GTP → ATP +2 Oksudatiivne fosforuleerimine (mitokondrites): 2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või NADH Anaeroobne: Laktaat, puuduvad mitokondrid, tsütoplasmas Aeroobne: süsihappegaas+vesi, mitokondrites Glukoos Glukoos-6-fosfaat (läbi Heksoosi kinaasi) Fruktoos-6-fosfaat Fruktoos-1,6-bisfosfaat (läbi Fosfofruktoosi kinaasi) Glutseraldehuud-3-fosfaat (GAP) või Dihudroksuatsetoonfosfaat (DAP) 1,3-Bisfosfoglutseraat 3-Fosfoglutseraat 2-Fosfoglutseraat Fosfoenoolpuruvaat (PEP) Puruvaat 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. 4
lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Süsivesikute puhul on tegemist nii L- kui ka D- isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). Glükoos · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat
Hingamiselundkon d 9.klass Hapnik organismis Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Hingates saab organism õhust hapnikku Rakkude elutegevuseks moodustunud süsihappegaas vabaneb Hingame põhiliselt kopsudega Organismid peavad pidevalt hingama Energia saamine Vaja toitu ja hapnikku Toidu seedimisel verre imenduv lõppsaadus glükoos Glükoosis vabaneb talletunud energia Moodustuvad süsihappegaas ja vesi Rakuhingamine • Toidu seedimine • Tekib glükoos • Veri kannab rakkudesse • Glükoos lõhustub rakkudes • Temas vabaneb talletunud energia • Moodustub süsihappegaas ja vesi Õhu liikumine Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks Hingamisteed algavad ninaõõnega Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks kopsudesse
lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). · Süsivesikuid leidub nii L- kui ka D-isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused:
lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). • Süsivesikuid leidub nii L- kui ka D-isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. • Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos • Magusus 70 • Rahvapärane nimetus – viinamarjasuhkur • Leidumine looduses • Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). • Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos • Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. • Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos • Keemilised omadused:
Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhingamine toimub kõigis organismides väljaarvatud bakterites. 4)Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happesusereaktsioon · Püsiv temperatuur Kõigusoojased: kahepaiksed,kalad, roomajad Püsisoojased: linnud, imetajad 5)Reageerimine keskkonna muutustele · Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega
lisasin tilkhaaval 1 ml konts. väävelhapet (rohkem ei loksuta). Tulemus: Peale väävelhappe lisamist oli piirpind tumeroheline/pruunikas mõlemas lahuses. Natukese aja pärast hakkas tekkima purpurne, kahe kihi vahele. Purpur tekkis kiiremini sahharoosi sisaldavas katseklaasis. Mõlemas katseklaasis hõljus happe kohal lillakas puru (reaktiivist). Maisitärklist sisaldavas katseklaasis puudus kahe lahuse piiril lilla kiht. Järeldus: Nii glükoosis kui sahharoosis sisalduvad süsivesikud.?? Mis nad siis ise on? Valgu lahuses neid ei sisaldu, sest lillat piirprodukti ei tekkinud. Nii glükoos kui sahharoos on süsivesikud. 2. Osasoonide saamine Osasoonid on redutseeriva/taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumisprodukt. Osasoone saab monoosidest ja millistest? taandavatest oligosahhariididest. Osasoonid kristalluvad lahuses kergelt.
DNA'ga replikatsioonis; ainete ja ühendite transpordiks. -Kuidas liigub vesi läbi rakumembraani? Kas osmoosi või difusiooni teel? Osmoosi Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.) -Kuidas saab ATP rakumembraani sisse? Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu) 20% kehaline töö 10% seedimine toitainete lõhustamine *Süsivesikud on varudena glükogeenis(kudedes) ja glükoosis(veres). *Lipiidide varud ligikaudu 10-15 kg (energia tootmine rasvadest toimub väga aeglaselt) *Süsivesikute varud ligikaudu 200-300 g -Oluline on organismi varustatavus hapnikuga, sest hapnikuhulk veres määrab energia tootmise (anaeroobses kk's saab kasutada ainult süsivesikuid). -Hapnikuvajadus kehas muutlik (oleneb keh. aktiivsuses). -Hapnik liigub rakkudesse kontsentratsioonide erinevuse tõttu (seal, millistel rakkudel rohkem
Katseklaas nr 2 ja 3 pipeteerida 1 ml uuritavat lahust (2 paralleelproovi) Katsekaas nr 4, 5 ja 6 pipeteerida igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust Igasse pipeteerida 3 ml tööreaktiivi, loksutada, fikseerida aeg ning oodata 20 minutit. Seejärel mõõta lahuste optilise tiheduse väärtused lainepikkusel 410 nm, võrdluslahusena kasutatakse destilleeritud vett. NB! Ka kontrollproov võib anda madala optilise tiheduse näidu ja seega tuleb kõikidest glükoosis sisaldavate lahuste optilise tiheduse väärtustest lahutada kontrollproovi optilise tiheduse väärtus, nende põhjal koostataksegi kaliibrimisgraafik. Katseklaas nr 1 - 0,103 A Katseklaas nr 6 (C=0,062) 0,119 A Katseklaas nr 5 (C=0,125) - 0,135 A Katseklaas nr 4 (C=0,25) - 0,162 A Katseklaas nr 3 0,203 A Katseklaas nr 2 0,205 A Lahutan maha kontrollproovi optilise tiheduse väärtuse: Katseklaas nr 1 - 0 A Katseklaas nr 6 (C=0,062) 0,016 A
Anorgaanilised ained vett 80% ja teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5% Orgaanilised ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped, madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. 17. Vee molekuli ehitus - üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. 18. Vee ülesanded organismides: Molekulaarsel tasandil - vesi on reaktsioonis lähteaineks (fotosünteesi reaktsioonis). Vesi kindlustab hüdrolüüs reaktsioonid (tärklise hüdrolüüs glükoosis). Vesi on väga hea lahusti. Kindlustab PH-tasakaalu. Raku tasandil kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. Organismi tasandil Kaitseb ülekuumenemise eest. Lahustunud kujul eraldub jääkaineid. Looteareng. Viljastumine. Ökosüsteemi tasandil - peamine kliimat kujundav faktor. On kolmes agregaatolekus.
Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi e. hüpofüüsi hormoonide eritumist. Sisenõrenäärmete eritatavad hormoonid liiguvad vereringega kõikjale organismi. 12. Millisel eluperioodil tekivad, kus erituvad ja kuidas toimivad inimese organismis järgmised hormoonid? Kasvuhormoon e. somatotropiin: - lapse- ja noorukieas - erituvad kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine Glükagoon: - maksas - tõhustub maksa glükogeenivarude lõhustumine glükoosis ja glükoosi siirdumine vereringesse Adrenaliin: - paljudes elundites - füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal Türoksiin: - kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine, tagab normaalse kasvu ja arengu 12. Selgita mõisted Homöostaas- organismi sisekeskkonna püsivus. Termoneutraalne tsoon e. komforttemperatuur- kehatemperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat.
6 NADH molekuli pärinevad tsitraaditsükli erinevatest etappidest ja annavad 18 ATP-d. Lisaks saadakse tsitraaditsüklis suktsinaadi konverteerumisel fumaraadiks 2 FADH2 molekuli, millest saab 4 ATP molekuli. Kokku ongi glükoosi aeroobse lõhustumise energia saagis 38 ATP-d. 2. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui saate glükolüüsi. Glükolüüs on glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivse lõhustumine, mille jooksul organism konverteerib glükoosis oleva energia endlae sobivasse vormi: ATP või NADH. Glükolüüs on üksikreaktsioonide jada. Glükoosi osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes nt. intensiivselt töötavates lihasrakkudes, erütrotsüütides. See toimub tsütoplasmas ja tekib laktaat. Glükoosi lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Tekivad CO 2 ja H2O ning see toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Glükoosi lõhustumise etapid: I Glükoosi aktiveerimine fosforüleerimise teel
energiat. Enamasti salvestatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) → glükoos (monosahhariid) C H O + 6CO → 6CO + 6H O + energia Lagundamise etapid: 1. glükolüüs: kuuest süsinikuaatomist koosnev glükoos lõhustatakse kaheks kolmesüsinikuliseks ühendiks (ehk püroviinamarihappeks CH COCOOH) → toimub päristuumse taku tsütoplasmavõrgustikus → glükoosis olevate sidemete lõhkumiseks kulutatakse kaks ATP molekuli (glükolüüsi esimene etapp) → kolmesüsinikuliste ühendite struktuuri ümberkorraldamisel vabaneb neli ATP molekuli (glükolüüsi teine etapp) → tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe (pürovaadi) molekuli ning 4 vesiniku glükoos → 2 püroviinamarihape + 4H → osa vesiniku ioone seostuvad vesinikukandjaga NAD
? ATP + 2 H2O (2 püruvaadist c02 ja h FAD + 12 H2O ioon) + 4 ?10? NADH2 (8H) + 6 FADH2 (12H) + 2 ATP GLÜKOLÜÜS glükoos --> püruvaat e püroviinamarihape protsess rakkude sisemuses, glükoos lõhutakse 2ks 3meC'liseks molekuliks mille käigus 6st Caatomist koosnev glükoos lõhutakse 2heks blablabla 1stes etappides kulutatase glükoosis olevate sidemete lõhkumiseks 2 ATP molekuli järgmistes etappides saadakse aga 3meCliste ühendite struktuuri ümber korraldamisel vabaneva energia arvelt 4 ?? ATPd tagasi -- lisaks vabaneb 4 Hiooni-- osa vabanenud Hioonidest seostuvad vesinikukandjaga NAD, see võimaldab kasutada Hioone edastistes reaktsioonides lõh. glükoosimol. 2ks püruvaadimol. TSITRAADITSÜKKEL eraldub co2 keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, toimub gl ükoos lõplik lagundamine
1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest AgNO3 lahusest sadestub metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel välja ning katseklaasi seinale moodustub peegel. Töö käik: 1 ml 1% AgNO3 lahusele lisati 0,5 ml NH4OH lahust, loksutati. Lisati 1 ml glükoosi lahust ning segu soojendati veevannis. Tulemus: Taandunud hõbe sadestus õrnalt katseklaasi seintele Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO3 lahusest AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv [Ag(NH3)2]+ (diammiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiviga saab määrata taandavate suhkrute olemasolu. Reaktsioonil vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi
püroviinamarjah 4) 2 FAD-iga apet 8 NADH2 vesinikukandja 2 NADH2 2 FADH2 ) 2 ATP 2 ATP 2 FAD 2 H20 12 H20 34 ATP Eesmärk Glükoosis oleva energia arvel Koensüümid redutseerida koeensüüme NAD-i ja FAD- oksüdeeritaks i, st liita nendele koos H ioonidega e ja vabanev energiarikkaid elektrone energia kantakse üle ATP
diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4-5min keeval veevannil. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekib varem punakas värvus, glükoosis tekib kaua keetes orazikas värvus. Järeldus Kuna reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega, on fruktoos ketoos ja glükoos aldoos. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi mulekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka kartulist ja maisist eraldatud tärkliseterakesed. Töö käik A
elusorganismis leiduvad (välja arvatud H2O), sisaldavad C aatomit. Tänu oma neljale valentselektronile saab C moodustada palju kovalentseid sidemeid. Erinevad kombinatsioonid üksik ja kaksiksidemetest võimaldavad moodustada erinevaid molekuli struktuure. Kui molekulis on rohkem 4 kui üks C aatom, võivad need liituda üksteise külge ja moodustada pika lineaarse ahela nagu oktaanis C8H18 või liituda tsükliks nagu glükoosis C6H12O6. Süsinikku sisaldavaid molekule nimetatakse orgaanilisteks molekulideks, süsinikku mittesisaldavaid molekule tuntakse anorgaaniliste molekulidena. Sideme tekkimine kahe C aatomi vahel oli järgmiseks olulise tähtsusega sammuks keemilises evolutsioonis. Kui olid tekkinud redutseerunud C-ga ühendid nagu H 2CO ja HCN, oli edasine keemiline evolutsioon võimalik juba ainult kõrge temperatuuri olemasolul. Vee roll keemilises evolutsioonis Tõsi on, et elu baseerub C aatomil
Töö käik: Katseklaasi valatame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatame 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisame 1 ml glükoosi lahust, segu loksutatakse ja soojendame veevannis. Tulemus: Esimese korraga tekkis tumehall sade ja väga vähe peeglit, seega kordasin katset uuesti. Teise katse korral sadestus reaktsiooni käigus taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina, mis näitab, et meil on tegemis taandava suhkruga. Järeldus: Glükoosis sisalduv aldehüüdrühm oksüdeerus selle käigus metalligaAgNO3 lahusega. AgNO3 ja NH3 baasil tekib [Ag(NH3)2]+ (diammiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiviga saab määrata taandavate suhkrute olemasolu. Reaktsioonil vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad
Tõstab südamelihase O2 vajadust. Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %% glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina 1mg/min; 6→ 0,5mg/min maksimumdoosini 2g/p Dopamiin 20mg/ml – tugevdab südame kontraktiilsust, väikesed doosid tekitavad vasodilatatsiooni ja suurendavad neeruperfusiooni. Toime sõltub doosist. Mitte teha samasse veeni soodaga! Lidokaiin – VF, VT ja ventrikulaarse ekstrasüstoolia korral. On ”teise rea” valik enamuses situatsioonides Annused: südameseiskusel algboolus 1,0-1,5 mg/kg i/v
metalliline hõbe moodustades katseklaasi pinnale kerge peegli. Tolleni reaktiivis aktiivseks komponendiks diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+ Töö käik: · Valan katseklaasi 1ml 1% AgNO3 lahust · Lisan 0,5 ml konts NH4OH lahust · Loksutan · Lisan 1ml glükoosi lahust · Loksutan ja soojendan veevannis Katseklaasi pinnale tekib hõbepeegel ning keskel kollakaspruunikas hägune lahus. Seega on glükoosis aldehüüdrühm olemas ning glükoos on ka taandav suhkur, kuna taandas [Ag(NH3)2]+ RCOH + 2[Ag(NH3)2]++ 2OH? RCOOH + 2Ag + 4NH3+H2O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv (Fehlingi I lahus (CuSO4) + Fehlingi II (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus)) on levinud taanduvate suhkrute määramiseks. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega ning vaba aldehüüd- või ketorühma
A. 375 ml B. 550 ml C. 625 ml D. 875 ml 25. Kell 13:00 alustati 1000 ml füsioloogilise lahuse ülekannet kiirusel 125 ml/tunnis. Mis kellaks on lahuse ülekanne läbi? A. 21:00 B. 22:45 C. 23:30 D. 00:00 26. Patsient peab saama 20 mg lorazepami lahustatuna 100 ml glükoosilahuses, kiirusega 3 mg/tunnis. Lahuse ülekande kiirus on A. 10 ml/tunnis B. 15 ml/tunnis C. 20 ml/tunnis D. 25 ml/tunnis 27. Maohaavandiga patsient peab saama 900 mg tsimetidiini lahustatuna 1 liitris glükoosis, kiirusega 56 ml/tunnis. Mitu milligrammi ravimit saab patsient ühes tunnis? A. 28 mg/tunnis B. 35 mg/tunnis C. 50 mg/tunnis D. 100 mg/tunnis 28. Patsient saab 400 mg morfiini lahustatuna 100 ml füsioloogilises lahuses, kiirusega 2 ml/tunnis. Mitu milligrammi ravimit saab patsient ühes tunnis? A. 2 mg/tunnis B. 4 mg/tunnis C. 8 mg/tunnis D. 10 mg/tunnis 29. Patsient saab 25 000 ühikut hepariini lahustatuna 500 ml glükoosilahuses, kiirusega 20 ml/tunnis
¿ Reakts skeem? Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO 3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust. Segu loksutatakse ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Tulemus: Katseklaasi pinnale tekkis hõbeda kiht.(peegel) Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO3 lahusest AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv Ag(NH3)2 + (diamiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium-naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel.
2 Lisasin 0,5 ml kontsentreeritud lahust. 3 Loksutasin. 4 Lisasin 1 ml glükoosi lahust. 5 Loksutasin segu hoolikalt. 6 Soojendasin segu ettevaatlikult vesivannis. Katseklaasis tekkis hõbepeegel seintele. Hallikas hägune lahus jäi katseklaasi. Järeldus: Katseklaasi seintele tekkis kergelt pruunikas-hõbedane peegli kiht. Kuigi katse ei tulnud võib-olla kõige õnnestunumalt, siiski mingil määral peeglit tekkis siiski katseklaasi seintele ja võib öelda, et glükoosis sisalduv aldehüüdrühm taandas hõbenitraati, mille tulemuseks on metalliline hõbe kiht katseklaasi seinale. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Töö teoreetilised alused Fehlingi reaktiiv taandavate suhkrute määramiseks kasutatav reaktiiv-Fehlingi-I + Fehlingi-II. Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside ja ketoosidega
Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Lisasin ühte katseklaasi 2 ml glükoosi ja teise 2 ml laktoosi lahust. Mõlemasse lisasin ka 0,1g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2g kristallilist naatriumatsetaati ja loksutasin. Hoidsin reaktsioonisegu 40 min keevas veevannis. Kuna unustasin katseklaase kuumutamise ajal loksutada, siis osasoonid tekkisid hiljem pärast jäävannis hoidmist vaid glükoosis.. http://www.didier-pol.net/glucx250.jpg http://www.didier- pol.net/lactx160.jpg Piltidel glükoosi ja laktoosi osasoonid. Glükoosi osasooni kristallid on piklikuma kujuga ja meenutavad nõeli, samal ajal kui laktoosi osasooni kristallid on lühemad ning rohkem koondunud, moodustades siili meenutavaid kogusid. 12 2.3. Hõbepeegli reaktsioon Teoreetilised alused
· lisasin 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ning loksutasin · lisasin 1 ml glükoosi lahust ning loksutasin uuesti · soojendasin veevannis Tulemused ja järeldused: Katseklaasi tekkis esmalt tumehall sade, kuid veidi aega hiljem oli katseklaasi põhjas näha õrna peeglikihti. Katse ei tulnud välja täpselt nii, nagu oleks pidanud, kuna selget peeglit katseklaasi pinnale ei tekkinud. Siiski võib öelda, et glükoosis sisalduv aldehüüdrühm taandas mingil määral hõbenitraati, sest õrn hõbedane kiht oli lõpuks katseklaasi põhjas. Katse ei pruukinud välja tulla erinevatel põhjustel: näiteks võisin katseklaasi mitte nii hoolikalt pesta või hoopiski reaktsioonisegu ettevaatamatult soojendada. Reaktiivide kogustega ei liialdanud. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks Fehlingi reaktiiv,
· Lisasin 1 ml glükoosi lahust. · Loksutasin segu hoolikalt. · Soojendasin segu ettevaatlikult vesivannis. Õrnalt tekkis hõbepeegel seintele. Hallikas hägune lahus jäi katseklaasi. Seintele jäi õhuke hõbedase läikega natuke pruunikas kiht. Järeldus: Katseklaasi seintele tekkis kergelt pruunikas-hõbedane peegli kiht. Kuigi katse ei tulnud võib- olla kõige õnnestunumalt, siiski mingil määral peeglit tekkis siiski katseklaasi seintele ja võib öelda et glükoosis sisalduv aldehüüdrühm taandas hõbenitraati, mille tulemusena metalliline hõbe ladestus katseklaasi seinale. 1.2.3 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside ja ketoosidega. Vaba aldehüüd- või
katabolismil ja edasisel rasvhapete katabolismil saadakse atsetüül-CoA. Triglütseriidide kaal keskmises inimeses on 11kg. Sama hulk energiat talletada glükogeeni -> 55kg. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Lipiidid ei sisalda vett ja seega on kergem. 70 kg kaaluv inimese energia varust on 100,000 kcal triglütseriidides, 25,000 kcal valkudes (peamiselt lihastes), 600 kcal glükogeenis ja 40 kcal glükoosis. Kui sama energa oleks salvestatud glükogeenis siis peaks inimese kaal olema 55 kg suurem. Mida rasvasem inimene on seda rohkem energiavarusid tal on. 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Triglütseriidide Biosunteesi etapid: · Glutserooli aktivatsioon glutserool-3-fosfaadi tekkega · Rasvhapete aktivatsioon atsuul-CoA tekkega · Triglutseriidi biosuntees glutserool-3-fosfaadist ja atsüül-CoA-st Triglütseriidide lagundamine energia saamise eesmärgil toimub mitmes etapis:
Selles osalevad tavaliselt mitmed ensüümid, igaüks katalüüsib kindlat reaktsiooni, mille produkt on järgmise substraadiks. Ühelt rajalt on võimalik minna teisele, koordineeritud, on võimalik ka samaaegselt teha. Anabolism (ehitab, tahab energiat), katabolism (lagundamine, annab energiat) Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad, olulisim energia salvestaja on ATP. GLÜKOLÜÜS Glükoosi lõhustamisega sobitab organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs. Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs.
kogusus, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse übritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks. Metaboolne rada: Metabolismi moodustavad metaboolsed rajad: - Reaktsioonide jada, milles ensüümide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid (biomolekulid): o Näit. glükolüüs on üksikreaktsioonide jada, mille käigus organism lõhustab glükoosi ning konverteerib glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) Põhirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt Ühesugused, Spetsiifilisemad rajad: Täidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone. Metaboolne võrgustik: Metabolism käib läbi metaboolsete radade. Selles osalevad tavaliselt mitmed ensüümid, igaüks katalüüsib kindlat reaktsiooni, mille produkt on järgmisele substraadiks
* salvestab glükoosi glükogeenina (glükogeenina salvestatakse see osa glükoosist, mis jääb üle organismi vajadustest; see salvestamine on aga piiratud!) * glükoosi akuutsel vajadusel lõhustab glükogeeni glükoosiks * suudab teatud koguse glükoosi ka sünteesida (glükoneogenees) Glükoos osaleb lipogeneesis (lipiidide süntees) ja aminohapete sünteesis andes vaheühendite abil vajalikke C-aatomeid. Glükolüüs Glükoosi lõhustamisega konventeerib (sobitab) organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs (kr.k glykus = magus, lysis = lõhustumine). Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: · Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks ehk piimhappeks.
mis jääb üle organismi vajadustest; see salvestamine on aga piiratud!) ◦ glükoosi akuutsel vajadusel lõhustab glükogeeni glükoosiks ◦ suudab teatud koguse glükoosi ka sünteesida (glükoneogenees) ◦ Glükoos osaleb lipogeneesis (lipiidide süntees) ja aminohapete sünteesis andes vaheühendite abil vajalikke C-aatomeid. GLÜKOLÜÜS Glükolüüs ◦ Glükoosi lõhustamisega konventeerib (sobitab) organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. ◦ Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: ◦ Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks ehk piimhappeks. ◦ Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes
Polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid 1. Tärklis: energia varuaine taimedes (teraviljades, sibulas) Koostises tuhanded glükoosijäägid, on polümeer 2. Tselluloos: koosneb samuti glükoosimolekulidest Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa, puuderakkudes eriti paksud 3. Glükogeen: talletatakse maksas ja lihastes Koosneb glükoosijääkidest Glükogeeni lõhustab glükoosis tagasi glükogeen, glükoos läheb verre, nii saame energiat ka siis kui pole aua söönud. 4. Kitiin: putukate koorikkesta moodustaja VALGUD Valkude ülesanded: Ensümaatiline funkts. : sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone) Kaitseülesanne : valgud on antikehade koostises
Glükogeeni süntees. Glükoneogenees. 1. Glükolüüs kui glükoosi anaeroobse lagunemise ensümaatiline protsess: Glükolüüsi all mõistetakse glükolüüsi anaeroobse ensümaatilise lagundamise protsessi, mille tulemusena glükoosi molekulist tekib kaks molekuli laktaati. Seejuures vabaneb iga glükoosi ühiku lammutamise käigus energia, mille arvel produtseeritakse kaks molekuli ATP-d. GLÜKOOS + 2ADP + 2Pi → 2LAKTAAT + 2H+ + 2 ATP . Glükolüüsi käigus vabaneb vaid ca 7% glükoosis kätketud energiast. 2. Glükolüüsi ja glükogenolüüsi energeetiline efektiivsus: Glükolüüsi käigus vabaneb iga glükoosi ühiku lammutaise käigus energia, mille arvelt produtseeritakse kaks molekuli ATP-d. Glükolüüsi käigus vabaneb vaid ca 7% glükoosis kätketud energiast. 3. Glükolüüsi kaks peamist etappi: 1) Esimene neist algab glükoosi fosforüülimisega glükoos-6-fosfaadiks ning lõppev
e)Laktaas lammutab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahhariidide imendumine: Glükoos, galaktoos ja mannoos resorbeeritakse aktiivselt, sümpordis naatriumiga. Fruktoos resorbeeritakse kergendatud difusiooni teel. Monooside imendumine toimub suhteliselt kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. Imendunud monoosid satuvad värativeeni kaudu maksa. 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükoosi lõhustamisega konverteerib organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs. See on glükoosi metaboliseerumise keskne protsess. Sõltuvalt tingimustest on glükoosi lõhustumine osaline v. lõplik. Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus, mitokondrite puudumise tõttu erütrotsüütides jne.) ja see on anaeroobne glükolüüs (vt. täpsemalt küsimus 36!)
H2N R O O O violetne Mõõtke katseklaasi 1ml valgulahust, lisage sellele 5-6 tilka ninhüdriini 0,2%-list alkoholilahust ja soojendage. Millist erinevust märkate, kui valgulahuse asemel kasutada aminohappelahust (türosiinilahus)? 7. Hüdroksüülrühmade tõestamine glükoosis Viia katseklaasi 4 tilka 0,5%-list glükoosilahust ja 6 tilka 2M NaOH. Saadud segule lisada 6 tilka 0,1 M CuSO4 lahust. Algul tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub koheselt, kuna moodustub kompleks glükoosis olevate hüdroksüülrühmade ja vase vahel, mis viib viimase tagasi lahusesse ja annab lahusele nõrga sinise värvuse. Saadud lahus säilitada järgmise katse jaoks. HO - OH - O Cu2+
suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on rada, mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustamine püruvaadini. Selles protsessis moodustub 2 ATP-d. Lõhustumiseks peab glükolüüs sisenema rakkudesse. Inimkeha rakkudes muundatakse glükoosis olev energia oksüdatiivse lõhustumisega metaboolseks energiaks (ATP, NADPH) ja toodetakse glükoosist vajalikke metaboliite. Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine. See on glükoosi metaboliseerumise keskne protsess. Sõltuvalt tingimusest on see protsess osaline või täielik. Osaline lõhustumine piimhappeks toimub hapniku defitsiidis ja see on anaeroobne glükolüüs. Täielik lõhustumine toimub aeroobsetes tingumustes aeroobne glükolüüs.
annaabi.ee 
