Vastus leiad õppematerjalist: Meelte füsioloogia

Meelte füsioloogia (0)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

2 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis on aistingu ja taju erinevused?
Miks tekivad tajuvead?
Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse IKanti ja JLocke arvates?
Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab?
Mis on retseptor?
Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud?
Mis on kinestees?

Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust).

Kõikidel meeleorganitel on retseptorid , mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad.

Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks.

Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju
Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid).

Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide.
Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub.
Näiteks tomati sattumine vaatevälja. Esimene info on muidugi visuaalselt kättesaadav info, kui ei ole tegemist pimetestiga. Kuna tomat on tavaliselt toonilt punane ja proportsioonidelt ümmargune, siis selline info jõudis ajus tajutavaks tänu aistingu protsessile. St. seesamune jõudis silma reetinale kindlates värvides kujundina, kus vastavad retseptorid hakkasid stiimuli töötlusega pihta. Retseptorid tuvastasid, et tegemist on punast värvi ja ümmarguse asjaga. Sellega asi selge, retseptorid saadavad sellelaadse info edasi närviimpulsina ajju. Ajus võetakse vastu otsus, et tegemist on tomatiga , kui varasemalt on see ajus teadvustatud juba korra. Tomati parim äratundmine on võimalik muidugi, kui seda maitsta kah. Protsess sama, kuid teiste retseptorite abil saadakse vastavad aistingud , mis ajus töötluse leiab ja tajutavaks seeläbi saab olema.

Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi.
Info liikumine ajju saab toimuda 2 juhteteed pidi. Tavaliselt liigub info 1 juhteteed pidi. Stiimuli vastuvõtmisel ajus kohandatakse tegevus vastavalt sellele, mis õigem on teha ja kuidas toime tulla lähtuvalt sellest infost. Kui info liigub aga 2 teed pidi ajju, siis võibki tekkida olukord, kus aju hetkeks ei oska situatsioonis adekvaatsust hinnata ja olukorraga kohaneda, nn. tajuviga.
2 bussi kõrvuti näide, kõrvalolev bussi liikudes on tunne, et liikumine toimub, kui buss mööda on liikunud, seisad siiski 1 koha peal.

Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I. Kanti ja J. Locke arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht?
Locke´i arvates aga kõik teadmised, mis väliskeskonnast tulevad, jõuavad lihtsalt meie teadmisse. Et kõik see, mis on psüühikas kättesaadav ja olemas, tuleb väliskeskkonnast. Inimesed on justkui masinad , mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni 1:1 õigesti ilma moonutusteta.
Kanti arvates ainult meeltest ei piisa, et midagi peab olema juba kaasa sündinud. Oluline oli see, kuidas inimene ise väliskeskkonna informatsiooni tõlgendab. Kant arvas , et kõik teadmised ei saa tulla psüühikasse väliskeskkonnast. Arvas, et inimesel on teatud võimekused infot vastu võtta ja kategoriseerida. Kategooriateks olid siis ruum, aeg ja põhjuslikkus, et need kategooriad on inimesel kaasa sündinud ja nende abil siis kogu väliskeskkonnast tulenev info vastu võetakse ja mõtestatakse.
Tänapäeva psühholoogia seisukohaselt kujuneb inimene selliseks nagu ta on, keskkonna ja bioloogilise ning geneetilise baasi koostoimel.

Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab?
Ei oska siiski kirjeldada...

Mis on retseptor ?
Retseptor on see, mis väliskeskkonnast stiimuleid vastu võtab.

Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud? Mida tähendab ülimaitsetundlikkus?
Ülimaitsetundlike on kõige suurem hulk populatsioonist. Tähendab see seda, et keelel maitsenäsade arv on väga suur ja seetõttu ei eelistata ka tarbida väga maitserikkaid toite ja jooke .

Mis on kinestees ?
On lihasmälu, mille toimisel tunnetatakse oma jäsemeid ja keha asendit, ilma et peaks neile tähelepanu pöörama nende liigutamisel.

Kirjelda põgusalt iga meelesüsteemi puhul, millist tüüpi stimulatsiooni see süsteem väliskeskkonnast vastu võtab ja mis mõjutab otseselt retseptoreid meeleelundis?
Haistmismeel võtab vastu õhus lendlevaid molekule, mis sisaldavad endas odoore. Kõige tugevamaks retseptorite mõjutajaks on kemikaalid .
Kuulmismeele puhul siis võnkuvad õhumolekulid. Retseptoreid mõjutavad väga lärmakas keskkond, geneetiline soodumus , ja tubakatooted.
Lihasmeele puhul siis stiimuliks oli lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mis tulevad seestpoolt, ajust .
Kompimismeele puhul siis retseptorid naha all ja reageerivad stiimulitele, mis füüsiliselt tekitatavad, nt. vajutus naha pinnale mingi esemega.
Nägemismeele puhul ergastus toimub siis piisava valguse olemasolule.
Tasakaalumeele puhul on otsene seos gravitatsiooniga. Peaasendi muutustest saadava info põhjal toimub suhestumine ja toimetulek keskkonnaga.
Maitsemeele puhul siis stiimuliteks on erinevad maitsemolekulid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

veskitan Õppematerjali autor

Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse.
Mis on aistingu ja taju erinevused? Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse? Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab?
Mis on retseptor? Mis on kinestees? Kirjelda põgusalt iga meelesüsteemi puhul, millist tüüpi stimulatsiooni see süsteem väliskeskkonnast vastu võtab ja mis mõjutab otseselt retseptoreid meeleelundis?

Sarnased õppematerjalid

docx

ÕPIKÜSIMUSTIK 1

1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on vajalik vedeliku

Psüühika põhifunktsioonid

docx

Psüühika põhifunktsioonid 1.õpiküsimustik

kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar asi ei ole lihtsalt asjad, vaid moodustavad tomati. 5. Miks tekivad tajuvead? Kuna aju on harjunud tuttava keskkonnaga ning Kirjeldage ühe illusiooni oskab vastavat informatsiooni automaatselt tekkemehhanismi. õigesti töödelda, siis võib juhtuda, et

Psüühika põhifunktsioonid

docx

Psüühika põhifunktsioonide õpiküsimustik 1

Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme,

Psüholoogia

docx

Meeleelundid ja meeled

asjaolusid silmas pidades terviku uuesti kokku. Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused? Ülalt alla tähendab kui võtame suurema objekti ja hakkame süvenema järjest detailidele ja alt üles tähendab et enne vaatame detaile ja paneme nendest kokku terviku. Selgitage tajulise grupeerimise printsiipe Tajulise grupeerimise puhul vaatleme, sarnasusi, ühist tausta, lähedust, suletust kõiki omadusi mida suudame näha ja märgata erinevate meelte abil. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu: binokulaarsed sügavustunnused: silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . Monokulaarsed sügavustunnused: visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates. Ehk siis kas silma kohanemine - silm kohaneb, et maailma näha,

Bioloogia

docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

1. Põlvekõõluse stimuleerimine 2. Lihaskäävi rakkude aktiveerumine 3. Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? Haistmismeelega sarnaselt on maitsemeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega. Lõhna tundume kaugelt, kuid maitse tundmiseks peab toitu panna suhu. Retseptorite erinev asukoht. Meelte keerukus: haistmine on keerulisem, kui maitsmine. Haistmist reguleerivad umbkaudu 1000 erineva retseptori tüüpi. Maitsmismeel tugineb ainult viiele tüübile (soolane, hapu, magus, mõru, umami). Toidu puhul on olulisem haistmine. Suur osa sellest, mida me kutsume maitsetajuks – ja mis on seega tähtis tegur meie toidu valikus (ja nautimises) – hoopiski haistmine. 7. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas

Psühholoogia

docx

Meeled, taju, tahelepanu

Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting - füsioloogiline protsess, retseptorite aktiveerumine meeleorganil. Närviergastuse levik ajju, ajupiirkonna aktivatsioon. Aisting on taju üks osa. (nt see, et tomat on punane ja ümmargune). Taju - psüühiline protsess ajus, olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine. (nt et see ongi tomat mitte õun vms). Tajuelamuse tekkeprotsess - esmalt tekib aisting (retseptorid aktiveeruvad meeleorganil, närviergastuse levik ajju ja ajupiirkonna aktivatsioon) ja siis toimub objekti kui terviku äratundmine. Taju organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks. St taju on protsess, mulle kaudu meeleorganitelt saadetud andmete põhjal luuakse terviklik pilt. 15

Tervisepsühholoogia

docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

vastandvärvi TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine äratundmine/integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) →

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon