Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus
(Levine 2005: 1) 6.9.2011 21 6.9.2011 22 Projektide valiku peamised Projektide valik eesmärgid · The PPM process consists of two different parts: · Value maximization project selection portfolio review · Balance across projects
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut FENOMENOLOOGIA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS ..................................................................................... 4 Uurimuse olemus.................................................................................................................... 5 Andmete kogumine ................................................................................................................ 6 Andmete analüüs .................................................................................................................... 6 Uurimuse usaldusväärsus ....................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ....................................................................
Mittereprsentatiivsed valimid. – Näit. tuttavad firmajuhid, üliõpilased Psühholoogiaalastes küsimustes sobivad tudengid hästi vastama ettevõtete asemel. Valimis vähemalt viis korda sama palju vastuseid kui sõltumatuid muutujaid. Ühest ettevõttest võib küsitleda mitut inimest. Valimi suurus sõltub kasutatava statistilise analüüsi nõudmistest Alla 50 ei tohi olla, 100 on normaalne. Tõenäosuslikud valemid: 1. Lihtne juhuslik valik e lihtjuhuvalim • Kogumi kõikidel liikmetel on ühesugune võimalus sattuda valimisse. • Juhuslike arvude tabel, loteriimeetod jt. + meetodit kerge rakendada - eeldab üldkogumi kõikide ühikute täielikku loetelu - hinnangufunktsioonide standarvead võivad olla suured 2. Süstemaatiline valim • Valimisse võetakse näiteks iga 7-s. Eeldab järjestamise võimalust. Lähteühik võetakse tavaliselt juhuslikult. • Saab kasutada hästi tänavaküsitlustes.
Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad Biheivorism Institutsionalism Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism Ratsionaalse valiku teooria Vahel eristatakse ka: Marksism Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism: Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises Ratsionaalse valiku teooria: Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid Institutsionalism ja konstruktivism Institutsionalism:
KVALITATIIVNE UURING Kvalitatiivse lähenemise kesksed rõhuasetused: · Sündmusi ja sotsiaalset keskkonda nähakse läbi nende inimeste silmade, keda uuritakse · Täpne kirjeldus ja konteksti rõhutamine · Protsessi rõhutamine · Paindlikkus ja piiratud struktuur Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud
näevad tublimad õpilased testiküsimuste loogika läbi ja üritavad harjumusest või võistlusmomendist tingituna saavutada järeltestis võimalikult head tulemust) · Mõõtmisinstrument testi või teiste mõõtmisvahendite vähene usaldusväärsus võib põhjustada tõsiseid vigu. Ka ekspertidest vaatlejate oskused ja tähelepanu võivad erinevatel põhjustel olla eksperimendi kestel muutlikud. · Katseisikute valik katseisikute individuaalsed erinevused võivad mõjutada katsetulemusi, eriti kombineerituna mõne muu eelpool loetletud teguriga (kohalik ajalugu või individuaalne areng) · Väljalangevus (mortality) pikaajalistes eksperimentides juhtub paratamatult, et osa katseisikuid kolib mujale, sureb või ei saa mingitel muudel põhjustel enam eksperimendis osaleda. Nii võib isegi algul juhuslike valimitena komplekteeritud katserühmade võrdsus
tähendus? Kas neid võib üle kanda uutesse olukordadesse · -näitest üldmassiivile · -juhtumilt teisele Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 7 · uurimustulemustelt teooriasse(tele) · Kas me oleme uuritud juhtumite puhul analüüsinud neid piire väga põhjalikult nii, et me võime küsida selle juhtumis laiemat tähendust? Millised on sellise üldistamise puhul piirangud? Kas juhtumite valik annab võimaluse võrrelda neid erinevaid olukordi omavahel? Kas tulemused sobivad kokku teooriaga? Kas tulemused on sedavõrd üldistatud (teoreetilised arusaamad), et me jõuame uutes olukordades üldistamiseni? Kas need tulemused on kooskõlas teiste vastavaid probleeme käsitlenud uurijate tulemustega? *RELIAABLUS Reliaablus (reliability) mil määral on tulemused korratavad. Kasutatud
Kõik kommentaarid