Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristiina Ehin - Luulereferaat (8)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis peaks meid siin kinni hoidma?

Lõik failist


Kristiina Ehin
Luulereferaat
Koostaja :
Klass:
2008
Luuletaja elu
Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja
ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja
spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu
Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal.
Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu
tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist".
Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina.
Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos
kaaskondlastega avaldama luuletusi.
Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung -fu ja puidutööga.
Luuletaja looming
Luulekogud :
"Kevad Astrahanis : luuletusi 1992–1999" (Tallinn 2000)
"Simunapäev" (Tallinn 2003)
" Luigeluulinn " (Tallinn 2004)
" Kaitseala " (2005)
"The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007)
Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses.
Põhiliselt kirjutab ta isamaaluulet ja loodusluulet. Luuleread on
enamasti kirjutatud vabavärsis.
Luulekogu analüüs
Tema “Luigeluulinna” nime all ilmunud värsked värsid väärivad
kindlasti tähelepanu. “Luigeluulinnas” on eelkõige kaks
keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on
naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku . Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka
ebareaalsuse, millegi teostamatu hõngu, näib selle kujundi suurem
rõhk asetuvat siiski rääkimisele naise igatsusest keskkonna
järele, mis hoiaks koos “elavaid, vaime ja unistusi ”, nagu autor
tagakaanel vestab. Tagakaane jutustusest enamgi avavad luigeluulinna kontseptsiooni selles valguses luuletuse “ Kuldnaine ” lõpuread:
Vasakule Paremale
Kristiina Ehin - Luulereferaat #1 Kristiina Ehin - Luulereferaat #2 Kristiina Ehin - Luulereferaat #3 Kristiina Ehin - Luulereferaat #4 Kristiina Ehin - Luulereferaat #5 Kristiina Ehin - Luulereferaat #6 Kristiina Ehin - Luulereferaat #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 249 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Carra20 Õppematerjali autor
Luulereferaat. Hindeks sain viie

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kristiina Ehin

On olnud ka loovtantsuõpetaja ja looduskaitseala valvur. Tema esimene esimene luuletus avaldus ,,Tähekese" ajakirjas aastal 1985. Naisel on 5 luulekogu: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev" (2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) ,,Emapuhkus"(2009) Ta on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, kannabki endas üsna selget kontseptuaalsust. Samas on enamjaolt tegu sundimatute värssidega, millel lugeja saab lasta vabalt voolata ning mis saavad mõjuda nii mõtlemapanevalt kui ka

Kirjandus
thumbnail
30
docx

Nüüdiskirjandus 2015

90ndael punk-poeetika nt Tõnu Prddetski???, mis kandis tihti poliitilist kriitikat. Ei leia sel ajal väga isamaa luulet. Isamaalised tekstid on harrastus-luuletajate poolt.. Põhimõttelised muutused, mis olulised kogu 90ndate vältel ja isegi 00ndatel, on kolm: lüürilise mina muutumine, luuletekstis hakatakse kasutama võõrast sõna st intertekstuaalsus ja luuletustes võib leida mitmesugust keelekasutust (tuuakse sisse argine kõnepruuk, suuline kõne jpm vt nt Hasso Krulli). Kristiina Ehin tänapäeval populaarseim, tema luule on klassikalist tradits kõrgemat stiili jätkav, puuduvad argised kujundid ja muu ’madal’ kraam. Nüüdiskirjanduse ja 90ndate ülemineku aja suur klassik Indrek Hirv, Eesti luule traditsiooni teadlikult jätkav luuletaja. Tema eeskujudeks Euroopa modernistid. Eesti eeskujudest Visnapuu, Under jt; esitab kõige klassikalisemat poeedi kuju. [paberil kõik olemas] Üleminek nüüdisluulele täh kindlasti ka üleminekut vabavärsile.. see domineerib.

Eesti kirjandus
thumbnail
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

ümbertöötlemine ja naissubjektsuse tugevnemist 90ndatel. 00ndate lõpu otsas suureneb naisprosaistide hulk. Väga eriline ja jõuline vaade on tihtipeale sooperspektiivi võimendades nende tekstides. Viimase 3-4a jooksul vallutanud algupärase krimikirjanduse valdkonna. Elo Viiding ­ jõuline soostereotüüpide kriitika. Püha Maama (2008). Kestmine (2011) ­ geenid, võim, pealesurutud printsiip. Teised (2012) ­ hierarhiline mõiste, naiseks olemise erinevaid kujusid tähistav. Kristiina Ehin ­ pärimuskultuuri ja tänapäeva koosmõtestamine. ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (2006) - lüürilises stiilis allegooriad, mida keskendab naise ja naiselikkuse temaatika; muinasjutulaadsed mõistulood vahelduvad realistlikumate suhtepiltidega; kommentaari allegooriatele lisavad kunagised ,,kultuurikaja" kirjad; naiselikkuse teema konkretiseerub tunde ja hinge rõhutamise kaudu; tähtis on ka maa

Kirjandus
thumbnail
19
doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv ,,literatuursuse", ,,ebaalgupärasuse" tunne iseenesest. Muutub luuleraamatu formaat. Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega. Nüüd hästi läbi mõeldud kujundus ja formaat käivad terviku juurde, omaette esteetiliseks objektiks muutunud. Eeskujud noortele luuletajatele: surulased, Jüri Üdi (Viiding), Ilmar Laaban, Andres Ehin, Uku Masing; 19. sajandi lõpu prantsuse sümbolism, 20. sajandist dadaism, sürrealism, ekspressionism. 5. Üldised muutused 90ndate proosa poeetikas. Selgelt muutub kirjanduse keel ­ seotud mitmete mõjudega (prantsuse poststrukturalistliku filosoofia + kõnekeele mõjud). Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile. Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal Kristiina, see keskmine Illustreerinud Kersti Haarde, kirjastus“Eesti Raamat“ 1989 6 Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel

Alusharidus
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

olusid. Nn inetuse-eetika, sagedased on surma-, enesetapu- ja maailmalõpumotiivid. Väljendab ühiskonna moraalset ja intellektuaalset kriisi, tsivilisatsiooni langust (eeskujuks filosoof Friedrich Nietzsche lause "Jumal on surnud"). Eesti kirjanduses Under, Gustav Suits, Tuglas jt, rühmitus Tarapita. Sürrealism ­ 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan

Kirjandus
thumbnail
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966­72. Kassetiaja lõpp (1962­68 noorte autorite luulekassetid (1966 (65) Jüri Tuulik jt; 1968 (67) Andres Ehin jt )). Alustatakse uue ,,proosaliseks" peetud ajajärgu suundumusi. Luuleinflatsioon, mil publikuhuvi langes, sest luuletajad hakkasid katsetama proovimata zanreid. Kümnendi vahetusel optimistlike tulevikunägemuste kadumine, dissonantsid ja ebakindla maailmapildi teke. Kujutlused kinnisest või väikesest ruumist, millele vastandatakse piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus. Luuleuuendus (muutunud suhe luuleteksti, luule võtab proosalisema kuju).

Kirjandus
thumbnail
23
doc

Jaan Kaplinski

kirjandusest, iseendast. Ja siis, kui tal ongi õnnestunud vabaneda, tuleb ta tihtipeale vaikselt 16 tagasi. Aga rahule muidugi ikka ei jää. Kaplinski on "opositsioonis valitsusega ja opositsioonis opositsiooniga" Ei tea, kui palju on selles paradoksaalses olekus zenilikku või taoistlikku või mis tahes muud rahu. Pigem on Kaplinski alati rahutu hing olnud. Lootusetult romantiline inimene, ütles Andres Ehin. Laps, ütles Kaplinski enda ja üldse kõigi meeste kohta ise hiljuti intervjuus. Tahes-tahtmata on luuletaja natuke naiivne ja alasti oma naiivsuses. Sa oled selles maailmas alasti. Aga ma ei jaksa selles kurjas maailmas enam alasti olla."[8] Siiski ta on jaksanud, ja korduvalt. On ilmunud hulk tekste, mille kohta pole üldse vale öelda "Kaplinski uued luuletused". Kuid tõsi on, et pärast kogu "Sõnad sõnatusse" (2005) ning Loomingu sama

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (8)

riinukene06 profiilipilt
riinukene06: Luulekogu analüüs on päris hea, aga korralikku vormistust sel refwraadil küll ei ole.
19:13 03-01-2011
5210 profiilipilt
5210: Luulekogu analüüsiosa on super, muu on veidi puudulik, kuid sobib.
12:38 04-01-2010
Kiisukene8 profiilipilt
Kiisukene8: Mind see ei aitanud
12:16 13-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun