teatud inimestega, nendega, kellele kuulub meie täielik usaldus. Igaühel peaks olema keegi, kelle õlal nutta ning naerda, kellega on hea jagada oma tundeid. Südamesõber mängib meie eludes suurt rolli. Seepärast loodangi ma väga, et meie ellu ei tule niipea sõpru kaotavaid tegureid. Näiteks 100 aasta pärast võib kool olla internetipõhine ning tulevikuamet seisneda kodus arvuti taga, millega kaasneb liiga vähene suhtlus silmast- silma. Siiski inimestel on vaja usaldust, et elus läbi lüüa. Ka ausust ning abi, et mitte sattuda halvale teele või elada pilvedes. Ma arvan, et suhete aluseks ongi ausus ning usaldus, ilme nende 2 tegurita ei kujutaks ma sõprust ette. Mina arvan, et tänaseid suhtluskeskkondi, Facebook, Orkut,Msn , võiks vähem olla. Tore on istuda sõpradega suvel keset rohelust või talvel hubases kohvikus muljetada, kakaotass käes. Või
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti.
TALLINNA MAJANDUSKOOL ERINEVAD KLIENDITÜÜBID JA NENDEGA SUHTLEMINE Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine". Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. Sõna Service on kasutusel aastast 1925 praeguses tähenduses. Klienditeeninduse moodustuvad teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus, suhtlemisoskused, teeninduslik hoiak, teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). Valisin selle referaadi teemaks, kuna töötan juba 7 aastat asutuses AS EMT klienditeenindajana. Viimased kaks aastat olen olnud telemarketingi müügikonsultant kus tahes-tahtmata puutun kokku keeruliste ...
Avalikud suhted on organisatsiooni suhted teiste organisatsioonidega, sihtgruppidega või kõige laiemalt avalikkusega üldse, mille abil teadvustatakse neile organisatsiooni poliitikat, eesmärke jms. Avalike suhete alal töötajat nimetatakse suhtekorraldajaks või avalike suhete korraldajaks. Avalike suhete alal on vaja: · Plaanimisoskust · Strateegia kujundamise aluste tundmist · Praktilisi teadmisi pressikonverentside korraldamisest · Head suulist ja kirjalikku eneseväljendamisoskust · Oskust kasutada kaasaegseid infovahendeid Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon, mis · väärtustab avalikkuse suhtumist, · määratleb avalikkuse huvidega kooskõlas olevad üksikisiku käitumisviisid või organisatsiooni poliitika ja toimingud ning · plaanib ja viib ellu programmid teenimaks avalikkuse mõistmist ja heakskiitu. Avalike suhete ülesandeks on anda võimalus organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks suhete korraldamise kaudu ...
MINA KUI SUHTLEJA Juba eelmise sajandi lõpus huvitas psühholooge, mida inimene iseenda kohta mõtleb - milline on tema mina. Tänapäevases isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias on kõige enam levinud käsitlus minast kui teatud uskumuste süsteemist, mis inimesel enda kohta on. Need uskumused puudutavad peamiselt enese omadusi (nt. "olen optimistlik"), rolle (nt. õpilane, sõber) ja väärtusi (nt. "mulle on tähtis iseseisvus"), samuti hinnangut iseendale (nt. edukas õpilane, hea sõber). Sellised uskumused mõjutavad iseenda ja teiste kohta saadava info tõlgendamist ja mäletamist, inimese käitumist ja emotsioone. Arvan, et iga inimene on kordumatu ja erinev, kuigi neid on võimalik jaotada erinevatesse gruppidesse suhtlemistasandite ja karakteri põhitunnuste järgi. Viimati lahendatud testide järgi oli minu kui suhtleja tüübiks ,,meeskonnamängijaks". Meeskonnamängijad on abivalmid ja lojaalsed isikud, kes on tundlikud teise vajaduste suhtes. Nende ...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 3 2. 16 MÄRKI HEAST KUULAJAST........................................................................... 4 3. 16 MÄRKI HALVAST KUULAJAST...................................................................... 5 4. 6 ASJA MIS AITAVAD KUULATA ....................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat...
Essee ,,Eesti muusikasaadete võrdlus" Võtan vaatlusesse kaks muusikasaadet, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev. See arvamus on muidugi ainult minu oma ja kindlasti leidub inimesi, kes minuga ühel nõul ei ole. Esimene saade, mida kirjeldan ja hindan on tasemel, nüüdseks ajalukku jäänud ,,Tähed muusikas" saade. Et esmamulje kogu saatest algas siiski saatejuhist siis mulle väga meeldis saatejuht Mart Sander. Väljapeetud ja viisakas, heade kommetega noormees. Mart Sander ei kokutanud ega pudistanud, tema diktsioon oli selge ja puhas. Siis lauldi seda ka kõva häälega, hea oli kuulata. Kõik see palub tähelepanu seepärast näiteks stuudio kujundus ei olnudki oluline. Ka väljaspool teleekraani käitus Mart Sander galantselt. Kirjutan oma kogemustest, kui paar aastat tagasi oma kooli lastega selle saate salvestustel käisin. Oli väga meeldiv. Kuna ta meid isiklikult ootas siis pööras härra Sander meile ka väga palju tähelepanu. Kaasa arv...
Mari Baker ,,Building an organization, building a team" Loengu pidamise ajal oli Mari Baker vähem kui kuu aega tagasi saanud PlayFirsti tegevdirektoriks. Varasemalt on Baker juhtinud näiteks personaalmeditsiiniga tegelevat ettevõtet Navigenics ning rasedatele ja noortele emadele mõeldud portaali BabyCenter. Ta räägib oma kogemustest, mis on erinevate firmadega töötades saadud. Tema esimesene töökoht ülikooli kõrvalt oli börsimaakleri juures. Baker hindab väga, kuidas seal firmas tema arengut toetati. Tema algatusel võttis firma andmebaaside haldamiseks kasutusele arvuti. Tol ajal ei olnud arvutid kontorites veel levinud ja selline lähenemine oli uudne. Selle tulemusena tõusis produktiivsus märgatavalt. Baker rõhutab, et pikaajaline isiklik areng on olulisem kui lühiajaline kasu. Kui talle pärast ülikooli lõppu tuli kaks tööpakkumist: üks suurde firmasse, hea palgaga ja teine väiksesse 30 inimesega firmasse, kus...
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõ...
Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi väljendamine, eesmärk midagi saada ( midagi paludes) ning eesmärk kindlustada sotsiaalseid suhteid ( teretamine). Informatsioon, mida vahendatakse, võib olla erinev:
asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral. Eestlaste naabrid:põhi-hämelased,soomlased,karjalased;ida vadjalased,isurid,tsuudid,(6.saj. ida-slaavlased);lõuna liivlased,latgalid,kuralased,semgalid,kursid;lääne-götalased,svealased. Suhtlus:liivlased,kurelased,soomlased-suhted väga head.Lõuna-aega-ajalt tülid. Latgalitega sagedased tülid,latgalilid said rohkem kahju. Leedulased korraldasid mitmeid rüüsteretki.12.saj.Rootsi/Taani katsed Eestit alistada,rahvast ristida- erilisi tulemusi polnud.Eestlased muutusid aktiivsemaks rüüsteretkede sooritamisel merenaabritele.12.saj teisel poolel venelaste ja eestlaste vahel palju sõdimisi. Riikluse algete teke-sisemaine kaubitsemine,hakkasid kujunema varalinnalised
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused
Teadusliku artikli eesmärgiks on anda ülevaade suulise ja kirjaliku suhtlemisviiside erinevustest ja ka seda kuidas nende erinevustega arvestada. Ehkki nii suuline kui ka kirjalik suhtlus toimivad tähenduse edasiandmiseks kokkulepitud reeglitega sümbolite süsteemidena, on kirjutamise ja rääkimise vahel reeglites piisavalt erinevusi, et õigustada nende erinevuste arutamist. Mõlemal suhtluse vormil on oma plussid ja miinused. Veel räägime põgusalt mis on loomuliku keele arenemise kolm peamist etappi ja millised on internetikeele eripärad
Ülesanne: määra, millist rolli juht täidab antud aja jooksul. Vajalikud/rakendatud Rollitüüp oskused Kellaaeg Tegevus (suhtlus, info, Roll (tehnilised-, suhtlus, otsustamine) konseptuaaalsed oskused) 8.00 Allüksuse juhid (teenistusosakonna suhtlus infokoguja Suhtlusoskused ülem, tehnikaosakonn juht,
madega I. MIS ON MEEDIA? 1 meedia, ajakir- Õ lk 8–11, veebilehed Tekstiloome Õpilane 1. Meedia olemus ja ülesanded jandus, tsensuur ajatelgede tegemiseks suhtlusvahendite ajatelje koostamine teab, mis on meedia ja millest koos- (nt www.preceden.com) Suuline suhtlus neb meediasüsteem LÕIMING arutelu vaba ajakirjanduse eeliste ja oskab nimetada meedia ülesandeid Teabekeskkond: meedia- puuduste üle mõistab tsensuuri mõju meediale
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad)
Reklaam internetis- selle plussid ja miinused 4.4 Koduleht Koduleht on kui ettevõtte visiitkaart internetis, kus on olemas informatsioon ettevõtte missiooni, visiooni ja tegevusvaldkonna kohta. Samuti võib kodulehelt leida ka info töötajaskonna, pakutavate toodete ja teenuste jms. kohta. Kodulehelt on tarbijal võimalik saada tooteinfot ja tellida tooteid ilma töötaja otsese sekkumiseta. Edasisele koostööle on aluseks interaktiivne suhtlus. Kodulehe ülesehitus võib olla mitmesugune: infovoldik, vaateaken, teenäitaja, meelelahutaja, nõuandja, e-pood, klienditugi, trehvamispunkt. (Turunduse alused, A.Vihalem, 2008:231-232) Ainuüksi kodulehe valmistamisest ei ole väga suurt kasu. Kodulehte peab kindlasti ettevõtja propageerima ja "nähtavaks tegema" kasutamaks selleks näiteks bännerreklaami või otsingumootori reklaami. Joonis 4. Koduleht 4.5 Hulgipostitus
Kirjaliku ja suulise suhtluse erinevused Kirjalik suhtlus Suuline suhtlus Tekst on paremini läbimõeldud, selgemalt Sageli juhuslik, seega keelekasutus on sõnastatud, keeleliselt korrektsem. läbimõtlemata, tekstis on pause. Suhtlemisel on vestluspartneri Suhtlemisel on vestluspartneri emotsioonid raskemini tajutavad. tuju/suhtumine paremini tajutav. Kirjalikuks suhtlemiseks läheb vaja Suulisel suhtlemisel pole ilmtingimata õigekirjaoskust (e-mail). õigekirjaoskus vajalik.
Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng Kokkuvõte Kõne on valdkond, mis integreerib kõiki teisi valdkondi ning seega on kõne õpetamise roll tähtis täita kõikidel lapsega tegelevatel inimestel. Ei piisa ainult lapsega koos tegutsemisest, vaid sellest tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine. Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti neil, kes on arenguprobleemidega, sest see loob aluse ja eelduse, et lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal. Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka
(Kravtsenko 1997) Goffman keskendus väikeste, pidevalt vahetut kontakti omavate inimrühmade detailsele uurimisele, näiteks normide uurimisele nendes kollektiivides. Ta keskendus pisikestele suhtlusdetailidele, mis võisid esmapilgul tunduda ebaolulised, ent mis tegelikult struktureerivad käitumist ja käitumuslikke norme. Nii uuris Goffman näiteks zeste nagu käepigistused ja käe panemist kellegi õlale, samuti näoilme muutumist vestluse käigus. Ehkki vahetu inimeste vaheline suhtlus varieerub kultuuriti, esinevad siiski üldised ettenähtavad viisid, mis iseloomustavad suhtlust, näiteks seda, kuidas inimesed teretavad või hüvasti jätavad. Seeläbi muudab sotsiaalne suhtlus maailma üsnagi etteaimatavaks kohaks. Tema järgi on vahetu suhtlus rituaal selles mõttes, et see toimub kindlas korras (''interaction order'') sotsiaalses korrastatuses. Kui me lõhume seda korda, siis me tegelikult omal moel lõhume ühiskonda või ühiskondlikku gruppi
Alguses ei pea palkama abijõude Võimalik müüa kaupasi odavamalt, kui reaalsetes poodides. Suur osa klientidest on noored või jõukamad, kes on harjunud kasutama internetti Riskivaldkonnad Seaduste mittetundmine Häkkerite rünnak Pettuse ohvriks langemine Transpordi liigi või marsruudi vale valik Ebapiisav turu-uuring Puuduvad kogemused ja oskused antud valdkonnas Liialt vähene otse suhtlus klientidega Vale hinnapoliitika Liiga odav/algeline kodulehe disain E-Kaubamaja raske kasutatavus Pikk ostu kuni kauba kättesaamise periood Seaduste mittetundmine Väljastpoolt EL’i tulevate kaupade puhul Tollid Autoriõigusseaduste tundmine Tegevusluba, müügiluba Kaubandusseadus Maksuseadused (KM, Tulumaks, Sots. Maks, töötuskindlustus maks jne Andmete kättesaadavus (registrikood, aadress)
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest
· Tööriiete kandmine on kohustuslik · Tööriided on firma logoga 8 ORGANISATSIOONI OMAVAHELINE SUHTLUS · Kontori töötajad ja juhatus suhtleb omavahel enamasti E-maili teel · Suhtlus piirkonnajuhi ja tööliste vahel toimub telefoni teel 9 MINA VS ORGANISATSIOON ANTUD ORGANISATSIOON ON OLNUD KÕIGE PAREM MÄLESTUS TÖÖELUS KUNA NII ETTEVÕTE KUI KA SELLE ETTEVÕTE INIMESED ON ALATI OLNUD VASTUTUSRIKKAD, SÕBRALIKUD JA SUUREPÄRASTE TRADITSIOONIDEGA 10 SOBIVAD JA MITTESOBIVAD INIMESED
nutiseadmete tõttu. Tänapäeval on juba pea igal ühiskonnaga kaasas käival noorel ning täiskasvanul telefon ning mõnel paari aasta vanusel lapsel oma nutiseade, millega mängida, näide on võtta oma sõbrannalt, kelle 3 aastane vend omab tahvelarvutit. Just selles eas laps arendab oma loovust ning oskust suhelda ning liikuda. Pannes neile ette helendavad ekraanid, mis rikuvad silmi ning aeglustavad arengut, sest väheneb füüsiline suhtlus ning kontakt teiste elusolenditega, võib kindel olla, et tänu vähesele suhtlusele oma eakaaslastega on järgnevad põlved kinnisemad ja nende keeleline suhtlus kujuneb välja tükkmaad hiljem. Lapsed ei liigu enam piisavalt, sest värviline pilt silme ees naelutab nad nutiseadme taha, ei tunta rõõmu värske õhu käes mängimisest, eelistatakse virtuaalseid tegevusi. Ka teismeeas võime märgata, et peamiseks tegevuseks on
Windows Live Messenger (home.live.com) suhtlus programm kus on võimalik oma klassikaaslatega suhelda ja kõike muud veel. Plussid: kiire viis suhtlemiseks klassikaaslastega ja õpetajatega, iga üks saab omast kodust ühineda vestlusesse ja saabki teada mis teha vaja vms. Miinused: MSN-il on ka skripte mida kasutavad paljud inimesed ära ja tekkitavad ikka korraliku segaduse. Skype (www.skype.ee) suhtlus programm nagu MSN, aga helistamise võimalused on palju paremad. Plussid: saab helistada ka tavatelefonidele või mobiiltelefonidele kui laed enda kontole krediiti. Selle programmi suur pluss on veel see, et saab teha ka konverents kõnet, nii oleks päris hea isegi tundi läbi viia, keegi ei pea kodust väljagi minema. Miinused: Suur miinus on see kui teha tund selle abil siis ei saa keegi teada kas sa tegelikult osaled seal või mitte.
ise ei ole liiga pädev. Teisalt, kui seletada asjatundmatule isikule keeruliselt, võib ta tunda piinlikkust ning mõelda, et täpsustust ja seletust küsides võib ta paista ebaadekvaatsena ja ,,lollina." Samu võrdlusi võib tuua ka emotsionaalse seisundi kohta, kus näiteks vastavalt kurva või lõbusameelse inimesega võiks kontakti saavutamiseks käituda erinevalt. Tihti on just esmamulje see, mis määrab, kuidas hakkab aset leidma järgnev suhtlus. Kuna õigusassistendi suhtlus on oma olemuselt tööalane, siis ju tahame, et meid nähakse usaldusväärse ja pädevana ning seda alates esimesest hetkest. Ametialane suhtlus võib teinekord olla üpriski paikapandud, st viisakas ning sisustatud teatud ootustega meile kui professionaalile. Eeldatavalt ei tekita esmasel kohtumisel usaldust õigusassistent, kes käib tööl dressides, botastest ning närib nätsu. Seepärast on mõistlik osutada juba kontakti alguses
Kasutaja: o käivitab arvuti o teostab kasutusjuhu o suleb arvuti teostatakse sõltumatult teistest kasutusjuhtudest Kooskõlareeglitest: kasutusjuht peab olema seotud analüüsitava ja modelleeritava tööprotsessiga kasutusjuhu teostuse tulemuseks peavad olema andmed terviklikul kujul äriobjekti seisundite muutmise jaoks peab/peavad olema omaette kasutusjuht/-juhud 31. Suhtlus ettevõttes/organisatsioonis: Suhtlus (kommunikatsioon) on tegevustik, mille käigus üks isik annab teisele või saab teiselt sõnumi isiku vajaduste, soovide, nõudmiste, ettekujutuste, teadmise või emotsioonide kohta (nimekiri ei ole lõplik). Tegemist on ideede, arvamuste ja informatsioonivahetusega. Ärialane suhtlus on igasugune suhtlus eesmärgiga edendada tooteid või teenuseid või ettevõtet ja seda ametlikul eesmärgil. Ettevõttes tegutsevate inimeste koostöö seisneb
· Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. · D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta · D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased
Igal inimesel on arvamus nii iseendast kui ka teistest. Kui oleme kõrge enesehinnanguga mõtleme endast hästi, madala enesehinnanguga inimesed kipuvad ennast aga alavääristama ja endast halvasti arvama. Virtuaalse keskkonna eeliseks on aga just see, et saame end kujutada täpselt nii nagu seda soovime, luues omale virtuaalse identiteedi. Sellises keskkonnas, kus me ennast mugavalt tunneme, saame vabamalt suhelda ning tänu sellele paraneb meie eneseväljendamise oskus. Samuti suudab taoline suhtlus tuua välja inimese varjatud omadused ning seeläbi tõsta inimese eneseteadvust ning hinnangut. Vaatamata virtuaalse maailma eelistele, varitsevad seal ka mitmed ohud. Kuna valitseb anonüümsus, ei saa me kunagi kindlad olla kellega sel hetkel suhtleme. Sellises keskkonnas võib ahistaja ohvriks sattuda igaüks. Ka Eestis on teismelisi, kes on enesetapu teinud, kuna neid on interneti teel manipuleeritud ja ähvardatud. Selle probleemi lahendamisele aitaks
bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid, miimika, spetsiaalsete eesmärkide jaoks loodud kokkuleppel põhinevad zestide keeled (nt lennujaamades, tuletõrjujatel), viipekeel, morse. Üksikkeelt, mis on uurimise objektiks, nimetatakse objektkeeleks, kirjelduses kasutatav keel on metakeel. Verbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Loomuliku keele vahendusel väljendatud sõnumid vahendavad sisu, mis ei ole sõnumi välise vormiga otseses suhtes. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil, st on kokkulepeline. Konventsioonid ehk kokkulepped on kodeeritud süsteemi, mis ongi loomulik keel. Igas
1) takistus sõnum ei jõua kohale; 2) kohin sõnumisse seguneb muid sõnumeid või häireid; 3) kadu sõnum jõuab pärale, kuid osa sellest kaob aistingu- või muude häirete mõjul; 4) moonutus sõnumit mõistetakse ja tõlgendatakse valesti. Tagasiside Shannon ja Weaver ei kasutanud sõna tagasiside, kuid hiljem on peetud seda mõistet vajalikuks. Tagasiside all mõistame infoallikani jõudnud adressaadi reaktsiooni sõnumile. Selle eesmärk on muuta suhtlus tõhusamaks. Regulatsiooni aluseks on vastuvõtjate reaktsioon. Lasswelli viie küsimuse mudel Harold Dwight Lasswelli loodud viie küsimuse mudeli järgi on suhtlus protsess, mis koosneb õigupoolest kahest põhisündmusest: info andmisest ja selle vastuvõtmisest. Suhtlus sünnib siis, kui kommunikaator (saatja) edastab retsipiendile (vastuvõtjale) sõnumi. Selleks on aga vaja transporditeed (kanalit) ja transpordivahendit (meediumi). Kanaliks on inimese meelded:
Klienditeenindus Klienditeenindus (Definatsioon, Milles väljendub suurepärane klienditeenindus?, Kas klienditeeninduse headust on võimalik mõõta?, Mõõtmistehnikad) - Definatsioon: Teenindusharu, kus esikohal on klientide heaolu. Milles väljendub suurepärane klienditeenindus?: Hea klienditeenindus seisneb klienditeenindaja suhtlus oskus, intelligentsuses, tolerantsuses ja teenindus oskuses. Kas klienditeeninduse headust on võimalik mõõta?: Saab küll. Mõõtmistehnikad: Oleneb klienditeenindaja professionaalsusest. *************************************************************************** *** Klienditeenindus on teenindusharu, kus esikohal on klientide heaolu. Hea & suurepärane klienditeenindus seisneb klienditeenindajast tema suhtlus oskuses, intelligentsuses ja professionaalsusest (Väljaõppest)
sõltuvad süsteemid (aga nt ,,lillede keel" on metafoorne, tegemist pole juurdunud suhtlussüsteemiga). Üksikkeelt, mis on uurimise objektiks nimetatakse objektkeeleks, kirjelduses kasutatav keel on metakeel. (erinevad teadusharud on uurimistulemuste väljendamiseks välja arendanud terviklikke metakeeli ehk mõistesüsteeme). Keeleteaduses kasutatakse metakeelena mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Kommunikatsioon saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale. Sõnumi ülesandeks on info edastamine. Ülesanne on täidetud kui vastuvõtja reageerib. Suhtluse eelduseks on kanal (suulises suhtluses helilained). Keeleline suhtlus on sõnaline ehk verbaalne, selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on aegruumiline ainukordne tegevus, mida tuleb lahus hoida keelest kui süsteemist.
isenda ja teiste suhtes. *Teenindaja kuvand. - Tervislik tajutav pilt teenindajast. - see kujuneb kõigist neist komponentidest mida klient tajuba oma nägemis kuulmis ja haistmismeeltega ja mida ta tunneb teenindajaga suheldes. *Teenindaja välimus peab olema laitmatult hoolitsetud soeng, riietus, jalanõud, käed, make up, ehted, parfüüm. Klienditeenindaja suhtlusvahendid. *Hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, aga oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. *Suhtlusvahednite rühmad: - personaalsed suhtlusvahendid. teenindussuhtluse abivahendid. *Personaalsed suhtlusvahendid. - Teenindaja enda verbaalsed(suulised) ja mitteverbaalsed(kehakeel) suhtlusvahendid. -Kirjaliku suhtluse vahendid keelekasutus ja oskus. *Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. *Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlused, mille eelduseks on
Koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga kinnistus ka mõte, et kõik maailmas areneb edasi ning see ongi elu loomulik kurss. Selle heaks tõestuseks on samal sajandil toimunud tööstuslik revolutsioon, mis muutis kõike seni Lääne tsivilisatsioonis tuntut. Juba enne 20. sajandit kattis arenenud riike raudteedevõrgustik, mis muutis inimesed oluliselt liikuvamaks. Pikkade vahemaadega reise võtsid ette ka muud inimesed peale kaupmeeste ning inimestevaheline suhtlus tihenes. Inimestevaheline suhtlus on suur edasiviiv jõud, sest see ,,levitab arengut" ja nii oldi jälle sammuke lähemal moodsale ajastule. Lisaks tehnika ja teaduse arengule, muutusid ka inimesed. Ümberhindamisele läks naiste roll ja võimed ühiskonnas- teema, mis on veel tänapäevalgi aktuaalne. Naiste positsioon avalikus elus oli alguses tagasihoidlik, naine oli teisejärguline, mehe varjus. Tänu üksikutele jõulistele ning suure lugupidamise saavutanud naistele võideldi 19
Suhtlustasandid. Ma kasutan kõiki tasandeid võrdselt, kuna mul on 3 nooremat õde siis ma pean olema päris tihti vanema ja täiskasvanu tasandil. Vanust on mul paarikümmne aasta ringis seega ühiskonnd eeldab minult juba käitumist täiskasvanud inimese moodi. Aga sõprade seltsis olen jätkuvalt lapse tasandil ja mulle tunndub, et nii jääb see kuni surmani. Suhtlusstiilide testi põhjal sain ma kõik read 32-37 vahel 10-50 skaalal. Aga kõige suurem oli ikkagi kindel suhtlus stiil 37 punkti, täiskasvanu tasand. Mis on ka täiesti normaalne Ja see suhtlus stiil peaksi igal inimesel kõrge olema. Ma pean aru andma oma käitumisele ja mina vastutan oma sõnda ja tegude eest, mitte keegi teine. Ma olen suhteliselt provotseerija ja kiuslik inimene. Ma ärritun raskesti ja kui ärritun siis korralikult. Seda tean ma väga hästi, sest tavaliselt, kui mul on igav siis mul on vaja tegevust. Ärritumise poole pealt jah nii ongi
Sümbol- märk, mille seos on mõtteline ja kokkuleppeline objektiga, mida see tähistab 5) Loomulikud- ja tehiskeeled Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti. 9) Sotsiaalsemurde mõiste (släng)
Tähtsamad kommunikatsiooni analüüsi ühikud on vorm viibete (zestide) abil. ja liik. Sõnatus suhtluses on esmatähtis roll silmadel, mis on Suhtluse vormide puhul on eristuse aluseks kood. ühteaegu nii Sellest tulenevalt kõneleme näiteks suulisest, kirjalikust, sõnumite saatjad kui ka vastuvõtjad. visuaalsest Sõnatu suhtlus selline suhtlus, kus sõnumeid jms kommunikatsioonist. Vormide teema on tähtis eeskätt edastatakse ühenduses sõnalisi märke kasutamata. suhtlusvahenditega, sest eri vahendid kasutavad erinevaid Mitteverbaalne kommunikatsioon ei ole enamasti suhtlusvorme intensionaalne, raamat näiteks sõnu, kirja, pilte, graafikat; raadio kõnet, kuid on siiski indikatiivne, st osutab kindlatele
Erootiliste materjalide otsimine Seks info ja nõuannete küsimine (psühhiaatritelt ja psühholoogidelt Seksiga seotud koolitused Terapeutilised sekkumised internetis seksiga tegelemine on psühhiaatrite sõnul isegi kasulik, pingete maha laadimine, julgus ka reaalses elus seda teha. Seksharidus- suhugaigused, rasestumisvastased vahendid, kõrvale kaldumised jne) 15. Isiksuse karakteristikud, mis mõjuvad erinevalt online ja offline suhtlemises??? Online suhtlus (enne suhtleme, siis kohtume)- usaldus suurem Offline suhtlus (enne kohtume, siis suhtleme) Homogeensuse efekt- Stereotüüpsus ja enda vastandamine- Eelarvamuste ületamine- Suhete arenedes lisandub kommunikatsioonikanaleid Sünkroonne asünkroonne kommunikatsioon Kujutuslik valistlik Isikutevaheline - automatiseeritud 16. Interneti kuritarvitamine. Hooajaline pisteline arvuti kasutamine liigselt, kuid selle tagajärel ei teki tolerantsust (arvutis
Raido autojuht: autode töökorras olemine, säästlik sõit ja kauba kohale jõudmine Kristjan haldusjuht: koristajate ja töömeeste töö eest vastutamine, nende töö võimalikult ökonoomne, kuid efektiivne korraldamine ja asutuses olevate masinate töökorra eest vastutamine sorteerid jäätmeid ja vastutad tööohutuse eest masinate korrasolek Egert õmbleja: kauba valmistamine ja võimalikult väheste praaktoodete tekitamine sisemine suhtlus: esmaspäev on juhatajate koosolek, e-mailid, memod neljapäeval on üldkoosolek. Välimine suhtlus: netilehekülg, poodides olevad tagasisideme ankeedid, reklaamijuhi suhtlemine teistega,
Just niimoodi harjutamine teeb meistriks. (Otsi ise võimalusi, et rääkida lugu koolides, lasteaedades.) Oluline on ka ruum, kus jutustamine toimub. Jutustaja ei tohi alustada juttu enne, kui kõik on end kuulama sättinud ja tal on silmside kõigi kuulajatega. Kui oled oma jutu sisse juhatanud, tee paus ja heida pilk kõigile kuulajatele. See, mida pead tegema, ei ole niivõrd jutu ümberjutustamine või esitamine, vaid pigem suhtlus kuulajatega. Sa pead rääkima oma kuulajatele, nii et nad sind mõistaksid. Sinu mõtted peavad olema suhtlus kuulajatega. Kui kuulajad on jutumaailmas, on nad sinu võimuses. Lase oma kehal liikuda nii, nagu see tahab. Ära kasuta võõraid zeste, vaid ainult selliseid, mis tulevad su enda seest. Ära kasuta mingeid erilisi jutustamistehnikaid, jutusta lihtsalt, lõdvestu, räägi nagu oskad. MacDonald võrdleb jutuvestmist ujumisega. Kui hirmud on kadunud, lased end veel või auditooriumil
● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi ärajätmine ka tavalistes lausetes ● Suulise keele jooned: häälduspärane kirjutusviis, suulised liitsõnad ja liitfraasid. ● Argisõnad, kirjakeele sõnadest argisõnade tegemine argituletuse abil. ● Mitteverbaalse tegevuse kirjeldused ja märkimised: naer, helide ja häälitsuste märkimine. ● Suulisele kõnele lähedane tugev emotsioonide väljendamine. Emotikonid. Sünkroone ja asünkroone suhtlus Sünkroonse suhtluse puhul on osalejad ühel ajal internetis, näevad teise teadet kohe pärast selle sisestamist ja reageerivad vahetult . Asünkroonne suhtlus vastandub sellele, suhtlejad võivad internetis olla juhuslikel eri aegadel. Teate nägemine ja sellele reageerimine võib toimuda millal tahes. Netisuhtluse keelt mõjutavad tegurid ● Anonüümsuse määr ja avalikkuse/privaatsuse suhe. ● Tehnilised võimalused. ● Suhtlejate rollid.
Электронные книги - E-raamatud Я сижу Достоверная информация - Usaldusväärne teave ты сидишь Недостоверная информация/много недостоверной информации - он/она сидит Ebatäpne teave / palju ebatäpset teavet мы сидим Виртуальное общение - Virtuaalne suhtlus вы сидите Живое общение - päris elus/silmast silma suhtlus они сидят Зависимость от интернета - Interneti-sõltuvus Играть в компьютерные игры - Arvutimänge mängima Влиять/влияет плохо на зрение - Mõjuvad halvasti silmanägemisele Слушать музыку - Muusikat kuulama
tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv, naised ning haritumad inimesed on enamasti normikeelsemad. Register ja selle uurimismeetodid Keele situatiivsed variandid situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Inglisekeelses traditsioonis eri sõnad, style, register ja genre. Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis. Register ja selle situatiivsed faktorid suuline ja kirjalik suhtlus kõne on tagasikerimatu, kiri tagasikeritav, kõne on kustutamatu: kõik, mis välja öeldud, jõuab kuulajateni, aga kirja puhul jõuab lugejani ainult lõpptekst. Kõne on lineaarne: kuulaja saab infot sõna sõna haaval, aga lugeda saab ka lõikude kaupa. Kõne on multimodaalne, sest seal on pausid, intonatsioon, tempo, miimika, kuid kiri ei ole multimodaalne. Kõnelemise tempo on u 10 korda kiirem kui kirjutamisel.kõnelemise ajal saame mõelda vaid
.............................................................8 5. SUPELSAKSAD- TEINE KÜLASTUS.......................................................................9 6. C. F. HAHN PUB- TEINE KÜLASTUS......................................................................9 7. SUPELSAKSAD- KOLMAS KÜLASTUS................................................................10 8. C. F. HAHN PUB- KOLMAS KÜLASTUS .............................................................10 9. C. F. HAHN PUB - KIRJALIK SUHTLUS ...............................................................11 10. SUPELSAKSAD- KIRJALIK SUHTLUS................................................................11 KOKKUVÕTE................................................................................................................13 KASUTATUD INFOALLIKAD.....................................................................................14 3 TABEL
· milline on ajavahemik, mil peetakse andmeid ja informatsiooni kõlbulikuks otsuste tegemisel · milline on tehtavate otsuste ajaline ulatus (mõju) Suhtlus ettevõttes/organisatsioonis Suhtlus (kommunikatsioon) on tegevustik, mille käigus üks isik annab teisele või saab teiselt sõnumi isiku vajaduste, soovide, nõudmiste, ettekujutuste, teadmise või emotsioonide kohta (nimekiri ei ole lõplik). Tegemist on ideede, arvamuste ja informatsioonivahetusega. Ettevõtte kontekstis võib suhtlus olla ettevõttesisene või väline; formaalne või mitteformaalne. Ettevõttesisene suhtlus võib olla vertikaalne (ülalt-alla ja alt-üles) või horisontaalne (samal tasandil). Ettevõtteväline suhtlus on horisontaalne. Ülalt-alla suhtluse korral kõrgema taseme juhid esitavad oma alluvatele näiteks nõudeid, vajadusi vm sõnumeid ootusega nende täitmise kohta. Alt- üles suhtluse korral alluvad annavad näiteks tagasisidet ülevalt tulnud nõuete täitmise kohta. Horisontaalse
Joonisel 1 olevalt genogrammilt võib välja lugeda pereliikmed, 3 erinevat põlvkonda ja kehtivad perestruktuurid. Lähteandetele tuginedes on antud juhtumi peamisteks klientideks Tiia ja Annika. Perekonna intiimsesse võrgustikku kuuluvad eelkõige nemad, kuid lisanduvad ka Tiia abikaasa Toomas ja nende lapsed Andres ja Aimi. Lähima pere hulka kuuluvad veel ka Toomase ema Maari, kellel on hea läbisaamine Annikaga, ning ka Tiia õde Kadri, kellega pole pereliikmetel väga hea suhtlus. Antud pere on üsna eraldiseisev üksi ja andmetele tuginedes võib väita, et puudub suurem tugivõrgustik. Pere püsib koos, sest ema Tiia üritab koos hoida traditsioonilist peremudelit, kuid kahjuks on peres palju probleeme, mis on oma algse põhjuse saanud palju varem. Genogrammilt on näha ema Tiia perekonna struktuur. Tiiat ja tema õde kasvatas ema, isaga oli viimati kontakt 15 aastat tagasi. Peresuhteid ema ja isa vahel on kirjeldatud külmade ja kiindumuseta
selleks vaba aeg. Väga positiivne on see, et kõik on juhtkonnaga läbiräägitav. Kui kellegil töötajatest on probleem püütakse sellele lahendus leida. Olenemata kas probleemid graafikuga või palgaga. SWOT-analüüs märksõnadega Tugevused: Nõrkused: Kvaliteetne toode Tunnustamine Pikaajaline tegevus Raske füüsiline töö Kogenud juhtkond Avatud suhtlus kogu ettevõttega Töö ei ole rutiinne Võimalused: Ohud: Koostöö suuremate ala ettevõtetega Töötajad võivad lahkuvad suure Kokkuhoidev meeskond koormuse tõttu Autori mõtted ja kokkuvõte Ettevõttel on palju tugevusi kuid alati on arenemis võimalusi. Arvan, et üks suurimaid häid omadusi ettevõttes on avatud suhtus. Siinkohal ei muudaks ma midagi, sest kõik saavad
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? Michael Reddy 1979: 1. "Rahvamudel": põhineb torumetafooril ("conduit metaphor", ka "container metaphor")Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte
........... 8 2.3.1 Postiloendid............................................................................................. 8 2.4 Uudistegrupid................................................................................................ 9 2.5 Jututoad ja konverentsi süsteemid..............................................................10 3.Vestlus............................................................................................................... 11 3.1 Elektrooniline suhtlus organisatsioonis........................................................11 3.2 Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon..........................................13 3.3 Verbaalne suhtlus........................................................................................ 14 3.4 Mitteverbaalne suhtlus................................................................................ 15 4.Arvutisuhtluse psühholoogilised ja sotsiaased mõjud........................................18 4