Neoteenia (0)

NEOTEENI
A
Kris  Korn
 Inimest teistest primaatidest eristavate 
bioloogiliste  iseärasuste järkjärgulist 
evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega 
hominisatsioon.
 Esimesed muutused olid: kahejalgsuse teke ja 
hammaste ehituse teisendumine, hiljem ajukolju 
mahu suurenemine ja näokolju taandareng.
 Esimese põhjalikuma uurimise inimese ja 
šimpansi vahel teostasid  King  ja  Wilson , aastal 
1975. Nad  leidsid , et valkude erinevused nende 
liikide vahel 1%.
 Inimese ei aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku 
võrreldes šimpansiga.
  Neoteenia  tähendab somaatilise arengu 
pidurudust.
 Neoteenia on üks heterokroonia vorme, mis 
tähendab eellaste tunnuste ilmumisaja ja 
arengukiiruse üldisi muutusi fülogeneetiliste 
järglaste ontogeneesis.
 Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi 
organismide rühma  evolutsiooniline  päritolu.
  Ontogenees  ehk isendiarenemine ehk 
individuaalne areng ehk indiviidiareng on 
üksiku organismi areng organismi tekkimisest 
küpsuseni.
 Neoteenia avaldub pedomorfoosina – eellaste 
omaduste evolutsioonilise ümberpaiknemisega 
järglasliikide hilisematele ontogeneesijärkudele.
  Progenees  ehk  pedogenees  – somaatilise 
arengu normaalse tempo kiirenemine, enneaegne 
suguline küpsemine.
 Orangutangi  morfoloogiline  areng läheb kaugele 
edasi sealt, kus inimese areng peatub.
 Inimese evolutsiooni neoteenilise olemuse teooria 
peamine esmaarendaja oli Amsterdami ülikooli 
anatoomiaprofessor Louis Bolk.
 Bolk kujundas kontseptsiooni, mille kohaselt 
inimese evolutsiooniline eristumine inimahvidest 
on täielikult tingitud neoteeniast.
 Mis on teiste primaatide ontogeneesis 
vahepealne staadium, on saanud lõppseisundiks 
inimesel. Inimene on primaadiloode, mis on 
saanud suguliselt küpseks.
 Bolk tõi teooria kinnituseks rohkesti andmeid:
 Lame nägu
 Keha  karvkatte  puudumine või nõrk areng
 Naha, silmade ja karvade nõrk  pigmentatsioon
 Väliskõrva kuju
 Suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga
 Käte ja jalgade ehitus
 Hammaste lõigustumise järjekord
 Neile tunnustele on lisatud mitmed sellised, mis 
näitavad inimese ortogeneetilise arengu 
aeglustumist.
 Luustumiskollete täielik puudumine sünnil
 Hammaste  hiline ilmumine ja  vahetumine
 Koljuõmbluste pikaajaline  avatus
 Pikaajaline sõltuvus  vanematest
 Pikk eluiga
 Inimese evolutsiooni võti peitub ortogeneesi 
pidurduses – “Pole ühtegi teist imetajat, kes 
areneks nii aeglaselt kui inimene.”
 Arengu progressiivne aeglustumine väljendub 
eriti silmatorkavalt peaaju  kasvus . Makaagi 
ajumaht  on sünnil 65% täiskasvanu omast, 
šimpansil on see näit 40% ja inimesel vaid 23%.
  Gorilla  ja šimpansi aju saavutab 70% lõppmahust 
esimesel eluaastal, inimesel aga alles 3­aastaselt.
 Inimese ortogeneesis on üks erandnähtus, nimelt 
üsasisese arengu suhteline lühidus. Inimene 40 
nädalat, šimpans 34 ja gorilla 37 nädalat.
 Kui aga see  arenguperiood  pikenenuks 
proportsionaalselt  arengu üldise aeglustumisega, 
siis peaks inimese raseduse pikkus olema umbes 
21 kuud.
 Inimlaps sünnib enneaegsena, tema areng terve 
esimese eluaasta jooksul vastab  inimahvi  lootele, 
ta on täiesti abitu ja nõuab äärmist vanemhoolet.
 ÜSAVÄLINE LOODE!
 See teebki inimesest üliõppiva looma.
 Inimest teistest primaatidest eristavate 
bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist 
evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega 
hominisatsioon.
 60ndatest alates hakati seda  uurima  
molekulaargeneetiliste meetodite abil. Need 
käsitlesid struktuurgeenide erinevusi.
  Uurijad  tõstsid esile vastuolu inimese ja 
inimahvide morfofüsioloogilise ning geneetilise 
erinevuse vahel.
 Hominoidide äärmiselt väike geneetiline 
divergeerumine võib olla tingitud 
struktuurgeenide evolutsiooni aeglustumisest 
selles fülogeneesiharus.
 Teadlased ei mõistnud, kuidas nii lühikese aja 
jooksul ( 4...6mln aasta ) tekkisid nii suured 
muutused.
 King ja Wilson püstitasid hüpoteesi – Inimlaste 
fülogeneesis on toimunud ontogeneesi juhtivate 
geneetiliste regulatsioonisüsteemide kiirenenud 
muutumine võrreldes struktuurgeenide 
evolutsiooniga. 
 Molekulaargeneetilised uurimised viimase 
aastakümne jooksul on tuvastanud loomariigis 
mitmeid arengugeenide perekondi.
  Nendest  tuntuim on homeobox­geenide süsteem.
 Inimese neoteensuse  kujutlus  lähtub kahest 
ilmsest tõigast
 1) juveniilsete pongiidide kolju silmatorkav sarnasus 
täiskasvanud inimese  omaga
 2) selle sarnasuse kadu pongiidide ontogeneesi 
käigus koljuosade allomeetrilise kasvu ja arengu 
tõttu – näokolju oluliselt kiirem ja ulatuslikum kasv 
võrreldes ajukoljuga.
 Noor orangutan sarnaneb suuresti inimlapsega, 
kuid siis jätkub teisttüüpi (allomeetriline) areng, 
mis põhjustab suured erinevused inimesest.
 E. Geoffroy Saint­Hilairekasutas esimesena 
inimese kohta mõistet – arengupidurdus.
 USA  teadlane   J.M. Howard on loonud teooria, 
mille kohaselt inimese evolutsiooni iseärasused 
on taandatavad muutustele peamiselt kolme 
hormooni produktsioonis ja kasutamises:
 1) testosterooni kõrgenenud  produktsioon  mõlemal 
sugupoolel
 2) melatoniini ja dehüdroepiandrosterooni 
intensiivsem kasutamine peaajus
 3) esimene muutus on teises põhjus

Document Outline

• Neoteenia
• PowerPoint Presentation
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14