Teater ja ühiskond Teatri suhestumine ühiskonnaga on põnev teema, mis pakub kõneainet ning on avatud paljudele lähenemistele ja arvamustele. Ka mina teatrikülastajana ei leia enese jaoks diskussioonile missugune suhe valitseb nende kahe kultuurinähtuse vahel lõplikku ja ühest vastust, seda metatõde. Essees püüan avada ja analüüsida nimetatud relatsiooni semiootika kaudu, uurida, mil moel nad üksteist mõjutavad ning lisada juurde enda subjektiivsed mõtted. Antud essee jääb tänase Eesti konteksti.
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. ateroskleroos veresoonte lupjumine- võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise t...
Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3. Psüholoogiline teabe vajadused: · Vajadus oma elamuste ja kogemuste väljendamiseks · Vajadus psühilise pinge lahendamise. Eetikakoodeks 1) Üldised põhimõtted 2) Sõltumatus 3) Ajakirjanik ja inforamtsiooniallikas 4) Reklaam 5) Vastulause 6) Avaldamisreegel Ajakirjanikuvabadus
Erinevate tegudega saab inimene ennast avades muuta teiste inimeste saatust ja õnnelikuks olemise tunnet. Sellesse on vaja ennast avada, panustada peale sõnade usku. lootust ja hinge. Vaid tegu, mis jätab teo tegijale hea tunde saab otseseks abiks abivajale ja see muudab sageli nende elu paremuse poole, annab võimaluse elada ja loob mõistmise teo tegijale endal. Me saame ennast läbi tegude rohkem avada, sest sõnadesse ei mahu kõik alati, mida öelda tahame. Olgu selleks kas või suhestumine loodusega. Eelamisel aastal pea 50 000 inimest näitasid läbi tegude, et nad hoolivad, et neile ei ole ükskõik kuidas näeb välja meie sünnimaa. Nad ei rääkinud suurri sõnu, nad tegid ja sellest sündis koosolemise tunne ja koostöö ning see muutis paljude inimeste suhtumist ja suhestumist end ümbritsevasse keskkonda. Meie viga on see, et me sageli ei julge ennast avada ja arvame, et sõnadega saame luua paljuski rohkemat kui tegelikkus
lärmakas keskkond, geneetiline soodumus, ja tubakatooted. Lihasmeele puhul siis stiimuliks oli lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mis tulevad seestpoolt, ajust. Kompimismeele puhul siis retseptorid naha all ja reageerivad stiimulitele, mis füüsiliselt tekitatavad, nt. vajutus naha pinnale mingi esemega. Nägemismeele puhul ergastus toimub siis piisava valguse olemasolule. Tasakaalumeele puhul on otsene seos gravitatsiooniga. Peaasendi muutustest saadava info põhjal toimub suhestumine ja toimetulek keskkonnaga. Maitsemeele puhul siis stiimuliteks on erinevad maitsemolekulid.
ehk isolatsiooni sisu, mida enamastion üpris raske taluda. Eakate elukvaliteetti mõjutavad kõige enam kolm valdkonda. Esimene neist on inimese endaga seotud asjaolud. Siia kuuluvad nii füüsiline seisund (näiteks võime liikuda oma kodus ja selle ümbruses) kui ka psüühiline loomus ( hea kognitiivne ehk tunnetuslik võimekus, otsutusvõime, võime kohaneda muutusega elus jmt). Teiseks valdkonnaks on suhestumine keskkonnaga ehk kuuluvus. Füüsilistest suhtest on oluline omada privaatset ruumi, vajadusel puudele kohandatud eluaset, juurdepääsu ametiasutusse (ühissõidukid, trepid, liftid). Sotsiaalne suhestumine hõlmab suhteid pereliikmete, sõprade ja naabritega, kes vajudusel on valmib abistama. Suhted kogukonnaga sisaldavad eelkõige eakatele vajalike teenuste olemasolu ja kättesaadavust. Kolmandaks avaldab paljude eakate puhul elukvaliteedile olulist mõju isiklike eesmärkide
Valitsusvälised rahvuv ühendused Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana Suveräänsus: Sisemine: tegevusvõime ja ulatus Välimine: tunnustus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid Riigiidentiteet:sidusus, püsivus, keskkonnataju-piljarilaud vs komplekssus Riigivõimu suhestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine FAKTID: Maailmas etkel u 200 riiki Hetkel u 8000 keelt, millest u 700 põhikeelt Impeeriumid, suured ja väikesed riigid, tugevad, nõrgad ja ebaõnnestunud riigid. Riikide ühendused ja lepingud: ÜRO ajajärgu kasv Mitteriiklikud ühendused(INGO) vs GONGO... RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Ühinenud rahvaste organisatsioon: maailma riikide keskühendus
Demograafilist sündimust mõjutavad: demograafiline käitumine ( saame poliitikatega teatud määral mõjutada), rahvastiku (vanus)koosseis (lühiajaliselt ei saa mõjutada) rahvastiku koosseis + demograadiline käitumine = demograafilised sündmused - - rahvaarv ja rahvastikukoosseis vanus- individuaalne ja rahvastiku vanus- kulgeb vananemise poole; kronoloogiline vanus ühiselt mõõdetav vanus, kalendriaastad; elutsükli etapp koosseis, järeltulijad, vaheldused Põlvkond suhestumine teiste samal ajal sündinutega; homofiilia- samastumine; sotsialiseerumine ja väärtushinnangud; võimalused, mida ühiskond pakub erineval ajal sündinud inimestele, kokku seotud inimeste kogu. Demograafilise ülemineku teooria Demograafilise ülemineku kulgemine: ülemineku algus üleminek ja ühiskonna muutused ülemineku sotsiaalne levik Suremus demograafilisel üleminekul: oodatava eluea muutus suremuse languse põhjused
tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle meeldis erinevate inimestega kohtuda jms. - arendas edasi Freudi teooriat Tähtsaim isiksuse komponent ego. Ego -Analüütiline lähenemine. Psühhosotsiaalne arenguteooria (Orienteeritud ühiskonnale) Ego on kõige olulisem, tähtsuselt järgmine on Superego. Ego suhestumine keskkonnaga on liikumapanev jõud arenguks. Selleks et kohaneda ja toime tulla, peab tajuma maailma reaalsust. Inimene on ühiskonna produkt. Areng toimub astmete kaupa, igal astmel lahendab ühe konflikti/kriisi. Igal astmel on mingi sotsiaalne konflikt, mis tuleb lahendada. Täielikku valmisolekut ei ole, vaid on piisav valmisolek. Astmed lähevad edasi, probleemid keerukamaks. Murdepunktid puuduvad, eeldus on piisav lahendus. Tulem võib olla posit.(iseseisvus) või negat.(sõltuvus).
lennuvälja üha laienevatest asfaldipragudest/poevad välja need/kes tahavad tagasi oma maad / nii ammu linna alla maetut/nii kõvasti kiviplaatidega kaetut). Raamatu viimane jaotus, "Mees ja lind", on käsitleb eelkõige armastuse (ma olin koos õega ja ei/ rääkinud sinust) ja selle mõrade teemat (me möödarääkimiste naerune lootsik/ triivib omasoodu). Siin tuleb esiplaanile naise sisemaailma ja tundeelu temaatika, naise suhestumine ja suhe mehega. Raamat lõpeb, võiks vist öelda ehinliku romantikaga, uuesti argisest eemalduva looga linnamehest boeingu ja metsaneiust haigru armumisest. Lisaks isikupärasele ja mõtlema ajendavale teemakäsitlusele on Kristiina Ehin kindlasti tähelepanuväärne oma oskuse poolest olla vaheldumisi (ja kohati koguni samaaegselt) nii jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik. Ta on siin eksimatult naiselik nagu ennegi, ent samas lihtsam ja mitmekülgsem. .
Algselt lõigati filmilinti käsitsi: • Lineaarne — mehaaniline montaaž, kõik tuleb teha järjest, parandada pole võimalik • Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: • Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec • Signaal → taust → kaja • Kaja on raske eemaldada, kerge lisada ———————————————————- Visuaalne narratiiv: Narratiiv — suhestumine (luuakse seoste kimp) Narratus — jutustamine Narratiiv on kultuuriline artefakt: • Narratiiv peab olemas olema — me konstrueerime midagi ehk ehitame • Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne • Tekst selle esitus kirjapandud kujul • Loo esituse vaatepunkt • Konkreetne jutustaja - abstraktne jutustaja • Ei ole fikseeritud narratiivi - narratiivi ei saa kehtestada • Narratiiv on diskursiivne esitussüsteem Lugu + selle esitamine = NARRATIIV
tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud Etenduse vastuvõtu osad: Meeleline taju – näeme, kuuleme, haistame vb Selle põhjal toimub Konkretiseerimine Sa (tähistaja nt dekoratsioon, näitleja) – Sc (kultuuriline kontekst, annab märgile tähenduse) – Se (tähistatav, meil on sotsiaalne ja kultuuriline kontekst mis aitab midagi mõista) Tõlgendamine ehk interpretatsioon Emotsionaalne suhestumine (imetlus, kaasaelamine, kaastunne, samastumine) Hinnangute andmine Vastuvõtustrateegia – empaatia, sarnasus, samastumine
suuri röövleid (nende pärast kakeldakse ju eriti), keda teistel pole? Võõrsil tegeled selle küsimusega rohkem. Näed, et teiste mentaliteet erineb; oma kogukonna liikmega on kood siiski nii sarnane, et hakkad mõtlema, mis see täpselt on. Mul on siin üks Hiina tass: mis teeb ta just hiinalikuks? Meandrid, oinasarved, rosett kõiki neid motiive esineb ju mujal maailmas ka. See on peenike ja keeruline eritlustöö. Essees «Loomise mõnu ja kiri» pakute välja, et pärimusega suhestumine võiks aidata inimesel tänapäeva ideoloogiate, meedia ja popkultuuri rägas orienteeruda ning sellest ehk omaenese healoomulist labürintigi luua. Kas inimese maailmapilt on sidusam, kui ta on tihedamalt seotud mingi kindla koha kultuurimaterjaliga? Noh, kui kuulata praegu seda taustamuusikat [Dhafer Youssefi «Electric Sufi»]... Fusion jazz sulatab endasse väga erinevad elemendid. Joogi võib saada üheks ükskõik millega.
Fonoloogia arenemine ajas. Jakobson toob ära keele organiseerituse kaks aspekti. -Tähistatava ja tähistaja seost nimetab ta külgnevuseks ning see baseerub välisel faktoril. -Seos sarnasusepõhjal on tingitud keele sisemisest faktorist. Morfeem on morfeem siis kui tas on kõige väiksem tähenduslik ühik. SEMINAR WINFRIED NÖTH TOOTJA-TOODE-TARBIJA Brändi uurimine kaubamärgi imidž Asjade tähendus, reklaamide suhestumine eseme tähendusega -kõige paremast küljest näitamine. -tähendus võib olla olulisem kui see asi ise inimesed erinevad selle poolest, milliseid asju ja kuidas nad kasutavad. Esimene naine kes kandis pükse. ECO -semiootilise sfääri reallsus -sellest allpool mittesemiootilised nähtused. Me ei arva, et neil oleks semiootilisi omadusi. (see lävi on aja jooksul nihkunud) -AL( alumine lävi) Mis hetkest on ese semiootiline? Praktiline tasand. ( on öeldud, et see ei ole semiootiline
Mingil hetkel läheb proosale üle. Luuserproosa; peategelane ei viitsi tööl käia, magab poole päevani ja mõtleb põhiliselt riietele. Väga peen stiilitunnetus. Ümberkirjutav hoiak – tekst on mingis mõttes uus, aga samas kirjutatakse vanu traditsioone teistsuguseks. 29. Andrus Kivirähki looming („Rehepapp” jm). „Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed“, „Rehepapp ehk November“, „Mees, kes teadis ussisõnu“. Följetonistlik stiil. Suhestumine võõra tekstiga mängib olulist rolli, eriti teoses „Ivan Orava mälestused“. Ajalookirjanduse paroodia, Kivirähk kasutab ajalookirjanduse võtteid, aga pöörab need pea peale; ideoloogilised hoiakud on arendatud absurdi ja äärmuseni. „Rehepapp“ on diskursuse parodeerimine; raamatu algus meenutab mõnda Vilde romaani, aga keerab siis segamini. „Mees, kes teadis ussisõnu“ on taas katse ajalugu ümber kirjutada; tõsisem kui Kivirähu teised raamatud, aga siiski följetonistlik
3.3 Eksperiment Eksperimendi eesmärk on Saunders et al (2009, 142) sõnul uurida põhjuslikke linke: kuidas üks muutus mõjutab teisi muutujaid. Laialt kasutatakse seda loodusteadustes ning psühhooloogias. Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle valim, keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele. Viimase tõttu ei ole eksperiment parim uurimismeetod ettevõtlus- ja juhtimisalaste tööde tegemiseks. Krathwohli sõnul (2004a, 499) peavad eksperimendi puhul uuritavad situatsioonid olema samad, v.a. uuritav muutuja. See ongi kõige iseloomulikum antud uurimistüübile. Krathwohl toob välja võrdluse kvalitatiivsete meetoditega. Kvalitatiivsed uurimused viiakse läbi tingimustes, kus objektid on oma loomulikus keskkonnas
Kultuur, mis algas Eufrati ja tigrise juurs umbes 5000 a. eKr. oli tuntud kui Ubaid. Peagi see aga tõrjuti Sumerite poolt, kes asendasid paljud vanad kindlaks kujunenud traditsioonid uutega. Kolimine alla jõekallastele käis käest kätte tehniliste oskuste arenemisega. Jõekallaste alumine osa oli mingil määral kõrgem kui ülejäänud ala, võimaldades avada sealt alla voolavad niisutuskanalid. Mõned kanalid ulatusid 100 km kaugusele. Uus suhestumine jõega oli aga ohtlik. Nimelt oli uus süsteem nõrk üleujutuste ning sõdade ees. Üleskirjutised, mis pärinevad Ur-ist räägivad korduvatest parandustöödest. Jõupingutused olid siiski seda väärt kuna kaks sajandit hiljem ei olnud ala enda sõjalise tugevuse poolt võrreldav ühegi teise piirkonnaga välja arvatud Egiptus. Koormate vedamiseks tuli kasutusele ratas. Kaubanduslike saavutuste ning teiste leiutiste elushoidmiseks ning pärandamiseks järgmistele põlvedele
lahendab ristsõna, peab endast ja teistest lugu, püüab mõelda positiivselt, proovib näha inimesi ja sündmusi paremast küljest, heatujuline, otsustuasmisvõimeline ja võime kohaneda muutustega ( otsustas, et müüb oma korteri maha ja ostab väiksema tütre ja vennalesugulaste lähedal Rakvere kandisle; kolides teise kohta kindlasti otsib osalise tööajaga tööd ja tegeleb edasi trenniga) 1.3 Sotsiaalne tervis(suhestumine keskkonnaga ehk kuuluvus). Suhtlemisring- tööl olles töökaaslastega; trennis trennikaaslastega; sõbrannaga, tütrega ja tema lastega- telefoni, Skype, Facebooki abil, kord kuus käib tütre ja lapselaste juures , surnud tütre elukaaslasega siiani on head suhted, käivad teineteise külas( tema elab Tallinnas). Enesearendamine: treenib mälu-lahendab ristsõna. 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED Vananemine hõlmab kogu organismi, kõiki kudesid ja elundeid. Inimeste kehad muutuvad
muutuda põhiküsimuseks. See tähendab, et kui alguses arutleti millegi konkreetse üle, siis hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse. Asjad, mis varem ei pälvinud asjaosaliste erilist tähelepanu, saavad korraga üliolulisteks ja hakkavad kogu suhet varjutama. Suhestumine tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu. Sisuliselt tähendab see vastastikust sõltuvust, milles ühe osapoole tegutsemine mõjutab teist osapoolt ja ühe osapoole tegutsemine sõltub teisest osapoolest. Suhestumine võib väljenduda ühises tegevuses sõna otseses mõttes, kus osapooled püüdlevad ühiste vahendite abil koos ühiste eesmärkide poole. Paljude konfliktide puhul pole aga põhiküsimuseks mitte niivõrd vahendid kui eesmärgid.
k. nt; mängivad kaasa (20. saj. lõpus in keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina /"Roosi nimi"/ 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). oststrukturalism - hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes, toimub suhestumine Jakobsoni teosse, samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused), poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on
Arhitektuur: 1768 Teaduste akadeemia hoone sammaste, pilastrite, Farnese Herculese,
Minerva ja Flora kujudega.
2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis –Prantsuse klassitsism.
3)Klassikaline skulptuur suveaedades jm.
31.Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised
Venemaal?
Kõrgaeg USAs 1760-1790 (hõbeaaeg 1790-1830)
Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg) hõbeaeg (Katariina II ajal)
32.Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste
pilti antiikkultuurist?
Mõis antiikeeskujude ja –esemelise kultuuri vahendajana. Antiigi avardumine (1900-19340)
1)Eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka
rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele +tõlkelaenudele nt. malum
discordiae
täide viia ja perioodiliselt hinnata tegevuste efektiivsust. Oluliseks tuleb pidada koostööd spetsialistide ja vanematega (Häidkind & Kuusik, 2008.) ,,Õpetaja tähtsaima koostööpartnerina nähakse lapse peret kellel lasub vastutus ja otsustusõigus last puudutava osana". (Hujala, 2004). 3. LAPSE ENESETEADLIKKUS Vaimupuudega lastel on samad põhivajadused, mis teistel lastel. Iseendast arusaamist ja teistega suhestumine toimub samal viisil kui teistel lastel. Erinevuseks on see, et intellekti puudused mõjutavad identiteedi arengut, sest intellekt võimaldab inimesel iseennast mõista ja oma kogemustest õppida. Vaimupuudega inimestel on see aeganõudev ja pikemaajaline protsess. Igas arengufaasis vajab ta tunduvalt rohkem aega, et neid läbida. Neil inimestel ei arene välja kindlate piirjoontega intellekt ja mida suurem on puue, seda suuremad on piirangud
15 erinevusi nafta nõudluse osakaaludes riigiti. Nafta tarbimise tuleviku trendidest tule b juttu aga järgmises peatükis. 16 4. NAFTA TULEVIKUSTSENAARIUMID Antud peatükk toob välja erinevad tulevikustsenaariumid. Milline on oodatav nafta tarbimine tulevikus? Kui olulisel kohal on nafta tootmine ning milline on suhestumine teistesse energialiikidesse? Ühene vastus antud küsimustele puudub, sest analüütikuid, uuringuid ning seoseid on väga suures kvantiteedis. 4.1. ASPO ASPO (Association for the Study of Peak Oil and Gas) on objektiivne organisatsioon, mis uurib, mil jõuab kätte nafta ja maagaasi kasutuse haripunkti. Organisatsiooni eesmärk on hinnata ja kindlaks teha, millal naftakasutus jõuab kõrghetke ning kui drastiline on sellele järgnev langus
- nimetus tsaar tuleb Bütsantsi kaudu (Caesar - isevalitseja). - väljendi SPQP ülevõtt, mis tähendas Senatus Populusque Petropolidis. - Peeter I lasi endale Rooma keisrite eeskujul pidada kiidukõnesid. 28. Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal? Vastus: Kõrgaeg USAs 1760-1790 (hõbeaeg 1790-1830). Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg k), hõbeaeg (Katariina II ajal). 29. Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist? Vastus: Mõis antiikeeskujude ja -esemelise kultuuri vahendajana.Antiigi avardumine (ad fontes, ca 1900-1940 : 1) eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele + tõlkelaenudele: Nt. malum discordiae > Zankapfel > tüliõun, (õun, mille tülijumalanna Eris viskas Peleuse ja Thetise pulmapeol külaliste sekka ja mis põhjustas Trooja sõja).
Flora kujudega. 2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis Prantsuse klassitsism. 3) Klassikaline skulptuur suveaedades jm. 28. Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal? Kõrgaeg USAs 17601790 (hõbeaeg 17901830). Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg k), hõbeaeg (Katariina II ajal). 29. Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist? 11 Mõis antiikeeskujude ja esemelise kultuuri vahendajana. Antiigi avardumine (ad fontes, ca 19001940 : 1) eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele + tõlkelaenudele: Nt
tegelasega või publikuga. Remarktekst näidenditekst ehk tegelaskõne. Remargid võivad olla romantiseerivad (autor on jutustaja) või teatraalsed. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelaste välimust, käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelaste intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelaste käitumist, siseelu, autori suhtumist. Dialoogi ja remarkteksti suhestumine remark dubleerib dialoogis öeldut, st laval tehakse seda, millest hetkel räägitakse. Komplementaarne remarkides antud mitteverbaalne info täiendab dialoogi: siia lisanduvad kostüümi, miimika jm kirjeldus. Diskrepants sõnad ja tegevused lähevad lahku, st dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. Autoritekst autori nimi, pealkiri, zanrimääratlus, osutused tegevusajale ja kohale, eessõna ja järelsõna. Kõne postdramaatilises teatris: · Kõne desemantiseerub.
avarilm maastikud, kus inimene oma olemuselt kohtub. Soovib kõikidest avarilmadest kirjutada suured romaanid. Teemadeks kõrb, taiga, meri jne). ,,Kuningaonni kuningas" (1973) esimene proosa romaan. Järgnevad taigaküttide lood (ise käis samal ajal taigas küttimas). ,,Varahilisel ajal" (1974) poeetilises, keelelises mõttes on 1970ndate ja 1980ndate kõige radikaalsem raamat. Proosapoeem: ühendab luule ja proosakeelt, kasutamata kirjavahemärke. Loomingus on suhestumine ökoloogiliste teemadega: kuivendamise projektid, jõgede ümberjuhtimise teemad, mis teda ennast huvitavad. Müütilise maailmapildi ühinemine tegelikkusega: ,,Karu süda" (1989) korduva kordumatuse poeetika, mis on rajatud loodussisesele eluviisile. Ja Karu süda on eelkäijaks Eesti kirjanduses hoolikalt komponeeritud suurromaan ,,Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). sõnatundlikus ja kõige korduvuse põhiteema. Võib
· Keeletoimkonna vanemad: o 1993-1996 Jaak Peebo o 1996-2000 Tiiu Erelt o 2000-2004 Reet Kasik o 2004-2006 Tiit-Rein Viitso Keeletoimkond al 2008: Külli Habicht, Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Kern, Einar Kraut, Urve Priso, Peeter Päll (vanem), Maire Raadik ja Tiit-Rein Viitso. 23. Eesti murrete uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Dialektomeetria murrete omavaheline suhestumine (murdegeograafia) Etnodialektoloogia kuidas inimesed keelt tajuvad Sotsiodialektoloogia Keskused ja uurijad: · TÜ: Tiit-Rein Viitso (,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" 2008), Huno Rätsep (,,Sõnaloo raamat"), prosoodia uurimisrühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm; K. Pajusalu, T. Hennoste, E. Niit, P. Päll, J. Viikberg 2009: ,,Eesti murded ja kohanimed" II trükk · EKI: Lembit Vaba, etümoloogiasõnaraamatu töörühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm
Viljakus on positiivne (jumala käsi mängus), mets on negatiivne (metsarahvas), vesi hea ja halb koos, sood on negatiivsed. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Läti Henriku Liivimaa kroonika: kroonika alagab palvega. Korduvad metafoorid maa-mer, valgus, püha, usk, kink, aare, rõõm neid motiive kasutab ka edaspidi. Teemaks on liivlaste, eestlaste, lätlaste ristiusustamine 1184 1227. Aega määratakse kroonikas piiskoppide valitsuse järgi. Faktid, suhestumine Vana Testamendiga. Intertekstuaalsus. Henrik oli väga hea Piibli tundja kroonikast on leitud üle 1000 viite Piiblile. Sellega toob sisse selgelt eristatavad kaks tasandit: muistne piiblimaailm ja kaasaeg. Liivlased on valelikud paganad. Lollid. Baltisakslased on heaad. Kuidas ,,usk" maale tuleb? Kaupmehed (raha) - > nende varjus tulevad preestrid (jumalasõna) -> siis ehitajad (kodukindlus) -> ja siis sõjamehed (sõda). Balthasar Russowi kroonika: 16. sajand
; Kull jt. Umberto Eco - 60-70 tegeles suurejooneliselt semiootika uurimisega ning peaks märkama, et ei ole vaid vene ja pr keelne traditsioon, vaid ka teised; it. k. nt; mängivad kaasa (20. saj. lõpus in keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina / "Roosi nimi" / 10. SLAIDSHOW Poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes. Toimub suhestumine Jakobsoni teosse. Samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused). Poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja
o Rõhutada eesmärke o Rõhutada ühiseid konkurente Püüda eemaldada düsfunktsionaalseid gruppe Püüda eemaldada personaalset võimu ihkavaid isikuid Avalikustada kriteeriumid edutamiskes, mis rõhutavad apoliitilisust ja sotsialiseeritud võimu Konflikt Seotud mõisted: Osapool(ed) Taust Põhiküsimus Suhestumine Konfliktiallikad Kommunikatsioonitegurid (väär, moonutatud, ebaselge informatsioon) Struktuurilised tegurid: o Grupi suurus – mida suurem grupp, seda tõenäoliselt rohkem konflikte o Grupi heterogeensus – mida heterogeensem grupp, seda tõenäoliselt enam konflikte o Osalus – mida suurem osalus grupi töös, seda tõenäoliselt enam konflikte
Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist). Intertekstuaalsus tähendab eelnenud teoste kordamist, problematiseerimist ja muutmist; teos on eksisteerib teise tekstide seas ja suhestub nendega; teose tähendus on seotud kirjandustraditsiooniga ja suhestub sellega. Kirjandus on kogum omavahel seotud tekste, mis suhestuvad üksteisega. Kirjandusteos omastab tähenduse kirjandustraditsiooni sees, osana kultuurist ja inimkonna olemusest. Suhestumine: teadlik matkimine (žanrinormid, kordamine, problematiseerimine, muutmine), universaalsed kordused (süžee ja tegelased/arhetüübid), originaalsuse võimatus. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu
Laul on laul aga see seostub inimestele erinevate asjadega sõltuvalt tema kogemustest ja see, kuidas ta seda tõlgendab enda jaoks, annabki sellele laulule tähenduse. Täpselt nii on ka kaasaegse kunsti mõistmisega - vaataja ise loob tähenduse, sõltuvalt enda teadmistest, elukogemusest, väärtushinnangutest ja suhtumisest kunstniku poolt valitud teemasse. Mis mõtted või tunded seejärel vaatajas tekivad võivad olla erinevad ja sõltuda erinevatest asjadest aga just selline isiklik suhestumine teosega on oluline tänapäeva kunsti mõistmisel. 2. võitlev avangard futurism AVANGARD Vene avangardi mõistet kasutati defineerimaks suurt mõjuvõimast moodsa kunsti õitsengut Venemaal (Vene Impeeriumis ja Nõukogude Liidus) umbes 1890-1930.aastatel. See mõiste hõlmab paljusid selle aja eraldiseisvaid kuid seotud kunstiliikumisi: neo-primitivism, supermatism, konstruktivism ja futurism. Vene avangardi populaarsus oli kõige suurem vene
Nii kirjandus kui kunst omandavad ajaloolise väärtuse. Lugemisel mängivad suurt rolli lugeja eelteadmised, kogemused, maailmavaade, nn. ,,ootuste horisont" (on seotud lugeja ajaloolise situatsiooniga, k.a. hetkesituatsiooniga, võib muutuda, selle alusel hindavad lugejaid teoseid). W. Iser: kirjandustekst on autori kavatsuste väljendus, aga sisaldab ka määratlemata elemente. Tähenduse loomine toimub läbi lugeja osaluse (ootused, nendes pettumine või mitte, suhestumine tekstiga jne.) Kirjandusteosel on kunstiline ja esteetiline poolus. Esimene on seotud autoriga ja teine lugejaga. ,,Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks siis, kui ta on konkretiseeritud (lugeja poolt), konkretiseering sõltub lugejast. Teos tekib teksti ja lugeja ühildumisel." (Iser, 1990) J. Culler: Prantsuse strukturalism + retseptsiooniteooria. Kirjanduslikud normid, konvetsioonid ja koodid struktureerivad lugemiskogemust, teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendamist. S
8 Sigmund Freud. ,,Psühhoanalüüsi üks raskus" 1917. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 19 ajatut armastust. Miski on substants, mis asub pealpool (või allpool) hea halb ning õige vale kategooriaid. Tema suhestumine ilus kole skaalaga ei ole samuti tavakeele läbi mõistetav. Need superponeeritakse Ülimina poolt, mille ülesandeks on ühildada Miskit ajendav mõnuprintsiip Mina kontrolliva reaalsusprintsiipiga. Seega võib Freudi kaks oluliseimat metapsühholoogilist käsitlust kõrvuti seada nii, et Minale vastab Teadvustatus ja Miskile Teadvustamatus. Sügavam Freudi lugemine lubab mul pisut spekuleerides luua seose ka Ülimina ning Eelteadvuse vahele, mis kujuneb äärmiselt
· tegelane räägib eemalviibiva tegelasega · tegelane räägib publikuga 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama (näidend kirjades) dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast (näiteks A. Undla-Põldmäe "Viru laulik ja Koidula" (põhineb Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetusel), J. Kilty "Armas luiskaja" (B. Shaw' ja missis P. Campbelli kirjavahetus)). 56. Kuidas remark ja dialoog suhestuvad? Dialoogi ja remargi suhestumine: · Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. · Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi, siia lisanduvad kostüümi, miimika jne kirjeldused. · Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku. Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. 57. Mis iseloomustab kõnet postdramaatilises teatris? Kõne postdramaatilises teatris:
Sekundaarsed – II ja III rakukiht, mille funktsiooniks motoorsete programmide loomine. iii. Tertsiaarsed – nn prefrontaalne ajukoor, domineerivad kõrgemad rakukihid. Ajupiirkond, millel on kõige rohkem lühikesi ja pikki seoseid. Osaleb otsustamises, miks ja millal käitumist vaja, kontrollimehhanism, kõige seoste rikkam ajukoht. Psüühika – individuaalsel kogemusel suhestumine keskkonnaga. Psüühika on võimalik vaid 3 bloki koostöös. I – Aju aktivatsioon ; II – Kogemuse seesmine organiseerimine ; III – Tegevuse seesmine organiseerimine. Kui neuroneid tükk aega ei kasutata, muutuvad need täielikult, ka kasutuks. Peab olema, mida aktiveerida. 7 Luria teooria on vananenud? – Vale! Luria raamatus tegelikkus kirjas.
.............................................................. 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ........................................................................................................ 18 ENSV punkliikumise väljundid ............................................................................................... 21 Punkarite suhestumine ühiskonnaga ja probleemid ................................................................. 26 Pungi populaarsus, eesmärgid ning võimalik mõju ENSV kokkukukkumisele....................... 30 Naispunkarid ENSVs ............................................................................................................... 35 Punkliikumise allakäik ............................................................................................................. 37 Kokkuvõte ......................
Autotroofsed ja heterotroofsed taimed Autotroof: taim, mis sünteesib kõik endale vajalikud orgaanilised ained anorgaanilistest ainetest ◦ Rohelised taimed: fotosüntees ◦ Klorofüllita taimed: kemosüntees Heterotroof: taim, mis ei ole võimeline mineraalsetest orgaanilisi sünteesima ◦ Parasiidid: elusatest organismidest ◦ Saprofüüdid: surnud organismide jäänustest Autotroofuse taandareng: võrm, soomukas, putuktoidulised taimed Isendi suhestumine keskkonnaga Mis mõjutab liigi eksisteerimist konkreetses kohas? Keskkonnatingimused Ressursside olemasolu Konkurentide olemasolu Vaenlaste olemasolu Kasvustrateegia/kasvutsüklid Ekstreemsete olude kestus Ressursid vs keskkonnatingimused Ressursse organismid tarbivad elutegevuseks ja paljunemiseks – tarbitud ressurss muutub kättesaamatuks teistele organismidele. Keskkonnatingimused on füsikokeemilised omadused – neid ei tarbita. Taimed fotosünteesivad → milliseid ressursse kasutatakse
traditsioon, vaid ka teised; it. k. nt; mängivad kaasa (20. saj. lõpus in keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina / "Roosi nimi" / 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). Poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes. Toimub suhestumine Jakobsoni teosse. Samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused). Poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et
taanduma või on tarvis leida osapooli rahuldav lahendus 2. vastasseis mõjutab ja suunab osapoolte suhteid, tuues konflikti põhiküsimuse suhetes olulisele kohale. Seega senine suhtlemise sisu ja stiil konflikti korral muutuvad 3. osapooled tajuvad vastasseisu kui midagi, mis sunnib neid tegutsema ja lahendust otsima Need tunnused eristavad konflikti lihtsalt eriarvamusest või erimeelsusest. Järgmine konflikti definitsiooni põhimõiste on suhestumine, mis tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu, see tähendab, et osapooled on vastastikku sõltuvad. Suhestumist võib jagada positiivseks ja negatiivseks. Positiivne suhtestumine toimib juhtudel, kui ühe poole eesmärkide saavutamine aitab kaasa ka teise poole eesmärkide teostumisele. Negatiivse suhtestumise puhul tähendab ühe osapoole edu teise kaotust. Seega on suhtestumine mitmetasandiline nähtus
Probleemilahenduse etapid: · Probleemi määratlemine: Emotsioonid võivad muuta selle raskeks, võivad muuta probleemi tähendust. Veel mõjutavad eelarvamused, eelnev kogemus + kuhjunud stress, sotsiaalne toetusvõrgustik, isiksus jne.. · Alternatiivsete lahendusvariantide otsimine · Valiku langetamine · Lahenduse täideviimine ja hindamine: tulevad kogemusest. Aga eesmärk ei tohi muutuda. Toetuse otsimisele suunatud toimetulek: Suhestumine mingi sotsiaalse kontaktiga. Otsin mingit inimest, et muret jagada. Püsi- ja situatsiooniärevus Lazaruse järgi on ärevuse põhiteemaks eksistensiaalne oht. Selleks, et hakkama saada: · Küpsed kaitsed: huumor · Vahepealsed kaitsed: isoleerimine · Ebaküpsed kaitsed: eitamine Toimetulekuviiside efektiivsust mõjutavad tegurid ja asjaolud · Stressori tüübist ja sellele antavast hinnangust · Toimetuleku personaalsest ja sotsiaalsest kontekstist
sisetoimingutest, millega kaasneb kasu. Etniline ühendus koosneb eesmärgile suunatud kollektiivsest organisatsioonist, mis püüdleb koos eesmärkide poole ning jagab omavahel saavutusi. Etniline kogukond oluline on territoorium ning sellel asuvad liikmed, arvestatakse nende etnilise võrgustiku ja ühendustega. ETNILISUS JA AUASTE Etnilist staatust on raske määratleda. Etnilised katekooriad või grupid võivad olla eristatud nii soo, vanuse kui ka klassi poolest. Väga oluline on suhestumine rahvusega. Nii klass, kui ka etnilisus on sotsiaalse diferentseerumise aluseks. Soolise ebavõrdsuse tõttu on oluline tähendus ka inimese sool. Üheks inimeste heaks omaduseks on sotsiaalne mobiilsus, kohanemisvõime. Mõnel tuleb see kergemini, mõnel raskemalt. Seega võib muutuda ka rahvuskuuluvus. Etnilisus ei saa üksi defineerida inimese sotsiaalset identiteeti, see sõltub paljudest asjadest, näiteks osalevad inimesed erinevates gruppides
mõistetud. Pealegi, kui leitakse (eriti CCCS), et subkultuur oli vastukultuur, siis kuidas arvata nendest subkultuuridest, mis olid meinstriimi sees: näiteks rulluisutajad? Või kui subkultuur on nii vastukultuuris kui peavoolukultuuris, siis mis see subkultuur ikkagi on? Mugav, aga mitte täpne ega õige sõna. Pigem, leiab ta, on hilistarbimisühiskonnas noortekultuur midagi liikuvat ja ujuvat. Grupp ei ole fookuses, vaid paik, locus, ja indiviidi suhestumine järjest erinevate locidega. (Vrd erinev tarbimine erinevast kihist inimestega.) 18. Millised on neli lähenemist sellele, kuidas meedia on noorte subkultuuri mõjutanud? a. Turg ja ühine kultuur (common nii tavaline kui ühine) Paul Willise (1990) arvates, ehkki populaarkultuuri (ehk meedia abil kõigini jõudev kuluur) ja kõrgkultuuri vahe endiselt kehtib, pole enam olemas noortekultuuri traditsioonilise vastukultuuri mõttes. Popkultuur
kasutab oma elutegevuses (nt on lind, kellel tugev nokk, millega saaks purustada seemneid, aga see lind hoopis sööb puuvilju, siis looduslik valik ei saa mõju avaldada sel viisil, kuna nokka lihtsalt ei kasutata. 1) Füsiogeneetilised protsessid: peab kujundama välja oma kehavormid 2) Neurogeneetilised: peab välja kujundama mingi regulatsiooni keha toimima panemiseks 3) Psühhogeneetilised: oluline õppimine, teistega suhestumine jne Kõik need tasandid mõjutavad seda, millele looduslik valik üldse ligi saab. F. John Odling-Smee’ nišiloome: paljudel loomadel ei anta põlvkondlikult edasi ainult geneetilist infot, vaid ka teatud määral muudetud loodusliku keskkonna, viimase kaudu just looduslik valik saabki toimuda ja seega on siin loomaliigi roll palju suurem kui lihtsalt valikule alluv. Liiki tuleb kaitsta koos on biotoopiga. T. Deacon: meie oskus sümboleid kasutada tuleneb eellast ikoonilisest ja
Vähemusrahvuste integreerimine toimub Eestis eelkõige ühise keele kasutamise nõude kaudu just poliitilises ja mingil määral ka majandussfääris. Eesti identiteedi aluseks oleva etnilise identiteedi ja rahvuskultuuri konstrueerimisele pandi alus 19. sajandi teisel poolel. Valgustusideede mõjul hakkasid estofiilid ja esimesed eesti soost haritlased kujundama eesti rahvale ühiste traditsioonide ja ühise ajaloo kontseptsiooni. Selles protsessis on olnud määravaks faktoriks suhestumine teiste rahvuste ja rahvuskultuuridega. Alguses avaldasid siinsele kultuurikeskkonnale kõige enam mõju kaks keele- ja kultuurisfääri: saksa ja vene. Paljude tolle aja eesti kultuuri nähtuste kujundamisel võeti eeskuju (balti)saksa kultuurist (ajakirjandus, laulupeod, seltsid, kirjandus, haridussüsteem, teater, muusika, kunst). Saksa kultuuriga seostumisele aitasid kaasa saksa ülemklassi kohalolu, jagatud religioon ja ladina tähestik
tema toetuse ja turvalisust kaitsva funktsioonita ei kasva lapsed terveteks lasteks. Igal inimesel on nendes funktsioonides oma osa. Laste allsüsteemid Nö kõige müstilisem, sest vanematel puudub sellele juurdepääs. Toimuvast teavad ainult lapsed ise. Funktsioonid on: Laste omavahelise identifikatsiooni/ diferentsiooni protsessid Lapsed peavad end kellegagi samastama ja kellestki eristuma (teistega suhestumine aitab aru saada iseendast); see toimib peamiselt tunnete ja käitumise tasandil. Õdede-vendadega (samaealistega) samastutakse, vanematest eristutakse. Lapsel peaks olema vähemalt 4-5 omavanust, kellega samastuda/ kellest eristuda. Omavaheliste suhete regulatsioon: lapsed on üksteise suhtes peegeldava minaregulatsiooniga (heakskiit/ kriitika). Aitab arendada jälgivat ego. Korrektuure on lihtsam vastu võtta
Puhtus o Valitseks harmoonia o Maapuhastamine ehituse eelselt jichinsai o Ustavus ülematele Maneki Neko kass o Tõmbab head ligi endale Amuletid o Omamori Kamidana kami riiul / altar o Kami kohalolek Butsudana Buddha altar o Olla kontaktis Kamidega o Suhestumine o Hukkunutele, kes hukkusid II maailmasõjas o Püha saab nähtavaks MÜTOLOOGIA: · 2 raamatut: - Kojiki 712 Muitsetest asjadest - Nihongi 720 Jaapani kroonikad o Yamato dünastia ajalugu · Izanami & Izanagi ema/isa ?? - Rahvas pärit jumalikust päritolust - Amaterasu päikese kami keisri suguvõsa esivanem
vähehaaval aktsepteeritav. 3. Hõbedane periood: eelkõige oma autorite jäljendamine, kreeka eeskujud taanduvad. 4. Kreeka keele oskuse taandumine Lääne Roomast: kreekakeelne kirjandus on taas võõras ja tõlgitav. Helleniseerumisest 1. Üksikute suurte kreeka autorite teoste ja ideede jäljendamine. 2. Kreeka orjadest ,,pedagoogide" (koduõpetajate) kasutamine. 3. Suhestumine eeskujuteostes sagedase kreeka mütoloogiaga (Roomas pigem abstraktsed jõud). 4. Kohatine vastuseis helleniseerumisele (nt 155 eKr filosoofide väljaajamine) 99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks? Algus: Livius Andronicus (3. saj eKr) Õppeotstarbeline Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia rooma kirjanduse esikteos
Arhitektuur (aeg, kus me elame), modernismis - ehitise tähendus seisnes funktsionaalsuses, teraskonstruktsioonist, minimalism ja ratsionaalsus. Üldkuju pidi jälgima matemaatikat ja puhtad ja esteetilsied vormid, kuubid vms ... Kunst hakati rääkima seoses arhistektuuriga, on iroonline suhe minevikuga. Arhitektuur saab nagu keelgi sümboli tähenduse. Selle asemele et *mina olen kuup*, tuleb öelda naljakamat. Ntks bauhaus vs topeltkodeering saavutatakse suhestumine kaasaega ja tehakse midagi mis ob hikes, eemaldutakse ühetähendusest, eklektika, vastuolu kaudu paroodiaefekt. Film koondab ja seostab erinevaid märke ja kultuuris olevat, samas ei tegele kaasajaga, ntks tähesõjad. Ntks kill bill, mitte tavalised kangelased. Nagu ka alien, cabin in the woods (stiilide segunemine). Ajastuspetsiifiline valdkond küberkultuur, kõik mis kuulub uue meditsiini valdkonda, uus tehnoloogia, tratud hoiakud.
annaabi.ee 
