Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KORDAMISEKS: kirjandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kordamiseks, edasi mõtlemiseks:
  • Mis on kirjandus?
    • Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) – mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus.
    • Fiktsionaalne – väljamõeldisel põhinev ( romaanid , luuletused, draamad...)
    • Mittefiktsionaalne – teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater)

  • Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste ?
    • Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele.
    • Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus
    • Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.
    • Kunstipärane keelekasutus
    • Fiktsionaalsus
    • Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut)
    • Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik.

  • Mida tähendab J. Lotmani lause “ Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem”?
    • Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus.
    • Primaarsed (loomulik keel) ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid (kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv süsteem = elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur]. Loomulik keel modelleerib maailma. Kultuuri ja teiste keelte alus. Teiste keelte interpreteerimise, talletamise ja esilekutsumise vahend. Kunstide jt. keeled modelleerivad reaalsuse erinevaid aspekte . Sisaldavad endas erinevaid semiootilisi süsteeme. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika . Kultuur = erinevatest keeltest / süsteemidest koosnev struktuur.

  • Miks on kirjandusteose vorm oluline?
    Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi:
    a) kirjalik tekst;
    b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering);
  • Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid ?
    Kirjandus kasutab erinevaid meediume:
    • tekst võib olla paberkandjal ,
    • samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt
    • kuuldemäng kirjanduslikud tekstid
    • Kino - film jm kirjandusega konkureerivad võimalused
    • Uuemal ajal tuleb arvestada ka internetti kirjanduskeskkonnana

  • Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist?
    Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline ( rahvaluule ).
  • Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted?
    • Kitsas kirjanduse mõiste – “ ilukirjanduse ” mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele

    omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas. Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida
    antud kogukonnas peetakse kirjanduseks.
    • Laiem kirjanduse mõiste – kirjandus hõlmab ka nt selliseid mitte fiktsionaalseid tekste, nagu nt

    autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult
    kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka “madalamaid” žanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme,
    migrantide kirjutatud tekstid)
  • Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused?
    • Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne
    • Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid

    üldisemalt
    • Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada
    • Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit.
    • Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming.
    • Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika
    • Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja

    interdistsiplinaarsed seosed
    • Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse

    Muid tunnuseid:
     Kirjandus
  • Vasakule Paremale
    KORDAMISEKS-kirjandus #1 KORDAMISEKS-kirjandus #2 KORDAMISEKS-kirjandus #3 KORDAMISEKS-kirjandus #4 KORDAMISEKS-kirjandus #5 KORDAMISEKS-kirjandus #6 KORDAMISEKS-kirjandus #7 KORDAMISEKS-kirjandus #8 KORDAMISEKS-kirjandus #9 KORDAMISEKS-kirjandus #10 KORDAMISEKS-kirjandus #11 KORDAMISEKS-kirjandus #12 KORDAMISEKS-kirjandus #13 KORDAMISEKS-kirjandus #14 KORDAMISEKS-kirjandus #15 KORDAMISEKS-kirjandus #16 KORDAMISEKS-kirjandus #17 KORDAMISEKS-kirjandus #18
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor vsavitseva Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    pdf

    Kirjanduse tõlgendamise alused

    Kirjanduse tõlgendamise alused  Kunstipärane keelekasutus  Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade  Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest.  Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid

    Kirjandus
    thumbnail
    6
    pdf

    Poeetikast ja Aristotelesest

    (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) Trias Lüürika Dramaatika Eepika Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks normatiivset tüüpi poeetika, mis sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt - Augustinuse aja rooma klassitsismi kajastus Ei ole süstemaatiline käsitlus, vaid hüplikum tekst, mis sisaldab ka erinevaid mõttemänge. Keskaeg Poeesia teenib Jumala ülistust. Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks Luule on õpitav ja õpetatav; luuleteja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest Trivium ­ grammatika, dialektika, retoorika

    Kirjandusteadus
    thumbnail
    5
    doc

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse

    Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) ­ mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    thumbnail
    8
    docx

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse

    1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub

    Kirjanduse interdistsiplinaarsus
    thumbnail
    9
    pdf

    Eepilised tekstid

    EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ­ ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg ­ loo sündmustele kuluv aeg Teksti aeg ­ mingiks loo ajav

    Kirjandusteadus
    thumbnail
    20
    docx

    Kirjandusteadus, kordamisküsimused 2015

    1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 9­14), Luule poeetika (17­88, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139­194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110­135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T

    Kirjandusteadus
    thumbnail
    18
    docx

    Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega

    FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3

    Kirjandus
    thumbnail
    24
    doc

    Kirjandusteadus

    põhinevad väited võivad olla tõde ning ka ühiskonnad arenevad kindlate seaduste alusel paremuse poole. Kuna positivism tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o: autori erinevate elamustega; autori haridusteega; autori päritoluga ja tema kaasajaga. Kirjandusuurimus sarnaneb loodusteadustega, tuleb tegeleda sellega, mis on mõõdetav, vaadeldav, kirjeldav. Kirjandus peab olema samuti faktipõhine. Positivism teeb seega biograafiast olulise uurimisvaldkonna, mis peaks aitama kirjaniku loomingut paremini mõista ja seletada. Selle keskne arusaam on laenatud loodusteaduste maailmast: tuleb jätta kõrvale metafüüsilised spekulatsioonid ja tegelda mõõdetava, vaadeldava jms osaga kirjandusest, kasutades maksimaalselt loodusteaduslikku mõtlemist ja meetodeid. Oluline on uurija objektiivsus ja erapooletus hinnangute ja preskriptiivsuse asemel

    Kirjandusteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun