Demograafia uurimis- ja õppetöös (0)

Demograafia uurimis - ja õppetöös
uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon , eluasememuutused
(tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale)
Demograafia koht geograafias - inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine : kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda.
Demograafia sisu
Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt( 1620 -1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused.
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad?
Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia, meditsiin , statistika, ajalugu
Mõisted:
rahvastik - milline on vaadeldava piirkonna rahva koosseis
rahvaarv – kui palju elanikke on teatud vaadeldaval alal.
rahvastiku koosseis ehk struktuur – rahvastiku jaotumus mingil ajahetkel mingil kindla rühmitamistunnuse järgi, milleks on tavaliselt sugu, vanus, perekonnaseis , elukutse vms
loomulik iive – mingiss piirkonnad aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes
rändesaldo – sisse ja väljarännanute vahe
leibkond – majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarve ja majapidamisotsusteid langetavad inimesed.
perekond – ühiseid väärtusi ja vastutust teineteise suhtes omavate isikute kooslus .
põlvkond ehk generatsioon – ligikaudu ühevanuste inimeste kogum
kohort – ühel ja samal hetkel, sama demograafilise sündmuse läbinud inimesed.
Rahvastikutunnused:
demograafilised põhitunnused – sugu, sünniaeg/vanus, sünnikoht/põlisus (tulevad sünniga kaasa, pole meie teha, ning peame sellega leppima)
sotsiaalsed põhitunnused – haridus , amet (enda vastutus, enda teha)
Peamised protsessid ja sündmused
alusprotsessid: sündimus, suremus , ränne
sündmused: sünd, surm, elukohavahetus
kaasprotsessid: vananemine , linnastumine
protsesside eripära: pikaajalised, raskesti (tagantjärele) muudetavad
Demograafilist sündimust mõjutavad: demograafiline käitumine ( saame poliitikatega teatud määral mõjutada), rahvastiku (vanus)koosseis (lühiajaliselt ei saa mõjutada)
rahvastiku koosseis + demograadiline käitumine = demograafilised sündmused - - rahvaarv ja rahvastikukoosseis
vanus- individuaalne ja rahvastiku vanus- kulgeb vananemise poole; kronoloogiline vanus – ühiselt mõõdetav vanus, kalendriaastad; elutsükli etapp – koosseis, järeltulijad, vaheldused
Põlvkond – suhestumine teiste samal ajal sündinutega; homofiilia- samastumine; sotsialiseerumine ja väärtushinnangud; võimalused, mida ühiskond pakub erineval ajal sündinud inimestele, kokku seotud inimeste kogu.
Demograafilise ülemineku teooria
Demograafilise ülemineku kulgemine :
ülemineku algus – üleminek ja ühiskonna muutused – ülemineku sotsiaalne levik
Suremus demograafilisel üleminekul:

• oodatava eluea muutus
  
• suremuse languse põhjused
  
• ühiskonnamõjud suremusele kiiremad kui sündimusele
  
• epideemiline üleminek (välistekkelised, sisetekkelised surmapõhjused, eluea kasv, surmade nihkumine vanematesse vanuserühmadesse ehk vananemine)
  

Sündimus demograafilisel üleminekul:

• sündimuse muutus aeglasem
  
• pere suurus enne ja pärast demograafilist üleminekut
  
• mitmekesine tegurite komplekt ( otsesed , kultuurilised, majanduslikud)
  
• väärtusüleminek ja laste tähenduse muutumine
  

Ränne demograafilisel üleminekul:

• muutused pere suuruses ja ränne
  
• väljarände suunad
  
• sarnased näited, erinevad olukorrad: USA rahvastiku kujunemine, sh Mehhiko ränne, Eesti ja Venemaa vaheline ränne
  

demograafilise ülemineku tüübid (vastavalt rahvaarvu kasvule): prantsuse (kiire), inglise, jaapani-mehhiko
Arengumaade rahvastikukasv:

• suremuse kiire langus
  
• meditsiini areng ja meditsiiniabi
  
• rahvastikuplahvatus, demorevolutsioon
  
• sündimuse langus aga ka kiire
  

SUREMUS
Mõisted:
surmade arv -
suremus – surmajuhtumid teatud vaadeldavas piirkonnas
suremuskordaja – surmade arv 1000 elaniku kohta
eluea pikkus -
elulemus – ajavahemik , mil nt raskelt haige inimene võib tänu ravimitele saada juurde oma oodatavaid eluaastaid.
oodatav eluiga -
Eesti surmade arv 20 115, Venemaa 1807441. prantsusmaa 523 000
Rahvastiku alusprotsesside vanus-sõltuvus: tüüpiline suremuskõver; tegelik ja bioloogiline eluiga.
Geneetik Jan Vijg, Albert Einstein - College of medicine - bioloogilise eluea piir 115; vananedes suurenevad DNA ja muude molekulide vigastused, mis tasapisi halvendab rakkude tööd; pärast 80 a väheneb tõenäosus sellistesse haigustesse surra.
Suremust mõjutavad: geneetilised tegurid; keskkond; käitumine; välised tegurid
Kõige kauem elanud inimene elas 122 a.
Suremust iseloomustavad näitajad:

• suremuse üldkordaja
  
• suremuse vanuskordaja
  
• imikusuremuskordaja
  

Suremuskordaja standardiseerimine: standardiseerimise eesmärk; standardrahvastik ja uuritav rahvastik ; standardiseerimise viisid (otsene, kaudne); koostise erinevus ja protsesside erinevus; vanus rahvastiku-uuringustes.
Ülesanne:
UR (uuritav rahvastik) CDR (suremuse üldkordaja) enne S (standardiseerimine) = 14
SR (standardrahvastik) CDR enne = 10
UR CDR pärast S = 12 --> tõlgendus
Suremus arenenud riikides:
Suremuse sooerinevused ja oodatav eluiga: nunnad ja mungad – väliskeskkonnast eraldatud rahvastikurühmad; sarnane elustiil; erinevused elueas säilivad.
Sotsiaalne staatus ja suremus: haridus ; amet; sissetulek.
Kas oodatava eluea kasv jätkub? - senised suundumused, bioloogilise eluea piir, harjumuste ja elustiili muutus, sotsaalse strukturi muutus. Võimaliku peatuse – stress , keskkond, uued nakkushaigused, heaolusüsteemid.
SÜNDIMUS
Mõisted:
sünnitusiga -
sündide arv -
sündimus -
sündimuskordaja - näitaja, mis saadakse, kui mingi piirkonna kogu rahvastiku või selle osa elussündide arv või sündide arv mingil ajavahemikul jagatakse vastava rahvastiku keskmise suurusega sellel ajavahemikul. Sündide arv 1000 elaniku kohta. Võetakse promillides
rahvastikutaaste - protsess, mille käigus ühe põlvkonna teisega asendumise kaudu rahvaarv pidevalt taastub
Rahvastiku alusprotsesside vanus-sõltuvus: tüüpiline sündimuskõver; ajaga toimunud muutused
Sündimusnäitajad: perioodsündimus; kohortsündimus
Perioodnäitaja:

• Sündimuse üld- ja erikordaja
  
• sündimuse vanuskordaja
  
• sündimuse summaarne kordaja
  
• taaste bruto- ja netokordaja
  

Kohortnäitaja:

• kumulatiivne sündimus (ajaga laste arv kasvab)
  
• lapsesuse järjestuskordaja
  

Sündimus arenenud riikides:

• Perioodsündimus
  
• kohortsündimus
  
• soovitud laste arv
  
• sündimuspoliitikad
  

Hiinas pärast ühe lapse poliitika kehtestamist olukord oluliselt ei muutunud.
Sündimuse mõjutegurid: poja eelistus ja soovitud laste arv; abiellumiskäitumine; pereplaneerimisprogrammid; linnastumine; meedia.
Rahvastiku-uuringute probleem Aafrikas- andmete puudus; andmete kvaliteet
Andmeid saadakse rahvaloendustest, sündmusstatistikast ja küsitlusuuringutest
Sündimus eestis
Kas sündimus eestis peaks kasvama? Mida peaks selleks tegema? - argumendid, mis toetavad teie põlvkonna taastootmist; argumendid, mis ei toeta teie põlvkonna taastootmist.
ANDMEALLIKAD
Alusteabe teke: andmed saadakse inimestelt küsides, andmed saadakse riiklikest toimingutest.
Olulisemad andmekogumise ja süstematiseerimisega tegelevad asutused: eestis statistikaamer, riiklikud registrid, stat.ee, riha.ee, euroopas EUROSTAT
Andmete jaotus:

• agregaatandmed – andmed on meid kaudselt huvitavatelt objektidelt kogutud, kuid need on esitatud suuremate analüüsiüksuste kohta summeeritult.
  
• Individuaalandmed – andmed on (nt vaatluse, küsitluse intervjuu teel) kogutud otse meid huvitavatelt objektidelt (nt inimestelt, ettevõtetelt) *isikustatud *isikustamata(anonümiseeritud)
  

Individuaalandmestike eelised:

• suured andmebaasid (palju infot)
  
• väga avarad võimalused analüüsiks – paindlikkus , võimalik ise vastuseid otsida ja „ andmetega mängida“
  
• andmete mitmekihilisus (võimalus erinevaid tunnuseid kombineerida)
  
• põhjalikumad uurimistöö tulemused
  probleemid individuaalandmetega:
  
• uue suure valimiga individuaalandmebaasi loomine (nt küsitluse teel) on kallis töö- ja ajamakukas protsess
  
• olemasolevates individuaalbaasides on ühe isiku kohta teada väga palju infot ja sageli on võimalik isik tuvastada
  
• ligipääs seondub andmekaitse põhimõtetega
  

probleemid agregaatandmetega:

• puudub paindlikkus andmetega „mängida“
  
• tuleb leida geograafiline analüüsiüksus, mille kohta andmeid saab edastada , et ei tekiks isikute
  
• tuvastamise probleemi.
  

Rahvaloendused
Rahvaloendus on protsess, mille käidus kogutakse, süstematiseeritakse ja avaldatakse demograafilist, majanduslikku ja sotsiaalset infot kõigi riigi elanike kohta.
Aluspõhimõtted: üldistus; üheaegsus (aja valik, kriitiline ja loendusmoment ); isikulisus, perioodilisus .
Korraldamise viisid: traditsiooniline küsitlemine; e-loendus; kombineeritud ; riigiregistritel põhinev.
Rahvaloenduse tugevused: tegelik pilt kogu riigi rahvastikust, ajas ja ruumis harmoneeritud andmed, detailsed ruumiandmed.
Rahvaloenduse nõrkused: kajastab vaid ühe ajahetke rahvastikupilti; küsimustik on piiratud; rändeajastul ei kattu riik, territoorium ja kodanikud- hargimaisus.
Mõisted:
alaline elukoht -
püsielukoht -
Riigiregistrid
selle olemus – juriidilised andmekogud , ametkondlik kasutus, probleem- eesmärk pole sama, mis loendusel
Küsitlusuuringud (valimuuringud)
Tüübid- ühekordne; korduv; ristlõikeline; pikilõikeline
läbiviimine – küsitleja kohalkäimine; telefoniküsitlus; postiküsitlus; elektrooniline küsitlus
Rahvastikuprognoosid
Suletud rahvastikku kuuluvad surmad ja sünnid, avatud rahvastikku ka saabujad ja lahkujad
põhivariandid: baasstsenaarium; kõrge (optimistlik); madal (pessimistlik); tõenäoseim
Ränne
peamised rändevood Euroopas:
lõuna – põhi ränne ja euroopa rändekriis
ida – lääs ränne ja euroopa ühine tööturg
ränne -
ränne = elukohavahetus = migratsioon
Rände mõjutegurid:

• välised, keskkonnast tulenevad töö ja õppimise võimalused jne
  
• inimestest tulenevad, isikutunnused, elusoovi ja mobiilsuskapital
  
• vahetegurid ja takistused, institutsioonid , poliitika, võrgustikud, eluase jne
  
• tunnetuslikud, stress ja koha kasulikkus
  

Põhjused: demograafilised, majanduslikud, õppimine, perekondlikud, maailma avastamisega seotd, humanitaarsed
Väljarände tegurid: elatustaseme erinevus, „sobivad“ inimesed; sündmus
Väga väike osa venekeelsetest integreerus ruumiliselt. Muutus segregatsiooni vähenemise suunas – läbi eeslinnastumise ja pika vahemaa rände maalistesse naabruskondadesse. Eestikeelsete jaoks muutus elukeskkond veelgi eestikeelsemaks.
EESTI RAHVAS
1944 väljarände ulatus, väljarände geograafia, väljarändajate sotsiaalse staatuse muutus