Raskete tuumade lõhustumine Ahelreaktsioon Tuumade lõhustumine Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. ÜhesUraanituuma niisuguses lõhustumise aktis vabaneb 200 MeV energiat (osakeste liikumise lõhustumine aeglase neutroni neelamisel . energia näol) Lõhustumine Kui beetalagunemise tagajärjel jääb nukleonide arv tuumas samaks ja alfalagunemise tulemusena kahaneb tuuma nukleonide arv nelja võrra, siis tuumalõhustumise tagajärjel tekkivad uued tuumad on lõhustuvast tuumast palju väiksemad. Lisaks tekib tuumalõhustumisel ka paar-kolm vaba neutronit ja eraldub gammakiirgust. Tuumapommi ajalugu
Sesti nii saab piisavalt erinevaid makro- ja mikrotoitaineid. Nt loomsed toiduained sisaldavad täisväärtuslikke valke, milles on eriti tähtsad sellised aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. 6. Kirjuta seedetrakti osad selles järjestuses, kuidas toit neis liigub. Suuõõs – neel – söögitoru – magu – kaksteistsõrmik – peensool – jämesool – pärak. 7. Kirjelda protsessi, mis toimub seedetrakti osades. *Suuõõnes algab süsivesikute (tärklise) lõhustumine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. *Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hõlbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. *Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. *Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning
(ravimitele isel.) Kalorsus: · Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. · Vabanev energia kasutatakse kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevat ainete sünteesiks jne. · Toidu kalorsus sõltub erinevate toitainete hulgast ja vahekorrast toidus. Kõige kaloririkkam on rasvane toit. 1. Suuõõnes süsivesikute lõhustumine amülaasi abil. Lima muudab toidu libedaks, et oleks kergem neelata 2. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi 3. Mao lihaste liikumine segab toidu maonõrega. Lõhustumine toimub soolhappe ja pepsiini mõjul. 4. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja lipaasi koostöös rasvad ja jätkub muude ainete lõhustumine. 5. Peensooles lõpeb lõhustumine. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse, ülejäänud verre. 6
10.Fotosünteesi mõjutavad tegurid. valgus, temperatuur,CO2 hulk, varustatus vee ja mineraalainetega, füsioloogiline seisund, taimeliik. 11.Põhjendage glükoosi lagundamise tähtsust ja protsessi universaalsust. Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja loomorganismides ühtemoodi. 12.Võrdle aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi. ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS - ehk käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. 13.Nimeta glükoosi lagundamise põhivõrrand ja ained seal võrrandis. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2+ 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. (vesinik, süsinik, vesi) 14
10. Milles seisneb radioaktiivse lagunemise olemus? Mingil hetkel muutub radioaktiivne tuum ebapüsivaks ja hakkab lagunema moodustades lagunemisrea. See rida lõppeb stabiilse tuumaga, milleks tavaliselt on plii (Pb) 11. Mis on tuumareaktsioon, näited, miks neutronitega toimub efektiivsemalt? Tuumareaktsioon on tuumade muundumine teiste tuumade ja elementaarosakeste toimel. Neutronite eelis tuumareaktsioonidel: vastasmõju on väike, mõjutavad tuuma paremini. 12. Milles seisneb U-tuuma lõhustumine, mis tekivad, miks eralduvad neutronid? Tuuma lõhustumine on reaktsioon, kus tuum lõhustub neutroni toimel kaheks kildtuumaks. Uraani tuuma lõhustumisel tekivad: kaks kildtuuma, vabaneb 2-3 neutroni, tekib radioaktiivne kiirgus, vabaneb energia. Neutronid eralduvad, sest kildtuumad ei vaja nii palju neutrone. 13. Paljunemistegur, tema väärtused ning vastava ahelreaktsiooni nimetused? Paljunemistegur k: see on neutronite arvu suhe eelneva põlvkonna neutronite arvu.
"Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). 10. Vitamiinide tähtsus. Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise, kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd 11. Seedimine, protsess. Seedekulgla suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi 12. Eritoitumine. On toitlustamisviis, mille eesmärgiks on tagada tervisehäiretega inimeseparanemine või normaalne elu. 13. Valkude, rasvade, süsivesikute lõhustumine. valkude lõhustumine aminohappeiks ja polüsahhariidide (nt tselluloosi ja tärklise) lõhustumine lihtsuhkruiks 14. Diabet, insuliin, laktoos, laktaas, laktoositalumatus. Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute
* ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja veresuhkur Inimorganismi kõikides rakkudes leidub glükoosi. Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: glükolüüs - glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine * anaeroobne ehk osaline * aeroobne ehk lõplik glükoneogenees - glükoosi uuesti süntees piimhappest, glütseroolist, aminohapetest glükogenees - glükogeeni süntees glükoosist glükogenolüüs - glükogeeni lõhustumine glükoosiks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostas M. Kolga
Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis
Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine
elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku. Söögitorus toidu seedimist ei toimu. Maos toit peenestatakse, soojendatakse ja segatakse. Magu meenutab lihaselise seintega kotti, mille maht on 1,5-3,5 l. Toidule mõjuvad maomahl ja ensüüm pepsiin, mis lõhustab valke. Toit saabub kaksteistsõrmiksoolde, millele hakkavad mõjuma kõhunäärme nõred, maksa poolt toodetud sapp ja kaksteistsõrmiksoole enda nõred. Algab lipiidide lõhustumine sapi ja ensüümi lipaas abil. Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitaineid. Edasi liigutakse peensoolde, kus soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi. Peensoole sisepind on kaetud hattudega, mis tagab maksimaalse toitainete imendumise. Seedimisel on abiks ka maks, mis on inimese kõige suurem nääre ning mille ülesandeks on toota sappi. Üleliigne sapp koguneb sapipõide. Sapp on
vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. 3. Mis on kergete tuumade ühinemisreaktsioon? kui kaks kerget ainet kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul ühinevad ning tulemuseks on tohutu energia ( näiteks kahe vesiniku ühendumisel) 4. Millised on tuumareaktsiooni toimumiseks vajalikud tingimused? Kõrge temp ja kõrge rõhk. 5. Milles seisneb raskete tuumade lõhustumine? Tuumade lagunemine kaheks kergemaks kildtuumaks, võime saada tuumaenergiat. Lõhustumine toimub neutronite toimel. 6. Miks rasked tuumad lõhustuvad? Kuna see on kõikidele rasketele tuumadele energeetiliselt soodus. 7. Mis on ahelreaktsioon? Kui meil on tegemist puhta U-235-ga, siis selles võib tekkida plahvatuslik ahelreaktsioon. St kui 1 neutron lõhustab esimese uraanituuma, selle käigus tekkinud 2 neutronit lõhustavad juba 2 uraanituuma jne. 8. Mis kriitiline mass
Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning süsivesikute lõhustumine ensüümide toimel. Peensooles lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse. Jämesooles imenudb vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. 8. Seedenäärmete ülesanded. Ensüümid, mida nad eritavad. Vastus: Süljenäärmed eritavad sülje amülaasi, mis alustavad süsivesikute suhkruks
Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasutades neutroneid peegeldavaid katteid on see 250g.) Aatompomm-toimub raskete tuumade lõhustumine. Tuumalaeng on esialgu mitmes osas, mille iga mass on alla aine kriitilise massi. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi. Tuumareaktor- toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni kiirust juhitakse juhtvardaga, mis koosneb neutroneid neelavast materjalist. Seda kõike ümbritseb aeglusti ja seda kõike omakorda mitme meetri paksune betoonsein. Kust saadakse vajalik neutron?
....................................................................................................... 5 1.3. Lipiidide ülesanded ........................................................................................................ 5 1.4. Lipiidid söötades ............................................................................................................ 6 2. LIPIIDIDE SEEDE JA ABSORPTSIOON LIHTMAOLISTEL LOOMADEL .................. 7 2.1. Neutraalrasva lõhustumine............................................................................................. 7 2.2. Liitlipiidide lõhustumine ................................................................................................ 8 2.3. Lipiidide imendumine .................................................................................................... 8 3. LIPIIDIDE SEEDE JA ABSORPTSIOON LIITMAOLISTEL LOOMADEL .................... 9 3.1. Lipiidide seede ja imendumine eesmaos ............
mõnikord täheldatav veetilkade ja suurte seebimullide juures. Tuuma osad võivad tuuma kitsamast kohast nii palju kaugeneda, et tuumajõud jäävad elektrilistest tõukejõududest väiksemaks, ja tuum lagunebki osadeks. Lõhustuvad ainult suurte koostisosakestega tuumad. Suure massiarvuga tuumad Ainult sel juhul saab küllalt osakesi kaugeneda "hantli" kõige kitsamas kohas väljapoole tuumajõudude mõjupiirkonda. Seega on tuumade lõhustumine võimalik ainult suure massiarvuga tuumade puhul. Tuumaelektrijaamades lõhustatakse uraani 235U sellel on looduslike elementide hulgas kõige enam prootoneid. Lõhustumisel tekib kaks (või enam) aatomituuma, mis suure kiirusega laiali lendavad. Nende energia oli varem tuumaenergiana aatomituuma salvestunud. Uraani aatomi lõhustumisel vabanev tuumaenergia on kaheksa miljardit korda suurem kui seda lõhustumist esile kutsunud neutroni energia.
Tuuma laenguarvuks Z nimetatakse prootonite arvu tuumas ja see võrdub elektronide arvuga. Tuuma laenguarv on ühtlasi elemendi järjekorranumber 9. mis on isotoop? Sama koht, ehk järjenumber neil sama, kuid erinevad üksteisest massiarvu poolest 10. millest koosneb aatomituum. Prootonitest, neutronitest 11. millega võrdub tuuma massiarv? prootonite ja neutronite summaga 12 mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad muutuvad teiste elementide tuumadeks. 13. mis on loodusliku radioaktiivsuse põhiliigid Alfa Beeta Gammakiirgused 14.missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumakütuseks ? uraan 235, plutoonium 239 15.mis on alfaosake? heeliumi aatomituum (kaks prootoni, kaks neutroni) 16. mis on beetaosake? suure energiaga elektron, see elektron tuli kui neutron lagunes elektroniks ja prootoniks 17.mis on gammaosake?
Tuuma koostis:prooton+(Z), neutron0(N)mis on looduslik radioaktiivsus? A Becquerel; keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad võivad muutuda teiste elementide tuumadeks Mis on poolestusaeg:aeg,mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe
emboolia, äge hemorraagia, kasvaja, lihaste krambid (leukeemia, lümfoom) Huvitav fakt: füüsilise töövõime määramine (norm-2 mmol/l, vastupidavuspiir- 4 mmol/l), anioonse ülejäägi määramine Piimhape ja etanooli fermentatsioon Glc muundumine Pyr-iks (vaata anaeroobne glükolüüs) Pyr dekarboksüülimine atsetaalaldehüüdiks ( Pyr dekarboksülaas, NADH ja CO2 tootmine) Atsetaalaldehüüdi oksüdeerimine atsetaadiks (aldehüüdi DH) Atsetaadi lõhustumine etanooliks ( 2 NAD teke) Aeroobne glükolüüs (TKT tsükkel- atsetüül-CoA täielik lõhustumine CO2+H2O) Glc lõhustumine Pyr-iks (Glütserool) Pyr dekarboksüülimine atsetüül-CoA-ks (PyrDH, NADH ja CO2 tootmine) Atsetüül-CoA muutmine tsitraadiks Tsitraadi muutmine cis-akonitaat-iks Cis-akonitaadi muutmine isotsitraad-iks (CO2+ NADH) Isotsitraadi muutmine -ketoglütaraad-iks -ketoglütaraadi muutmine sukstinüül-CoA-ks
Radioaktiivsete isotoopide meetod v Radioaktiivsete isotoopide meetodit kasutatakse tehnikas, teaduses, meditsiinis, jm. v Radioaktiivne isotoop on mingi keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad muutuvad radioaktiivse lagunemise teel mingi muu keemilise elemendi tuumadeks. Selle järel tekib radioaktiivset kiirgust. v Levinumad radioaktiivse lagunemise viisid on alfalagunemine, beetalagunemine, elektronhaare ja aatomituuma lõhustumine. -lagunemine -lagunemisel kiirgab aatomituum -osakese ja gammakvandi juhul, kui tuum pärast lagunemist ergastatud olekusse jäi. -lagunemine Alfalagunemine aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed. -lagunemine -lagunemine võib olla kas või + lagunemine. -lagunemine toimub siis, kui neutron prootoniks muutub. +-lagunemine toimub siis, kui prooton muutub neutroniks. Mõlemal juhul võib ka tekkida ka gammakiirgus.
välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. Kõhunäärme rakud vabastavad insuliini ja see jõuab igale poole kehasse ja aktiveerib transpordivalgud. Madal veresuhkru tase on ohklik...põhjustab tervisehäireid, diabeetilist koomat. Seedekanali moodustavad? Suuõõs-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool Millistes seedekanali osades ja mille mõjul toimub rasvade lõhustumine? Mis on lõhustumissaadusteks ja kuhu need imenduvad? Toimub maos-kaksteistsõrmikus. Maks aitab rasvu lagundada peensooles. Sapi ja lipaasi abil toimub see. Lõhustumissaadused (aminohapped) imenduvad lümfi ja verre. Mille poolest erinevad peensoole ja jämesoole sisepind? Miks? Peensoole sisepind on kurruline ning sellel on hatud. Jämesoole sisepind on aga sile. See on nii kuna, kurruline pind laseb lihtsamini toitainetel verre imenduda. Toimub maksimaalne toitainete
veresoonte ja närvidega. · Hambakrooni kaitsva emaili ülesandeks on hamba kaitsmine nii väliste vigastuste kui ka mikroobide eest. · Süljenäärmete Süljenäärmed ülesandeks on toota toidu niisutamiseks sülge. · Süljes sisalduva amülaasi toimel algab tärklise lõhustumine. · Sülg on leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta
Tuumade seosenergiad on umbes miljon korda suuremad kui aatomites ja molekulides. Tuumareaktsioonide alustuseks on ainet vaja kuumutada vähemalt kümne miljoni kraadini, alles siis saavad tuumade kiirused nii sureks, et nad põrkudes ületaksid elektrilise tõukumise ja jääksid tuumajõudude haardesse. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Inimene on suutnud termotuumatuld läita vaid kohutavas põrgumasinas vesinikupommis. Raskete tuumade lõhustumine. Ahelreaktsioon. Ajalooliselt esimene tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Päris hästi lõhustuvad mendelejevi tabeli lõpus olevad radioaktiivsed elemendite tuumad neutronite toimel, kui neelates liigse neutroni tuum ergastub, deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks. Kõige paremini lõhustuvad neutronite toimel uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumad. Neid isotoope kasutatakse tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni tekitamisel
6. Poolestusaeg, aatomite keskmine eluiga nende seos. Radioaktiivse lagunemise seadus valemina. Poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud aine radioaktiivsed tuumad (väheneb radioaktiivse kiirguse intensiivsus 2x). Mida suurem on poolestusaeg seda, pikem on aatomite keskmine eluiga. t - N = N0 · 2 T 7. U tuuma lõhustumine, tekkivad komponendid. U tuuma siseneb vaba neutron, mis viib tuuma tasakaalust välja ja selle tulemusel tekib: *2 kildtuuma (sagedaseimad Ba, Kr) *vabaneb kuni 3 kiiret neutroni, mis võivad tungida järgmistesse *radioaktiivne kiirgus *vabaneb energia ~200MeV 8. Ahelreaktsioon, milliseid isotoope kasutatakse, kus? Ahelreaktsioon toimub tuumareaktorites ja aatompommis ning on lõhustuvate tuumade järsk suurenemine. Kõige sobivamad isotoobid on 238
energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosit ja kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ATP molekuliks on ribonukleotiid. Glükoosi lagundamine? Täiendava energia saamiseks. Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine
aatomiteks,mis põhjustab elusorganismi hukkumise. 5.poolestusaeg aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest(NT.plutooniumi poolestusaeg on 24 400 aastat) 6.tuumareaktsioonid *tuumareakts-des tekivad uued isotoobid *tuumareaktsioone kutsutakse esile neutronite voogudega, sest neutron tänu laengu puudumisele liitub kergesti tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat. *tuumareaktsioone on 2 liiki : 1.raskete tuumade lõhustumine 2.kergete tuumade lõhustumine ehk sünteesireakts./termotuumareakts. 7.tuumade lõhustumine.ahelreaktsioon Aatomi tuum lõhustub siis,kui me suudame teda ergastada, see tähendab ,et ta neelab neutroni. Selle tulemusena aatomi tuum jaguneb kaheks osatuumaks ja vabaneb 2-3kiiret neutroni, mis omakorda võivad põhjustada naabertuumade lõhustumise jne. Tekib ahelreaktsioon-see on reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumise. 8
Füüsika konspekt 1.Nimeta tuumareaktsioonide liigid.Millised neist on energeetiliselt kasulikud ja miks? 1) Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 2) Termotuumareaktsioon ehk sünteesreaktsioon kergete tuumade ühinemisreaktsioon,mille tagajärjel tekivad raskemad tuumad. Termotuumareaktsioon on kasulik energeetiliselt,sest selle tulemusel eraldub nii palju energiat,et saaksime poole rohkem energiat. Teised energiaallikad on ammenduvad. Termotuumareaktsioon on saastevaba. 2.Millised komponendid tekivad uraani tuuma lõhustumisel? 1) 2 kildtuuma radioaktiivsed isotoobid
· Enamus bakterid · Klorofüllita taimed( parasiit taimed) · Autotroofid - sünteesivad ise orgaanilist ainet o Kasutavad kehavälist energiat(päike, keemiline) o Kõik taoimed ja osa baktereid(tsüanobakterid) Hapniku tarbimise järgi · Aeroob - vajavad elutegevuseks happnikku o Lõhustumis protsess täielik o Energeetiliselt tulemislikum ja kiire o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek. Temp 40-60 kraadi. Toiduained. Toidu maitse omadused ei muutu. Bakter sureb, hävib, kuid spoor jääb alles. PIIM. Steriilimine - pikaajaline kuumutamine. Kuni 2h. Kuni 120 kraadi(rõhk)
Uraani tootmine Uraan on nii tsiviil- kui ka sõjaväe tuumaprogrammide tooraineks. Seda kaevandatakse avatud või maa-alustes kaevandusdes. Kuigi uraani leidub igal pool maailmas, on kontsentreeritud maagid pigem erandid. Kui kindlad uraani aatomid ahelreaktsioonis lõhustuvad, vabaneb energia. Kui tuumaelektrijaamas toimub selline lõhustumine aeglaselt, siis tuumapommis toimub see väga kiiresti, kuid mõlemal juhul peab lõhustumine olema hoolikalt juhitud. Tuumade lõhustumine toimub kõige paremini kui kasutatakse isotoope, sama aatomnumbriga kuid erineva neutronite arvuga aatomeid - uraan 235 (või plutoonium 239). Uraan 235 on tuntud kui lõhustuv isotoop tänu oma kalduvusele ahelreaktsioonides lõheneda, vabastades energiana soojust. U- 235 lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutornit, mis teiste U-235 aatomitega põrkudes omakorda need lõhustavad, vabastades jällegi kaks kuni kolm neutronit. Ahelreaktsioon leiab aset ainult
tuumareaktsioonid On tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Tuumareaktsioonide liigid on ka: · Raskete tuumade lõhustumine (nuclear fission) · Kergete tuumade liitumine (süntees) raskemateks tuumadeks (nuclear fusion) Ahelreaktsioon raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel. Tuumareaktsiooni Nagu keemilistel reaktsioonidel, peab ka siin olema võrrand tasakaalus - nii näide alumiste kui ülemiste indeksite summad peavad olema võrdsed mõlemal pool
· fakultatiivsed heterotroofid, kes võivad toituda nii autotroofselt kui heterotroofselt (näiteks putuktoidulised taimed, kes loomtoiduga vaid täiendavad oma lämmastikuvarusid. Glükoosi lõhustumisel võib eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel (TCA) ja hingamisahel. Glükolüüs võib toimuda kas osaliselt (anaeroobne glükolüüs ehk käärimine) või täielikult (aeroobne glükolüüs). ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS ehk käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape - Pyr); 2. vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraaditsüklisse, kus seonduvad NAD-ga ja moodustub 2 NADH2 ; 3. vabaneb 2 ATP-d; 4
Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 6.Maks asetseb paremal pool ülakõhus mao kõrval. See on inimese suurim näärem Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. 7.Sapipõide koguneb maksas toodetud sapp, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. 8.Kõhunääre on 10-15cm pikkune elund, mis paikneb lõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. 9
termotuumareaktoris) või ahelreaktsiooni(ühe tuuma kontrollimata (nagu lõhustumise tulemusena vesinikupommi plahvatus). tekkinud neutronid käivitavad järgmiste tuumade lagunemise) Energia loomine Energiat tootvaid kontrollitud Tuuma lõhustumine on seega termotuumareaktsioone, kergete eksotermiline reaktsioon, aatomituumade ühinemist ei ole mille tulemusena vabaneb siiani suudetud luua, sest pole suurtes kogustes energiat. suudetud luua tingimusi Seda energiat on võimalik tuumaühinemise reaktsiooni kasutada näiteks soojuse (ja
Seedeelundkonna ehitus Autor:Sten Lepamaa Juhendaja:Livia Roomets Seedeelundkonna osad: · Suuõõs · Neel · Söögitoru MAKS · Magu MAGU PEENSOOL · Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. NEEL · Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. · Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. · Kõrikaas SÖÖGITORU · Söögitoru on 25-30 cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga
1. Suuõõs Algab süsivesikute lõhustumine sülje mõjul Magu valkude,proteiinide,rasvade jne lahustamine maohappe abil Peensool lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, l...
*Tsüklilised lipiidid: kolesterool - jaguneb endogeenseks 80% (rakumembraanide ehituskomponent) ja eksogeenseks 20% (saadakse toiduga) Süsivesikud: *Süsivesikud on toidus esmase tähtsusega! (hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega, kerge säilitada) *Tagavad 55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest. 1g süsivesikuid = 4,1 kcal/17,1kJ *Jagunevad: monosahhariidid e monoosid; oligosahhariidid; polüsahhariidid e polüoosid *Glükolüüsi osaline lõhustumine: glükoos lõhustub→laktaadiks e. piimhappeks (anaeroobne glükolüüs) Lõplik lõhustumine: glükoos→ H2O ja CO2 (aeroobne glükolüüs) Valkude seedimine toimub pepsiini abil. Seedimine algab maos ja põhikoht on peensooles. Rasvade seedimine toimub lipaasi abil. Seedimine toimub peensooles (ainullt piimarasvad maos) Süsivesikute seedimine toimub α amülaasi (suuõõnes) ja ptüaliini(peensooles põhikoht) abil.
Rasvad inimkehas. Meelika Männik Energeetiline funktsioon Rasvade peamine ülesanne on rasvade ladustamine Rasvad on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab
9. Tuumareaktsioonid : · on tuumade muundumised, mis toimuvad vastastikmõju tulemusenad teiste tuumadega või (elementaar-) osakestega. · selle võrrandite kirjutamisel arvestame, et reaktsioonil kehtib massiarvu jäävus ja tuumalaengu jäävus (summaarne massiarv ei muutu) · Reaktsioonide käigus võib energia nii eralduda kui ka neelduda. Kui mass läheb väiksemaks siis energia eraldub. Kui suuremaks, siis energiat neeldus. 10. Raskete tuumade lõhustumine (joonis lk 29) : · raske tuuma lõhustumine toimub neutroni toimel. Neutron tungib tuuma (neutron sellepärast, et tal puudub laeng) · erldub energia, tekib 2 kildtuuma, kaasneb -kiirgus, 2-3 neutronit jääb vabaks. · Kildtuumad on Mendeljevi tabeli keskosas olevate elementide tuumad. Enamasti on radioaktiivsed, sest neil on neutronite üleküllus. · eriliik: Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st. Ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat
ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid rakule valku. ühtseks tervikuks. Lüsosoom ühe membraaniga ümbritsetud põeke. Ül: kuna sisaldab ensüüme, toimub Rakutuum seda ümbritseb kaks membraani (poorsed); sees on tuumake, mis seal ainete ensümaatiline lõhustumine tegutseb raku paljunemisel; tuuma täidab karüoplasma. Ülesanne: reguleerib raku elutegevust. Tavaliselt on rakus üks tuum, erandid on kingloom (suur ja väike tuum), vöötlihasrakk (2-10 tuuma). Selles on pärilikkusaine DNA. Rakumembraan oligosahhariidid, fosfolipiidid, valgud, kolesterool. Ülesanded: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaiseb rakku kahjulike mõjutuste eest, selle vahendusel toimub aine- , info- ja energiavahetus.
pärisnäärmeid mis produtseerivad maomahla (1 mm² = 100 nääret). Maomahl sisaldab seedefregmente (pepsinogeen, renniin) ja soolhapet. Soolhape aktiveerib pesinogeeni ja hävitab bakterid. Mao limaskest on kolmekihiline: - välimine pikikiht vahepealne ringkiht sisemine põikikiht Mao funktsioon toidumahuti muudetakse toit maomahla abil toidukördiks, milles toimub toitainete keemiline lõhustumine ja mõningate ainete imendumine verre (kofeiin ja alkohol). Enamus aineid imendub peensooles: maoperistaltika abil toimub kördi segamine ja edasi toimetamine läbi maolukuti kaksteistsõrmiksoolde. Maolukuti on tavaliselt suletud ja seal pääseb toidukört väikeste portsjonite kaupa kaksteistsõrmiksoolde. Kaksteistsõrmiksool on maole järgnev peensoole osa, pikkusega 20-30 cm. Sapi- ja kõhunäärmejuhad suubuvad kaksteistsõrmiksoolde. Peensool.
Tsitraadi tsukkel (mitokondrites): GTP → ATP +2 Oksudatiivne fosforuleerimine (mitokondrites): 2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või NADH Anaeroobne: Laktaat, puuduvad mitokondrid, tsütoplasmas Aeroobne: süsihappegaas+vesi, mitokondrites Glukoos Glukoos-6-fosfaat (läbi Heksoosi kinaasi) Fruktoos-6-fosfaat Fruktoos-1,6-bisfosfaat (läbi Fosfofruktoosi kinaasi) Glutseraldehuud-3-fosfaat (GAP) või Dihudroksuatsetoonfosfaat (DAP) 1,3-Bisfosfoglutseraat 3-Fosfoglutseraat 2-Fosfoglutseraat Fosfoenoolpuruvaat (PEP) Puruvaat 3
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistest radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täilikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüsi energia saagis: Ühe glükoosi molekuli kaheks püruvaadi molekuliks konverteerumise käigus sünteesitakse kaks ATP molekuli ning tekib kaks NADH molekuli. NADH molekulid transporditakse mitokondritesse, kus nad annavad oma elektronid hingamisahelasse, millega kaasneb ATP süntees oksüdatiivse fosforüleerimise teel
olevast vesiniku molekulist on deuteerium. Selle kokkukoguminel saaks 1015 tonni deuteeriumi. Termotuumareaktori kütusena kasutatud 1 liitrist mereveest võiks toota 300 l bensiinile vastava energiakoguse. Triitiumi kui kütuse hankimine tekitab hoopis suuremaid probleeme. Looduses ei leidu arvestatavates kogustes triitiumi, sest tema poolestumisaeg on ainult 10 aastat. Triitiumi saadakse kunstlikul aretamisel (breeding) liitiumist tema pommitamisel aeglaste neutronitega. Tuumade lõhustumine (nuclear fisson) Kui esimesi reaktoreid termotuumaenergia tootmiseks alles katsetatakse, siis tuumade lõhustumine (tuumareaktsioon) on juba aastakümneid eneergiaallikana kasutusel. Tuumaenergiat toodetakse tuumaelektrijaamades peamiselt uraani isotoobi 235U lõhustumise tulemusena. Saadavad energiad on mõneti väiksemad kui termotuumasünteesis loodetavad. Deuteeriumi-triitiumi tuumade liitumisel ja 235U lõhustumisel saadavaid energiad võrdleb järgnev joonis
Biokeemia MLK6008 eksami küsimused 1/2 Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükoosi esmane õhustumine., mille käigus saadakse glükoosisolev energia salvestada sobivasse vormi( ATP, NADH) *Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates ihastes, toimub tsütoplasmas. Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb tsitraadi tsüklisse. *Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat
substraadiks. Ühelt rajalt on võimalik minna teisele, koordineeritud, on võimalik ka samaaegselt teha. Anabolism (ehitab, tahab energiat), katabolism (lagundamine, annab energiat) Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad, olulisim energia salvestaja on ATP. GLÜKOLÜÜS Glükoosi lõhustamisega sobitab organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs. Sõltuvalt tingimustest on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine aga osaline või lõplik: Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. Ensüümid, mis katalüüsivad anaeroobset glükolüüsi: Heksoosi kinaas,
Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Põhifunktsiooniks: energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis; toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine; senestsentsete biomolekulide lammutamine; lõpp-produktide väljutamine; organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine. Aeroobse katabolismi staadiumid: · Makrotoitainete (SV, Valgud, Lipiidid) ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks. · Monomeeride, ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsamateks metabolismi võtmeühenditeks. Anabolismi staadiumid: · Lihtsamatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid. · Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide (valgud, NH) süntees 28. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomorganismis, makroergilised ühendid. Katabolism ja anabolism on energeetiliselt seostunud. Katabolismis salvestab organism
liitub ta kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsioonika vajalikku kineetilist energiat. Näiteks : Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade kokkupõrkel tekkis süsiniku tuum. Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra suuremaks. Tekib uus isotoop, reeglina ergastatud seisundis ja ebastabiilne. Ta laguneb, kiirates kas - või - osakese ja - kvante, mis omakorda võib osutuda radioaktiivseks. Looduses on kõige raskema tuumaga element uraan. Tuumade lõhustumine See on tuuma jagunemine kaheks. Ahelreaktsioon : tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. Näiteks : püssirohu plahvatamine, sest siin pole vajalik õhu juurdevool ja reaktsioon levib iseseisvalt suure kiirgusega. Paljunemistegur. Tuumapomm Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata.
Kergete tuumade liitumiseks on vaja temeperatuuri, mis ulatuks vähemalt 10 miljoni kraadini ning tuumad peavad olema lähestikku. Kergete tuumade ühinemisel tekib uus aine ehk raske tuum. Sünteesreaktsioon on tuumade ühinemine, kus eraldub energiat rohkem kui lõhustumisel. Selle tulemusel tekib näiteks päikesel vesiniku põlemisel heelium. Ahelreaktsioon on raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutonite abil. Selle reaktsiooni lõpptulemus käivitab uue reaktsiooni. Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. Tuumareaktoreid kasutatakse enegria tootmiseks tuumaelektri- jaamades, tuumkütuse saamiseks jne. Tuumaenergia kasutamine vajab aga erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaamade juures on kõige ohtlikumad radioaktiivsed jäätmed ja kiirgused. Kui radioaktiivne
Sinna liigub kõrgemalt kihilt vastav osake ja vabaneb energia ehk gammakvant. Kiirgus on suurima läbimisvõimega. Max mitme meetri paksune betoonsein. 38. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 39. Kirjelda tuumade lõhustumist Tuumade lõhustumine võib olla iseeneslik, kuid eriti hästi tekib kui tuumale langeb neutron. Lõhustumise käigus tuum laguneb kaheks enam-vähem võrdseks kildtuumaks ja vabaneb tavaliselt paar kolm neutronit. Lõhustumisega kaasneb alati ka energia vabanemine. 40. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul pooled antud isotoobi tuumad lagunevad. 41. Kriitiline mass ja kui suur on see U jaoks
Tekib, kui prootonite või neutronite mõnel kihil on tekkinud vaba koht. Sinna liigub kõrgemalt kihilt vastav osake ja vabaneb energia ehk gammakvant. Kiirgus on suurima läbimisvõimega. Max mitme meetri paksune betoonsein. 38. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 39. Kirjelda tuumade lõhustumist Tuumade lõhustumine võib olla iseeneslik, kuid eriti hästi tekib kui tuumale langeb neutron. Lõhustumise käigus tuum laguneb kaheks enam-vähem võrdseks kildtuumaks ja vabaneb tavaliselt paar kolm neutronit. Lõhustumisega kaasneb alati ka energia vabanemine. 40. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul pooled antud isotoobi tuumad lagunevad. 41. Kriitiline mass ja kui suur on see U jaoks
Metabolism-organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja en. vahetuse ümbritseva keskkonnaga.assimilatsioon - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid.Assim. vajab energiat!dissimilatsioon- millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt)energia vabaneb!aine- ja energiavahetussünteesi-ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei lagune,piimhappekäärimine- toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, tekib etanool, piiritus,co2,ATP(2),etanoolkäärimine-teostavad pärmseened ja mõned bakterid, moodustu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
