redutseerivat energiat (NADPH) Tätsus: · hõlmab 15-30 % maksa, piimanäärmete, neerupealiste, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide totaalsest glükoosi metabolismist · toodab peaaegu poole NADPH-st, mida kasutatakse rasvhapete, steroidide, aminohapete biosünteesis, fagotsütoosis ja ksenobiootikumide detoksikatsiooniks · tootab riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD) ja nukleotiidide biosüntees · aitab lahustada viiesüsiniklisi monoose. Vajadusel annab ka panuse ATP biosünteesiks Biokemism: PFT-l on kaks osa: 36. oküdatsioonireaktsioonid- pöördumatud NADPH-d tootvad reaktsioonid. Glükoosi üks süsinik elimineerub ja tekib riboos-5-P. Selles osas töötab PFT põhiensüüm glükoos-6-P dehüdrogenaas (G6PDH), mille kaudu toimub PFT põhiregulatsioon (häired on mitmete haiguste tekke põhjusteks) 37
mürgituse Toksiline looduslik toode Harilik sügislill sisaldab palju kolhitsiini, kolhitsiin seostub mikrotuubulitega ja depolümeriseerib (lagundab) neid. Selle tulemusena peatub mitoos metafaasis, samuti inhibeeritakse aksonaalset transporti neuronites. Mürgistuse tagajärjed Palavik Oksendamine Kõhulahtisus Kõhuvalu Lihasnõrkus Neeruvalud Hapnikupuudus Kõrvalmõjud Neutropeenia (valgevererakkude muutused) Aneemia (raua puudus) Kahjustab luuüdit Biosüntees Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Colchicine http://et.swewe.com/word_show.htm/?70947_1&Colchicine http://www.medicinenet.com/colchicine/article.htm http://kaie-elanor.blogspot.com/2013_09_01_archive.html
Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas) sünteesi mõjutavad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon. Insuliin soodustab nende võtmeensüümide sünteesi ja sellega glükoosi tarbimist ja veresuhkru taseme langetamist. Glükagoon on aga vastupidise toimega - pidurdab nende ensüüümide sünteesi. Diabeedi puhul on vereplasmas insuliinitase madal ja glükagoonitase kõrge, st. glükolüütiliste ensüümide biosüntees on langenud. Anaeroobse glükolüüsi roll: * Anaeroobse glükolüüsi energeetiliseks sagiks on 2 ATP ühe glükoosimolekuli lõhustumisel laktaadiks. * Absoluutselt asendamatu ATP tootja hapnikuvõla tingimustes: ** Puhkeperioodil skeletilihaste rakkudesse akumuleeritud energiavarud (kreatiinfosfaat ja ATP) saavad otsa 10-20 sekundilise pingelise lihastööga. Tekkivas hapnikuvõlas muutub ATP tootjaks anaeroobne glükolüüs
Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon Rakukesta ja tsütoplasmamembraani sissesopistumine Moodustub rakuvahesein Tekib kaks identset tütarrakku
Millised mõisted (koos selgitustega) on biokeemias olulisemad. 1) Monomeer- väikese molekulmassiga keemiline ühend. 2) Polümeer- kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. 3) Rasvad- glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid. 4) Valgud- on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 5) Sahhariidid- keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 6) Nukeliinhapped- on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. 7) Biosüntees- üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid. Milliseid nendest mõistetest ja kus on teile juba räägitud. Olin enne kuulnud selliseid mõisteid nagu r...
Kuuma stress Teised rakuseinaga Raku seina polüsahhariidid ja ensüümid Ligniini biosüntees seotud proteiinid Tselluloos Hemitselluloos Pektiinid Ligniin Pektiini külg ahelad Tselluloosi EXP süntaas XTH β-glükosidaas Ksülosidaas Termotolerants Kasvu vähenemine Termotolerants Rakke kaitsev
Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ...
Nikotiin Liis Kivirand Üldiselt Nikotiin on alkaloid. On leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, rohelisest piprast ja kokapõõsa lehtedest. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin. Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamispunkt: -79 °C Keemispunkt: 247 °C (laguneb) Isesüttimis temperatuur: 240 °C Mõju inimesele Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini.
Teiseks erinevad takistused konkreetselt sünteesi käigus, sealhulgas võiamlik enantiomeeride teke. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ainete sellisele ladustamisele, et nad oma toimet ei kaotaks ning reguleerida ka suure tõenäosusega käsimüüki jõudva toidulisandi tarbimist lihtinimese poolt. 2. Eesti Märksõnastikus kirjutasin otsingusse „keemiline süntees“. Teiseks „bioaktiivsed ained“ seotud märksõnad. biosüntees – biosynthesis orgaaniline süntees – organic synthesis bioaktiivsus – bioactivity biokatalüsaatorid – biocatalysts toidulisandid - dietary supplements; food supplements; nutraceuticals 3. Eesti Märksõnastikus kirjutasin otsingusse „bioaktiivsed ained“, sealt kitsamad märksõnad. biogeensed amiinid – biogenic amines digitoniin - digitonin ensüümid - enzymes feromoonid - pheromones
Valkude biosüntees Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud täidavad erakordselt palju ülesandeid orgnismis. Sellepärast on vaja ka toota uusi valke. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. See tähedab, et valkudel on kõigis organismides ehituslik funktsioon. Väga tähtis on valkude signaalfunktsioon. Signaalfunktsiooni ajal toimub signaalide vastuvõtmine väliskeskkonnast ja käskluste andmine rakku. Valkude kaitsefunktsioon on näiteks, kui inimorganismi on sattunud võõrvalk, siis selle vastu hakkavad moodustuma veres antikehad. Transportfunktsioon on see, kui valgud transpordivad organismis aineid. Näiteks, kui vere erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Ensüümid on biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Näiteks mõnede ensüümid aktiv...
II perioodi I arvestus Kordamine- Aine- ja energiavahetus 1. Mõisted autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. anetest heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil miksotroof- organismid, kelle toitumine oleneb keskkonna tingimustest makroenergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia org. ühendite keemiliste sidemete energiaks. Lähteaineks CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, eraldub O2 anaeroobne hingamine- protsess, mis toimub hapnikuta org. aineid lõhustatakse organismis hapnikuta metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritsev keskkonnaga ass...
- Energiat - Toodetakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA (sest RNA on haploidne) - Kõikide geenide järgi korraga RNA molekuli ei toodeta - Kui mingi geeni järgi toodetakse RNA-d, siis see geen avaldub (korraga avaldub ~10% geenidest) - DNA on kõikides rakkudes ühesugune, aga kasutatakse erinevaid lõike (geene) - Geenide avaldumise erinevustest on põhjustatud rakkude ehituse ja talituse erinevused Valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon … määrab tunnused ja mis reaktsioonid toimuvad/ei toimu Geneetiline kood on vastavus mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ja ühe aminohappe vahel (valgussünteesi võti), näiteks: AUG.UUU… ↓ ↓ Met Phe Geneetiline kood koosneb koodonitest Koodon - kolm järjestikust mRNA nukleotiidi
- Energiat - Toodetakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA (sest RNA on haploidne) - Kõikide geenide järgi korraga RNA molekuli ei toodeta - Kui mingi geeni järgi toodetakse RNA-d, siis see geen avaldub (korraga avaldub ~10% geenidest) - DNA on kõikides rakkudes ühesugune, aga kasutatakse erinevaid lõike (geene) - Geenide avaldumise erinevustest on põhjustatud rakkude ehituse ja talituse erinevused Valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon … määrab tunnused ja mis reaktsioonid toimuvad/ei toimu Geneetiline kood on vastavus mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ja ühe aminohappe vahel (valgussünteesi võti), näiteks: AUG.UUU… ↓ ↓ Met Phe Geneetiline kood koosneb koodonitest Koodon - kolm järjestikust mRNA nukleotiidi
Asendatavad aminohapped on inimese organismis sünteesitavad. 5. Aminohapete kuus biosünteetilist perekonda ja seitse eellasmolekuli. 1. 3-fosfoglütseraadi perekond Seriin 2. -ketoglutaraadi perekond Glutamaat 3. Oksaalatsetaadi perekond asparataat, treoniin 4. Püruvaadi perekond alaniin 5. Riboos-5-fosfaadi perekond Histidiin 6. fosfoenoolpüruvaat + erütroos-4-fosfaat fenüülalaniin 6. Alaniini, aspartaadi ja glutamaadi üheetapiline biosüntees. Kõik aminohapped on sünteesitavad glükolüüsi, TCA tsükli või pentoosfosfaadi raja vaheühenditest. Süntees leiab aset tsütosoolis ja/või mitokondris. Substraatideks on oksaalatsetaat, püruvaat ja alfa-ketoglutaraat. Aspartaadi aminotransferaasi abil viiakse aminorühm glutamiinilt oksaalatsetaadile ja tekib aspartaat ja alfa-ketoglutaraat. Alaniini aminotransferaas viib aminorühma glutamiinilt püruvaadile ja tekib alatiin ja alfa-ketaglutaraat. Kõik käib läbi PLP. 7
aktivaatorid). Energia vähenedes suureneb aminohapete oksüdatsioon. Seriini ja treoniini -aminorühmad konverteeritakse otse ammoniaagiks, kuna nende aminohapete -süsiniku küljes pn hüdroksüülrühm. Oksüdatiivses desamiinimises tekkinud ammoniaak on toksiline ja tuleb kiiresti väljutada, mistõttu konverteeritakse ammoniaak maksas karbamiidiks (uureaks) ja väljutatakse neerude kaudu. 10. Kirjeldage nii üksikasjalikult, kui suudate uureatsüklit. Uurea tsükkel ehk karbamiidi biosüntees on maksas toimuv rada. Toksiline ammoniaak muudetakse neutraalseks vesilahustuvaks karbamiidiks. Üks karbamiidi lämmastiku aatomist kantakse üle aspartaadilt. Teine lämmastik tuleb ammoniaagist ja süsinik tuleb süsihappegaasist; nende kandjaks on ornitiin. I Tsükkel algab karbamoüülfosfaadi tekkega NH 4+-st ja CO2-st (bikarbonaadi vormis). Reaktsioon on mitmeastmeline ja vajab kahte ATP molekuli. Ensüümiks on karbamoüülfosfaadi süntetaas I.
3,32 A ja 10 bp pöörde kohta Güraas võib tekitada ja kõrvaldada superspiraale RNA sekundaar ja tertsiaalstruktuur 15 loengu 41 ja 44 slaid XD RNA liikide bioloogilised rollid: - Ribosoomi RNA- seostub valkudega kompleksideks- RIBOSOOMIDEKS - Info RNA. kannab geneetilist infot DNA-lt ribosoomidele - Transpordi RNA- toimetab individuaalseid aminohappeid ribosoomidesse DNA replikatsioon: uute polünukleotiidahelate biosüntees, DNA molekuliga identsete koopiate süntees. Replikatsiooniprotsess baseerub N-aluste komplementaarsuse printsiibil DNA transkriptsioon: geneetilise koodi ümberkirjutamine DNA lt RNA le
Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Nikotiini leidub tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele.
kui ka estrite koostises. Moodustub karotiini oksüdeerumisel. Värv on kollasest punaseni. 3. Karoteen Karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid. . Nende ühendite pikad konjugeeritud kaksiksidemete ahelad neelavad valikuliselt valgust ja tänu sellele omadusele on looduslikud värvained ehk pigmendid. Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus. Karoteenid ei lahustu vees, küll aga orgaanilistes lahustites. Karoteenide biosüntees toimub taimedes, kuid mitte loomsetes rakkudes. Karoteenid võivad ladestuda maksas ja rasvkoes ningkonverteeruda retinaaliks olles A-vitamiini provitamiinideks. Erinev lahustumine bensiinis ja alkoholis Bensiini ja alkoholi keemiline ehitus on teine, mis tähendab, et nende ainete lahustamis võime on erinev. Enamasti sõltub aine lahustuvus vabade vesinik ja hapnik sidemete olemasolust. 1) Kõik pigmendid lahustuvad alkoholis.
Glükoosi sünteesiks kasutatakse ainult 2 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, ülejäänud 10 molekuli kulub Calvini tsükli lõpetamiseks, milleks on ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. XXI GLÜKOGENEES: GLÜKOGEENI METABOLISM. 1. Glükogeneesi mõiste. Kus protsess toimub, lähteained. Protsessi võrdlus glükolüüsiga, erinavd reaktsioonid (mitu, millised) ja nende roll. Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist. Glükogeen on ajutise veresuhkru varu, mida saab lõhutuda (glükogenolüüs). Glükogeeni säilitatakse peamiselt maksas ja silelihastes. Monomeerideks on -glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud glükosiidsidemete kaudu. Glükogeeni biosüntees toimub tsütoplasmas. 2. Glükogeeni molekuli ehitus, võrdlus tärklise molekuliga. Glükogeeni katabolism: amülaaside toime, tekkivad hüdrolüüsi produktid
Metabolismi üldine iseloomustus 1. Andke lühike seletus järgmistele terminitele Metabolism = ainevahetus, kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk. Katabolism- keerulise ehitusega ühendite lagundamisega seotud reaktsioonide kogum. Anabolism- raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum. Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsioonide ahel; ühe lõpp-produkt on substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joo...
Lipiidide biosüntees 1. Degradatsioon Süntees 1 Lokatsioon rakus mitokonder tsütosool 2 Atsüülrühma kandja CoA ACP valk 3 Kovalentne side atsüüli ja tioester side tioester side kandja vahel 4 Elektronkandja(d) NADH, FADH2 NADH
neist tehakse uuesti nukleotiidid c. Nukleotiidide degradatsioon nukleotiidide lagundamine 2. Nukleotiididel on kõikides rakkudes väga tähtis roll. Milliseid nukleotiidide bioloogilisi funktsioone teate? Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis 3. Puriinide biosüntees algab riboos-5-fosfaadi aktiveerimisega ATP molekulist pärineva PP i abil. Tekkiv 5- fosforibosüülpürofosfaat on sünteesi limiteerivaks aineks, mille juurde aste-astmelt sünteesitakse heterotsükliliste ringide struktuurid. 4. Analüüsige puriinnukleotiidide de novo sünteesi skeemi ja selgitage, a) milline ühend on AMP ja GMP sünteesi ühine prekursor IMP (inosiin-5`-monofosfaat) b) millistelt aminohapetelt pärinevad puriinide
Eestis tohib alkoholi osta juba 18.aastaselt, kuid see ei tähenda, et Sa peaksid seda tarbima hakkama. Nikotiin on alkaloid ja stimulant mis, on tubaka põhi koostiosasid ja mis tekitab sõltuvust. Nikotiin on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele.Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Nikotiin võib tekitada vähki, kuid mitte tervetes rakkudes. Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab
eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Sõltuvalt väliskeskonna teguritest või pärilikust mutatsioonist võivad häiruda rakuseina biosüntees. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite struktuurid. Neid nimetatakse: Protoplastid − moodustuvad grampositiivsete mikroorganismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid − on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga,
Bioloogiliselt tähtsaimad biopolümeerid on nukleiinhapped ja valgud.Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja valgud aminohapetest.Nukleiinhapete bioloogiline funktsioon: DNA-päriliku informatsiooni säilitav aine elusorganismis.RNA-pärilikku informatsiooni realiseerimine.rRNA-seostub valkudega kompleksideks- ribosoomideks.ribosoomides viiakse läbi valgu süntees.mRNA-kannab geneetilist informatsiooni DNAlt ribosoomidele.tRNA- toimetab aminohappeid ribosoomidesse.VALKUDE struktuurid: Primaarstruktuur-aminohapete järjestus polüpeptiitides.Struktuuri aluseks on kovalentsed peptiidsidemed aminohappejääkide vahel. Sekundaarstruktuur- polüpeptiidiahela teatud lõikude konformatsioon.Fikseeritud vesiniksidemetega, mis tekivad peptiidsideme koostisesse kuulvate H ja O aatomite vahele. Sekundaarstruktuuri põhivürmideks on alfa-heeliks ja beeta- leht.Tertsiaalstruktuur- kogu valgumolekuli iseloomustav 3D struktuur.Struktuur tekib polüpeptiidiahel...
Valkude biosüntees Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valgud kuuluvad kõik rakuorganellide koostisse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraani kostises esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Inimorganismi sattunud võõrvalkude,- nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad ...
Aeroobse glükolüüsi korral toimub täielik lõhustumine CO2-ks ja veeks mitokondrites aeroobsetes tingimustes, tekib 38 ATP'd. Glükogenolüüs on glükogeeni lõhustumine glükoosiks. Glükogenolüüs lühendab korraga glükogeeni paljusid ahelaid vabastamaks kiiresti rohkelt glükoosijääke (lõhustatakse 1,4 sidemed), hargnemispunktide elimineerimine, mil lõhustatakse 1,6 sidemed ning glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks. Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores. Nt
Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi Heterotroof- organis, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Metabolism- organismi aine- ja energiavahetus Biosüntees- org.ainete süntees organismis Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik 1.Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon ning, milles seisneb nende omavaheline seos? 1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest...
segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Piltidel on tubakataimed. Omadused Nikotiini nomenklatuurnimetus on (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli-dinüül)püridiin ja keemiline valem on C10H14N2. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik. Nikotiin lahustub hästi vees, reageerib hapnikuga ning süttib kergesti. Nikotiini füsioloogilised omadused on näiteks tubakasõltuvus, näljatunde vähenemine, veresuhkrusisalduse tõus, kopsude töövõime
Pyr viiakse mitokondritesse ja oksüdeeritakse üle atsetüül-CoA täielikult trikarboksüülhappe tsükli ja hingamisahela koostöös => lubab toota rohkem ATP(38) Glükogenolüüs on maksa ja lihaste glükogeeni mobiliseerimine Kesksed momendid: Ahelate lühendamine Hargnemispunktide elimineerimine Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks On vajalik: Veresuhkru taseme hoidmiseks Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega α (1,4) tsütoplasmas asuvale „juuretisele“, millega pikendatakse ahelaid ning sidemete α (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores
ja hingamisahela koostöös => lubab toota rohkem ATP(38) ( Glükogenolüüs glükogeeni lagundamine püroviinamarihappeks Kesksed momendid: Ahelate lühendamine Hargnemispunktide elimineerimine Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks On vajalik: Veresuhkru taseme hoidmiseks, maksas talletub varu glükogeen, kust organism saab varu Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. 9
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16
tegevusele.Suitsetamisest loobumine on väga raske ja ainult suurest tahtejõust ei piisa.Suitetamine on tõsine krooniline haigus. Nikotiin. Nikotiin on alkaloid mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0.3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Valem: C10H14N Suitsetamise mõju inimorganismile. Sageli ei teata ka suitsetamise mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist
Mõju kõik sõltub doosist Raskmetallid kumuleeruvad organismis Kantserrogeenid, mutageenid Akuutne ja krooniline mõju Cd Pb Mõjutab süsivesinike Pb/Fe tasakaal ainevahetust 130 mg Pb /in 1 µg 50 mg / in Ajukahjustused Poolestusaeg 1338 aastat Ajab ,,hulluks" Läbib platsentat! Hemoglobiini biosüntees Kesknärvisüsteemi häired Vererõhu tõus Neerutalituse häired Neerukahjustused Luuvalud Nurisünnitused Itaiitai tõbi (luude nõrkus) Sperma kahjustub, viljatus gripilaadsed kaadmiumi ,,värinad" Alaarenenud lapsed Luude pehmenemine Käitumishäired (sh. Hüperaktiivsus) Plii inimese kehas: päritolu
Endokriinnäärmed e. Sisenõrenäärmed Taisi Hiie Pedl-13 2014 Hormoonid I Kõrge bioloogilise aktiivsusega ühendid (toimespetsiifilisus) Biosüntees toimub endokriinnäärmetes Humoraalsel teel (kehavedelike kaudu) transporditavad Reguleerivad organismi funktsioone (ainevahetus) Eritatakse rakuvahelisse vedelikku (veri, lümf) Sisefaktorid- sünteesitakse organismis Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Mas...
o Sekundaarstruktuur- RNA ühe ahela komplementaarne paardumine, kokkukäändumine o Tertsiaarst ruktuur- sekundaarstruktuuride kokkukäändumine Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. o Replikatsioon- päriliku materjali kahekordistumine Kaksikheeliks käändub lahti o Transkriptsioon- RNA süntees DNA maatriksi alusel o Valgu biosüntees mRNA nukleotiidse järjestuse tõlkimisel valkude aminohappeliseks järjestuseks Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on? (tooge näide: ATP, GTP, NADH, FADH jne) 7. Vitamiinid ja koensüümid (õppige selgeks 1 vitamiin). Mis on vitamiinid ? o Madalolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilised heterogeensed ained o Enamasti organism neid ise ei sünteesi
Transportproteiinid ehk permeaasid hoolitsevad ainete aktiivse transpordi eest. Periplasmaatiline ruum ehk periplasm -- asub peptidoglükaani ja tsütoplasmamembraani vahel. See on täidetud geelitaolise ainega ja võib võtta enda alla 30% raku mahust. Periplasm sisaldab mitmesuguseid hüdrolüütilisi ensüüme (fosfataasid, nukleaasid, proteaasid), millega hüdrolüüsitakse suuremaid molekule. Sõltuvalt väliskeskonna teguritest või pärilikust mutatsioonist võib häiruda rakuseina biosüntees. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite struktuurid. Neid nimetatakse: Protoplastid - moodustuvad grampositiivsete mikroorganismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite
MÕISTED Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum, tekib H2O ja CO2. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, ve...
T. ROLL ORGANISMIS) Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides: hingamine, liikumine, seedimine, kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist. 1. ensümaatiline ehk biokatalüütiline. (inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5…4%,) • Ainult ensüümide kaastalitusel saavad toimuda toitumine, organismiomaste ainete biosüntees, kehaline töö jm. eluprotsessid, sest ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. 2. bioregulatoorne funktsioon (selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt.) • Kõhunäärme/pankrease poolt toodetav insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetuse kaudu glükoosi taset veres. 3. retseptoorne funktsioon (retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel.)
· toitumuslik-olmelised: toiduainete defitsiit (nälgimine) ja tasakaalustamata ühekülgne toit, toiduainete vale töötlustehnoloogia, imendumishäired (alkoholism); · organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarvitamine: näiteks sapphapete vähesust põhjustavad haigused mõjutavad rasvlahustuvate vitamiinide imendumist; maksahaiguste puhul häirub rasvlahustuvate vitamiinide talletumine ning vitamiin A biosüntees vastavast provitamiinist; soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega pidurdavad mikroorganismide poolt teostatavat vitamiinide sünteesi; ravimite toime võib mõjutada vitamiinide metabolismi, sest mitmed tuberkuloosivastased ravimid tingivad B-grupi vitamiinide kõrgenenud vajaduse; · füsioloogilised: osade vitamiinide kõrgenenud vajadus avaldub väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja vanuritel.
tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me teavet ka teadust mitte appi võttes (ja nii peabki olema!). Tavateadmine vs teaduslik teadmine Autoriteetne inimene palub üliõpilastel anda kaastudengile, kes ei ole neile midagi halba
agregatsioonis, vererõhu regulatsioonis, neerufunktsiooni tagamisel, maohappe sekretsiooni regulatsioonis, kuid ka põletikuprotsessides ja vähkkasvajate tekkes jne. Tsüklooksügenaas oksüdeerib ja vabastab arahhidoonhappe. Esindajaid: prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid. Kolesterool reguleerib loomarakkude membraanide voolavust. Oluline eellane mitmetele bioaktiivsetele ühenditele: steroidhormoonid, sapphapped, vitamiin D. Biosüntees toimub peamiselt maksas. Süntees algab tsütosoolis mevalonaadi sünteesiga atsetüül-CoA-st; esimene aste on tiolaasi katalüüsitud reaktsioon; teises astmes sünteesitakse HMG-CoA; kolmas aste on kiirust limiteeriv etapp kogu kollesterooli biosünteesiahelas. Mevalonaadist saadakse skvaleen ja skvaleenist kolesterool.
heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid ja rasvhappeid, toiduainena, bioregulatsioon, kaitse (antikehades), 9. Lipiidid Koostiselemendid: C ; H ; O Liigid: lihtlipiidid ( 1alkohol (glütserool), 3 rasvhappejääki (nt: rasvad, õlid)); liitlipiidid ( 1 glütserool, 3 rasvhappejääki, muu aine); steroidid (sterool, 3 rasvhappejääki (nt: steroidhormoonid)); vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha)
Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m. Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi: 1) kokid ehk kerabakterid 4) spiroheedid ehk keeritsbakterid 2) pulkbakterid ehk kepikesed 5) niitjad bakterid 3) sprillid ehk kruvibakterid 6) jätketega bakterid Bakterite paljunemine Bakterite paljunemine toimub pooldumise teel. Pooldumine: 1. Rakk pikeneb 2. Toimub ainete biosüntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. 3. Rakukest ja plasmamembraan sopistuvad sisse. 4. Moodustub rakuvahesein. 5. Tekib kaks tütarrakku. 4 Bakterite tähtsus looduses Toitumiselt on bakterite hulgas nii hetero- kui ka autotroofe, kes kasutaad energiaallikana nii orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite keemilist energiat kui ka valgusenergiat
Kloroplastides moodustub IPP GAP/püruvaatses rajas, mille olemasolu avastati suhteliselt hiljuti (1993). Püruvaat reageerib TPP-ga, moodustades kahesüsinikulise fragmendi, mis kondenseerub GAP-iga deoksü- ksüluloos-5-fosfaadiks (DOXP süntaas=transketolaas, dxs), mis redutseerub (+dehüdrateeritakse+fosforüülitakse) IPP-ks. Selles rajas sünteesitakse peamiselt mono-, di-(giberelliinid) ja tetraterpeenid (karotinoidid, fütool, plastokinoonid). Seega giberelliinide biosüntees toimub kolmes etapis. 1) proplastiidides C20 eellase ent-kaureeni süntees püruvaadist ja GAP-ist 2) ER-s ent-kaureeni oksüdeerumine ent-kaureenhappe tekkimisega Kahekümnenda süsiniku juures oleva CH3 rühma oksüdeerumist CH2OH, CHO ja COOH rühmani katalüüsib cyt P450 monooksügenaas = ent kaureeni oksüdaas (vajab NADPH) 3) Tsütoplasmas mitmesuguste erinevate GA-de süntees. Kõige kõrgemad GA-de kontsentratsioonid (~50-100µg/gFW, 1ppm) on leitud
Organismide koostis Iga elusorganismi koostises on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid. Organismides esinevad peaaegu kõik samad elemendid, mis eluta looduseski. Rakkude keemiline koostis. Erinevad rakud sarnanevad üksteisega mitte ainult ehituselt, vaid keemiliselt koostisest. Kõige erisugusemad rakud- taimede ja loomade omad- sisaldavad kui mitte samu, siis vähemalt väga sarnaseid aineid üsna ühesugustes hulkades. See asjaolu viitab rakkude põlvnemise ühtsusele. Kõige rohkem sisaldab rakk hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Tunduvalt vähem on rakkudes kaaliumi, väävlit, fosforit, kloori, magneesiumi, naatriumi, kaltsiumi ja teisi elemente. Selliseid elemente (Fe, Zn, Cu, I, F) mida rakkudes leidub ülivähe on kokku 16 kuid rakud siiski vajavad neid need on mikroelemendid. Raku koostisse kuuluvad needsamad elemendid, mis esinevad eluta kehades. See viitab elusa ja eluta looduse seosele ja ...
Kontrolltöö nr. 2 küsimused 1. Kopsude ventilatsiooniks nimetatakse. Millest sõltub?s Õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsu alveoolide vahel ehk minutimaht. Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse ...
Pöördtranskriptsioon RNA DNA 8. DNA replikatsioon. DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). DNA sünteesi katalüüsib ferment DNA-polümeraas. DNA-polümeraas sünteesib üht ahelat, seejärel liigub teisel ahelal samapalju tagasi, sünteesides uut ahelat suunaga 3´- 5´mõlemal puhul. Kõrgematel organismidel toimub replikatsioon üheaegselt mitmes punktis. Pärast replikatsiooni DNA- ahelad spiraliseeruvad, moodustub 2 ühesugust ahelat. 9. RNA biosüntees - transkriptsioon. Kõikide RNA-vormide biosüntees (transkriptsioon) toimub rakutuumas. Matriitsina RNA sünteesil toimib üks DNA ahelatest, mille järgi, vastavalt komplementaarsuse printsiibile, sünteesitakse üheahelaline RNA. Transkripitsiooni teostab vastav ensüüm RNA-polümeraas, mille toimel katkevad kahe DNA ahela vahelised vesiniksidemed ning DNA biheeliks keerdub järk-järgult lahti. Seejärel sünteesib ensüüm RNA-polümeraas ühe DNA ahelaga komplementaarse RNA molekuli
Mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. - tõuseb südame löögisagedus - tekib tubakasõltuvus - langeb kopsude töövõime
*mRNA molekulide ülesandeks on informatsiooni transportida rakutuumast tsütoplasmasse ja täita valgusünteesil nn matriitsi osa. *rRNA moodustab enamuse kogu raku RNA-st, on ribosoomide struktuurseks komponendiks. *Geneetilise koodi all mõistavad loodusteadlased „eeskirja“, mille järgi..... *Mitu peptiitsidet on peptiidis, mis koosneb 7 aminohappest ? 6 *Mis on ketokehad ja mis tingimustel need tekivad? Hõlmab atsetoatsetaati,3-hüdroksübutüraati ja atsetooni,nende biosüntees toimub maksarakkude mitokondris atsetüül-COA-st. *Joonistage peptiidsideme teke 2 vabalt valitud reaalselt eksisteeriva aminohappe vahel. *Teisendage : 100 ml = 0,1 liitrit 0,25 g = 250 mg 5 mooli = 5000 millimoolid *Kummas lahuses on rohkem glükoosi, kas 1 liitris 1 M (1- molaarses) või 1 liitris 1%-lises? Arvutamise hõlbustamiseks võtta 1 liitri glükoosilahuse massiks 1kg. Glükoosi molaarmass on 180. Arvutada kirjalikult. *Võrrelge kahte glükoosi lahust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
