Uurimisstrateegia valik (0)

Sissejuhatus

Uurimistöö olulisi osasid on kasutatav strateegia. Strateegia valitakse pärast uurimisküsimuse tõstatamist ning kõige olulisem selle juures, nagu ka iga teise uurimistöö osa juures, on töö aluseks oleva küsimuse toetamine . Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest , mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog , millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud.

1 Uurimisprotsess

Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad oluliste metodoloogiliste punktidena uurimisfilosoofia, lähenemisviisi, strateegia ning meetodi valimist, tuvastavad ajalise faktori ning liiguvad seejärel edasi andmete kogumisviisi juurde. Metodoloogiliste lahenduste terviklikku kogumit nimetatakse uurimisstrateegiaks. Strateegia peab olema läbimõeldud, omavahel kokkusobiv ning kooskõlas uurimisküsimusega. Läbimõeldud protsess kindlustab uurimuse metodoloogilise järjekindluse.

2 Strateegia roll ja valik

Strateegia on uurimismeetodi üldisem mõiste ning põhineb konkreetsel eesmärgil, mis tuleneb uurimisküsimusest. Strateegia täpsustab töö kirjutamisel kasutatavad andmed ning andmete kogumise viisi, kirjeldab töö kirjutamisega seotud piiranguid ning eetilisi küsimusi (Saunders et al, 2009, 137). Strateegia selgitab valitud lähenemisviisi. Strateegia valikul on oluline läbi mõelda, millisel viisil soovitakse vastata tõstatatud uurimisküsimusele ja mis on eesmärk.
Strateegiad võivad olla kvalitatiivsed , kvantitatiivsed või kombineeritud . Kvantitatiivne uuring põhineb statistiliselt usaldusväärsetel empiirilistel andmetel. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist (nt standardiseeritud test, ankeet ) ja järeldused tehakse statistilise analüüsi põhjal (nt aritmeetilised keskmised, korrelatsioon). Kvalitatiivsete meetodite uuringu eesmärk on välja selgitada inimeste motiive , arvamusi , hinnanguid, suhtumist , reaktsiooni, hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid , mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus , vaatlus )

3 Uurimisstrateegiad

Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised:

• Juhtumianalüüs ( Case Study )
  
• Võrdlev analüüs ( Comparative Research Method )
  
• Eksperiment (Experiment)
  
• Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method)
  
• Meta analüüs (Meta- analysis )
  
• Ajalooline uurimus (Historical Research Method)
  
• Tuleviku uuringud (Future Research)
  
• Hindav uuring (Evaluation Research)
  
• Tegevusuuring ( Action Research)
  
• Rakendust loov uuring ehk arendusuuring (Design Research)
  

3.1 Juhtumianalüüs

Juhtumianalüüs on oma sisult reaalse situatsiooni laiaulatuslik empiiriline uurimine , mis võimaldab uurida seni veel mitteküllaldase tõestusega seoseid ühe konkreetse juhtumi näitel ja sedakaudu saada täiendavat informatsiooni. Uurimisele on iseloomulik mitme erineva uurimistehnika samaaegne kasutamine.
On palju juhtumianalüüsi vastaseid, kes ei pea meetodit teaduslikuks. Flyvbjerg (2004) on need väited aga ümber lükanud ning toonud välja juhtumite uurimise osatähtsuse õppimisprotsessis, mis erinevalt faktide ja reeglite õppimisest lisab põhiteadmistele ka teatava ainealase pädevuse. Lijphart ( 1971 , 691) lisab, et juhtumianalüüs võimaldab meil ühte juhtumit põhjalikult ja süvendatult uurida ning sobib suurepärselt kasutamiseks olukorras, kus andmete olemasolu või muud ressursid on piiratud.
Kuigi teaduses eelistatakse suurte valimite põhjal tehtud uuringuid juhtumianalüüsidele on Flyvbjerg (2004, 432) rõhutanud Thomas Kuhn’i sõnu, et teadusuuring ilma hästi teostatud juhtumianalüüsita on nagu teadus ilma näideteta ning teadus ilma näideteta on tulemusteta teadus.

3.2 Võrdlev analüüs

Kui juhtumianalüüs on kohaldatav ainult ühele juhtumile ja statistiline uuring mitmetele juhtumitele, siis võrdlev analüüs jääb nende kahe vahele olles kohaldatav mõnele (st vähemalt kahele) juhtumile (Lijphart, 1971, 691).
Võrdlevat uuringut nimetatakse empiiriliste väidete uurimiste baasmeetodiks. Võrdlev uuring keskendub mõõtmiste asemel empiirilistele suhetele uuritavate objektide vahel. Nagu teised kaks fundamentaalset uurimisstrateegiat – eksperiment ja statistiline uurimus -, põhineb võrdlev uuring kahe või enama uuritava objekti vahelistele seostele olukorras, kus kõik teised tingimused jäävad samaks (ceteris paribus ) (Lijphart, 1971, 682-683).
Sisuliselt on võrdleva analüüsi näol tegemist statistilise meetodiga, milles on vähem uuritavaid juhtumeid, kui statistiliselt usaldusväärse korrelatsiooni saamiseks vajalik. Neid kahte meetodit eristab süsteemne kontroll, mis statistilise uurimuse puhul on uuritavate objektide näol olemas, võrdleva uurimismeetodi puhul aga puudub (Lijphart, 1971, 683). Muutujate rohkus ning uuritavate juhtumite vähesus on üks võrdleva uurimismeetodi nõrku külgi, mis soodustab statistiliste uurimuste läbiviimist. Samas võib ressursside piiratuse tõttu anda võrdlev uurimismeetod tihti just parima tulemuse, kui rakendada mõnda Lijpharti kirjeldatud nippi (1971, 685-687), mis vähendab muutujate rohkuse ja juhtumite vähesuse probleemi.
Kvalitatiivse käsitluse puhul huvitab võrdleva analüüsi läbiviijaid ajaline järjestus või tulemused ja nende põhjused sarnaste juhtumite puhul. Uuritakse, kuidas üks kombinatsioon käitub ühes või teises situatsioonis, analüüsitakse sarnasusi ning erinevusi. Võrdleva meetodi puhul ei käsitleta valimeid üksikuna, vaid koos keskkonna mõjuga ( Ragin , 1987, 13-15).
Tegelikult sisaldavad kõik empiirilised uuringut mingisugust võrdlust (Ragin, 1987, 1). Võrdlus annab aluse empiiriliste seaduspärasuste põhjal väidete sõnastamisele ja tulemuste analüüsimisele teoreetiliste kriteeriumite alusel. Kõiki meetodeid, mille eesmärk on selgitada kõikumist, võime käsitleda kui konkureerivaid meetodeid, mis eristuvad vaid eesmärkide poolest.
Võrreldes võrdlevat analüüsi statistilise uurimusega toob Ragin (1987, 15-16) mitmeid erisusi nende kahe meetodi vahel, seejuures näib võrdlev analüüs olevat teisest üle. Esiteks, ei ole statistiline meetod kombineeritav. Teiseks, selgitavad võrdleva uuringu rakendused uuritava nähtuse igat juhtumit. Kolmandaks , ei pea võrdleva analüüsi puhul juhtumid olema võetud defineeritud populatsioonist, et saada usaldusväärne tulemus. Viimaseks , on võrdleva uuringu puhul oluline minna süviti juhtumite sisse, et saada täielikku ülevaadet.

3.3 Eksperiment

Eksperimendi eesmärk on Saunders et al (2009, 142) sõnul uurida põhjuslikke linke : kuidas üks muutus mõjutab teisi muutujaid. Laialt kasutatakse seda loodusteadustes ning psühhooloogias. Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle – valim , keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele . Viimase tõttu ei ole eksperiment parim uurimismeetod ettevõtlus - ja juhtimisalaste tööde tegemiseks.
Krathwohli sõnul (2004a, 499) peavad eksperimendi puhul uuritavad situatsioonid olema samad, v.a. uuritav muutuja . See ongi kõige iseloomulikum antud uurimistüübile. Krathwohl toob välja võrdluse kvalitatiivsete meetoditega. Kvalitatiivsed uurimused viiakse läbi tingimustes, kus objektid on oma loomulikus keskkonnas. Ka eksperiment võib toimuda samadel alustel, kuid tihti meeldib eksperimendi läbiviijatele määrata inimesed gruppidesse juhuslikkuse alusel. Ka keskkond võib olla loomulik, kuid segajate eemaldamiseks on eksperiment viidud tihti laboratoorsesse keskkonda. Veel eristab eksperimenti teistest kvalitatiivsetest uurimustest planeeritud kunstlik tegevus, mis on disainitud konkreetse eksperimendi jaoks. Mõõtmine toimub märksa konkreetsemalt, sest lihtsalt vaatluse asemel keskendutakse eelnevalt väljavalitud näitajatele ning kogu protsess ongi disainitud nende näitajate põhjal. Muutujate puhul on eksperimendis tavaline, et võrdlusmoment tekib kahe grupi vahel, keda on erinevalt koheldud. Klassikaliste kvalitatiivsete uurimuste puhul tekiks võrdlus pigem ajamomendiga ning ei oleks seotud grupi erisusega.
Ka Krathwohli väitel (2004a, 503) annab laboratooriumi keskkond eksperimendile teatava usaldusväärsuse, kuid samas käsitletakse seda tihti kui pigem probleem, sest sama uurimuse läbiviimine naturaalses keskkonnas võib anda hoopis teise tulemuse ja paneb tulemuste valiidsuse küsimärgi alla. Vaatamata sellele on eksperimendi abil võimalik saada kõige parem tulemus põhjuslike seoste uurimisel . Selle taga on tugev kontroll ja korralikult planeeritud juhuslikkuse elementidega disain .

3.4 Teoreetiline uurimus

Teoreetiline uurimus võib olla nii induktiivse kui deduktiivse lähenemisega. Nendest esimese puhul on aluseks eelnevad empiirilised uurimused (meta-teooria). Teise puhul tuletatakse uus lähenemine eelnevalt kirjeldatud aksioomidest, eeldustest ja oletustest. Saunders et al (2009, 149) tsiteerivad Gouldingi arvamust, mille järgi teoreetilise uurimuse parim kasutusala on käitumisviisi prognoosimine või põhjendamine, pannes rõhku uue teooria kirjeldamisele.
Teooreetilise uurimuse aluseks ei ole esialgse teoreetilise raami moodustamine, teooria kujuneb mitmesuguste jälgimiste teel, mille alusel moodustatakse eeldused, mida testitakse edasi. Need ja veel mitmed väärarusaamad on koondanud Saunders et al (2009, 149).
Abend (2008, 177-181) toob välja sotsioloogide arusaama teooriast ja kirjeldab seda seitsem punkti abil. Siinkohal nimetan neist viis:

• Teooria on üldiste väidete süsteem, mis loob suhte mitme muutuja vahel;
  
• Teooria selgitab mingisugust sotsiaalset nähtust. Teooria tuvastab selle nähtuse põhjused ning selgitab mõju;
  
• Teooria aluseks on empiiriline uurimus või andmed;
  
• Teooria on viis, kuidas maailma näha ja kirjeldada;
  
• Teooria võib olla loodud tuntud autorite mõtteviisi tutvustamiseks;
  

Seega on teooria (nagu ka juhtumiuuringu ja kirjeldava uuringu) aluseks midagi, mis maailmas eksisteerib ning millele leitakse selgitus või uurimismeetod ning luuakse teaduslik töö.

3.5 Meta analüüs

Meta-analüüs on Weedi (2007, 292-300) sõnul mitme uurimuse kokkuvõtlik tulemus. See on kvantitatiivsetel protseduuridel põhinev kompleksne andmeanalüüsi meetod, toomaks sarnaste statistiliste, empiiriliste jm uurimiste tulemused kokku ühte uurimusse , et saada kõikehõlmav analüüs ja individuaalsete tulemuste kokkuvõtlik mõju koos teiste tulemustega. Meta-analüüsi kasutusala kitseneb uurimustele, mille valim on sarnaselt koostatud, sisuline uurimisküsimus on sama ning kasutatud on samu statistilisi protseduure.
Krathwohl (2004b, 562) on kirjeldanud meta-analüüsi positiivseid ja negatiivseid külgi:

• Kombineeritud tulemuste analüüs annab palju võimsamad tulemused kui üksikute uurimuste järeldused;
  
• Ülevaatlikum arusaam erinevatest mõjuritest ja seostest;
  
• Objektiivsem tulemus;
  
• Tulemused sõltuvad kombineeritavate uurimuste valikust ning nende meetoditest ja vastandlikkusest;
  
• Võib anda aluse järgmiste uurimiste läbiviimiseks, kuna toob välja vajaduse;
  
• Näitab, et sotsiaal- ja loodusteaduslike uurimuste tulemused on võrreldavad.
  

3.6 Ajalooline uurimus

Ajalooline uurimus põhineb Krathwohli (2004c, 572) sõnul küsimusel varasemate sündmuste kohta, millele vastatakse valitud faktidega. Ajaloolise uurimuse eesmärk võib olla tänapäeva ja ajalooliste sündmuste vahel paralleelide tõmbamine, teoreetiliste seisukohtade toetamine või mingi sündmusteahela arusaamiseks vajalike vaadete selgitamine .
Ajaloolased otsivad samuti põhjuslikke seoseid, kuid erinevalt mõnest teisest uurimismeetodist toimub kõik väga naturaalsetes tingimustes, mida ei ole võimalik mingil moel muuta. Järeldused tehakse juba ammu toimunud sündmuste põhjal. Põhjuse tõestamine on raskem ning seetõttu on populaarsemad komplekssete nähtuste selgitamine, millel võib olla mitmeid põhjuseid (Krathwohl, 2004c, 579-583).

3.7 Alternatiivsed uurimisstrateegiad

Lisaks eelnevalt käsitletule on mõned alternatiivsed uurimisstrateegiad: tuleviku uuringud, hindav uuring, tegevusuuring, rakendust loov uuring e arendusuuring.

3.7.1 Tuleviku uuring

Tuleviku uuringu eesmärk on tuua tulevik inimeste teadvusesse süsteemsel ja teaduslikul viisil, et seda võimalikult täpselt ette kujutada ning sellega arvestada ( Loogma , 1998, 4). Eestis läbiviidud tuleviku uuringud on kvalitatiivse iseloomuga ja koondavad erinevat tüüpi andmed, muutujad ja meetodid. Tagasihoidlikuks on jäänud mineviku andmetele ja kvantitatiivsetele näitajatele toetuvate prognooside tegemine.
Loogma (1998, 11) eristab kahte lähenemist – uuriv ja normatiivne. Uuriv ehk kirjeldav lähtub minevikust ja olevikust ning projekteerib selle põhjal tulevikku. Normatiivne lähenemine seab eesmärgi, milleni tahetakse jõuda ning kirjeldab vajalikke tegevusi. Tuleviku uuringu meetodid sananeb teistele uurimustele, erinevus tuleb sisust ning eesmärgist.

3.7.2 Hindav uuring

Ka hindav uuring ei erine teistest uurimustest meetodite poolest (Krathwohl, 2004d, 588-589). Hindava uuringu eripära on ajendatus otsustest hüpoteeside asemel. Oluline on kasutusväärtus, mis viitab omakorda ka kogu protsessi usaldusväärsusele. Hindamise eesmärk on eemaldada olemasoleva informatsiooni hulgast kahtlus ning luua otsuste tegemiseks sobilik keskkond. Hindav uuring ei anna sarnaselt põhjaliku uurimisega täielikku kindlust , kuid loob sobivaima keskkonna otsuste langetamiseks . Uuringu kasutusväärtus lisab tulemuste kirjeldamisele ka lihtsuse aspekti, et tulemusi võimalikult laialt jagada.

3.7.3 Tegevusuuring

Tegevusuuringu taga ei ole mitte tegevuse uuring, vaid uurimine tegutsedes (Saunders et al, 2009, 147). Vaadatakse nii muutuste mõju tervikuna kui ka konkreetselt osalejate jaoks. Uuritavad on reaalsed tegevuses osalejad. Kogu protsessi – diagnoos , planeerimine , tegevus, analüüs – tehakse korduvalt ja järjekindlalt.
Tegevusuuring annab Krathwohli sõnul (2004d, 600-603) täpsed, ajaliselt piiratud ja eesmärgile suunatud lahendused praktilistele probleemidele. Likviidsuse annab läbiviimise keskkond ning tsükliline uurimise läbiviimise süsteem, samuti lihtne andmekogumisprotsess ning praktikutest uurijad. Oma praktilise iseloomu tõttu on tegevusuuring populaarne juhtimisalaste probleemide lahendamisel ( Eden et al, 1996, 75).

3.7.4 Rakendust loov uuring

Rakendust loov uuring on võrdlemisi uus meetod, mille rakendamist on piiranud vastandlikkus teadusega . Ometi on see arusaam kadumas ning meetod on kasutusel eelkõige inseneri - ja tootearendusvaldkonnas ( Cross , 1993, 63-67). Rakendust loov uurimus toodab uuendusi ja toetab nende arendamist . Uurimus sisaldab nii teoreetilist kui empiirilist uurimist , kuid meetod erineb neist eemärgi, uuringu läbiviimise ja tulemuste tõlgendamise poolest (Aken, 2004, 224-229).
Cross et al (1981, 200) nõustuvad, et rakendust loov uuring ei olegi teadus, vaid hoopis tehnoloogiline tegevus. Van Aken (2004, 230) toetab seda ideed tehnoloogiliste eeskirjade olemasolu selgitamisega juhtimismaailmas.

Lõppsõna

Uurimisstrateegia valik on oluline osa uurimusest ning tuleks põhjalikult läbi mõelda. Pärast mitmete autorite poolt kirjeldatu läbilugemist ei tundugi see aga enam nii keeruline protseduur . Saime teada, et strateegia lähtub eelkõige töö eesmärgist ning vale strateegia ei saa kuidagi vastata uurimisküsimusele. Vastavalt töö iseloomule on ühe uurimise raames on võimalik kombineerida mitut erinevat strateegiat.
Kõkide strateegiate puhul täheldasime seotust teooriaga. Sama oluline roll on tulemuste valiidsusel. Naturaalne keskkond on oluline ja nii mõnegi puhul ainuke viis, kuid ei ole alati ainuõige lähenemine. Traditsiooniliste meetodite kõrval väärivad kaalumist mitmed alternatiivsed meetodid, mis võivad sobida konteksti paremini.

Kirjanduse ülevaade

Abend, G. 2008. The Meaning of Theory. Sociological Theory, 26-2, 173-199.
Cross, N., Naughton, J., Walker , D. 1981. Design method and scientific method. Design Studies, 2-4, 195-01.
Cross, N. 1993. Science and Design Methodology: a review. Research in Engineering Design, 5-2, 63-69.
Eden, C., Huxham, C. 1996. Action research for management research. British Journal of Management, 7, 75-86.
Flyvbjerg, B. 2004. Five misunderestandings about case-study research. Qualitative Research Practice. London: SAGE Publ, 420 – 433.
Lijphart, A. 1971.Comparative Politics and the Comparative Method. American Political Science Review, 65, 682-693.
Loogma, K. 1998. Tuleviku-uuringud: metodoloogiline vaatepunkt . Tallinn: Eesti Tuleviku-uuringute Instituut.
Krathwohl, D.R. 2004a. „Experimental Methods and Experimental Design” in Methods of Educational and Social Science Research: an Integrated Approach . 2nd ed. Long Grove: Waveland Press, 498-552.
Krathwohl, D.R. 2004b. „Meta-Analysis – Synthesis of Findings” in Methods of Educational and Social Science Research: an Integrated Approach. 2nd ed. Long Grove: Waveland Press, 553-568.
Krathwohl, D.R. 2004c. „Historical Research” in Methods of Educational and Social Science Research: an Integrated Approach. 2nd ed. Long Grove: Waveland Press, 571-586.
Krathwohl, D.R. 2004d. „Evaluation Studies and Action Research” in Methods of Educational and Social Science Research: an Integrated Approach. 2nd ed. Long Grove: Waveland Press, 587-614.
Ragin, C.C. 1987. The Comparative Method. Moving Beyond Qualitative and Quantitative Strategies. Berkeley : University of California Press, 1-84.
Saunders, M., Lewis, P., Thornhill, A. 2009. Research Methods for Business Students. 5th ed. Harlow : Pearson Education.
Van Aken, J.E. 2004. Management Research based on the paradigm of design sciences : The quest for field -tested and grounded technological rules . Journal of Management Studies, 6, 5-12.
Weed , M. 2007. Meta Interpretation: A Method for the Interpretive Synthesis of Qualitative Research. Data Analysis, 2, 292-314.