Globaalsed naftareservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid (0)

 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut 
Ettevõtluse õppetool 
Siim Aru
GLOBAALSED  NAFTARESERVID,  NAFTA  TARBIMINE
JA TULEVIKUSTSENAARIUMID
Referaat aines Ärilogistika 
Õppejõud: dotsent Tarvo  Niine
Tallinn  2016
 
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 
1.  NAFTA  KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 
1.1 Nafta definitsioon ................................................................................................. 5 
1.2. Nafta ajalugu ........................................................................................................ 5 
1.3. Nafta olulisus inimkonnale .................................................................................. 6 
1.3.1. Nafta vajalikkus ............................................................................................ 7 
1.3.2.  Naftaga  kaasnevad ohud ............................................................................... 7 
2. GLOBAALSED NAFTARESERVID ........................................................................ 8 
2.1. Naftareserv ja naftaressurss ................................................................................. 8 
2.2. Metoodikad naftakoguse määramiseks ................................................................ 8 
2.3. Nafta ammutamine reservidest .......................................................................... 10 
2.3.1. Nafta ammutamisprotsess reservist ............................................................ 10 
2.3.2. Nafta ammutamisprotsessi efektiivsuse  suurendamine  .............................. 11 
2.4. Naftareserve maailmas ....................................................................................... 11 
2.4.1.  Toornafta   reservid   OPEC  riikides .............................................................. 12 
2.4.2. Toornafta reservid ülejäänud maailmas ...................................................... 13 
2.4.3. Toornafta reservid Eestis ............................................................................ 13 
3. NÕUDLUS NAFTA JÄRELE  ................................................................................. 15 
4. NAFTA TULEVIKUSTSENAARIUMID ............................................................... 17 
4.1. ASPO ................................................................................................................. 17 
4.2. Elektrimootorsõidukid ja nafta  .......................................................................... 17 
4.3. Nafta tulevikustsenaariumitest ........................................................................... 18 
2
 
KOKKUVÕTE  ............................................................................................................. 22 
VIIDATUD  ALLIKAD ................................................................................................ 23 
LISAD........................................................................................................................... 25 
 
Lisa 1 ........................................................................................................................ 25
Lisa 2 ........................................................................................................................ 25 
Lisa 3 ........................................................................................................................ 26 
Lisa 4 ........................................................................................................................ 27 
Lisa 5 ........................................................................................................................ 28 
Lisa 6 ........................................................................................................................ 29 
Lisa 7 ........................................................................................................................ 30 
3
 
SISSEJUHATUS
Antud  ref eraadi  eesmärgiks  on  anda  ülevaade  sellest,  mis  toimub  naftaturul,  võttes
fookuseeks  eelkõige  maailma  naftareservid,  nafta  tarbimise  ning  ka  selle,  milliseks  võib
kujuneda nafta roll meie ühiskonnas tulevikus. 
Põhjus teema valiku vastu tuleneb isiklikust huvist naftaturul toimuva vastu. Üldiselt
olen kursis olnud lühiajaliste trendide uurimisega, k uid antud referaadiga seoses tundus igati
ratsionaalne   valik  võtta  just  see  teema,  et  näha,  kuidas   turg   globaalsel  skaalal  toimib  ning
milline on pikema perspektiivi vaade tulevikku.
Referaat  on  jagatud   neljaks   osaks.  Esimese  antakse  ülevaade  sellest,  mida  kujutab
endast  nafta,  milline  on  selle  roll  inimkonnas.  Teine  peatükk  keskendub  eelkõige
naftareservidele, võrreldes neid riigiti ja regiooniti. Samuti tutvustatake pelgalt ka erinevaid
meetodeid ,  kuidas  naftareservide  koguseid  määratakse  ning  arvutatakse  ja  tutvustatakse  ka
nafta ammutamise protsessi. Kolmas peatükk tutvustab põgusalt nõudlust nafta järele, olles ka
sissejuhatavaks peatükiks neljandasse. Neljas peatükk räägib tulevikustsenaariumitest –  kas
ning millist rolli võib nafta inimkonna tulevikus mängida. 
4
 
1. NAFTA KUI RESSURSS
Antud peatükk käsitleb naftat kui  loodusvara . Peatükis räägitake lähemalt nafta ajaloost,
tutvustatakse selle üldisi omadusi, tuuakse välja nafta olulisus inimkonnale ning ainekoosluse
positiivsed ja negatiivsed omadused.
1.1 N
  afta d
  efinitsioon
 Nafta (kreeka k naphta), ka maaõli, põlev  maavara , harilikult tume õlitaoline, enamasti
fluorestseeriv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Tihedus 0,73-1,05 (harilikult 0,80-0,95- Mg/m3,
eripõlemissoojus 43,5-46,0 MJ/kg (10 400-11 000  kcal /kg), hangumistemperatuur -60 kuni -25
°C,  keemise   algtemperatuur   tavaliselt  30-100 °C,  vees  ei  lahustu,  lahustub  orgaanilistes
lahustites . (Eesti entsüklopeedia nr 6) 
Nafta  peamiseks  leiukohaks  on  maakoore lõhelised ja poorsed kivimid. Aine koosneb
peamiselt  süsivesinikest  ning  sisaldab  alati  ka  orgaanilisi  hapniku-,  väävli-  ja
lämmastikuühendeid, muutes ainet omaduste poolest veelgi unikaalsemaks.
Tehnoloogilisel tasandil klassifitseeritakse natfat tiheduse, väävli- ja tõrvainesisalduse
 ja erinevate süsivesinike keemilise struktuuri järgi. (Lepisk 2004) 
 Nafta on tekkinud miljoni aastate vanuste organismide sadestunud jäänustest. Jäänused
on  muundunud  naftaks  anaeroobsetes  tingimustustes  –  mõjutatavateks   faktoriteks   eelkõige
kõrge temperatuur, rõhk ja mineraalide katalüütiline protsess. Suurem osa naftast on tekkinud
arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest (näiteks  sinivetikad ). ( Ibid .)
1.2. N
  afta a
  jalugu
Teadlased on leidnud tõendeid sellest, et juba 4000 aastat eKr oli nafta kui  substants
teatud  tsivilistatsioonidele  oluliseks  aineks  –  Eufrati  jõe  ääres  kasutati  petroleeumi  näiteks
5
 
ehitusel. Hiinas  (347.a.  pKr)  toimus  juba  algne  nafta  „ puurimine “  240  meetri  sügavauselt.
bambusetorudega. (Totten 2004)
Põhiline  „ revolutsioon “  tänapäevase nafta  kasutuse  suunas  oli  1849.  aastal,  mil
kandalane  Abraham  Gesner (vt. Lisa1), kes kivisöe õlist kerosiini destileeris. Juba neli aastat
hiljem ( 1853 .a.) destilleeriti kerosiini ka naftast. (Ibid.)
19. sajandi teisel poolel ning 20.sajandil toimus areng antud valdkonnas, mil mõisteti
nafta olulisust kui ühe energiarohke substantsina. Ajastu, mil  energeetika  valdkonnas leidis
keskse  koha  nafta  –  aine,  mis  muutus  oluliseks  nii  majanduses  kui  ka  ühiskonnas.  Antud
vajaduses  nafta järele on samal ajal kiiresti arenev automobiilitööstus, mis omakorda oli üheks
väga oluliseks nõudlust suurendavaks  teguriks . Alates 19. sajandi algusest kuni tänaseni on
nafta tarbimine kordades suurenenud. (Totten 2004)
Industriaalselt  hakati  naftat  globaalselt  kasutama  20.  sajandil,  kui  avastati  mitmed
naftaleiukohad  üle  maailma  (vt.  Lisa  2)  Kuni  1950.  aastani  oli  nafta  asemel   keskseks
energeetliseks  allikaks  küll  kivisüsi,  ent  pärast  seda  toimus   radikaalne   muutus,  mil
energiatööstuse keskmeks sai toornafta. (Totten 2004)
Tänapäeval  saadakse  naftat  jätkuvalt  puuraukude  kaudu  –  eelkõige  pumpamise  ja
ammutamise teel läbi kompressorimeetodi (vt. Lisa 3)
1.3. N
  afta o
  lulisus i
  nimkonnale
Miks  ja  kui  oluline  on  nafta  inimkonnale?  Mis  on  nafta  kui  energiaallika  põhilised
puudused ning eelised? Antud alapeatüki eesmärk on edasi anda nafta vajalikkus ning nafta kui
ressursiga seonduvad põhilised ohud. 
6
 
1.3.1. N
  afta v
  ajalikkus
Nafta  on  maailma  suurim   energiaallikas ,   kattes   suure  osa  meie  hetkesest
energiavajadusest.
Naftahinnast sõltuvad  enamike  teiste  kaupade  hinnad.  Nafta  keskmine  hind  ise  aga
deriveerub eelkõige WTI (USA) ja Brenti (Euroopa) toornafta indeksites olevatest hindadest
(Wintershall).
Nafta imelisus seisneb selle multifunktsionaalsuses  – eraldusprotsessid, mille käigus
saab naftast mitmeid produkte: kütuseid ( bensiin , reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus
 ja ka kütteõlid), määrdeõlisid ja eriotstarbelisi õlisid,  bituumeni,  parafiini , nafteenhapet ning
muid nafta derivaate. ( Merkel  D et al.)
Seega kasutatakse naftat tegelikkuses väga suure varieeruvusega toodete ja kemikaalide
puhul, muutes selle asendamatuks aineks kogu maailmas (Ibid.) Kaheldav on aga rõhumine
sellele kui kõige olulisemale energiaallikale (selle kohta on rohkem informatsiooni referaadi
 järgnevates peatükkides). 
1.3.2. N
  aftaga k
  aasnevad o
  hud
Kõige globaalsem mõju on kütusel kui nafta saadusel, sest tegemist on produktiga, mida
kasutatakse  sisepõlemismootorite  töötamisel.  Kuna  tänapäeva   tehnoloogia   pole  oma
mastaabiga jõudnud  momenti , kus alternatiivenergial kasutatavad süsteemid ületaksid nafta
saadustel  põhinevat  energiat,  on  keskkonna  reostuse  peamiseks  põhjuseks  liigne  vingu -ja
süsihappegaas, mis on omakorda üheks põhjuseks globaalsele  soojenemisele . 
Teiseks ning otseseks probleemiks on nafta ammutamise kaasnev lekkeoht, mis mõjutab
konkreetselt  ümbritsevat  ökosüsteemi.  Näited  suurimatest  ammutamisega  kaasnevatest
naftaleketest:  „ Deepwater    Horizon   oil   spill “,  mis  kahjustas  totaalselt  kuni  176100
ruutkilomeetri  suurust  ala  (vt.  Lisa  4).  Viimane  oli  leke  ühest  hiljutisest  ja  suurimast. 
( Robertson , Kraussaug 2010) Viimase kahekümne aasta jook sul on juhtunud naftalekkeid ka
Kuveidis, USA-s ja  Mehhikos , olles mastaabilt ja volüümid sarnased  eelmisega . Naftalekkeid,
mis  kaasnevad  ammutamisega  juhtub  aastas  mitmeid,  kahjustades  see  juures  ökoloogilist
keskkonda tohutult.
Lisaks ammutamisele on suureks probleemiks ka laevade masinaruumidest tulenev leke,
samuti  ka  jõgede  väljakandest.  Olulisel  kohal  reostusel  ja  ohtlikkusel  on  ka  tankerite
puhastamiseks  kasutatavad toksilised ained (Ibid.)
7
 
2. GLOBAALSED NAFTARESERVID
See  peatükk käsitleb  lähemalt naftareserve minevikus ja  olevikus. Peatükis tuuakse
välja mõistete naftareserv ja naftaresurss erinevused ning sõltuvus teineteisest. Tuuakse  välja
 põhilised meetodid, kuidas uurida reservides olevat  naftakogust. Kirjeldatakse, kuidas jõuda
naftareservide maksimaalse tootlikkuseni. Samuti käsitletakse naftereservide  esinemist  riigiti,
regiooniti. Eraldi on väljatoodud ka informatsioon naftareservide kohta Eestis.
2.1. N
  aftareserv j
  a n
  aftaressurss
Mõiste naftareserv tähendab tõestatud koguseid, mida saab ammutada praeguse hinna
 ja  tehnoloogia  juures.  Mõiste naftaressurss  tähendab  tõestatud  kogust,  mida  hetkel  ei  saa
tehnoloogilistel või majanduslikel põhjustel ammutada. Naftaressursid ja naftareservid kokku
pannes  saame olemasoleva  potentsiaali,  millele  toodangu  juurde  liites  on  tegemist
kogupotentsiaaliga. (Wintershall)
Kogupotentsiaal ning selle komponentide osakaal on kõik sõltuvuses tehnoloogilisest
tasemest  (s.h.  ka  üldine  tase  –   alternatiivenergia   areng  jne.),  naftahinnast  ning  poliitilistest
teguritest.(Ibid.)
2.2. Metoodikad naftakoguse määramiseks 
Levinumad on kolm meetodit: volumeetriline, materialibalansi meetod, produktsiooni
vähenemise kõvera meetod. 
Volumeetriline  meetod  kujutab  endast naftakoguse  määramist   asukohas   nii,  et
määratakse  ära  maardla  suurus,  selles  olevate  kivimite  ja  vedelike  füüsikalised  omadused.
Seejärel võetakse aluseks kindel faktor, mis tuleneb sarnaste kar akteristikutega maardlatest.
Antud  meetodit  kasutatakse  eelkõige  siis,  kui  nafta  tootmine  antud  reservis  pole  alanud.
(International Energy  Outlook  2016, EIA)
8
 
Materiaalse balansi meetod – valem, mis tugineb reservuaarist saadud nafta, vee, gaasi
kogustele ning muutustele rõhus antud maardlas, et arvutada allesjäänud nafta kogus. Selle
meetodi jaoks on aga vajalik vähemalt 5% nafta ammutamine (Lyons 2005). 
Kolmas  levinum  on  produktsiooni  vähenemise  kõvera  meetod,  mis  kasutab  nafta
tootmis  andmeid  kindla  kõvera  jaoks.  Kõveraid  on  kolme  tüüpi  (eksponentsiaalne,
hüperbooliline ja harmooniline – lähtuvalt statistilistest sisenditest). Selle meetodi eeliseks on
see, et võtab arvesse kõiki reservuaari karakteristikuid. Siiski on selleks vajalik palju ajaloolist
statistikat, et metoodika jaoks oleks  valim  piisavalt usaldusväärne. (Ibid.) Näide, milline näeb
antud 
graafik  
välja: 
9
 
2.3. N
  afta a
  mmutamine r
  eservidest
Enne nafta ammutamist tuleb leida õiged geoloogilised  struktuurid , kus on tõenäosus
naftareservi asukohaks. “Klassikaline” meetod, et naftareserv kindlaks teha kujutab endast maa
alust  plahvatust,  millele  järgneb  seismiliste  uuringute  läbi   viimine ,   andes  informatsiooni
maaaluse  geoloogilise  struktuuri  kohta.  ( Foster   2011) Mõnikord  kasutatakse  ka  reservi
määramiseks  gravimeetreid  (mõõdab  kindla  asukoha  gravitatsioonilist  välja)  ja
magnetomeetreid ( tajub  ära mingi piirkonna magnetismi, tugevust) –  spetsiaalsed   seadmed ,
mida kasutatakse passivsete meetoditena, et leida naftareservuaare. (Ibid).
2.3.1. N
  afta a
  mmutamisprotsess r
  eservist
Esimeseks  etappiks  on  puurimine  spetsiaalse  puuriga,  millele  järgneb vajalike
süsteemide paigaldamine, et ammutamine saaks sujuda võimalikult efektiivselt (tegemist on
spetsiaalse mehanismiga, kus puurkaevu otsa pannakse „ kuusepuu “ ( kompleks , mille ülesanne
on rõhku ja naftavoogu kontrollida). Lisatakse juurde muud vajalikud seadmed ja süsteemid.
Järgmisteks ettapiteks on ammutamised.
Esimene  ammutamine  ehk  „Primay  recovery“,  kus  ammutamine  tuleneb  mitmetest
loomulikest mehhanismidest (mehanismid, mis iseenesest muudavad nafta pumpamisprotsessi
lihtsaks,  kes  mitmed  looduslikud  tegurid  aitavad  selles  staadiumis  nafta  liikumisele  kaasa,
näiteks gaasi paisumine reservuaari tipusi,  gravitatsioon  jne). (Tzimas, Gorgakaki 2005)
Teisane ammutamine  –  ajajooksul rõhk naftakaevus langeb ning maaalune rõhk pole
enam  piisav  jõud,  et  naftat  pinnale  suunata  (erinevalt  esimesest  ammutamisest).  Teisane
ammutamine  kujutab  endast  välise  energia  kasutamist  reservuaaris,  kus   survet   ja  rõhku
suurendatakse väliste vedelikega (vesi,  gaas , õhk ja süsihappegaas). Eesmärgiks on vähendada
vedeliku   tihedust   kaevus.  Siit  on  juba  nafta  saamise  hulk  kordades  suurem  kui   esmasel
ammutamisel. (Ibid.)
Täiustatud ammutamised - eraldi meetodid , mis suurendavad toornafta kättesaadavust.
Siia alla kuuluvad termaalselt täiustatud – seotud nafta kuumutamisega (väheneb  viskoossus ),
10
 
muutes  nafta  ammutamiseprotsessi  kiiremaks. Teine  täiustatud  ammutamise  viis  on  veel
süsinikdioksiidi ujutamine (samuti viskoossusse vähendamiseks, et suurendada  efektiivsust ).
Kolmandaks   on  mikroobiline  ammutamismeetod,  kus  kasutatakse   mikroobe ,  muutes  kogu
protsessi ka looduslikumaks. (Ibid.)
2.3.2. N
  afta a
  mmutamisprotsessi e
  fektiivsuse s
  uurendamine
Kuidas  saada  reservidest  kätte  maksimum  ning  seda  võimalikult  kuluefektiivselt?
Teoorias teeb küll üksik  puurkaev  oma töö ära, et kõik vajalik saaks ammutada, ent  reaalsuses
on see meetod liiga ajakulukas ja finantsiliselt tasumatu. Seega on vaja rohkem  kaeve , mis kõik
oleksid  optimaalses  asendis  üksteise  suhtes,  et  kogu  tühjendusprotsess  oleks  võimalikult
efektiivne.  Hetkel  ongi  sellised  disainid  valmistamisel  (selleks  kasutatakse  3-D
modelleeringuid, mis  arvestavad  nii  reservuaare,  vedelikke.  Modelleeringud  on  võimelised
ennustama, kuidas vedelikud reservuaaris liiguvad). Seega on üheks ülioluliseks faktoriks nafta
ammutamisprotsessi efektiivsuse suurendamisel arvutite  integreerimine . Puurimistehnoloogia
eesmärgiks on täiustada kuivendusalade pindala, nii, et iga puurkaev oleks õigesti paigutatud,
saades  kätte maksimaalse koguse toornaftat. (Resurces to Reserves 2013, IEA)
2.4. N
  aftareserve m
  aailmas
 Naftat kasutatakse tänapäeval ligikaudu 45% rohkem kui 20 aastat tagasi. Lisaks sellele
on ligikaudu 80% maailma primaarsest energia pakkumisest pärit fossiilsetest kütustest. IEA
 projektsioonide  kohaselt  on  energia  nõudluse  rahuldamine  fossiilsete  kütustega  tõusvaks
trendiks ka tulevikus. (Ibid.)
Mure  kliimamuutuse  pärast on küll esile  toonud  alternatiivsete lahenduste kasutusele
võtmise,  kuid   paraku  hetkese  tehnoloogiaarengu  juures  jääme  veel  aastakümneteks 
energeetiliselt naftast sõltuvaks. (Ibid.) 
Metoodika, millega mõõdetakse nafta  reserve  maailmas,  toetub  rohkelt geoloogilistele
 ja  geoinseneride  uuringutele.  Oluline  on  seejuures  tähele  panna  seda,  et  erinevad  allikad
sisaldavad  erinevat  informatsiooni  (põhjus  tuleneb  eelkõige  sellest,  milline  naftatüüp  on
võrdlusaluseks  võetud  või  millist  metoodikat  kasutatakse),  kuid  mastaabid  jäävad  samaks 
ligikaudu samaks.
11
 
2.4.1. T
  oornafta r
  eservid O
  PEC r
  iikides
Üheks  suurimaks  ja  olulisemaks  teguriks naftamaailmas  on  kaubandusliit  OPEC.
Tegemist  on  rahvusvahelise  organisatsiooniga,  mille  eesmärgiks  on  liikmesriikide  vaheline
ühtlane naftapoliitika, et tagada tõhus ja stabiilne naftaturg. OPEC-isse kuuluvad järgnevad
riigid: Venetsueela,  Araabia  Ühendemiraadid, Saudi-Araabia,  Katar , Nigeeria, Liibüa, Kuveit,
Iraak ,  Iraan ,  Ecuador , Angola ja Alžeeria. 
Suurem osa maailma toornafta reservidest asub  OPECi  riikidest, moodustades ligikaudu
81% (1213,4 miljardit barrelit) maailma reservidest. OPECi riikidest on esikohal Venetsueela,
kelle  naftatoodang  on  ligikaudu  300  miljardit  barrelit,  moodustades  pea  veerandi  OPECi
toornaf ta reservidest, millele järgnevad Saudi Araabia (22.0%, ent tema tootmine on maailma
kõrgeim),  Iraan  (13.1%)  ja  Iraak.  Antud  statistika  põhjalt  on  võimalik  näha,  et  suurimad
naftareservid kuuluvad käputäie riikide kätte. Mistõttu on suurim mõju naftahinnale just OPECi
liikmetel,  sest   nendevaheliste   kokkulepete  tulemusena  muudetakse  nafta  ammutamiseks
lubatud koguseid ja üleüldist naftaga seonduvat. (OPEC 2016) 
Allolev graafik näitab ära, kui suure osa maailma naftatoodangust ja reservidest kuulub
 just OPECi  liikmetele .
http://www.opec.org/opec_web/en/data_graphs/330.ht m
12
 
Alloleval joonisel on välja toodud OPECI liikmete toornaftareservid riigiti: 
http://asb.opec.org/index.php/interactive-charts/oil-data-upstrea m
2.4.2. T
  oornafta r
  eservid ü
  lejäänud maailmas
Ülejäänud maailma kätte jääb 19% maailma naftareservidest, mis on koguselt 279,2
miljardit  barrelit  (Ibid).  Kanada  käes l1.8% reservidest  (Põhja-Ameerikas 13% - vt. Lisa 5),
Venemaa käes 4.1%. Oluline on siin kohal täheldada, et reservid ei tähenda tootmist – riigis
võib olla küll tohutu suur naftareserv, aga see ei tähenda ilmtingimata tootmist. Sageli piiravad
tootmist  mitmed  poliitilised,  geograafilised  ja  ka  ühiskondlikud  põhjused,  mistõttu  ei  ole
ratsionaalne naftat reservide ulatuses puurida. (Zucchi 2014)
2.4.3. T
  oornafta r
  eservid E
  estis
Ka  Eestis  on  leitud  naftat.  Osade  allikate  kohaselt  on  leitud  naftat  juba  1905.aastal
Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal. 20. sajandi alguses jätkati antud piirkonnas naftaotsingutega,
ent neid tulemusi pole kirja pandud. (Eesti Geoloogiakeskus 1993)
Kirde-Eestis on leitud tahkete bituumenite väikesi läätsi alamkambriumi settekivimites.
Ka  Lääne-Eestist  on  leitud  bituumenit.  Sügavuseks  ligikaudu  360  meetrit  ning  hinnangute
kohaselt on tegemist 80% viskosse naftaga, ent harva esineb ka tahket asfalti 15% ja tõrvarikast
13
 
naftat 5%. Üldiselt aga bituumeni sisaldus  kivimis  kõrge ei ole. Liikudes lääne suunas, siis
ruueneb ka nafta leidmise tõenäosus. (Lepisk 2004)
14
 
3. N
  ÕUDLUS N
  AFTA J
  ÄRELE 
 Nõudlust nafta järele mõõdetakse mitmetel erinevatel tasanditel, ent levinuim neist on
teha  seda  riigiti.  Üheks  võrdlusaluseks  on  nafta  barrelite  tarbimine  mingi  ajajooksul,  mis
 peegeldab  ka  hästi,  milline  võib  olla  nõudlus  nafta  järele  tulevikus.  (Index   Mundi   2016)
Alloleval graafikul on näha, millised on 30 suurima tarbimiskogusega riiki (Eesti on antud
tabelis 110. kohal):
http://www.indexmundi.com/energy/?product=oil&graph=consumption&display=rank 
Graafikult on näha, et suurim nõudlus on USA-s, kus tarbitakse naftat rohkem kui Hiinas
 ja Jaapanis kokku. Ameerika Ühendriigid on teistest riikidest arengust ees, nii infrastruktuuri
 ja muude faktorite poolest. Lisaks sellele on neil vabaturumajandus ja kütuste suhtes küllaltki
soodne  maksupoliitika , mis omakorda suurendab nõudlust nafta järele. ( Jacobs  2016) 
 Naftanõudlus  on  siiani  olnud  kasvavas  trendis,  kus  eesotsas  on  arenenud  riigid.
Arengumaades pole nn. „nafta tarbimise buum“ alanud, mistõttu võib tulevikus näha mitmeid
15
 
erinevusi nafta nõudluse osakaaludes riigiti. Nafta tarbimise tuleviku trendidest tuleb  juttu  aga
 järgmises peatükis. 
16
 
4. NAFTA TULEVIKUSTSENAARIUMID
Antud  peatükk  toob  välja  erinevad  tulevikustsenaariumid.  Milline  on  oodatav  nafta
tarbimine tulevikus? Kui olulisel kohal on nafta tootmine ning milline on suhestumine teistesse
energialiikidesse? Ühene vastus antud küsimustele puudub, sest analüütikuid,  uuringuid  ning
seoseid  on väga suures kvantiteedis. 
4.1. A
  SPO
ASPO ( Association  for the  Study  of  Peak  Oil and Gas) on objektiivne  organisatsioon ,
mis uurib, mil jõuab kätte nafta ja maagaasi kasutuse haripunkti. Organisatsiooni eesmärk on
hinnata  ja  kindlaks  teha,  millal  naftakasutus  jõuab  kõrghetke  ning  kui   drastiline   on  sellele
 järgnev langus. Lisaks eeltoodule  levitab   organisatsioon  mitmeid uudiesid nafta kui ressursi
kohta, andes hea ülevaate ka lühiajaliste trendide kohta. (ASPO 2016)
Organisatsiooni  eesmärgiks  on  kindlaks  määrata  maailmas  olevad  nafta  varud.
Arvestada  nõudluse,  pakkumise,  majanduse,  tehnoloogia  ning  poliitikat  ja  sellest  lähtuvalt
modelleerida,  kuidas toimib  naftakasutamine  tänapäeval  ja  tulevikus.  Põhieesmärgiks  on
teavitustöö maailmale: mis juhtub  maailmaga , kui nafta kui ressurss peaks jõudma otsakorrale.
ASPO põhifookuseks on  innovatsioon  ja jätkusuutlike energiasüsteemida ehitamine. (Ibid.) 
4.2. Elektrimootorsõidukid ja nafta 
Suurema osa maailma mootorsõidukitest sõidab kütusega, mis on valmistatud naftast.
Aina   suurenev   on  trend,  kus  otsitakse  alternatiivseid  lahendusi  seadmetele,  mis  ei  oleks
sõltuvuses  kütustest.  Milline  on  tegelik  naftanõudluse  tulevikustsneraarium?  Tegemist  on
küsimusega, mil puudub ühene vastus. 
17
 
Paljud  analüütikud  ja  uuringud  väidavad,  et   elektriautode   kasvav  turg  põhjustab
naftaturul järgneva 10-20 aasta jooksul pöördumatu kriisi. Bloombergi artiklis esitatud analüüsi
kohaselt peaks aastaks 2023 naftanõudlus vähenema nii mastaapselt, et 60% tõus elektriautode
müügis vähendab nõudlust nafta järele. (Randall 2016) Sarnaseid uuringuid ja analüüse ka on
saadaval väga suures koguses. 
Vastandlikud arvamused on sellised, et siiani suurenev naftanõudlus on jätkuva trendiga
ning trend jääb kasvavaks ka siis, kui  elektriautod  võtavad autotööstuse üle. Vastandlik artikkel
eelmises lõigus  refereeritud  Bloombergi  artiklile  väidab, et naftakriisi ennustajad jätavad sageli
mitmeid muutujaid uuringutest välja (Bloombergi artikli puhul siis nafta kasutamise kasvava
trendi  eiramine ). Elekriautode kohalt on tehtud ka  empiiriline  uuring Norras, kus elektriautoded
kasv on olnud 110% aastas, ent olenemata sellest on nende nafta tarbimine jõud salt kasvanud
(vt lisa 6 ja 7). (Rapier 2016)
Seega  ei  ole  võimalik  spekuleerida,  milline  on  täpne  tuleviku   stsenaarium    tingituna
elekrtiautode kasvust. Senised  empiirilised  uuringud on näidanud, et mõju on tühine, kuid neid
on tehtud ainult riigiti ja minimaalsetes  kogustes . Üldine arvamus on, et elektriautode mõju
üldisele naftatarbimisele pole nii  kaootiline , et naftanõudlus väheneks drastiliselt.  Siiski  on
transport tugevas sõltuvuses naftast ning kui see peaks kordades vähenema, siis on olemas
tõenäosus, et võib sama juhtuda ka nafta tootmiskoguse ja hinnaga. Lisaks kõigele mängivad
siin ka rolli geograafilised tingimused (riigid nagu Hiina ja paljud  arengumaad  ei ole niipea
võimelised elekrtiautode turule üle minema). (Randall 2016)
4.3. N
  afta tulevikustsenaariumitest
Eelmine   peatükk  andis  ülevaate,  kuidas  alternatiivsed  lahendused  transporditurul
võivad  ohtu  kujutada  naftal  baseeruvatele  kütustele,  kuid  millised  on  üldised  hinnangud  ja
ootused nafta suhtes tulevikus?
Senised  uuringud  näitavad  siiski,  et  nõudlus  nafta  järele  on  kasvav,  sest  selliseid
faktoreid,  kuidas   muutlik   tehnoloogia  ning  innovatsioon  võib  nafta  nõudlust  mõjutada  on
keeruline  arvutustel  arvesse  võtta.  Aastast  2008  on  naftatarbimine  suurenenud  86  miljonilt
 barrelilt päevas 95 miljoni barrelini päevas. Üliolulisteks faktoriteks on ka siin tegurid, et nafta
18
 
on peamine kütuse allikas ning ligikaudu 85% maailma populatsioonist elab arengumaades,
kuhu naftal baseeruv kütus veel õieti jõudnud pole.  (Clemente 2015)
Peamiseks põhjuseks, miks naftat kriis ei oota, on selle tohutult suur saadaolev kogus.
On  küll  mitmeid  uuringuid,  mis  väidatavad,  et  naftat  pole  tulevikus  piisavalt,  ent  need
 baseeruvad enamasti lihtsatel analüütilistel  meetoditel .  Reaalsus  on näidanud aga vastupidist,
et naftapakkumine ja tootmine on aina kasvavas trendis. Globaalne naftatootmine ja samuti ka
reservid jätkavad kiiret kasvu, kuigi paljude allikate kohaselt peaks  ammu  juba nafta lõpu korral
olema. (Clemente 2015)
Allolev joonis näitab ära, kui kiire ning kasvav on naftareservide kasv, mis viimase
neljakümne 
aastaga 
on 
kasvanud 
150% 
Joonis:
Sageli on spekuleeritud ka selle üle, et biokütused on alternatiiviks naftale, sest need on
keskkonnasäästlikumad. Uuringud on aga näidanud, et nad pole piisavalt keskkonna säästlikud 
 ja energiarohked, et neid tõesti naftabaasilt saadava kütusega  asendada  (Clemente 2015) Lisaks
eeltoodule põhjustavad nad rohkem korrossiooni ja murdumist terases ( NACE  International
19
 
2013).  Biok  ütused on seotud ka toiduhinna volatiilsuse ja tõusuga. Eriti maailmas, kui meil on
nälg,  siis  peaks  biokütus  olema  äärmuslik  valik.  Lisaks  eeltoodule  on  veel  mitmeid
vasturääkivusi sellele, et nafta kasutamine on igati efektiivsem (Clemente 2015).
Ka suurimates riikides on näha naftavarude kasvu. Hiina on strateegiliselt petreooleumi
kokku ostnud ligi 500 miljoni barreli jaoks 2020 aastaks. Samuti ostavad hiinlased 25 miljonit
autot aastas. Samasugust trendi on näha ka India (kolmas suurim nafta tarbija maailmas) puhul,
k us  bensiinimüük  on  kavanud  poole  aastaga  ligi  15%.  Keskmine  tarbija  sissetulek  on
suurenemas: pered ostavad autosid. Samuti on Indias ligikaudu 380 miljonit last, kes on alla
15-aastased,  parandades  tuleviku  tarbimist  oluliselt.  Samuti  on  tõusev  trend  ka  arenenud
riikides. (Clemente 2016)
Ka  väide,  et  naftahind  ja  naftatarbimine  on  tugevas  korrelatsioonis,  on  vale,  sest
olenemata naftahindadest on nõudlus nafta järele üha kasvav (Ibid). 
http://www.forbes.com/sites/judeclemente/2016/08/28/global-oil-demand-can-only -
increase/#7965a9491a5e 
20
 
21
 
KOKKUVÕTE 
Töö eesmärgiks oli anda ülevaade nafta reservidest maailmas, tutvustada naftaturgu
üldiselt ning välja tuua erinevad analüüsid, milliseks võib kujuneda tulevik naftamaailmas. 
Olulisem  järeldus  antud  referaadi  põhjalt  on  see,  et  naftareservid  maailmas  ei  ole
lõpukorral nagu mitmed teadlased ja uuringugrupid sageli ennustanud on.  Nafta tarbimine on
tõusvas  trendis,  eriti  suurt  kasvu  on  oodata  just  arengumaades.  Kui  tähtsal  kohal  on  meie
igapäevaelus  nafta  tulevikus,  sellele  puudub  ühene  vastus,  ent  tuginedes  empiirikale  ja
mak ronäitajatele,  võib  väita,  et  nõudlus  nafta  järele  on  jätkuvalt  kasvav  –  seda  ka  siis,  kui
leitakse alternatiivseid lahendusi.
Referaadi  autor  on  arvamusel,  et  innovatsioon  ja  tehnoloogiline  areng  on  muutujad,
mida ei ole võimalik otseselt ette ennustada, mistõttu jääb tegelik tõde ka lahtiseks – kui suur
on sõltuvus naftast tulevikus, seda näitab ainult aeg. 
22
 
VIIDATUD ALLIKAD
Kaupo  
Lepisk
 –  „Must   Kuld ,  2004  Tallinn  –  Referaat.  [WWW]
http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/loput/Nafta%20%20must%20kuld.%20K.Lepisk.pdf 
George 
E. 
Totten
 – 
Timeline. 
[WWW]
http://www.astm.org/COMMIT/D02/timeline.pdf june 2004 
Wintershall  [WWW]  -
https://www.wintershall.com/crude-oil-natural-gas/crude -
oil.html 
David  C.  Kopaska-Merkel,  Brian  J.  O' Neill ,  and  Sheila  Kopaska-Merkel  [WWW]
https://www.beloit.edu/sepm/Geology_and_the_enviro/Petroleum_need.html
Campbell  Robertson,  Clifford  Kraussaug 2010 veebruar – “Gulf Spill is the largest of
its 
kind, 
scientists 
say” 
[WWW]
http://www.nytimes.com/2010/08/03/us/03spill.html?_r=1&fta=y 
International 
Energy 
Outlook 
2016, 
11. 
mai 
[WWW]
http://www.eia.gov/forecasts/ieo/index.cfm 
Lyons,  William  C.  (2005).  Standard   Handbook   Of  Petroleum  &  Natural  Gas
Engineering . Gulf Professional Publishing.
Foster 
Learning  
Inc.
 – 
2011 
[WWW]
http://www.lloydminsterheavyoil.com/seismic.htm 
E.  Tzimas,  A  Goergakaki,  C   Garcia    Cortes ,  S.D.  Peteved,  2005  –  “Using  Carbon
Dioxide 
in 
the 
European 
Energy 
System” 
[WWW]
http://science.uwaterloo.ca/~mauriced/earth691 -
duss/CO2_General%20CO2%20Sequestration%20materilas/CO2_EOR_Misciblein%20Euro
pe21895EN.pdf 
Resources 
to 
Reserves 
2013 
IEA 
[WWW]
https://www.iea.org/publications/freepublications/publication/Resources2013.pdf 
OPECi statistika
http://www.opec.org/opec_web/en/about_us/23.ht m
http://www.opec.org/opec_web/en/data_graphs/330.htm 0OPEC 2016 
23
 
Kristina Zucchi, 2014 – „Do countries with the most oil reserves actually produce the
most oil?“ [WWW] 
http://www.investopedia.com/articles/active-trading/092414/do-countries-most-oil-reserves -
actually-produce-most-oil.asp 
Tallinn, RE Eesti Geoloogiaksekus, 1993 – “Eesti maapõue rikkusi” 
Index Mundi, 2016 [WWW]
http://www.indexmundi.com/energy/?product=oil&graph=consumption&display=rank 
Meg  Jacobs,  2016  –  “America’s  Never   Ending   Oil   Consumption ”  [WWW]
http://www.theatlantic.com/politics/archive/2016/05/american-oil-consumption/482532 
ASPO, 2016 [WWW]
www.peak-oil.org 
Tom Randall, 25. Veebruar, 2016 – “ Here ’s How  Electric  Cars Will Cause the Next Oil
Crisis ” [WWW]
http://www.bloomberg.com/features/2016-ev-oil-crisis/ 
Robert Rapier, 6. Juuli 2016 – “Think Electric  Vehicle   Growth  Will Dampen Thirst For
Oil? 
Norway
Shows 
Why 
It 
Won't 
Anytime 
Soon“ 
[WWW]
http://www.forbes.com/sites/rrapier/2016/07/06/triple-digit-electric-vehicle-growth-doesnt -
dampen-norways-thirst-for-oil/#6695bd243e00 
Jude Clemente, 2. aprill 2015 - U.S. Oil Reserves, Resources, and Unlimited Future
Supply  
[WWW]
http://www.forbes.com/sites/judeclemente/2015/04/02/u-s-oil-reserves -
resources-and-unlimited-future-supply/#425562ab5dab 
Jude Clemente, 25. juuni 2015  - How Much Oil Does the World Have  Left ? [WWW] 
http://www.forbes.com/sites/judeclemente/2015/06/25/how-much-oil-does-the-world-have -
left/#76a96d7a5dc5 
ACE 
International, 
1. 
oktoober 
2013 
[WWW]
https://www.sciencedaily.com/releases/2013/10/131001115736.htm 
Jude Clemente, 28. August 2016 – “ Global  Oil  Demand  can Only Increase” [WWW] 
http://www.forbes.com/sites/judeclemente/2016/08/28/global-oil-demand-can-only -
increase/#7965a9491a5e 
24
 
LISAD
Lisa 1
 
Abraham 
Pieno 
Gesner 
(Allikas:
https://en.wikipedia.org/wiki/File:Abraham_Gesner_Photo.png ) 
Lisa 2
 
California 
naf taväljad 
1938.a. 
(Allikas:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/66/Oilfields_California.jpg ) 
25
 
Lisa 3
 
Nafta ammutamine ( http://www.bronswerk.com/uploads/images/519___Selected.jpg ) 
26
 
Lisa 4
 
Deepwater 
Horizon 
Spill 
(2010)
http://static5.businessinsider.com/image/544eba43ecad046334911e93-1200 -
706/skytruth_cumulative_bp_spill_skytruth.jpg 
27
 
Lisa 5
 
http://www.eia.gov/beta/international/ 
28
 
Lisa 6
 
29
 
Lisa 7
 
30