nii seespool kui ka väljaspool organisatsiooni ja inimeste arvamuse organisatsiooni. Seejärel koostatakse erinevust. sõnum, mis võtab kokku 17. Mis on kontrollitud ja organisatsiooni põhiideed. Siis kontrollimata meedia? määratakse kindlaks organisatsiooni Kontrollitava meedia korral pakub positsioon. Organisatsiooni positsioon suhtekorraldaja omal soovil teadvustatakse eri rühmadele ja selle informatsiooni. Kontrollimata meedia põhjal kujuneb organisatsiooni korral ei saa suhtekorraldaja seda identiteet. Õnnestunud identiteedi mõjutada. kujunemisel võidetakse avalikkuse 18.Mitmesse kategooriasse tunnustus. jaotatakse suhtekorraldajad? 5.Millal võivad kampaaniad Suhtekorraldajad jaotatakse 4 ebaõnnestuda
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated 3. Teade ehk signaalid liiguvad kanali kaudu. Kanaliks võivad olla: raadio, televisioon, trükiajakirjandus, veebimeedia 4. Avalikud suhted on: Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon. · Väärtustab avalikkuse suhtumist. · Kujundab ja hoiab firma mainet, usaldussuhteid.
suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) Sõbralik (friendly)
Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE....................................................................................................................5 2.1. Avaliku arvamuse kujundamine...........................................................................5 2.2. Ettevõtte maine kujundamine..............................................................................
7. Mis on avalike suhete (suhtekorralduse) eesmärk? Miks see on vajalik? Suhtekorralduse ehk PRi juhtmõte on luua arusaamist plaanipärase, kahepoolse ja järjepidava kommunikatsiooni abil. Ehk siis teha organisatsiooni tegevus oma sihtgruppidega dialoogis olles arusaadavaks, usaldusväärseks ja huvitavaks ning seeläbi aidata organisatsioonil oma põhitööd paremini teha. 8. Missugused on avalike suhetega tegeleva töötaja tööülesanded? Suhtekorraldaja/avalike suhete juht peab reageerima päringutele, mis tulevad meediast või muljalt väliskeskkonnast; peab pidevalt otsima viise ja võimalusi, et parandada organisatsiooni suhet oma sihtrühmadega. 9. Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada? Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused? (Ettevõttes informatsiooni edastamise võimalused.) Väga oluline on kommunikatsioon oma organisatsiooni sees, kuna
An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika teooriad: utilitarism, teleoloogia,deontoloogia, situatsioonieetka, vooruste eetika www.eetika.ee eetika suhtekorralduses usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused www.epra.ee eetilised konfliktid huvide konflik isiklikud suhted whisteblowing suhted meediaga ausus ja täpsus,kingituste tegemine proffesionaalsus peame olema iseseisvad, et otsustada meie pädevuses olevaid asju, peame oskama mõistma milline onmeie vastutud ühiskonna ja avaliku huvi ees, peame aru saama enda erialast, seda respekteerima ning järgima neid printsiipe. suhtekorraldaja peab olema enesekndel, loominguline, otsustuskindel, hea suhtleja, hea analüüsivõimega, hea läbirääkimisoskusega, aus, hea kuulamisoskusega, laia silmaringiga,
Konfliktide lahendamisel Võimul Erialastel oskustel • Teoreetiline eetika võib olla hea / halb; õige / vale. • Eetilised konfliktid: Huvide konflikt - Isiklikud suhted Whistleblowing - Salajase / ebaeetilise / ebakorrektse info avaldamine Suhted meediaga - Ausus ja täpsus 2. Kommunikatsiooni- ja suhtekorraldusteooriad. Massikommunikatsiooni teooriad: Uses and Gratification Theory - Kasutus ja rahuldus • Aktiivne meediakasutaja valib ise millal ja kuidas meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
Loeng 3 · Kommunikatsioon avalikus sektoris Kommunikatsioon erasektoris Kohalikud suhted PR integreeritud turunduskommunikatsiooni osana Sponsorlus ja heategevus · PR programmi ettevalmistus 5.2 PR programmi eesmärk positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras positiivse muutuse esilekutsumine. Koosneb neljast etapist: · probleemide määratlus, uuring planeerimine ja programmi koostamine tegevuste elluviimine tagasiside ja olukorra hindamine · II etapp - planeerimine ja programmi koostamine
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused
seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2. SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS
Avaliku sektori põhilised korraldusmudelid on klassikaline hierarhia, tasakaaluhierarhia ning minimaalriigi mudel. Riigi hallatavad asutused moodustatakse valitsusasutustele tugiteenuste osutamiseks või teenuste teenuste osutamiseks kodanikele. 8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? - *riigikeskne hierarhia;* tasakaaluhierarhia;*minimaalriigi muster. Teema 2: Avaliku organisatsiooni juhtimise alused 1.Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? - Välistab töötaja allumise kindlale isikule; Võimaldab ise oma tööülesannete täitmise eest vastustada; Võimaldab vähendada korruptsiooni; Topeltkontroll; Raske kehtestada formaalseid reegleid.Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte? - Suureneb ametniku töö efektiivsus; Väheneb töö rutiinsus; Väheneb materiaalse stimuleerimise osakaal; Suureneb kvalifikatsioon; Suureneb vajadus suurendada töötasu; Võib suureneda kodaniku- või situatsioonikesksus;
1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis Projektide teostamiseks moodustatakse kas projektorganisatsioon või viiakse projekt ellu tavaorganisatsioonis. Projektorganisatsioon on ajutiselt projekti ülesande lahendamiseks loodud organisatsioon, mille ülesehitus tavaliselt ei järgi ettevõtte regulaarset struktuuri. Projektorganisatsiooni ülesanded: · lahendada uudseid ja ajutisi ülesandeid, samal ajal kui tradistiooniline organisatsioon on loodud tavaliselt rutiinsete ülesannete lahendamiseks. Projekt rõhutab ülesande tähtsust ja tasakaalustab formaalse struktuuri mõju (bürokraatia, aeglus, jäikus); · luua projektitööle sobivaid, paindlikke info vahetamise ja koostöövorme ning ülesannete jaotamise viise. Paidlikuma koostöö saavutamine ilma formaalseid kanaleid kasutamata võimaldab projekti lihtsamalt kaasata väljaspoolt
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on
on objektiivne poliitiline reaalsus (tegelikud poliitilised sündmused), subjektiivne reaalsus (poliitilised sündmused indiviidi ehk poliitikute/aktivistide ja kodanike poolt tajutuna), konstrueeritud reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine 2) Harida (seletada asju lihtsalt lahti) 3) Tagada rahvale foorumi võimalus 4) Uurida, et ajakirjandus toimiks selle riigi ,,mängureeglite" järgi 5) Teadvustada inimesi sellest, mida valitsus teeb 6. 5 "filtrit.", mis mõjutavad ajakirjandusliku teksti sisu ja vormi Hermani ja Chomsky järgi (loengumaterjal) meediainstitutsiooni suurus, omandus, kasulõikamise orientatsioon sõltuvus reklaamist kui peamisest sissetulekuallikast sõltuvus valitsusest või ärikorporatsioonidest informatsiooni kättesaamisel
.............................12 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Strateegia on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutamineks, mis peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele nagu "Kus on organisatsioon praegu?, Milline tahab organisatsioon olla 3 a pärast?", Millised tegevused aitavad neid esmärke saavutada?" Protsess algab olemasoleva strateegilise plaani, missiooni ja visiooni hindamisega. Analüüsitakse uuesti organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ja tulenevalt keskkonna muutustest tehakse kindlaks, millised strateegia osad vajavad muutmist. Võib tekkida vajadus missiooni või visiooni uuestisõnastamiseks ning sellest tulenevalt vajadus
saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika Riigi põhilised funktsioonid: 1) valijaskonna huvide kaitse 2) majandusliku efektiivsuse tagamine tulud ületavad kulusid see põhimõte satub riigisektoris vastuollu. 3) sotsiaalne efekt võib olla majandusele vastuoluline. Sotsiaalsed tegevused majandussfääris võivad osutuda ebaefektiivseks.
Informatsiooni talletamine ja töötlemine Emotsionaalse ja industriaalse intelligentsi toetamine Firma suhted ametiühingutega Sisemine turundus Töötajate suhted piirkonna org-dega Töötajate rahulolu uuringud Firmasisese kommunikatsioonistrateegia loomine ja elluviimine Firmakultuuri (tegutsemistava) sõnastamine Töötajate lojaalsuse suurendamine Organisatsiooni sisene suhtekorraldus 11.1 Eesmärgid: · Suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja organisatsioonilojaalsust · Vähendada info abil töötajate ebakindlust Lisaväärtus ettevõttele = sisekommunikatsiooni põimimine väliskommunikatsiooni ja ettevõtte põhitegevusega
põhjendatud viisil. 4. Töö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt · Frank ja Lillian Gilbrethtöö lihtsustamise põhimõtted (Uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat) · Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine. · Henry Fayol : 5 juhtimise osategevust: planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontroll. 14 juhtimise printsiipi rõhutas, et suhtlemine on vajalik organisatsiooni madalaimalt tasemelt tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1
julgustab püstitama suuri eesmärke. Idealiseeritud mõju- juht on oma töötajatele eeskujuks. Käitub optimistlikult, esekindlalt ja väljendab usku püstitatud eesmärkide saavutamisse. Võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest. Töötajad usaldavad oma liidrit ja loovad temaga emotsionaalseid seoseid. Juhtimine vigade kaudu- juht kaardistab ja parandab vigu, sekkub kui töö ei kulge plaanipäraselt . Tegevusest sõltuvad tasud- töötaja panusele ja jõupingutusele, mis vastab tulemusele. 7. Klassikalised juhtimisstiilid. Autoritaarne ehk võimukas liider- kus juht on orienteeritud ülesannete täitmisele. Otsuste tegemisel lähtub enda seisukohtadest ja huvidest. Grupi liikmetelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist, tunnustab vastavalt allumisele. hoiab eemale grupi tegevusest. Demokraatlik liider- orienteeritud grupi suhetele kui ka ülesannete täitmisele
olla firma jaoks otsustavaid otsuseid langetada. Millist esmast (ehk primaarset) informatsiooni on kogutud ja analüüsitud? Kes olid andmete edastajad? Milliseid esmase info allikaid kasutati? Küsitlused kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed Vaatlused osalusvaatlus ja kõrvaltvaatlus Eksperiment labori ja tavatingimustes Kes informatsiooni kogus? Spetsiaalse firma teenused? Millise? Organisatsiooni enda eriosakond? Organisatsiooni töötaja? Kes? Kes ja kuidas informatsiooni töötles? Kes andmeid analüüsis ja järeldusi tegi? Kõige olulisem on turundus-uuringute allosa juures siiski see, et kogu ülejäänud turundusplaani koostamise juures oleks tuginetud õigetele andmetele ja asjakohasele informatsioonile. 2.2 Turunduskeskkond Iga firma tegevust mõjutab teda ümbritsev keskkond. Turunduskeskkond hõlmab kõiki neid tegureid, mis avaldavad kas otsest või kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Ilma turunduskeskkonna
Paindlikus b. Juhi ebaedu põhjused Orjenteerumine oma töötasule Orjenteerumine võimu sümbolitele Kõrgendatud tähelepanu oma isikule Isoleeritus teistest inimestest Oma arvamuste ja tunnete valjamine Organisatsiooni olemus 9. Organisatsiooni mõiste. a. Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 b. See on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole. c. Mis on organisatsioon?
Turundusplaani koostamise juhend Äriplaan ja turundusplaan Turunduse planeerimise protsess Turundusplaan Turundusplaani kokkuvõte Situatsioonianalüüs Eesmärgid ja strateegiad Turundusmeetmestik Turunduseelarve Turunduse organisatsioon Turundusplaani lisad Järjest tiheneva konkurentsi tingimustes ei saa ükski ettevõtte või ettevõtja loota, et kui tal on oskus midagi toota, siis ilmtingimata leidub toodetule ka ostja. Konkurentsitihedal ja tarbijakesksel turul suudab pikaaegselt edukas olla ainult see, kes lähtub oma tegevuste kavandamisel turunduskontseptsioonist. See tähendab, et kõigepealt määratakse kindlaks see, mida tarbijad vajavad ja soovivad, ning seejärel kohandatakse tootmine ja
* inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi viia muudatusi ka organisatsiooni sees. Organisatsioonilisi muudatusi saab edukalt ellu viia ainult juhul, kui kõik organisatsioonis töötavad inimesed neid aktiivselt toetavad. Muudatuste edukus sõltub: · töötajate hoiakutest; · eestvedamisest; · organisatsioonikultuuri omadustest.
Nutiseadmete osakaal ja mobiiliturunduse kasv (info on koguaeg kättesaadav) Sotsiaalmeedia Info ja teenuste vaheliste piiride hägustumine ITK definitsioone ITK on vaade turundusprotsessile kliendi vaatepunktist Organisatsiooni koordineeritud ja ühtlustatud viis kommunikeerida brändi ideed, kasutades mitmeid kommunikatsioonivahendeid, mis „kõnelevad ühel häälel“ Integreerimise 8 põhimõtet Ole kliendile suunatud organisatsioon Kasuta outside-in planeerimist Keskendu kliendikogemusele tervikuna Vii klientide eesmärgid kooskõlla organisatsiooni omadega Sea käitumise muutmise eesmärgid Kohtle klienti kui kapitali Vii organisatsiooni funktsionaalsed üksused kooskõlla Kommunikatsiooni sõnumid on üksteisega kooskõlas ITK suurendab sünergiat (ITK kasulikkus) Sõnumid lähtuvad ühtsest loovstrateegiast
On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Pidev toimumine regulaarne koostegevus. Iga organisatsioon asub kindlas keskkonnas. Keskkond organisatsiooni iseärasusi määrav tegur. Org iseloomustavad: eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur/mikrokliima, missioon/visioon. 3. Organisatsioon kui süsteem organisatsiooni struktuur on tööriist, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Org struktuur peaks võimaldama muutusi ja uuendusi läbi viia. Org struktuur on org ametipostide vaheliste suhete mudel
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
