistlik teadusfilosoofia mõjutab kirjandusuurimist?

Esimene kirjandusteaduslik suund tänapäevases tähenduses.
Positivistlik teadusfilosoofia tekib 19. sajandi keskel, levib eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaal. Vaade, mille kohaselt vaid teaduslikult tõestatavad ja empiirilisel vaatlusel põhinevad väited võivad olla tõde (Rein Raud). Teadus peab andma objektiivseid teadmisi, põhinema empiirilisel vaatlusel.

Miks tärkab huvi autori isiku vastu?

Huvi autori vastu tekib siis, kui teose loojat ei käsitata enam kõrgemate jõudude meediumina. Romantism: autor kui geenius. Positivism: autori isiksus ja elu annavad seletuse teosele .

Kas autori eluloo tundmine aitab meil mõista tema loomingut või pole sel teoste tõlgendamiseks tähtsust?

Mis on biograafiline meetod? Mida täpsemalt uuritakse (vt Taine, Scherer)? Missuguseid allikaid kasutatakse?

Arvatakse, et teos peegeldab kirjaniku elu, loomingut saab seletada eluloo kaudu ja vastupidi.

Mida tähendab kirjandusuurimises prototüüp? Tooge näiteid.

Positivismi raamistikus algab samuti prototüüpide uurimine : tegelaste, tegevuskohtade jm eeskujud tegelikus elus. Uuritakse ka teoste loomislugu ehk geneesi.

Miks on historismi ja kausaalsuse ideed olulised kirjandusajalugude kirjutamise jaoks?

Positivistliku kirjandusuurimise keskmes on kirjaniku elulugu ja kirjanduse ajalugu. Kandvad ideed: historism – ajaloolisuse idee; kausaalsus – põhjuslikkuse idee. Kirjanduse arengu kirjeldamine põhjus – tagajärg suhte alusel. 19. sajandi kirjanduslood on rahvuskirjanduste ajalood.

Milles seisneb võrdlev-ajalooline meetod?

Historistliku lähenemisega (arusaam kultuurinähtuste ajaloolisusest) liitub võrdlemine mitmel tasandil, erinevuste ja sarnasuste otsimine.

Mida uurib võrdlev kirjandusteadus?

Uurimisküsimusi: rändmotiivid; mõjud ja laenud; kultuurikontaktid, sh kirjanike retseptsioon teises kultuuris, tõlked jne.

Millised on maailmakirjanduse mõiste erinevad tähendused? Milline neist on Teie arvates kõige sobivam ?
a) kõigi rahvuskirjanduste summa, b) rahvusülene kirjandus, c) parim osa rahvuskirjandustest

Milles avaldub uuskriitika tekstikesksus?

On tekstikeskne suund, mis vastandub positivismile. Kirjandustekst kui välistest teguritest sõltumatu, eneseküllane objekt, mida uurides tuleb kõrvale jätta autori biograafia, sotsiaalne kontekst jms.

Võrrelge positivistlikku kirjandusteadust ja uuskriitikat.

Mida tähendab lähilugemine? Kirjeldage oma sõnadega niisugust lugemiskogemust, mida võiks nimetada lähilugemiseks.

teksti hoolikas lugemine, mis haarab kõiki nüansse ja detaile;
lugemine nii, et midagi kõrvalist ei pääse lugeja ja teksti vahele. Pööratakse tähelepanu keelele ja stiilile (kirjandusel on oma keel), samuti vormivõtetele; teost mõistetakse mitmetähendusliku tervikuna .

Kuidas mõistab autori (luuletaja) ja loomingu suhet T.S. Eliot?

Huvi peab suunduma autorilt tekstile: „Aus kriitika ja tundlik hinnang ei orienteeru luuletajale , vaid luulele.” Kunsti emotsioonid on impersonaalsed, luuletaja võib kasutada ka niisuguseid emotsioone, mida pole ise läbi elanud.

Milles seisnevad nn kavatsuslikkuse eksitus ja tundmuslik eksitus? Kas olete nõus, et tegemist on eksitustega, millest tuleks hoiduda? Põhjendage oma seisukohta.

Intentsioonieksitus [Kavatsuslikkuse eksitus]” 1946. Eksitus: aetakse segi see, mida autor kavatses ja mis teoses realiseerus.
„Afektieksitus [Tundmuslik eksitus]Eksitus: aetakse segi lugeja emotsionaalne reaktsioon ja see, mida teos tegelikult ütleb („ pisarad ähmastavad pildi”).
Taotletakse objektiivsust – kriitik ei peaks vahendama oma muljeid ega tegelema autori isikuga .

Mida ja kuidas uuriti vene vormikoolkonna töödes?

XX sajandi kirjandusteaduse peavool on kulgenud vene vormikoolkonnast strukturalismi kaudu poststrukturalistlike teooriateni.
Vene vormikoolkond tegutses 1910 .-1920. aastail Venemaal ( Moskva , Peterburi), sinna kuulusid Viktor Šklovski, Boriss Tomaševski, Juri Tõnjanov, Roman Jakobson , Boriss Eichenbaum jt.

Mida tähendab kummastamine kui kirjandusvõte? Tooge näiteid.
(остранение)

Võtted, millega kujutatu muudetakse justkui võõraks, kummaliseks.
...kunsti võtted on asjade „kummastamine” ja raskepärane vorm, mis raskendab ja pikendab tajumist, sest tajumisprotsess on kunstis omaette eesmärk ja seda tuleb pikendada.
Objekt tuleb üle viia „harjumusliku taju sfäärist uudse taju sfääri”.

Mis on kummastamise eesmärk? Mis on Brechti võõritusefekti eesmärk?

Lähedane on saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti võõritusefekt (Verfremdungseffekt) kui tehnika, „mille abil võib kujutatavatele sündmustele anda „silmatorkavuse, selgitamisvajaduse, mitte-endastmõistetavuse, mitte-lihtsalt-loomulikkuse pitseri .” Selgitas mõistet traktaadis „Vaseost”, mis valmis 1930ndate lõpuks.)

Mis iseloomustab strukturalismi kui mõttevoolu?

Strukturalism on paradigma , mille kohaselt kõik kultuurinähtused on taandatavad neid määratlevatele struktuuridele (Rein Raud). Struktuur on terviku koostisosade asetus ja liitumise või seostumise viis ehk siseehitus (EKSS).

Kuidas strukturalist loeb ja uurib kirjandusteost? Võrrelge uuskriitikat ja strukturalismi.

Strukturalism kirjandusuurimises on tekstikeskne suund, tekstiväliste tegurite vastu huvi ei tunta. Tekst kui elementide omavaheliste suhetega kokkuseotud tervik. Sisu ja vorm ei ole lahutatavad.
Uuritakse teksti struktuuri: elemendid ja nende suhted. Tähendus tuleneb tekstist endast.
Huvi laiemate, abstraktsemate struktuuride vastu, millesse tekst paigutub (nt žanr , narratiiv , teatud teema käsitlemise tavad vm), teiselt poolt analüüsitakse üksiktekste eeldusel , et neid määratlevad need laiemad struktuurid.
Liigutakse tekstist eemale, mitte lähemale nagu uuskriitikas. Tahetakse leida üldkehtivaid printsiipe ja mudeleid , mis kehtiksid võimalikult paljude tekstide puhul.

Mis on binaarsed opositsioonid? Tooge näiteid mõnest kirjandusteosest.

Binaarsed opositsioonid ehk kaksikjaotused, mille kaudu kirjeldame ja mõtestame tegelikkust, nt loodus/kultuur, mees/naine, oma/võõras jne. Paari liikmed on vastandlikud.

Mida tähendavad näidend, lavastus, etendus? Kasutage neid mõisteid korrektselt lauses .

näidend – draamatekst , kirjanduslik tekst
lavastus – teatrikunsti teos, sageli põhineb näidendil
etendus – lavastuse üks esituskord

Milles ja kuidas avaldub draamatekstide suunatus teatrile?

Draama (näitekirjandus) on suunatud teatrile, mõeldud lavastamiseks. Draamal on printsiibis kaks võimalikku olemisviisi ja elukeskkonda: kirjandus- ja teatriväljal.

Mis on draamakirjanduse põhitunnused? Tooge näiteid, sh tekstidest, mis loetletud tunnustele täielikult ei vasta.
Draama põhitunnused (peale seose teatriga):

tegevuslikkus (kr drama – tegevus); Aristotelesel üks jäljendamise viis, kus jäljendatakse „kõiki jäljendatavaid tegevuses olevatena ning toimivatena”.
dialoogilisus
lugu (narratiiv)
tegelased (inimesed või isikustatud (nt loomtegelased, asjad, üldmõisted)

Kuidas mõista väidet, et draamas puudub jutustaja? Kui näidendis on tegelane nimega Koor, Jutustaja, Autor vm, siis mille poolest erineb see proosateose jutustajast?

Dramaatikat eristab eepikast see, et puudub jutustaja kui teksti keskendav ja valitsev positsioon. Lugu näidatakse, mitte ei jutustata (läbivalt). Võib aga esineda tegelasi, kes täidavad jutustaja funktsiooni ja/või jutustamist tegevuse osana .
Autor väljendab end tegelaskonna kaudu.

Milles seisneb draamakirjanduse ajapoeetika eripära? Meenutage mõnd loetud näidendit – kuidas suhestuvad selles kujutatud aeg (loo kestus) ja kujutamisaeg?

Mis on konflikt? Millised on konflikti põhiliigid? Tooge näiteid.

Vastuolu, võitlus, kokkupõrge.
Konflikti liike (Patrice Pavisi järgi):

rivaliteet

ideede, maailmavaadete konflikt

dilemma , valik alternatiivide vahel

indiviidi ja ühiskonna/kogukonna vastuolu

vastuolu üleisikuliste jõududega (Jumal, saatus)

Kuidas eristada dialoogi ja monoloogi ? Kuidas saab põhjendada tegelase monoloogi (räägitakse valjusti, olles üksi)?

Dialoog = kahe või mitme inimese kõne, monoloog = ühekõne, Monoloog = endassesuletud, eneseväljenduslik kõne
Monoloogi põhjendamine: tegelane on laval üksi; pöördumine publiku poole; monoloogi tingib situatsioon ( jutlus , kõne koosolekul jms).

Mis iseloomustab monoloogilist dialoogi? Dialoogilist monoloogi?

Monoloogiline dialoog: a) „kurtide kõne”, b) monoloog mitmel häälel.
Dialoogiline monoloog – nt kõnelus iseendaga , kujutletava partneriga jms

Mis on monodraama ? Tooge näide.

Monodraama (näidend üheainsa tegelasega) on tavaliselt seesmiselt tugevasti dialoogiline.

Millised on draamakirjanduse klassikalised žanrid?

Komöödia , tragöödia drama

Võrrelge tragöödiat ja komöödiat põhitunnuste seisukohast . Millised tunnused Teie meelest kehtivad ka tänapäeval, millised on pigem ajaloolised?
Tragöödia tunnuseid (ositi on need ajaloolised, ei kehti kõigi ajastute kohta)
Inimene on vastamisi mingite kõrgemate, üleisikuliste jõududega.
Suured eksistentsiaalsed teemad.
Tegelased – ülikud, kangelased.
Konflikt – tegelase kannatused, surm.
Komöödia tunnuseid
Kujutab eelistatult igapäevaelu, kaasaega.
Tegelased – sotsiaalselt madalamad
Inimlikud nõrkused, pahed

Kas tänapäeva kirjanduses on tragöödia võimalik? Põhjendage.

Georg Steineri raamat „Tragöödia surm” (1961): maailmas, kus valitseb ratsionalistlik ja individualistlik elutunnetus, ei ole tragöödiale kohta.

Millised on koomika allikad ja liigid? Kas nõustute psühholoogiliste ja sotsiaalsete seletustega? Põhjendage.

Poeetika seisukohalt: sageli koomika allikaks mingit laadi hälbimine (kirjutamata) normidest, varjatud puuduste, vigade avastamine.

Mille poolest erineb nn postdramaatiline teater traditsioonilisest teatrist? Kas olete näinud mõnd postdramaatilist teatrilavastust või lugenud postdramaatilist teksti?

Muutub teksti positsioon ja roll teatris: tekst kui lavastuse üks komponent , toormaterjal lavastuse jaoks vms. Hüljatakse traditsioonilise draama mudel (tegevuslikkus, dialoogilisus, lineaarne narratiiv, kindlad žanrimudelid).

Mis on kirjandusteose retseptsioon? Miks seda uurida?

Kas pooldate väidet, et kõik teose tõlgendused ei ole üheväärsed? Põhjendage.

Retseptsiooniteooriate filosoofiline raamistik : fenomenoloogia , hermeneutika. Fenomenoloogiline esteetika rõhutab, et alles vastuvõtt konstitueerib esteetilise objekti – teos saab teoseks tajumise käigus.

Kuidas ilmnevad tekstis lüngad ja määramatuskohad?

Kirjandusteose struktuuri kuuluvad määramatuse kohad (seotud ennekõike esitatud objektide kihiga – teose maailm, tegelased, sündmused jne);

Milles seisneb teksti konkretiseerimine? Tooge näiteid.

Lugeja konkretiseerib oma kujutluses teksti, täites lüngad. Ingardeni järgi ei ole kõigi määramatuskohtade konkretiseerimine vajalik ega võimalik.

Mis on ootushorisont ja millistest osistest see koosneb?

Ootushorisont: lugejate eeldused, ootused, millega teosele lähenetakse. Rõhutab ühist, ajastuomast ootushorisonti – teose ilmumise ajal valitsevad ootused kirjanduse suhtes.
Ootushorisonid komponendid:

1) žanri eelmõistmine tuttavad reeglid ja normid,
2) eelnev kirjanduskogemus, tuttavad teemad ja võtted,
3) poeetilise ja argikeele eristamise pädevus .

Meenutage viimati loetud kirjandusteost. Millised olid Teie ootused lugema asudes ja kuidas ootushorisont muutus lugemise käigus?
Teost loetakse varasemate teoste taustal.
Ootushorisonti saab rekonstrueerida teosest lähtudes. Teos suunab lugejat ilmsete ja peidetud signaalide, tuttavate joonte ja vihjete abil end teatud viisil vastu võtma.
Ootushorisont võib muutuda, teos võib seda avardada, algseid ootusi lõhkuda jne

Tooge näiteid teostest, mille esteetiline distants valitsevast ootushorisondist (Jaussi mõistes) on väga väike või päris suur.
Esteetiline distants: vahemaa väljakujunenud ootushorisondi ja uue teose vahel. Väike distants –(teos vastab üldlevinud ootustele) osutab ajaviitekirjandusele, suur distants –(nõuab horsiondimuutust) aga uuenduslikule kirjandusele. Uuendusliku teose väärtused võivad esile tulla alles pikaajalises retseptsiooniprotsessis, kui muutub ootushorisont.
Teos tuleb paigutada ritta teos –– lugejad –– uus teos. Autorit mõjutab uute teoste loomisel varasemate teoste vastuvõtt.

Kuidas kirjeldab Iser lugemisprotsessi? Kas see vastab Teie enda lugemiskogemusele?

Wolfgang Iser, eesti k-s „Lugemisakt. Fenomenoloogiline lähenemisviis”” (Akadeemia 1990, nr 10).
Teos ja tekst: tekst on materiaalne, teos virtuaalne, kuivõrd tekib teksti ja lugeja koostoimes. Eristab teoses kunstilist poolust (autori loodud tekst) ja esteetilist poolust (lugeja teostatud konkretisatsioon). Teos ei ole stabiilne struktuur, vaid tähendusprotsessi lõpptulemus.

Mida tähendavad mõisted implitsiitne lugeja (Iser), eeldatud lugeja (Fish), mudellugeja (Eco)?

Implitsiitne lugeja – tekstisse kätketud lugejapositsioon, toimib kui lugemise juhtimise mehhanism . Tekst kõnetab oma implitsiitset lugejat. Erinevate autorite implitsiitsed lugejad on erinevad.

Mis on tõlgenduskollektiiv? Millisesse tõlgenduskollektiivi Te kuulute?

Tõlgenduskollektiiv (interpretive community): inimeste kollektiiv (kogukond), kes rakendab teksti tõlgendamisel sarnaseid strateegiaid . On sotsiaalselt määratletud – ühised normid ja väärtused.

Mida tähendab lugemismudel?

Lugemismudel on teose tähendustasand, mis on vastavuses ühe lugeja või terve põlvkonna lugejate enamiku huvidega .

Tooge välja vabalt valitud teose võimalikud lugemismudelid.

Individuaalne ja kollektiivne lugemismudel.

Tooge välja strukturalismi ja poststrukturalismi peamised sarnasused ja erinevused.
Erinevused strukturalismist:

Allikad. Ei lähtu lingvistikast nagu strukturalism, vaid filosoofiast (Martin Heidegger , neomarxism, Jacques Lacani psühhoanalüüs jm). Skepsis näivate enesestmõistetavuste suhtes.
Stiil ja tonaalsus. Strukturalistide kirjutistest eristab emotsionaalsus, esseistlikkus, keelemängud.
Suhtumine keelesse. Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust.

Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism ( postmodernsus )?

Poststrukturalism kui postmodernse maailmanägemise teoreetiline väljendus. Teooria ja praktika sulandumine. Nii postmodernistlik kunst kui ka poststrukturalistlik mõtlemine toob nähtavale vastuolusid selles, mis esmapilgul näib terviklik ja ühtne.

Mis on suured narratiivid Lyotard ´i teoorias? Tooge näiteid.

(Mõtlemiseks: kas Eesti vajab suurt narratiivi?)

Avage Derrida mõiste erinewus tähendus.

Kuidas dekonstrueerida binaarseid opositsioone? Proovige üht opositsiooni dekonstrueerida.

Iseloomustage dekonstruktiivset lugemisviisi. Mille poolest see erineb uuskriitilisest ja strukturalistlikust lugemisest?

Mida tähendavad Foucault ´teoorias mõisted diskursus ja diskursiivne praktika? Tooge mõned näited.

Milles seisneb uushistoristliku kirjandusajaloo eripära? Mis on Teie arvates sellise lähenemisviisi tugevused ja nõrkused?

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 19 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vsavitseva Õppematerjali autor

kirjandus J. Lotman Kunst kirjandusteose vorm

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kirjanduse tõlgendamise alused

Kirjanduse tõlgendamise alused  Kunstipärane keelekasutus  Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade  Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest.  Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid

Kirjandus

pdf

Poeetikast ja Aristotelesest

(tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) Trias Lüürika Dramaatika Eepika Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks normatiivset tüüpi poeetika, mis sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt - Augustinuse aja rooma klassitsismi kajastus Ei ole süstemaatiline käsitlus, vaid hüplikum tekst, mis sisaldab ka erinevaid mõttemänge. Keskaeg Poeesia teenib Jumala ülistust. Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks Luule on õpitav ja õpetatav; luuleteja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest Trivium grammatika, dialektika, retoorika

Kirjandusteadus

doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub

Kirjanduse interdistsiplinaarsus

pdf

Eepilised tekstid

EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg Teksti aeg mingiks loo ajav

Kirjandusteadus

docx

Kirjandusteadus, kordamisküsimused 2015

1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T

Kirjandusteadus

docx

Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega

FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3

Kirjandus

doc

Kirjandusteadus

põhinevad väited võivad olla tõde ning ka ühiskonnad arenevad kindlate seaduste alusel paremuse poole. Kuna positivism tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o: autori erinevate elamustega; autori haridusteega; autori päritoluga ja tema kaasajaga. Kirjandusuurimus sarnaneb loodusteadustega, tuleb tegeleda sellega, mis on mõõdetav, vaadeldav, kirjeldav. Kirjandus peab olema samuti faktipõhine. Positivism teeb seega biograafiast olulise uurimisvaldkonna, mis peaks aitama kirjaniku loomingut paremini mõista ja seletada. Selle keskne arusaam on laenatud loodusteaduste maailmast: tuleb jätta kõrvale metafüüsilised spekulatsioonid ja tegelda mõõdetava, vaadeldava jms osaga kirjandusest, kasutades maksimaalselt loodusteaduslikku mõtlemist ja meetodeid. Oluline on uurija objektiivsus ja erapooletus hinnangute ja preskriptiivsuse asemel

Kirjandusteadus

Rohkem sarnaseid