Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsivesikute metabolism (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekib 1 ATP sukstinaadi sünteesil?
Süsivesikute metabolism
Põhiküsimused
Süsivesikute metabolismi meditsiiniline tähtsus
  • 50-60% inimkeha toiduenergia vajadusest
  • Veresuhkru taseme tagamine
  • Monosahhariidsete eelühendite teke ( riboos -5-P ja aminosahhariidide süntees)
Glükoosi tähtsus
  • Vesilahustuv
  • Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll)
  • Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste , reetina, testiste ainus kütus)
Glükoosi difundeerumine
  • Na-sõltuv ko-transport
  • Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu.
    Glükoosi aktiveerimine
    Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks
    Glükoosi põhimetaboolsed rajad
    Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat + 2 ATP+ 2H++ 2 H2O)
    Anaeroobse glükolüüsi protsess
    I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas -1)
    Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- heksoosi kinaas)
    Glc-6-P-i muundumine Fru-6-P-iks ( Mg2+-fosfoglükoosi kinaas)
    Fru-6-P muundumine Fru-1,6-P-iks (Mg2+ -fosfofruktoosi kinaas, ATP defosforüleerimine ADP- diks )
    Fru-1,6-P-i lõhkumine GAP- iks ja DAP-ks ( aldolaas A)
    DAP-i muundumine GAP-iks (trioosfosfaadi isomeraas)
    II osa ( metaboolse energia salvestamise faas)
    2 GAP-i oksüdeerimine 1,3-BPG- iks ( NAD-GAP dehüdrogenaas)
    1,3-BPG-i defosforüleerimine 1-BPG-iks (Mg2+- fosfoglütseraadi kinaas, 2 ADP fosforüleerimine ATP-ks)
    1-BPG-i fosforüleerimine BPG-iks (Mg2+-K+ fosfoglütseraadi mutaas)
    PEP-i muundumine Pyr-iks ( püruvaadi kinaas)
    Pyr-i muundumine laktaadiks ( laktaasi dehüdrogenaas)
    Anaeroobse glükolüüsi tähtsus
    • Asendamatu ATP tootja suurenenud energiavajaduse lõhiajaliseks katmiseks (4-10 minutit)
    • Skeletilihaste, erütrotsüütide, neerupealiste, testiste rakkude energiavajaduse katmine
    • Rakkude elujõulisuse toetus hüpoksia korral
    • Hemoglobiini hapnikusiduvuse regulaatori 2,3-bisfosfoglütseraadi teke)
    • Neurotoksiliste efektide vältimine (püruvaadi muundumine laktaadiks)
    Glükolüütiliste ensüümide defektid
    Pyr kinaasi ja aldolaas A pärilik defitsiit
    Laktaatsidoos
    Põhjus:
    • Kudede hüpoksia (arteriaalse vere pO2 langus- maksa ja neerude perfusiooni vähenemine-vereringluse häire)
    • Pärilikkus ( PyrDH , Pyr karboksülaas, Fru-1,6-bisfosfataas, Glc-6-fosfataasi madal tase)
    • Keemiliste ainete liigne manustamine (biguaniidide-metformiin, fenformiin, paratsetamool , metanool, etanool , sorbitool, ksülitool)
    Seisund: arteriaalse vere pH langus (alla 7,25)
    Tulemus: Krebsi tsükli tegevuse pärssimine, glükoneogeneesi pärssimine, anaeroobse glükolüüsi stimuleerimine
    Avaldumine: mitokondritevaba kudede hüpoksia, müokardi infarkt , lihase valulisus, kopsuarteri emboolia, äge hemorraagia, kasvaja , lihaste krambid (leukeemia, lümfoom)
    Huvitav fakt: füüsilise töövõime määramine (norm-2 mmol/l, vastupidavuspiir- 4 mmol/l), anioonse ülejäägi määramine
    Piimhape ja etanooli fermentatsioon
    Glc muundumine Pyr-iks (vaata anaeroobne glükolüüs)
    Pyr dekarboksüülimine atsetaalaldehüüdiks ( Pyr dekarboksülaas, NADH ja CO2 tootmine)
    Atsetaalaldehüüdi oksüdeerimine atsetaadiks (aldehüüdi DH)
    Atsetaadi lõhustumine etanooliks ( 2 NAD teke)
    Aeroobne glükolüüs (TKT tsükkel- atsetüül-CoA täielik lõhustumine CO2+H2O)
    Glc lõhustumine Pyr-iks (Glütserool)
    Pyr dekarboksüülimine atsetüül-CoA-ks (PyrDH, NADH ja CO2 tootmine)
    Atsetüül-CoA muutmine tsitraadiks
    Tsitraadi muutmine cis-akonitaat-iks
    Cis-akonitaadi muutmine isotsitraad-iks (CO2+ NADH)
    Isotsitraadi muutmine α-ketoglütaraad-iks
    α-ketoglütaraadi muutmine sukstinüül-CoA-ks
    Sukstinüül-CoA muutmine sukstinaad-iks (ADP defosforüleerimine ATP-ks)
    TKT põhiülesanne: metaboliitide lõplik lõhustumine energia tootmiseks
    ( PyrDH, NADH ja CO2 tootmine)
    Trikarboksüülne tsükkel (TKT) (AcCoA + 3NAD+ + FAD + GDP + Pi + 2H2O => 3NADH + FADH2 + GTP + CoA + 2CO2 + 2H+ + HSCoA)
    Süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolism
    TKT tähtsus
    Energia kasutamine: (1 ATP, 3 NADH, 1 FADH2)= 12 ATP
    TKT talitluse ja häirete meditsiinilised aspektid
    TKT funktsioneerimishäired organismile ohtlikud ja kriitilised väga intensiivse aeroobse metabolismi kudedes.
    TKT vajadus
    Tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, nikotiinhape , lipoehape
    Regulatoorsed ensüümid TKT talitluses
    ATP/ADP/AMP, GTP/GDP/GMP, NADPH /NADH/NAD, sukstinüül-CoA, Ca2+, atsüül-CoA, hormoonid
    TKT kontrollpunktid
    Tsitraadi süntaas- ATP, NADH, sukstinüül-CoA ja atsüül-CoA allosteeriline inhibeerimine
    Isotsitraadi DH- ATP ja NADH allosteeriline inhibeerimine. (Mg ja Ca defitsiit-> ensüümi töö)
    AKGDH-(3 ensüümi+ 5 vitamiini)- ATP, NADH, GTP ja sukstinüül-CoA allosteeriline inhibeerimine
    TKT respiratoorne kontroll
    NAD ja FAD pidev varustamine hingamisahela poolt
    Oksüdatiivse fosforüülimise sõltuvus ADP/ATP suhest
    TKT anaboolne (biosünteetiline) tähtsus
    Tsitraat- rasvhapete ja steroolide süntees
    AKG- Glu, Gln, Pro süntees
    Sukstinüül-CoA- heemi süntees
    OAA- Glc, Ser, Asp, Asn süntees
    Glükoosi biosüntees
    Glükoneogenees
    Glükoosi süntees mittesahhariidsetest ühenditest (laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped , Ala ja Asp) maksas (90%) ja neerukoores (10%).
    Meditsiinilised põhiaspektid:
    • Veresuhkru taseme hoidmine (glükogeeni lõhustamine ja glükoosi süntees)
    • Teatud kudede, organite kestev hüpoglükeemia teke
    • Laktoosi süntees piimanärmetes
    • Vastsündinute elulemus (aju/maks Glc tarbimise kõrge suhe, seoses tagasihoidliku glükogeenivaru ja ketokehade limiteeritud produktsiooniga
    Möödaminekud (energeetiliste takistuste kõrvaldamine ja glükoosi lõhustumise võimaldamine):
    Pyr muundamine PEP-ks
    Fru-1,6-bisP defosforüülimine Fru-6-P-ks
    Glc-6-P defosforüülimine Glc-ks (Glc-6- fosfataas )
    Biomolekulid
    Laktaat (Glc-laktaat ringlus maksa ja lihaste vahel)
    Alaniin (Glc-Ala ringlus maksa ja skeletilihaste vahel)
    Aspartaat (glükoneogeneesi substraat )
    Glükogenees- glükogeeni süntees
    Etapid:
    Glc aktiveerimine Glc-6-P-ks (UDP-glükoos)
    Ahelate pikendamine sidemete α(1,4) abil (glükogeeni süntaas)
    Hargnemispunktide loomine α(1,4) abil (glükosüül (4:6) transferaas)
    Glükogenolüüs- glükogeeni lõhustamine
    Ahelate lühendamine α(1,4) abil (glükogeeni fosforülaas)
    Hargnemispunktide elimineerimine α(1,4) abil (glükosüül (4:4) transferaas)
    Glc-1-P muundamine Glc-6-P-ks (fosfoglükomutaas)
    Pentoosfosfaadi tsükkel (PFT): ( 3 Glc-6-P + ja NADP= 2 Glc-6-P+ 6 NAPDH+ 3 CO2 + GAP
    glükoosi oksüdatsioon pentoosiks ja NADPH
    Koht: piimanääre, rasvkude , neerupealised, erütrotsüüdid
    Etapid:
    Glc-6-P muundumine riboos-5-P-ks (Glc-6-PDH, NADPH/NADP ja atsüül-CoA)
    Riboos-5-P 2C-fragmendi interkonversioon (transketolaasne reaktsioon )
    Riboos-5-P 3C-fragmendi interkonversioon (transaldolaasne reaktsioon )
    Tähtsus:
    Intensiivne taandav süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P)+ NADPH
    Rasvhapete ja steroidide süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P->Fru-6-P-> Glc-6-P)
    Nukleotiidide süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P)+ NADPH
    Nukleiinhapete süntees (Fru-6-P ja GAP = Rib-5-P)
    15-30% glükoosi katabolismi läbiviimine
    Riboos-5-P nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD), nukleotiidide ja PAPS* süntees.
    50% NADPH-st tootmine
    NADPHS-st GSH tootmine taseme hoidmiseks, mis kaitseb erütrotsüüte kahjuliku oksüdatiivse stressi eest ja stabiliseerib Hb.
    CO2 fikseerimine fotosünteesi käigus
    Glc-6-P-DH defitsiit erütrotsüütides- PFT on ainus NADPH tootja, sest erütrotsüütides puudub tuum ja ribosoomid (st. teist võimalust toota Glc-6-P-DH ei ole)
    Mannoos (Man)- glükoproteiinide komponent
    Man-6-P glükoproteiinsete ensüümide signaalmolekul, mis tagab nende ensüümide transpordi lüsosoomidesse Golgi aparaadi abil.
    Galaktoos (Gal)
    Glükoproteiinide, glükolipiidide, proteoglükaanide ja rinnapiima laktoosi süntees.
    Lühendid:
    Glc glükoos
    Fru fruktoos -6- fosfaat
    DAP Dihüdroksüatsetoonfosfaat
    GAP Glütseraldehüüd-3-fosfaat
    PEP Fosfoenoolpüruvaat
    Pyr Püruvaat
    LDH laktaasi dehüdrogenaas
    BPG 1,3-bifosfoglütseraat
    PyrDH- püruvaadi dehüdrogenaas
    UDP- uridiindifosfaat
    PAPS- fosfoadenosiinfosfosulfaat
    II osa (võtmeensüümid püruvaadi kinaas ja laktaasi dehüdrogenaas)
    Lisaküsimused
    Atsetüül-CoA
    Metabolismi keskne vaheühend (biomolekulid-atsetüül-CoA-ATP+CO2+H2O)
    Maksa roll
    Liigse glükoosi eemaldamine
    Glükoosi süntees piimhapetest, glütseroolist, aminohapetest (glükoneogenees)
    Glükoosi salvestamine (glükogenees)
    Glükogeeni lõhustamine glükoosiks (glükogenolüüs)
    GLUT
    GLUT1- erütrotsüüdid
    GLUT2- maks, neerud pankrease B rakud , peensool
    GLUT3- neuronid
    GLUT4- rasvkude, skeletilihas , südamelihas- insuliin -tundlik
    GLUT5 - peensool, spermid – fruktoosi-spetsiifiline
    Rasvhapete kasutamine kliinilises praktikas
    Parenteraalne toitmine (lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapete lõhustumise soodustamine)
    Mõõduka füüsilise pingutuse kasutamine
    ADP tase tõus teeb ATP kättesaadavaks sünteesiks ja kudede oksüdatsioon on kasulik kudede tervisele
    Glc-laktaat ringlus
    PyrDH
    Koostis: 3 ensüümi ja 5 koensüümi otsekontaktis ja vaheühendid ei vabane (südamelihases, neerudes, maksas)
    Funktsioon: püruvaadi pöördumatu dekarboksüülimine atsetüül-CoA-ks (PFT atsetüül-CoA põhitootja)
    Häired: spinotserebraalne ataksia, tõsine laktatsidoos ja neuroloogilised häired
    Töö: allosteeriliselt ja hormonaalselt reguleeritud (aktivatsioon- fosfataas, INS, noradrenaliin ), inaktivatsioon-kinaas)
    Kuidas tekib 1 ATP sukstinaadi sünteesil?
    Sukstinüül-CoA muundamine sukstsinaadiks toodab tioorsideme hüdrolüüsi arvel GTP, mille arvel sünteesitakse ATP.
    Tsitraadi süntaasi aktiivsus sõltub atsetüül-CoA, Ca2+,atsüül- CoA.
    NADPH tähtsus
    ATP tootmine
    NO süntees
    Rasvhapete süntees (maksas, piimanäärmes ja rasvkoes)
    Steroidide süntees (neerupealistes, aminohapete süntees)
    Antioksüdantse võrgustiku tähtsa komponendi (GSH) taseme hoidmine (+ Glu Reduktas)
    Fagotsütoosi toetus
  • Süsivesikute metabolism #1 Süsivesikute metabolism #2 Süsivesikute metabolism #3 Süsivesikute metabolism #4 Süsivesikute metabolism #5
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Alexey Nesterovich Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Metaboolsed protsessid
    12
    docx

    Metaboolsed protsessid

    energiat • Olulisim energia salvestaja/ülekandja on ATP. ATP hüdrolüüsil vabaneb 30 kJ/mol • ATP hüdrolüüsil ADP-ks kantakse fosforüülgrupp üle biomolekulile, viimane aktiveerub ja saab täita oma ülesandeid metabolismis (nt. Glc Glc-6-P, muutus ATP osalusel) • ATP kujul salvestatud metaboolne energia kasutatakse ära teistes metaboolsetes protsessides, ta on jaotatav üle kogu raku Glükoosi metabolism (süsivesikute metabolism) • Glükoosi universaalsust tagavad faktorid: • Lahustub hästi vees • Tsükliline struktuur optimaalse stabiilsusega (milline konformatsioon?) • Vaba Glc on keemiliselt suhteliselt inertne (kuidas aktiveeritakse rakus?) • Glc on metaboolne „põhikütus“ (milline makroergiline ühend saadakse Glc- lüüsist?) • Glc läbib piisava kiirusega hemato-ensefaalset barjääri (ajukoe energiaallikas)

    Keemia
    Biokeemia
    19
    doc

    Biokeemia

    31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1

    Biomeditsiin
    Süsivesikute ainevahetus ja labordiagnostika
    52
    ppt

    Süsivesikute ainevahetus ja labordiagnostika

    Süsivesikute ainevahetus ja labordiagnostika Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kliiniline keemia eriosa Aivar Orav 2005/2006 uuendatud 2011 Glükoosi tähtsus organismis Glükoos on inimorganismi keskne süsivesik Monooside metabolism lülitub glükoosi metabolismi Glükoos on keemiliselt stabiilne, lahustub hästi vees Metabolism on ensümaatiliselt kontrollitav ja suunatav Glükoosi tähtsus organismis Läbib piisava kiirusega HEB-i, tagades ajukoe energiavajaduse Ainukene arvestatav kütus ajukoe, erütrotsüütide, spermatosoidide, neerupealiste, silma võrkkesta jaoks Glükoosi metabolismi põhirajad Vereglükoosi metaboolne Vereglükoosi metaboolne tootmine kulutamine Glükogenolüüs

    Bioloogia
    Aminohapete metabolism
    4
    docx

    Aminohapete metabolism

    Melatoniini eellane Trombotsüütide agregatsioon Neurotransmitter Katehhoolamiinid Türosiin Ülekandeaine (dopamiin, noradrenaliin, Süsivesikute, lipiidide adrenaliin) metabolism Südametegevuse intensiivistumine Vererõhu tõstmine Fight and flight reaction

    Biokeemia
    Biokeemia II EKSAMiks kordamine
    32
    docx

    Biokeemia II EKSAMiks kordamine

    Glükoneogenees ­ protsess, milles mitmesugused eellasmolekulid (laktaat, püruvaat, glütserool, aminohapped) muudetakse glükoosiks. Vajalik nälgimise korral kui glükoosi tase langeb. Glükoos on ainukeseks energia allikaks ajule, testistele, erütrotsüütidele ja neeru säsile. 9. Glükogeeni süntees ja degradatsioon, nende protsesside kontroll allosteerilise regulatsiooni ja kovalentse modifitseerimise abil. 10. Rasvhapete metabolism. oksüdatsiooni ja rasvhapete sünteesi regulatsioon. Rakusisene kompartmentalisatsioon. 11. Glükoos-6-fosfaadi kasutamine erinevates metaboolsetes reaktsioonides. Glükoosi vabanemine vereringesse 12

    Biokeemia
    Lipiidide metabolism inimkehas
    14
    docx

    Lipiidide metabolism inimkehas

    - De novo süntees on palmitaadi süntees, mis toimub tsütoplasmas - Süntees vajab atsetüül-CoA - Kuna atsetüül-CoA tekib mitokondrites, kuid ei läbi nende sisemembraani, tagatakse piisav tsütoplasma tase järgmiselt o Atsetüül-CoA ja OAA annavad mitokondrites tsitraadi o See viiakse tsütoplasmasse ja lõhustatakse Oaa-ks ja atsetüül-CoA-ks - RH sünteesiks kasutuv atsetüül-CoA pärineb o süsivesikute katabolismist o pisut annab ka ketogeensete AH lõhustamine - Biotin rakutase peab olema piisav, et tagada palmitaadi de novo süntees, palmitaad omakorda on baasühendiks teiste kehaomaste RH biosünteesil Küllastatud rasvhapped - Peab andma toit ja neid toodab ka inimkeha de novo sünteesitud palmitüül- CoA ahela pikendamisega - On vajalikud lignotserhappe sünteesiks (müeliniseerumine, närvikude) Küllastamata rasvhapped

    Bioloogia
    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED
    5
    doc

    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED

    Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse suures osas rasvkoe rakkudes ehk adipotsüütides triglütseriididena. Triglütseriidide lõhustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksüdatiivsel lõhustumisel saadakse atsetüül-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Osa rasvhapetest säilitatakse rakumembraanides ka kolesterooli või fosfolipiidide kujul. 5. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Selgitage. Lipiidide metabolism rahuldab umbes 30% organismi päevasest energiavarust. Rasvhapete täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat, samal ajal kui süsivesikud ja rasvad annavad 4 kcal/g. Rasvhapped on võrreldes süsivesikute ja valkudega enam redutseeritud. Rasvhapped on mittepolaarsed molekulid ja esinevad seetõttu anhüdreeritud vormis (võrluseks: 1g glükogeeni seob 2g vett). 70 kg kaaluval inimesel on energiavarust 100000 kcal triglütseriidides, 25000 kcal valkudes (lihastes peam), 600kcal

    Biokeemia
    Biokeemia - ensüümid-hormoonid-ainevahetusrajad ning süsivesikute ja rasvhapete oksüdatsioon
    15
    doc

    Biokeemia - ensüümid, hormoonid, ainevahetusrajad ning süsivesikute ja rasvhapete oksüdatsioon

    karnitiiniga, atsüülkarnitiin, millest mitokondri maatriksis taastatakse atsüül CoA. Rasvhappe molekuli (atsüül CoA) lagundamine toimub järk-järgult ning selle protsessi käigud eemaldatakse rasvhappe süsinikahelast kahe C aatomi pikkused fragmendid ning töötatakse need ümber atsetüül CoA ühikuteks. Need fragmendid eraldatakse β-süsiniku juurest ja seda protsessi nimetatakse rasvhapete β-oksüdatsiooniks. Tekkinud atsetüül CoA lagundamine toimub analoogselt süsivesikute aeroobse oksüdatsiooniga tsitraaditsüklis. Iga atsetüül CoA molekuli produtseerimisega β-oksüdatsiooni käigus kaasneb kahe paari vesiniku aatomite eemaldamine rasvhappe molekulist, millest üks seotakse FAD- iga ja teine NAD+-iga ja need elektronid antakse üle hingamisahelasse ja nende arvelt toodetakse ATP-d nagu süsivesikutegi puhul. Rasvhappe molekuli täielikul oksüdatsioonil vabaneva energia arvel produtseeritava ATP hulk sõltub rasvhappe süsinikahela pikkusest.

    Biokeemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun