Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõeline tunne avaldub pigem teos kui sõnades (0)

1 Hindamata
Punktid

Tõeline tunne avaldub pigem teos kui sõnades“ (W. Shakespeare)
Keegi on öelnud, et: „Tõsiasi on, et suurimat õnne tunneme siis, kui iseennast suudame avada. Olguks selleks sõnad, milles avalduvad meie mõtted ja tunded või olgu see tegu, millesse panustame rohkem ka oma hinge“. Me armastame palju kõneleda, tahame näida seekaudu hoolivad ja mõistvad. Samas meie teod räägivad sageli meie tegudele vastu. Tahaksin keskenduda siinkohal enam tegudele. Mis on siis need teod, mis jäävad meisse ja mis suudavad meis tekitada tõelise tunde?
Tegusid , mille kaudu ennast on palju. Kas me märkame neid või teostame neid on iseasi . Üheks selliseks on hoolimine . Hoolimine selle sõna tegelikus tähenduses. Hoolimine mitte sõnade vaid tegude kaudu. Olgu selleks lähedase aitamine, kellegi ärakuulamine, mõistmine ja toetamine . Toetamine läbi otsese teo, tema eest hooldamise, söögitegemise või muidu abiks olemise kaudu, et tal kergem oleks ja et ta paremini toime tuleks.
Hea on meenutada äsja lõppenud jõuluaega, kus me teeme vast sõnadest rohkem tegusid, vahel heategusid. Toetame näiteks viletsusse sattunud inimesi, poetame kerjusele raha vms. Hea näitena on tuua inimesed, kes abistavad kodu ja töö kaotanud inimesi, et nad saaksid süüa, ennast pesta ja tunneksid ennast taas inimväärsena selles ühiskonnas. See on tegu, mis tekitab tegijale hea tunde ja kuhu peab panustama oma hinge. Seda ei saa kindlasti teha inimesed, kes ei hooli ja kes ei mõista inimesi enda ümber ehk inimesed, kes teevad suuri sõnu ja mitte tegusid.
Hea on meenutada ka lastekodulastele tehtavaid jõulukingitusi, annetuskorjandusi puuetega inimestele ja lastehaiglatele. See on selleks, et nad saaksid edasi õppida ja tunda end sama turvaliselt ka keskkonnas, kus ei ole päris oma kodu ja oma perkonda. Neid ei aita sõnad, kuigi need annavad tuge. Erinevate tegudega saab inimene ennast avades muuta teiste inimeste saatust ja õnnelikuks olemise tunnet . Sellesse on vaja ennast avada, panustada peale sõnade usku. lootust ja hinge. Vaid tegu, mis jätab teo tegijale hea tunde saab otseseks abiks abivajale ja see muudab sageli nende elu paremuse poole, annab võimaluse elada ja loob mõistmise teo tegijale endal.
Me saame ennast läbi tegude rohkem avada, sest sõnadesse ei mahu kõik alati, mida öelda tahame. Olgu selleks kas või suhestumine loodusega. Eelamisel aastal pea 50 000 inimest näitasid läbi tegude, et nad hoolivad, et neile ei ole ükskõik kuidas näeb välja meie sünnimaa. Nad ei rääkinud suurri sõnu, nad tegid ja sellest sündis koosolemise tunne ja koostöö ning see muutis paljude inimeste suhtumist ja suhestumist end ümbritsevasse keskkonda.
Meie viga on see, et me sageli ei julge ennast avada ja arvame, et sõnadega saame luua paljuski rohkemat kui tegelikkus. mõistmise ja tegude kaudu saame aga näidata teistele kui väärtuslikud nad on meie jaoks. Läbi selle loome usalduse, mõismise ja avame ennast rohkem. Siinkohal meenub väljend: “vähem sõnu ja rohkem tegusid“ ja just seda meilt oodatakse. Aga kas me ise oleme selleks alati valmis jääb meie enda tõelise tunde tunetamise taha.
Tõeline tunne avaldub pigem teos kui sõnades #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M H Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö
17
odt

Uurimistöö

· väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; · lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse; · tüdrukuid on rohkem madala enesehinnanguga kui poisse. 1. Mis on enesehinnang Enesehinnang on ettekujutus iseendast ­ eneseväärikus , enesekindlus , endaga toimetulek, endaga rahulolu , endast lugupidamine ja paljud muud omadused , mis mõjutavad enesehinnangut. See ei ole ainult positiivne arusaam iseendast, pigem peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest. Inimene hindab seda läbi sotsiaalsete tegevuste, nende kordaminekute ja teiste poolt saadud tagasiside toel ( Donley, Keen 2009). Positiivne enesehinnang on see, mille poole laps püüdleb. See võimaldab talle psühholoogilise "ellujäämise". Laps võitleb ja tegutseb pidevalt selle nimel. Laps vajab, et teda armastatakse, mõistetakse, tunnustatakse, austatakse (Lasteaed Lepatriinu 2009).

Psühholoogia
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist". Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon ­ kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen ­ kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised

Filosoofia
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

,,Tugev võidab. Rääkida õigest ja väärast pole mõtet. Ükski vägivalla, vägistamise, ekspluateerimise, hävitamise akt pole sisemiselt ,,ebaõiglane", kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav ning mõeldamatu teistsugusena." Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisund" ja Leviatan ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan ­ absoluutne valitseja.

Eetika
Eetika alused
25
odt

Eetika alused

vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos ­ kr. k siht, eesmärk. · Consequence ­ ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon ­ kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete ­ kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha. · Head iseloomuomadused ­ voorused ; halvad ­ pahed .

Eetika alused
Eetika alused kordamisküsimused 2011
22
doc

Eetika alused kordamisküsimused 2011

Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud

Filosoofia
Eetika alused - kordamisküsimused
11
doc

Eetika alused - kordamisküsimused

Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud

Eetika alused
Tsitaadid
54
doc

Tsitaadid

Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe. Need, kes saavutavad jumaliku võimu, kasutavad seda tavaliselt kuratlikult. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi. Ära muretse tühiasjade pärast. Galaktikate seas on kõik asjad tühiasjad. Kui üks ei taha, siis kaks ei saa vaielda. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad. Tõeline tsivilisatsioon on see, kus iga mees annab ka kõigile teistele needsamad õigused, mis ta enesele nõuab. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes on meist erinevad. Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada. Mitte vanne ei pane meest uskuma, vaid mees vannet. Sõbrad võivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad.

Kirjandus
FILOSOOFIA
19
docx

FILOSOOFIA

nagu ta on). · Descartes- filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii, et kõige pealt seame kahtluse alla kõik selle, mis on vähegi võimalik ning kahtleme selles, milles on üldse võimalik kahelda ning siis vaadata, kas jääb alles midagi, milles pole enam võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras.

Eetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun