C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligikaudu 3% moodustub glükogeen(ladestub maksas ja lihastes) · Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Kõige tuntumad disahhariidid · sahharoos glükoos + fruktoosroo- või peedisuhkur (tavaline suhkur)
lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Polüamiid - polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Monosahhariid koosneb ühest karbonüülrühmast ja mitmest hüdroksüülrühmast. Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe Kodeeritav aminohape - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud Asendamatu aminohape - aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Peptiid - bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega
Taiskasvanul vajalik normaalse toitumise oligosahhariidid,peptiidid lahusesse,kus lahustunud aine jaoks. kontsentratsioon on suurem. MONOSAHHARIIDID – ehk monosid(lihtsüsivesikud): valgud,polüoosid,nukleinhapped). Valgud ei läbi biomembraane. Lihtlipiidid-trglütseriidid=neutraalrasvad,vahad 5C pentoosid C₅H₁₀O₅ Esindajad riboos ja
oluline toitaine.Taiskasvanul vajalik normaalse toitumise oligosahhariidid,peptiidid membraani kaudu lahusesse,kus lahustunud jaoks. aine kontsentratsioon on suurem. MONOSAHHARIIDID ehk monosid(lihtsüsivesikud): 5C valgud,polüoosid,nukleinhapped). Valgud ei läbi biomembraane. Lihtlipiidid-trglütseriidid=neutraalrasvad,vahad pentoosid CHO Esindajad riboos ja
Süsivesikud Süsivesikud · Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · Meie toitumisahelas esimeseks lüliks · Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · Hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega · Organismis kerge säilitada Enamlevinud orgaanilised ühendid looduses · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12% Toiteväärtus · Süsivesikute arvele langeb meie elutegevuseks vaja minevatest kaloritest 60% · 1g süsivesikute lõhestumisel vabaneb 17kJ energiat · Süsivesikud annavad 50% päevas minevast energiast Jaotus · Jagunevad kolme põhirühma 1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm -Ketoosil on ketoonrühm Oligosahhariidid · Madalamolekulaarsed orga...
· Üldvalem · Looduses enimlevinud orgaanilised ained · Inimtoidus väga tähtsad hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega · Süsivesikutest peaks inimene saama poole päevasest energiakogusest. · Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid · Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6
Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides Kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA
a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin c) heteropolüoosid - süsivesik + muu osa nt mukopolüsahhariidid : süsivesik + valk, sinna kuuluvad bioloogilised limad Süsivesikute füüsikaliskeemilised omadused: 1. Suhkrud ehk mono- ja disahhariidid: a) lahustuvad vees b) reaktsioonivõime suurem c) molekulmass väiksem d) magusus on e) karamellistumine on f) kristalliseerub 2. Polüoosid a) ei lahustu vees b) reaktsioonivõime väiksem c) molekulmass suurem d) magusust pole e) karamellistumist pole f) ei kristalliseeru Süsivesikute biofunktsioonid: 1. Energeetiline a) 1g süsivesikute lõplikul lõhustumisel vabaneb u 4kcal energiat, tek CO2 ja vesi. Protsess toimub raku tasandil mitokondrites. b) inimese ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 55- 60% ehk enamuse (sportlastel kuni 75%)
· Looduses enimlevinud orgaanilised ained · Inimtoidus väga tähtsad hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega · Süsivesikutest peaks inimene saama vähemalt poole päevasest energiakogusest. · Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid · Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). · Süsivesikuid leidub nii L- kui ka D-isomeere ning kõik
• Inimtoidus väga tähtsad – hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega • Süsivesikutest peaks inimene saama vähemalt poole päevasest energiakogusest. • Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid • Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). • Süsivesikuid leidub nii L- kui ka D-isomeere ning kõik
S Ü S I V E S I K U MONOSAHHARIIDID e. MINOOSID SAHHARIIDI NIMETUS Glükoos/fruktoos Riboos VALEM C6H12O6 C5H10O5 LEIDUMINE 1)mesi 1)koeensüümid 2)veri, koed, rakkud 2)vitamiinid 3)viinamarjad, marjad 3)kõik organismid 4)maisisiirup 5)puuviljad, juurviljad 6)õienektar SAAMINE Glükoosi saadakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel. Fruktoosi saa- dakse sahharoosi hüdro- lüüsil. KASUTAMINE Glükoosi kasutatakse ravi- mina, energiaallikana mitme- suguste haiguste ravil, ...
Monosahhariidid ehk MONOOSID Disahhariid Polüsahhariidid ehk POLÜOOSID Riboos Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis Tselluloos Valem C5H10O5 C6H12O6 C6H12O6 C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n Leidumine Glükoosi leidub rohkesti viinamarjades Fruktoosi leidub rohkesti puu-ja Sahharoosi leidub rohkesti Leidub siis taimeriigis Vatt, puuvillane ja linane riie looduses juurviljades, marjades, õites ning ka suhkrupeedis, vahtrama...
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e
10. Isomeeride jaotus- Struktuursed, steroid 11. Nimetuse süsivesikud tingis teatud orgaaniliste ühendite grupi vaatlemine süsiniku hüdraatidena Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12. Suhkrud teatud osa süsivesikutest (magusamaitselised mono-, di-, tri- ja tetrasahhariidid). 13. Süsivesikute jagunemine- monosahhariidid (monoosid), oligosahhariidid , polüsahhariidid (polüoosid) 14. Monosahhariidide jagunemine- Trioosid, Tetroosid, Pentoosid, heksoosid, heptoosid 15. Monooside põhiderivaadid- Fosfosahhariid, glükoos, uroonhape, suhkrualkohol, aminosahhariid 16. Tähtsamad disahhariidid - Suhkur (sahharoos), piimasuhkur (laktoos), linnasesuhkur (maltoos) 17. Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Mõistet suhkur kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta
rõhku, põhiline energiaallikas inimese organismis; Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos), imendub soolestikust aeglaselt magusaine diabeedi korral, ei tõsta veresuhkru taset, magusaim süsivesik; Galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist; Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) laguneb glükoosiks ja fruktoosiks; Laktoos (piimasuhkur); Maltoos(linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid ehk polüoosid kõrgmolekulaarsed süsivesikud; Glükogeen loomne päritolu, glükoosi lühiajaline reserv organismis, talletub maksas, lihastes, südames jne; Tärklis peamine toidu süsivesik, taimne päritolu, lahustub külmas vees. Ei lahustu kuumas vees kliister Tselluloos vaadeldav ka kui kiudaine, taimede rakukesta põhikomponent, ei lõhustu organismis, organism ei omasta, aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat. Süsivesikute ainevahetus
Valem C3(CH2)16COONa 2. Mõiste sahhariidid ehk süsivesikud. Valem. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Kogu eluslooduses esinevast süsinikust on 70% süsivesikute koostises. Nt tärklis, suhkur, tselluloos. Sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüdrühme või ketorühma. Valem - CnH2mOm 3. Sahhariidide klassifikatsioon SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD MONOSAHHARIIDID ehk monoosid POLÜSAHHARIIDID ehk polüoosid Aldoosid Ketoosid Oligosahhariid Kõrgmolekulaarsed polüsah. id Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis, tselluloos 4. Kus kasutatakse glükoosi? Selgita. Kondiitritööstuses sahharoosi asemel, sest pole nii magus kui tavaline suhkur. Meditsiinis rasketele haigetele energiarikka toitainena ja närvisüsteemi talitluse stimuleerimiseks.
aminohappejäägid. rasv - glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. küllastunud rasvhape - pika ahelaga karboksüülhape, mis sisaldab tavaliselt 12-24 süsinikuaatomit ja ei sisalda kaksiksidet. küllastumata rasvhape - sellel on üks või enam kaksiksidet süsinikaatomite vahel. polüpeptiid - ehk valguahel on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahel, millest koosnevad valgud. polüsahhariidid - ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O) 2. Glükoosi füüsikalised ja keemilised omadused. Osata kirjutada : a)fotosünteesi võrrandit, b)glükoosi oksüdatsioonireaktsiooni, c)glükoosi käärimise võrrandit Füüsikalised omadused: tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, magusa maitsega.
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 ...
vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvaks puudub vaba hemiatsetaalrühm. a.iii. Polüsahhariidid ehk polüoosid liitsuhkrud, lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest, tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse veel homopolüsahhariidid koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide või nende derivaatide molekulide jääkidest. e - f
Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone täna iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm, kuhu kuuluvad suhkrud, aga ka tärklis, tselluloos ning mitmed teised polüoosid. Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid. Reaktsiooni nimetus Kasutatud reaktiivid Täheldatud muutus Reaktsiooni kemism Valkude reaktsioonid 1) Biureedireaktsioon 1 ml munavalgu Lahus muutus lillakaks tooniks.
Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone täna iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm, kuhu kuuluvad suhkrud, aga ka tärklis, tselluloos ning mitmed teised polüoosid. Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid. Reaktsiooni Kasutatud Kirjeldus, järeldused Reaktsiooni valem nimetus reaktiivid Valkude reaktsioonid
HOMÖOSTAAS Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid. Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid Glükoos : Monosahhariid Fruktoos: Monosahhariid Laktoos: Oligosahhariid Tärklis: Polüsahhariid Tselluloos: Polüsahhariid Kitiin: Polüsahhariid 3
glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. • Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. • Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
*Tsüklilised lipiidid: kolesterool - jaguneb endogeenseks 80% (rakumembraanide ehituskomponent) ja eksogeenseks 20% (saadakse toiduga) Süsivesikud: *Süsivesikud on toidus esmase tähtsusega! (hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega, kerge säilitada) *Tagavad 55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest. 1g süsivesikuid = 4,1 kcal/17,1kJ *Jagunevad: monosahhariidid e monoosid; oligosahhariidid; polüsahhariidid e polüoosid *Glükolüüsi osaline lõhustumine: glükoos lõhustub→laktaadiks e. piimhappeks (anaeroobne glükolüüs) Lõplik lõhustumine: glükoos→ H2O ja CO2 (aeroobne glükolüüs) Valkude seedimine toimub pepsiini abil. Seedimine algab maos ja põhikoht on peensooles. Rasvade seedimine toimub lipaasi abil. Seedimine toimub peensooles (ainullt piimarasvad maos) Süsivesikute seedimine toimub α amülaasi (suuõõnes) ja ptüaliini(peensooles põhikoht) abil.
mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele · moodustuvad sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad · neist moodustunud anorgaanilised ühendid (CO2, NH3, H20) on veeslahustuvad ja seetõttu organismis kasutatavad ning kergesti eemaldatavad Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 15 kg süsinikku.) Vesinik - vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 7 kg vesinikku.) Hapnik sissehingatud hapnik läheb 95-98% ulatuses biomolekulide oksüdeerimiseks (lõhustumiseks), mis võimaldab organismidel kasutada biomolekulide energiat. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 46 kg hapnikku.) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga
moodustamine, veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 7. Toitefunktsioon Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos (sisaldub piimas) on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. Klassifikatsioon Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : 1. monoosid, 2. oligosahhariidid (tuntumad esindajad disahhariidid) ja 3. polüoosid. 1. M o n o s a h h a r i i d i d ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: * 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis
hägustus õrnalt. Ilmselt lisasin solventi liiga kiiresti, sest veega lahjendades ei lahustunud sade enam täielikult. Järeldus: Etanool dehüdrateeris valgu munavalgu lahusest ja sadestas selle. Solvendi liiga kiire lisamise tõttu oli toimunud valgu pöördumatu denaturatsioon, mistõttu sade enam ei lahustunud. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid · Süsivesikute rühma kuuluvad suhkrud, tärklis, tselluloos ning teised polüoosid. · Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes ka ehitusmaterjaliks. · Süsivesikud jagatakse vastavalt struktuurile mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. · Monosahhariidid/monoosid on lihtsuhkrud glükoos, fruktoos. · Oligosahhariidide molekulid koosnevad monosahhariidide molekulide jääkidest sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidides/polüoosides on lihtsuhkrute molekulid ühinenud pikkadeks
glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. SÜSIVESIKUD
glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni.
glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. SÜSIVESIKUD
Tilga kaupa ja segu pidevalt loksutades lisame orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendame katseklaasi sisu veega ja jälgime, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele atsetooni, tekib sade. Seejärel lahjendame veega, sade ei lahustu. Järeldus: Valguga toimus pöördumatu denaturatsioon. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm, kuhu kuuluvad suhkrud, aga ka tärklis, tselluloos ning mitmed teised polüoosid. Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis
hüdroksüülrühma molekulis esinemise või puudumise järgi. Vastavalt sellele jaotatakse oligosahariidid taandavateks ja mittetaandavateks. Energeetilist rolli omavad sahharoos, laktoos ja maltoos on levinumad oligosahhariidid, mille lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus, tekivad glükoproteiinid. Oligosahhariidid on ka glükolipiidide koosseisus ning osalevad rakk-rakk äratundmises. Tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, polüoosid on taimedes ka rakukesta ehituses. Süsivesikute kvalitatiivne analüüs põhineb peamiselt karbonüülrühma olemasolul molekulis. Vastavalt reaktsioonitingimustele oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Suhkrud redutseerivad leeliselises keskkonnas metallioone ning teisi oksüdeerijaid. Suhkrumolekuli süsinikuahel selle reaktsiooni käigus aga lagunueb ning tekib mitmeta oksüdatsiooniproduktide segu. Kui on aga happeline või neutraalne reaktsioonikeskkond, siis
Nad erinevad üksteisest ruumilise struktuuri poolest, mis mõjutab nende omadusi. Monoosid on reageerimisvõimelised tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele. Oligaosahhariidide molekulid koosnevad 2-10 monosahhariidi molekuli jäägist. Oligosahhariidid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Oligosahhariidid täidavad energeetilist rolli, nad kuuluvad glükolipiidide koosseisu, osalevad rakk-rakk äratundmises. Polüsahhaariidid ehk polüoosid koosnevad tuhandetest lihtsuhkru molekulidest, mis on ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Polüsahhariidid on energeetiliseks varuaineks, taimedes rakukesta ehitusmatejaliks (tselluloos, pektiin). Enamik süsivesikute määramise kvalitatiivseid reaktsioone põhineb karbonüülrühma esinemisel molekulis. Sõltuvalt reaktsioonitingimustest oksüdeeruvad suhkrud erinevateks produktideks.
nina ärritav,pisaratevoolu lekutsuv aine). Keemiatööstuses tähtis vahesaadus,kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus. Mürgine. 12. Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid _ trioosid, tetroosid, pentoosid, ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid b) kõrgmolekulaarsed polüsahhariididhomo(ühe monosahhariidi jääkidest)- ja hetero(mitme)-polüsahhariidid Monosahhariidid- on ehituselt mitmealuselised alkoholid, millel on lisaks veel aldehüüdi või ketooni funktsioon (aldoosid, ketoosid). Polüsahhariidid- moodustuvad monosahhariididest bioloogilise polükondensatsiooni teel, seejuures eraldub vesi
fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. SÜSIVESIKUD
C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete tekke, mis omakorda võimaldab biomolekulide kõrgemate struktuuritasemete tekke. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse. N ehk lämmastik moodustab 2% põhibioelementide koguhulgast. Lämmastikku esineb peamiselt aminohapetes ja nukleotiidides/nukleiinhapetes, täiendab süsinikuskeletti ja muudab polaarsust molekulides. S ehk väävel moodustab vähem kui 2% põhibioelementide koguhulgast. Väävlit leidub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub väävlit lihastes, nahas, küünte ja juuste valkudes
eraldumisega. Inimkeha disahhariidid on: Laktoos – piimasuhkur, galaktoos+glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos – peedisuhkur/roosuhkur, glükoos+fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos – linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta- glükosiidselt. Molekulid võivad olla lineaarsed, sfäärilised või spiraalsed. Homopolüsahhariidide e homopolüooside monomeerideks on üht-tüüpi monoosijäägid(enamasti glükoos): Varupolüoosid – glükogeen(loomades, veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, nt
Disahhariidid on: Laktoos piimasuhkur, galaktoos + glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos peedisuhkur/roosuhkur, glükoos +fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta-glükosiidselt. Molekulid võivad olla lineaarsed, sfäärilised või spiraalsed. Homopolüsahhariidide e homopolüooside monomeerideks on üht-tüüpi monoosijäägid (glükoos): Varupolüoosid glükogeen (loomades, veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, nt maksas ja skeletilihastes);
); moodustavad lineaarseid, hargnevaid ja tsüklilisi struktuure Hapnik Kudedesse jõudnud hapnikust umbes95% kasutub biomolekulide lõhustumiseks, et salvestada nende energiat organismi poolt kasutatava metaboolse energia (peamiselt ATP) vormis. Umbes 2...5% hapnikust kulub biofunktsioonideks vajalike hapniku reaktiivsete vormide tekkeks Vesinik tähtsus seisneb vesiniksidemete andmises biomolekulides. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse. Lämmastik Esineb aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastikuühendites. Biomolekulised on lämmastik süsiniku-skeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktiivsust tõstev element. Fosfor Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises, teda leidub nukleiinhapetes, fosfolipiidides, mitmetes koensüümides. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes. Biomolekulides leidub ta aminohapete, glutatiooni,
1.Süsivesik: see sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Enamasti on neis hapniku ja vesiniku vahekord nagu veesgi. Süsivesinik: süsinikust ja veest koosnev aine, mis on struktuurilt ja ehituselt siiski süsivesikute hulka kuluv. 2.Süsivesikute üldvalem on CmH2nOn 3.Süsivesikuid liigitatakse kolme suurde rühma: monosahariidid ehk liht suhkrud oligo sahariidid ehk madalmolekulaarsed lihtsuhkrud polüsahariidid, ehk polüoosid, kõrgmolekuaarsed lihtsuhkrud. Neist esimene ja kolmas on magusad. 4.Organismide varuained taimedel ja loomadel on sahhariidid, mida leidub puu ja juurviljades, taimede õites, marjades, ning inimese veres. 5.Glükoos erineb fruktoosist on see, et glüktoosil esineb aldehüüd rühm, aga fruktoosil karboksüül rühm, ning frutkoos ei anna aldehüüdi reaktsioone, fruktoosi leidub kõikides marjades ja puuviljades. 6
Vees levivad sugurakud, eosed, seemned, viljad, vastsed, suguküpsed isendid 5) Vesi kui viljastuskeskkond. Vesi kehavälise viljastamise keskkonnana Biokeemia Süsivesikud ühendid, mida saame tinglikult vaadelda süsiniku ja vee hüdraatidena Süsivesikute jaotus: 1) Monosahhariidid (monoosid) Tervikmolekulid, mille koostises 3-7 C aatomit 2) Oligosahhariidid Koosnevad 2-10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside 3) Polüsahhariidid (polüoosid) 104-107 monoosijääki. a. Ehitusüksuseks glükoos: tärklis, tslluloos, kitiin, glükogeen b. Ehitusüksuseks fruktoos: inuliin c. Heteropolüoosid: bioloogilised limad Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused: Tunnus Suhkrud, mono- ja Polüoosid disahhariidid Lahustuvus vees + - Reaktsioonivõime Suurem Väiksem
Süsivesikud 1. Süsivesikute keemiline olemus, nende klassifikatsioon: monosahhariidid, oligosahhariidid (disahhariidid), polüsahhariidid: Süsivesikuteks ehk sahhariidideks nimetatakse suurt hulka orgaanilisi aineid, mis koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust ja hapnikuks – Cn(H2O)n. Molekuli keemilise struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud kolmeks peamiseks rühmaks, milleks on monosahhariidid ehk monoosid, oligosahhariidid ja polüsahhariidid ehk polüoosid. Monosahhariidid ehk monoosid on süsivesikute seas lihtsaima struktuuri ja väikseima molekulmassiga ühend, mille molekuli põhiskeleti moodustavad kolm kuni seitse süsiniku aatomit. Vastavalt aldehüüd- või siis ketorühma olemasolule molekulis eristatakse monosahhariidide hulgas aldoose ja ketoose. Monoosid on glükoos, galaktoos, fruktoos ja riboos. Oligosahhariidid on võrreldes monosahhariididega keerukama struktuuri ja suurema molekulmassiga süsivesikud
potentsiaalselt kasutada kõik keharakud, lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi tarbeks. Kuuludes ühe komponendina antikehade, mukopolüooside ja verehüübimisfaktorite koostisse täidavad süsivesikud organismis ka kaitsefunktsiooni. Süsivesikute struktuurne funktsioon avaldub selles, et monoosid on polüooside ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning polüoosid kuuluvad sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. Süsivesikud on inimorganismis seotud mitmete bioregulatoorsete ülesannetega, sest neid leidub ka hormoonide koosseisus. Biomembraanide välispinnal asuvad oligosahhariidsed jäägid osalevad retseptoride talitluse tagamises. Retseptorid vahendavad naaberrakkude ja signaalmolekulide seostumist konkreetse rakuga. Retseptoritega seostuvad aga ka mitmesugused erinevad haigustekitajad (viirused, bakterid). Viimastele on need rakupinna
· lipolüüs II · lipiidide anabolism e lipogenees Süsivesikute klassifikatsioon: · monosahhariidid (monoosid e lihtsüsivekud) glükoos (inimkeha keskne süsivesik, veresuhkur), galaktoos, mannoos, fruktoos · oligosahhariidid e liitsüsivesikud laktoos (piima põhisüsivesik, koosneb galaktoosi ja glükoosijäägist), sahharoos (toidusuhkur, koosneb glükoosi ja fruktoosijäägist), maltoos (linnasesuhkur) · polüsahhariidid (polüoosid) struktuursed polüoosid nagu vees mittelahustuv tselluloos (taimede rakukestad) ja vees lahustuvad pektiinid varupolüoosid (glükoosi varud) nagu glükogeen loomsetes rakkudes või tärklis taimerakkudes Süsivesikute funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · varuaine maksa ja skeletilihaste glükogeen on glükoosi lühiajaline reserv inimkehas · kaitsefunktsioon glükuroonhape osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemisel
HEKSOOSID(6 C-sed suhkrud) : Glükoos, fruktoos. PENTOOSID (5 C-sed suhkrud) : riboos, ksüloos. b)Oligosahhariidid - 2-10 monoosijäägist. DISAHHARIIDID (2 C-sed suhkrud) : Sahharoos (glükoos+fruktoos) Laktoos Maltoos (linnasesuhkur, glükoos+glükoos). + Sahharoos on taimne suhkur. suhkruroos on <25%. + Laktoos on loomne suhkur (piimas 4-5%) + Maltoos on taimne suhkur, mis moodustub tärklise osalisel lagunemisel. c)Polüsahhariidid. Polüoosid - koosnevad enam kui 1000 monoosijäägist. Taimne süsivesik. Tärklist esineb muundunud võsudes ja seemnetes. Tselluloos - taimne süsivesik. Esineb puidus rakukestades. Glükogeen - loomne süsivesik. Leidub maksas ja lihastes. Kitiin - lülijalgsete hõimkonna esindajatel, seentes. Koosneb fruktoosijääkidest. Inuliin - Leidub vaid teatud taimedes N : korvõielistel. (maapirn) Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused : SUHKRUD(mono ja disahhariidid) - magusad(fruktoos)
· fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: · sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; · laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); · maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused.
· Struktuuriline roll. · Molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid. Süsivesikute klassifikatsioon · Monosahhariidid (glükoos, galaktoos, fruktoos) o C-aatomite arvu järgi trioosid, tetroosid, pentoosid o funktsionaalse rühma järgi aldoosid, ketoosid o tsüklilise struktuuri alusel püranoosid, furanoosid · Oligosahhariidi 2-10 monosahhariidi (maltoos, laktoos, sahharoos) · Polüsahhariidid ehk polüoosid (tärklis, glükogeen) Monosahhariidide D,L-isomeeria Oligosahhariidid Glükosiidsidemed jagunevad -1,4 ja -1,4 sidemeteks. Redutseerivad oligosahhariidid sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osale glükosiidsideme loomisel. Polüsahhariidid Jagunevad homopolüsahhariidid või heteropolüsahhariidid ja lineaarsed või hargnenud. · varuained tärklis, glükogeen · struktuurimolekulid tselluloos, kitiin · molekulaarne äratundmine - rakupinna polüsahhariidid
Heksoosid looduses kõige levinumad! Funktsionaalse rühma järgi aldoosid sisaldavad aldehüüdrühma ketoosid sisaldavad ketorühma Tsükli ehituse järgi (tsüklilise vormi puhul) püranoosid (formaalne sarnasus püraani tsükliga) furanoosid (formaalne sarnasus furaani tsükliga) Oligosahhariidid on liitsuhkrud, mis koosnevad väikesest arvust (2,3,4...) mono- sahhariidi molekuli jääkidest, mida seovad glükosiidsidemed. Polüsahhariidid e. Polüoosid koosnevad tuhandetest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi (monoosi) molekuli jääkidest * Lineaarsed ahelad- tselluloos, amüloos, pektiin, kitiin * Hargnenud ahelaga - glükogeen, amülopektiin Klassifikatsioon funktsiooni järgi ja esindajad · Energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin · Struktuurne e. ehituslik: tselluloos, kitiin, mannaan, ksülaan, galaktaan, peptidoglükaanid (bakterite rakukestades)
glükogeeni hüdrolüüsil vabanevat glükoosi saavad potentsiaalselt kasutada kõik keharakud, lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi tarbeks. Kuuludes ühe komponendina antikehade, mukopolüooside ja verehüübimisfaktorite koostisse täidavad süsivesikud organismis ka kaitsefunktsiooni. Süsivesikute struktuurne funktsioon avaldub selles, et monoosid on polüooside ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning polüoosid kuuluvad sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. Süsivesikud on inimorganismis seotud mitmete bioregulatoorsete ülesannetega, sest neid leidub ka hormoonide koosseisus. Biomembraanide välispinnal asuvad oligosahhariidsed jäägid osalevad retseptoride talitluse tagamises. Retseptorid vahendavad naaberrakkude ja signaalmolekulide seostumist konkreetse rakuga. Retseptoritega seostuvad aga ka mitmesugused erinevad haigustekitajad (viirused, bakterid). Viimastele on need
annaabi.ee 
