Arhitektuuriajalugu

kivimägi, lisete

Arhitektuuriajalugu (2)

Eesti Kunstiakadeemia - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

3 KEHV

Eesti Kunstiakadeemia
Arhitektuuri teaduskond
Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond
NEOLIITILINE ARHITEKTUUR
EDELA – AASIAS
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………….3

Levandi piirkond……..…………………………………………………………4

Jeericho………………………………………………………………….4
Tell Aswad………………………………………………………………4
Ain Ghazal………………………………………………………………5

Eufrati ja Tigrise äärsed alad…………………………………………………..6

Tell Hassuna……………………………………………………………7
Tell Es – Sawann……………………………………………………….7
Ganj Dareh……………………………………………………………...7
Jarmo …………………………………………………………………....7

Catal Houyuk……………………………………………………………………8

Hacilar………………………………………………………………………….10

Cayonu………………………………………………………………………….11

Varajased Sumeri linnad……………………………………………………….12
Kokkuvõte……………………………………………………………………...14
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….15
Sissejuhatus
Sõna neoliitikum tähendab uut kiviaega. Neoliitikumiks võib lugeda ajavahemikku 10 000 – 3 400 a. eKr. Varaseimad teadaolevad andmed neoliitilisest kultuurist pärinevad Lähis – Idast ja Edela – Aasiast ning ulatuvad aastasse 10 000 eKr. Varaseimad tõendid suuremate asulate tekkest on leitud Levandi piirkonnast, mis hõlmad enda alla Süüriat, Palestiinat ja Liibanoni . Levandist on leitud üle 20-ne varase asula. Suurim neist on Jericho (4 ha.), suuruselt teine on Tell Aswad ( 2,7 ha.) ning kolmandal kohal Mureybat ( 0,4 ha.)
Edela - Aasia hõlmab selliseid alasid nagu Mesopotaamia , Anatoolia , Araabia poolsaar ja Levandi. Selle piirkonna koosseisu kuuluvad tänapäeval: Süüria, Saudi – Araabia, Palestiina , Liibanon, Jordaania , Iraak , Iraan , Iisrael, Lõuna – Türgi, jne. Sellesse piirkonda kuuluvad ka jõed: Eufrat, Tigris ja Jordan, - mis on olnud väga olulisel kohal linnade tekke ja arengu juures.
Neoliitikumi võib lugeda ajatsükliks, mil toimusid suurimad muutused inimevolutsioonis. Seda perioodi peetakse ka tõelise tsivilisatsiooni alguseks. Tihti kutsutakse seda etappi tänu sel ajal sündinud märkimisväärsetele saavutustele neoliitiliseks revolutsiooniks. Tekkisid linnad, religioon omistas sotsiaalse tähenduse, leidsid aset olulised arengud kunsti-, keraamika -, arhitektuuri-, põlluharimise- ning palju muu vallas. Muutused olid tingitud peamiselt kahest suurest faktorist. Esimene neist oli taimekasvatuskultuuri tekkimine ning teine loomade kodustamine. Vilja kasvatamisega kaasnes problem, kuidas kaitsta enda saaki loomade ja vaenlaste eest. Inimesed loobusid endi senistest elupaikadest koobastes ning asusid uusi elamuid rajama jõekallastele, kus oli viljakasvatamiseks soodsaim pinnas. Nii tekkisidki esimesed asulad jõekallastele.
Levandi piirkond
Jeericho
Asus Jordani jõe kaldal. Ta oli 4 ha. suur. Asustati umbes 8 – 9 aastatuhandel eKr.
Varases perioodis ehitati majad savitellistest. Hooned olid ümara kujuga. Majad olid ehitatud tihedalt üksteise kõrvale. Majades oli vaid üks ruum. Ruumid olid umbes 4 – 6 m-se diameetriga. Majadesse siseneti puitraamiga ukseavast, kust viis tuppa paari astmeline puidust või kivist trepp. Põrandad olid kaevatud umbes 0,8 m maapinnast sügavamale ning põrandapind oli kaetud saviga . Toa seined olid lihvitud tasaseks. Seinad olid tugevdatud palkidega. Katused olid kuplikujulised ning ehitatud puidust, okstest , pilliroost ja savist . On leitud ka maju mille keskel asub tala , mis toestab katust. Majades olid ka ahjud . Hoonete juurde kuulusid ka väikesed aiad. Põrandate alt on leitud inimluid ja konte , mis lubab arvata, et sinna sängitatigi surnud pereliikmed.
Umbes 8000 a. eKr. Ehitati Jeericho ümber mõne meetri kõrgune müür, mille juurde kuulus 8 m kõrgune tugevast kivist kindlus . Kindlus oli ehitatud müürist sissepoole puudutades müüri seina. Kindluse müüri poolne osa oli poolringi kujuline.
Jeerichos toimus linnade areng 2000 aastat, peale seda surid seal mõneks ajaks linnad justkui välja. Hiljem asustati ala taas ning linnade areng jätkus. Sajandite vältel on nii müüri kui kindlust mitmeid kordi ümber ehitatud ning müüri ette kaevati kaitsekraav.
Tarbeesemeid valmistati peamiselt ränikivist ja luudest. Kasutati ka kivist kirveid.
Tell Aswad
Tell Aswad asus Süürias. Küla asustati umbes 7 800 – 6 600 a. eKr. Maaala oli peaaegu ringikujuline ja väga laiaulatusliku asustusega. Piirkond oli umbes 5 ha. suurune. Hooned olid ehitatud savitellistest. Põrandad olid kaetud lubjaga.
Ain Ghazal
Ain Ghazal on küla mis asustati umbes 7 200 – 6 000 a. eKr. Küla asus Jordaanias Zarga jõe kaldal. Küla oli 10 – 15 ha. suurune.
Majad olid ristkülikukujulised ning koosnesid mitmest ruumist. Seinad olid kaetud väljastpoolt saviga ja seest poolt krohviga, mida uuendati iga paari aasta tagant. Umbes aastatel 6 700 – 5 700 eKr. seoses populatsiooni kasvuga muutusid ka majad suuremaks ning neis elasid mitmed pered koos. Hooned olid kohati isegi kolme korruselised. Tekkisid ka väiksemad ehitised, mis täitsid temple funktsiooni.
1. Jeericho linna varemed ( Pildil on näha endist linnamüüri ning kindlust.)
Eufrati ja Tigrise äärsed alad
6000 a. eKr. olid tekkinud küladevõrgustikud mägismaale Eufrati ja Tigrise äärde. Mägede vahel paiknevad orud olid aastatuhandete jooksul elanike poolt muudetud ühtedeks viljakamateks teraviljaaladeks maailmas (Tänapäeval jäävad need alad Iraani , Iraagi, Süüria, Türgi, Liibanoni ja Jordaania piiridesse ). Kuna tolleaegne kliima nendel aladel oli praegusest tunduvalt jahedam, siis erines piirkond oluliselt tänapäevasest kõrbealast. Mägismaad katsid rikkaliku taimestiku ja loomastikuga metsasalud.
Elanikud töötasid jõeorgudes põldudel, kuid elasid külades, mis paiknesid mägedes. Neil aldel elavatel inimestel oli peamiselt kaks ökonoomset suunda: viljakasvatamine mäealustes orgudes ning kulla ja vase kaevandamine anatoolia mägedest.
Üks olulisemaid külade grupeeringuid sel ajal paiknes vihmaküllastest maaviljelusaladest idas ning sinna kuulusid: Tell Hassuna, mis tänapäeval asub Lääne – Iraagis Tigrise jõe kohal mägedes, 150 km kirdesse jääv Tell Maghzaliyah ja Tigrise vasakul kaldal Samarra lähedal asuv Tell Es – Sawwan. Samuti Jarmo ja Ganj Dareh Iraanis.
Esialgu alustasid need asulad kui külad, kuhu kuulus umbes 200 elanikku, kuid kasvasid kiiresti jõukaks tugevaks ühiskonnaks.
Peamiseks ehitusmaterjaliks oli savi ja puit. Majade kandekonstruktsioonina kasutati enamasti tammepalke, mille vahele laoti saviga segatud pilliroopunte. Hooned koosnesid täisnurksetest ruumidest, keskmiste mõõtudega 2 x 1, 5 m. Katused olid horisontaalsed ning koosnesid tammepalkidest, mille peale olid laotud kihid okste ja rooga, mis olid omakorda eelnevalt segatud saviga. Interjööri seinad olid kaetud kipskrohviga, mis oli neil aladel kasutusel juba 7000 a. eKr. Kipsi saadi ulatuslikest kipsikivi paljandikest Põhja – Iraagis ja Süürias. Kipsi töödeldi seda esmalt blokkidena välja kaevandades ning seejärel kivibloki virnadena põletades. Saadud kergesti transporditavat valget ehituspulbrit ( kipsi) ei kasutatud vaid omatarbeks, vaid see oli ka kui kaubaartikkel transportimiseks ümbruskonda. Üldise linnastumise ning elanike oskuste arenemise juures mängisid keskset rolli kaubanduslikud suhted (kaubeldi ehitusmaterjalide , metallide ja käsitööga), mis stimuleerisid regiooni majandust.
Tell Hassuna
Suurima populatsiooni ajal on elanud neil aladel koos umbes 500 inimest.
Hooned olid ristkülikukujulised ja enamusel neist koosnes rohkem kui ühest ruumist. Majad ehitati peamiselt savitellistest. Põrandad olid kaetud krohviga ja seintesse olid ehitatud süvikud, mida kasutati riiulite ja panipaikadena. Hoonete vahele moodustusid aiad, mis olid piiratud kivimüüriga. Iseloomulikud olid ka väliahjud, kus valmistati süüa. Asula keskel paiknenud majad olid teistest suuremad, kuni kolmekordsed ning koosnesid neljakandilistest väiksematest ruumidest. Arvatavasti olid hooned ehitatud ka mingil teisel eesmärgil kui pelgalt elumajadeks.
Tell Hassunas oli iseloomulik keraamika. Nimelt kasutati kreemja põhjaga saviesemetel punast värvi.
Hassuna kultuur oli eriti rikas enda teraviljasaaduste poolest, mida transporditi ka ümbritsevatesse piirkondadesse.
Tell Es – Sawwan
Küla koosnes suurtest hoonetest ning asula ümber oli ehitatud müür ja kaitsekraav. Majad koosnesid ühest keskel asuvast suurest ruumist mille ümber paiknesid kolm väiksemat ruumi.
Ganj Dareh
Sealt on leitud pühamuid, mille interjööride seintesse olid paigaldatud loomakoljud. (Sarnased pühamud olid levinud Anatoolias Catal Huyukis).
Jarmo
Külas elas umbes 100 – 150 elanikku. Külas oli umbes 20 kivist vundamendiga savitellisest maja.
Catal Houyuk
Asus suurtel väljadel keset Anatooliat. Varasemad leiud kuuluvad umbes aastasse 7000 e.Kr. Esimene teadaolev küla eksisteeris umbes 6300 – 5500 a. eKr. Asula koosnes umbes 300 - st majast ning oli nendel aladel üks suurimaid. Linn koosnes ristküliku kujulistest lameda katusega majadest, mis asetsesid külg - külje vastas ning mille vahel puudusid tänavad. Hooned olid ehitatud savitellistest ning kaetud krohviga. Laed olid ehitatud savist, puidust ja roogudest. Seinad olid ehitatud savitellistest ning toestatud massiivsete tammepalkidega. Pearuumi seinad olid kaetud punase krohviga. Valgus pääses tuppa väikeste akende kaudu seina ülaosas. Põrandad olid kaetud lubjaga. Sisenemine majja käis katusel oleva avause kaudu, mis oli mõeldud ka, kui ventilatsiooniava või korsten. Katuste kaudu pääses ka ühest elamust teise. Kuna siseruumides oli vähe valgust ja halb ventilatsioon , siis kasutati katuseid ka kohana, kus tehti enda igapäevast tööd (valmistati toitu ette, jne.).
Tüüpiline hoone sisaldas üht suurt ruumi, mis oli ühendatud teiste väiksematega. Suur ruum oli varustatud ahju ja hoiukirstudega. Toa põrandal esines kohati must pinnast kõrgemale tõstetud kohti, mida kasutati laudadena, magamiskohtadena ja istumiseks. Ruumi kolmes seinas olid liigutatavad puidust pingid . Ruumi pikkus oli umbes 5 - 6 m. Hoonesse kuulus lisaruumina ka teraviljahoidla. Igas majas oli ka oma püha ruum, kus viidi läbi rituaale ning teisi usulisi kombetalitusi. Seda ruumi kaunistati tavaliselt detailselt töödeldud religioosse taustaga seinamaalingutega. Seintesse ja põrandal olevate platvormide äärtesse kinnitati loomapealuid ja sarvepaare, mi solid ilmselt sümboolse tähendusega.
Perekonnaliikmed, kes surid jäeti esmalt välja, kuni neist olid vaid kondid järel ning seejärel pandi nende kondid põranda alla. Tihti pandi kadunu säilmetega kaasa ka talle kuulunud hinnalisi esemeid. Lahkunute pealuud kaunistati aga dekoratsioonidega ning hoiti pühas ruumis.
Peale selle, et hooneid kasutati elupaigana, oli see elanikele ka kui pühamu. See tähendab, et Catal Hoyuk-i elanikud olid teel religioosse arengu suunas.
2. Catal Houyuk-I majade paiknemine ning üksiku maja lõige.
Hacilar
Hacilr oli varajane asustus Edela – Türgis. Ta asus 25 km kaugusel tänapäeva Burdurist. Varaseimad leiud pärinevad aastast 7040 eKr.
Majad paiknesid gruppidena ümbritsedes sisehoove. Asulat ümbritses kaitsemüür. Kõik majad olid kivist vundamendiga, et kaitsta neid veekahjustuste eest. Seinad olid ehitatud puust ning kaetud saviga või ehitatud savitellistest ning kaetud lubjaga. Katus oli lame ning toetus puidust palkidele. Arvatavasti oli neil majadel ka teine korus, mis oli valmistatud puidust ning mida kasutati töö tegemiseks. Seinad olid seest poolt viimistletud sileda krohvikihiga ning harva esines ka seinamaalinguid . Seintesse olid ehitatud süvikud, mida kasutati panipaikade- ja kappidena. Köögid olid teistest ruumidest eraldatud.
3. Hacilari linna mudel.
Cayonu
Cayonu oli neoliitiline asula Lõuna – Türgis, mis asustati umbes 7200 – 6600 a. eKr. Linn asus tauruse mäe jalamil. Tegemist on vanima seniavastatud asulaga Türgis.
Asula moodustas umbes 200 m-se läbimõõduga ala. Arvatakse, et kogu elanikkond koosnes 100 – 200-st inimesest ning asula 25 – 50-st ehitisest. Asula üldise paigutuse järgi moodustus linna keskele ruudukujuline väljak, mida ümbritsesid ristkülikukujulised majad. Hooned ja ka üksikud ruumid olid iseloomulikult ümarate nurkadega . Arheoloogid on jaotanud linna erinevate arengufaaside järgi viite etappi: 1) Esimeses faasis puudusid konkreetsed honed eksisteerisid vaid nö. söögitegemise plastid . 2) Teine periood on toestuskonstruktsioonide tekkimise aeg. Seinad olid paralleelsed, toetusid puidust palkidele ning olid kaetud krohvikihiga. Põrandad kaeti kruusataolise sillutisega. 3) Kolmandas faasis tekkisid majad, mille alumina osa oli ehitatud kividest ning ülemine savitellistest. Hoone seinad olid kaetud krohviga ning tema pindala ulatus umbes 10 x 9 m - ni. Tekkisid ka laoruumid, kus hoiti peamiselt vilja. Sellel perioodil tulid kasutusele ka dekoratiivsed ornamendid interjööris. 4) Neljandal arenguastmel tekkisid kivipõrandad ja kindla kujuga savist seintega kambrid. 5) Viimasel etapil tekkisid ristkülikukujulised majad, millel võis eristada üht suuremat ruumi, mis oli ilmselt mõeldud ühiskondlikuks kasutamiseks.
Väljakaevamistel leitud esemed olid valmistatud enamasti ränikivist või vulkaanilisest kivimist ning nende juures oli kasutatud ka vasest teravikke - see on ka varaseim tõend metalli kasutusest.
Keraamika sisaldas ka kivinõusid. Samuti on leitud mõned väikesed savist maketid, mis kujutavad endast hooneid. On leitud ka õõnestatud ning kraabitud luu tükke, mis võivad olla lihtsalt kunstilise tähendusega, numeeritud arvutusmasin(loendur) või varajased katsed kirjutamisest.
Uurimused on tõestanud, et Cayonus tunti juba vara loomade kodustamise ja taimede kasvatamise kunsti. Olid religioossed uskumused.
Varajased Sumeri linnad
Uruk ja Eridu
Uruk oli omaaja suurim linn Mesopotaamias ning ilmselt ka kogu maailmas. Ta paiknes Lõuna – Mesopotaamias. Linn tekkis kahe väiksema küla E – Anna ja Kullaba ühinemisel. Linna suurus oli 70 hektarit ning elanikke oli 10 000- de ringis .
Kultuur, mis algas Eufrati ja tigrise juurs umbes 5000 a. eKr. oli tuntud kui Ubaid. Peagi see aga tõrjuti Sumerite poolt, kes asendasid paljud vanad kindlaks kujunenud traditsioonid uutega.
Kolimine alla jõekallastele käis käest kätte tehniliste oskuste arenemisega. Jõekallaste alumine osa oli mingil määral kõrgem kui ülejäänud ala, võimaldades avada sealt alla voolavad niisutuskanalid. Mõned kanalid ulatusid 100 km kaugusele. Uus suhestumine jõega oli aga ohtlik. Nimelt oli uus süsteem nõrk üleujutuste ning sõdade ees. Üleskirjutised, mis pärinevad Ur-ist räägivad korduvatest parandustöödest. Jõupingutused olid siiski seda väärt kuna kaks sajandit hiljem ei olnud ala enda sõjalise tugevuse poolt võrreldav ühegi teise piirkonnaga välja arvatud Egiptus. Koormate vedamiseks tuli kasutusele ratas. Kaubanduslike saavutuste ning teiste leiutiste elushoidmiseks ning pärandamiseks järgmistele põlvedele tekkis vajadus täpsete üleskirjutiste järele. Tekkis kiri, millega kaasnes ka seadupärane arhiveeriv süsteem.
Eridu paiknes Eufrati kaldal, delta juures. Eridu tempel oli paigutatud tohutule alusbaasile, mis oli valmistatud savitellistest ning oli nähtav miilide kaugusele. Üldjoontes nelinurkne platvorm oli ääristatud korrapäraste vahemike järel paiknevate sammastega. Hoone eesosa keskel paikneb sissepääs, kust madalamaks muutuv vestipüül juhatab sisse tsentraalsesse ruumi. Abiruumid, kus tõenäoliselt hoiti reliikviaid ja varandust, paiknesid hoone nurkades .
Eridu tempel oli ehitatud kuningas Gudea auks ning oma täpsuse ja hinnalisuse poolest ei anna teda teiste selleaegsete templitega selles piirkonas võrreldagi. See, et tempel oli püstitatud kuningale näitab, et tegemist oli rohkem kui ühiskondliku hoonega. Tempel oli ehitatud monarhi seaduslikul käsul ning täitis puutumatult püha funktsiooni. See tempel oli veel hiliste Mesopotaamlaste ajal templi ehitamise prototüübiks.
Teises tähtsas sumeri linnas Urukis paiknes Valge tempel, mis oli pühendatud taevajumalale Anu-le. Võrreldes Eridu templiga oli Uruki templi üldkuju palju lihtsam. Tempel oli ehitatud kõrgele korrapäratu väliskujuga kunstmäele, mis tõusis ümbritsevast maapinnast 13m kõrgusele. Tempel oli ehitatud laiale alusastangule. Sissepääs avanes kirde poolselt küljelt suure trepi näol. Nagu Eridu templi puhul viis sissepääsu juurest laskuv vestibüül suurde saali. Saali ühes nurgas asus blatvor või altar, millele viisid kitsad trepiastmed. Ruumi keskel paiknes ohverduslaud, mille peale oli ehitatud madal poolringi kujuline kolle .
Sellel ajal avastasid Mesopotaamlased kuidas kasutada põletusahje, et saada tugevamaid tellisedi, katusekive ja kanalisatsioonitorusid. Mesopotaamlased võisid need oskused ise õppida, kuid tõenäoliselt võtsid nad need üle Induse oru tsivilisatsioonidelt, kellega nad kokku puutusid ning kellel olid tellised arenenud juba väga varajasest ajast.
Puitu põletusahjude tarbeks oli üsna raske saada, kuna jõeäärsetel soistel aladel seda nappis. Seetõttu oli ka tellis kallis ehitusmaterjal.
Uruki linnarajamisel kasutati alusmaterjalina tellist. Üleni tellisest ehitati paleed, templid ja väravad.
Põletusahjud hävitasid tohutus koguses puid, vähendades neil aladel puiduressursse ning aidates kaasa kõrbe tekkele, mis laiub praegu valdavalt kõikidel neil aladel.
4. Eridu tempel.
Kokkuvõte
Neoliitikum algas Edela – Aasias umbes 10 000 a. eKr. Murranguks võib lugeda teraviljakasvatus kultuuri tekkimist. Põllundusega kaasnes ka inimeste elupaiga vahetus – koliti mägedest jõekallastele, kus oli hea enda saagil silma peal hoida. Nii tekkisidki jõekallastele esimesed suuremad asulad. Varaseimad asulad on pärit Levandist ( Jeericho, Tell Aswad, Ain Ghazal ja teised). Varasemate majade ehituse juures kasutati peamiselt tooreid savitelliseid, pilliroo punte segatud saviga, ning puitu. Enamikes varajastes asulates paiknesid majad tihedalt üksteise kõrval, moodustades nii justkui kaitsemüüri.
Eufrati ja Tigrise äärse tsivilisatsiooni varaseimad asulad (6000 – 5000 a. eKr.) on nt: Tell Hassuna, Tell Maghzaliyah ja Tell Es – Sawwan. Need piirkonnad alustasid kui külad umbes 200 elanikuga kuid kasvasid kiiresti võimsaks ja tugevaks ühiskonnaks. Majad olid enamasti ristkülikukujulised ning paiknesid tihedalt üksteise kõrval. Peamisteks ehitusmaterjalideks oli puit ja savitellis. Mõnes piirkonnas kasutati savitellisest majade juures ka kivist vundamenti. Majade seined kaeti krohviga. Tuntuimad neoliitilised asulad Edela – Aasias on veel Catal Houyuk kesk Anatoolias, Hacilar Edela – Türgis, Cayonu Lõuna – Türgis, jne.
Catal Houyuk-I hoonetele olid iseloomulikud pühad ruumid, mida kaunistati loomapealuude ja loomasarvedega. Majadesse siseneti katuste kaudu ning katuseid kasutati ka töötamiseks.
Hacilaris olid majad arvatavasti kahekordsed ning majade vahele moodustusid aiad.
Cayonu näol on tegemist vanima seniavastatud asulaga Türgis. Majad olid ristkülikukujulised ning ehitatud ümber ruudukujulise väljaku linna keskel.
Veidi hilisemal Neoliitilisel perioodil tekisid varajased sumeri linnad Eridu ja Uruk, mis on tuntud eelkõige oma võimsate template poolest. Nendes linnades tunti ka juba tellise põletamise tehnikaid.
Kasutatud kirjandus

Architecture through the ages “ , Talbot Hamlin
„A lobal history of architecture“, Francis D. K. Ching, Mark M. Jarzombek, Vikramaditya Parkash
www.freebuck.com/ articles /elliott/00elliotfoundations.htm
www.ancientneareast.tripod.com/Cayonu_Tepesi.html
www.en.wikipedia.org/wiki/Jericho
www.ancientneareast.tripod.com/NeolithicLevant.html

Pildimaterjal:

http://images.google.co.uk/imgres?imgurl=http://www.bible-architecture.info/Jerich4.jpg

http://howardbloom.net/reinventing_capitalism/index_files/image094.jpg

http://2.bp.blogspot.com/_NhYpyDPaS_4/R1Bw9u9t3II/AAAAAAAAAF4/mKV9KamVGFk/s1600-R/POBLADO+NEOL%C3%83%20TICO+DE+HACILAR.jpg

http://www.artehistoria.jcyl.es/arte/jpg/EGR13042.jpg

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 54 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lisete kivimägi Õppematerjali autor

Edela aasia neoliitiline arhitektuur

edela aasia l?his ida arhitektuur mesopotaamia anatoolia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Esimeste linnade kujunemine ja assüüria, babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt

Ajaloo kodutöö 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Esimestest linnalistest asulatest, eluviisist ja linnakultuurist on alust kõneleda pärast Natufi kultuuri. Mille üheks tähiseks on Jeeriko, tänapäeval Jericho, ka Ar Richa, Jordaanias. Jeeriko, seda linna tundakse hästi ka Piibli järgi, nagu ma aru saan, siis hetkel selle kunagist asukohta tähistab vaid küngas. 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür, kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri

Arhitektuuri ajalugu

pdf

Esimesed linnalised asulad

1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organise

Ajalugu

docx

Arhitektuuri ja ehituse ajalugu: referaat

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESIMESTEST ASUSTATUD PUNKTIDEST ESIMESTE LINNADENI REFERAAT Õppeaines: Arhitektuuri ajalugu Ehitusteaduskond Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kuigi Aafrikast on leitud miljonite aastate vanuseid inimfossiile, ei ole Homo Sapiens ehk nüüdisinimene või tarkinimene sugugi nii varajane nähtus. Varaseimad jäänused Homo Sapiensist arvatakse olevat ligi 200000 aasta vanused ning esimesed inimesed rändasid üsna pea ka Aafrikast välja: kõigepealt koloniseerides Euraasia 125000-60000 aastat tagasi, Australia umbes 40000 aastat tagasi, Ameerika mandri 15000 aastat tagasi, ja kaugemad saared nagu Hawaii, Lihavõtte saared, Madagaskari ja Uus-Meremaa ajavahemikus 300-1280 eKr. [6] Miks jäid aga inimesed mõnesse kohta pikemaks ajaks peatuma hüljates oma nomaadliku eluviisi ja jäädes paikseks? Kuidas arenesid esimestest inimasulatest esimesed

Ajalugu

docx

Kaasaegne arhitektuur Klassitsism-Postmodernism

Kodutöö nr 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsik

Arhitektuuri ajalugu

pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi

Ajalugu

pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

asustatud väikestele aladele. 2. Majandus. Põhines nii kapitali kui ka sotsiaalse staatuse tsentraliseeritud kuhjumisele andamite ja maksustamise kaudu. Mingisugune võim kogub andameid ja makse, võimaldab toetada ja ära elatada sadu ja tuhandeid inimesi antud kollektiivis, kes ei tegele toidu tootmisega (nt preestrid). Kaugkaubandus, töö jagunemine, käsitöö spetsialiseerumine. 3. Kirjaoskus, teadus. 4. Ehitatakse suurejoonelisi avalikke hooneid, monumentaalne arhitektuur. Samas ei pea sugugi mitte kõik need tunnusjooned koos ilmnema, piisab vaid mõnest. Eri kohtades neil eri kuju. Varane linn, selle tekkimine ja areng. Väga mitmesuguse välisilmega. Linna iseloomustab suur rahvaarv, tihe asustus; iseloomulik ka majanduslik ja sotsiaalne komplekssus. Linnade sotsiaalset organisatsiooni ja mittepõllunduslikke tegevusi toetavad toidu ülejäägid. Linn toimib ka kui osake laiemas süsteemis, mis hõlmab mitmeid erinevaid asulaid.

Ajalugu

pdf

Kunstiajalugu

· Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse arhitektuur · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid

Kunstiajalugu

ppt

Mesopotaamia, Eufrati ja Tigrise vahel

MESOPOTAAMIA Maa kahe jõe -- Eufrati ja Tigrise vahel Mesopotaamia jõgede vaheline maa (kreeka keeles) Millised olid tähtsamad sumerite linnad? VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja pä

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (2)

hannes86: Järgmisele potensiaalsele allalaadijale. Tegu on tõesti referaadiga neoliitikumist(kiviaja viimane periood), millele on lisatud paar pilti.

13:25 06-09-2010

naturalblondgirls: 2458 sõna

21:06 11-10-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk