100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
shumps
Õppematerjali autor
Peame olema avatud selle mida kogeme, hinnangut andmata. Lisaks ei võeta Epoches seisukohti; kõike, mida nähakse, võetakse võrdväärsena. Midagi pole eelnevalt otsustatud. Sama kehtib ka teiste inimeste hinnangute ja otsuste kohta ka need jäetakse kõrvale. Epoché nõuab ebaharilikku tähelepanu, keskendumist ja kohalolu. 3. "Fenomenoloogia ja tervishoid: haige ihu fenomenoloogilise nähtusena" - millega nõustute selles alapeatükis, millega mitte? Nõustun selles alapeatükis filosoof Drew Leder´i ja filosoof Toobsi väidetega- Olles ise neid kogenud siis vastuväiteid, millega mitte nõustuda mul ei ole. Filosoof Leder toetub oma käsitluses Merleau-Pontyle. Keha on taust, mida tavaliselt ei tajuta ja millele ei mõelda oma toimetusi tehes. Me võime küll oma kehale mõelda, aga tavaliselt me ei tee seda. Valu paneb meid teadvustama meie keha ja me tajume sel puhul oma keha ebamugavana. Filosoof Toobsi järgi erineb patsiendi haiguskogemus arsti omast
Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mitte), siis tuleb neid sam
areneb, sest see on teadus või on see teadus, sest see areneb? Normaalteadus areneb, sest see jagab teatud silmapaistvaid omadusi. Küpse teaduse kogukonna liikmed töötavad ühe paradigma kallal või lähedalt seotud koguga. Väga harva erinevad teaduslikud kogukonnad uurivad sama probleemi. Eduka loominuglise töö tulemus on progress. Isegi kui öelda, et valdkond ei tee progressi, siis see ei tähenda, et koolkond või distsipliin valdkonnas ei tee seda. Keegi, kes ütleb, et filosoofia pole teinud progressi rõhutav, et on olemas siiski Artistootelikkus, mitte on Aritootelikkus on ebaõnnestunud. On ainult normaalteaduste perioodidel, et progress tundub loogiline ja kindlustatud. Progress on aga vaataja silmades. Võistlevate paradigmade puudus, mis küsib iga teise eesmärke ja standardeid teeb normaal- teadusliku kogukonna progressi lihtsamalt lägema. Paradigma vastuvõtmine vabastab kogukonda vajadusest pidevalt tagasi-vaadata selle esimesi printsiipe ja
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena.
mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks enamuses viimastele. Arstide puhul oli tegemist sisuliselt preestriseisusega. Kui ravi ka ebaõnnestus, ei riskinud arst tavaliselt millegagi, küll võisid olla rasked tagajärjed siis, kui arst eksis oma kutsele pandud moraalireeglite vastu. Imhotep, vaarao Dzoseri (ca 2800 a. e.m.a.) ajal teenistuses olnud arst ja filosoof kujunes lõpuks välja pool- jumaluseks. Templimeditsiin oli arvesse võetav arstiteaduse haru. Selle üheks suunaks oli nn uneravi, mida hiljem viljeldi ka Kreekas. SUMERi, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA meditsiin kujunes välja Ees-Aasias Eufrati ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood). Juba varastes tekstides on piisavalt meditsiiniloolist. Üks oluline varastest
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
...................................................................... 45 Niiskus............................................................................................................................. 45 Külm.................................................................................................................................45 Kuivus.............................................................................................................................. 45 13 Kokkuvõte............................................................................................................................46 14 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................47 3 1 SISSEJUHATUS Inimesed on kõik erinevad oma välimuselt ja iseloomust
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid