VISUAALNE JUTUSTAMISOSKUS - KORDAMINE EKSAMIKS (0)

Visuaalne Jutustamisoskus 
Konspekt 
•  Seondub sellega, kuidas  lugusid jutustada 
• Visuaalne aspekt & jutustav aspekt 
• Pilt saab tähenduse selle kaudu, mida me selle juurde jutustame 
• Justamine kui kommunikatsioon 
AISTING (SENSING) 
VALIK ( SELECTION ) 
TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) 
NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! 
Mida rohkem tead, seda rohkem näed! 
Sõna on kergem kasutada kui pilti! 
Hermneutiline ring: 
Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine 
Mida me mäletame? 
• Meie mälus on pildid. 
• Pikk ja lühike mälu 
• Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik 
• Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid 
Kolme tasandi teooriad: 
• Silma liikumise uuringud 
• Silm liigub 20 korda sec 
• Tervik kujuneb detailidest 
•  Representatsioon  
• Ajaleht - enne vaadatakse pilti, siis suurt pealkirja ja alles siis alapealkirja 
• Veebimeedia - pigem vaadatakse tekste 
Millal saab aistigutest märk? 
• Märk on miski,mis seisab millegi teise eest. 
• Visuaalsed otsingusüsteemid 
Sõnad: 
• Diskursiivne - üks sõna korraga 
• Ortograafia 
Pildid: 
• Representatiivne - emotsioone võib olla tohutult palju ühe korraga 
•  Kompositsioon  
• Tegevusloogika 
Valik: 
•  Asjakohane  valik 
• Materjali liiasus - materjali olgu rohkem kui vaja 
• Piisav valik 
• Volitatud vaataja 
Grammatika: 
• Struktuuri reeglite kogum 
• Määrab kompositsionaalsus 
Morfoloogia  ehk vormiõpetus  - kujuõpetus 
Süntaks  ehk lauseõpetus  - montaažiteooria 
Foneetika  - valgusteooria 
Semantika  - representatsioon 
Pildi elementaaromadused: 
• Kaadrik ehk frame  - teles vahendub 25x sec (ajaelement) 
• Piksel - moodustavad terviku (ruumielement) 
Visuaalsed üksused: 
• Plaan - terviklik ülesvõte 
•  Episood - mingi arv plaane , eesmärgiks sõnumi väljendamine 
• Moodustub sündmus: elementaarne, unikaalne. Enamasti jätkuv 
Plaanide tüübid: 
• Superüldplaan - miljöö esmatähtis (maastik), inimene on sekundaarne 
•  Üldplaan - inimene ja miljöö: nii palju kui ära mahub. Mõlemad on võrdsed 
• Poolüldplaan - nn põlveplaan (ameerika plaan) 
•  Keskplaan - näeme nii käsi kui nägu 
• Suurplaan e lähiplaan - intensiivne 
• Superlähiplaan 
• Detailplaan 
———————————————————- 
Episoodi  ühtsuse printsiip — Episoodi ühtsusekandja on nt ruum, olustik , tegelane, aeg. 
Kasutame märke, et osutada sündmusele: 
• Argumentatsioon — nt. verine  nuga  
• Osutus — nt. keegi tapeti 
•  Sünteetiline  — joonis sündmusest, pildile lisatakse juurde täiendav jutt (argumentatsioon). (nt. 
graafik &  maakaart  uudistesaates) 
• Visuaalne imperatiiv — Kummaline, erakordne, väga ootamatu kohustuslik plaan, mida peab 
vaatajani tooma. (Õnnetusjuhtumi puhul nt. sündmuspaik) 
Defineerimine : 
• Defineerimisulatus — Mõne isiku puhul peab rohkem veava nägema, et defineerida kes ta on. 
(nt. Obama  tunnevad kõik ära, tavalist juustutootjat tuleb ulatuslikult defineerida. 
• Defineerimine kontekstis — Sildistamine (nt. tüüpiline eesti pensjonär) 
• Osutus — näitav / osutav defineerimine (nt. see on see oluline moment) 
• Viidata saab objektidele, kohtadele, ajamomentidele. 
• Pilt ja hetk seostatakse — just praegu toimuv: live (otseülekanne). 
Osutus — Liikumine on pildis  huvitav, aktiivseid tegevusi saab näidata. 
Argumentatsioon — tajumist ja mõtlemist ei saa pildis näidata, seda saab sõnadega kirjeldada 
(uudisloos). 
———————————————————- 
3:4 — vana TV 
35mm  film — laius kolmandiku võrra suurem kui kõrgus 
16:9 — uus TV 
String — tähekombinatsioon millel on tähendus 
Max kuni 7 rida teksti: üks rida = üks sõna (nt. inimese nimi + tulemus) 
NT.   STRING 1 - STRING 1 
         STRING 2 - STRING 2 
Peamised graafilised teabestruktuurid: 
Võrdlus — kahe või enama andmehulga  vastandamine  erinevuse näitamiseks 
Trend — üks andmemõõde esitab katkematut aega (nt. nafta hinna tõus) 
Jaotus — mingi terviku jaotamine  osadeks  (nt.parlamendi jaotus vastavate värvidega) 
Max viis graafikut teles, rohkem inimene ei jõua tajuda. 
Tulbakunst: 
Tulbad ei tohi olla kitsad, kirjud ega  ruumilised (3D) - tulba kõrgus pole  eristatav  
Järjestada  pingerea  alusel või tähestikulises järjekorras 
Võrdlus: 
Absoluutne - nt. rahvuslik rikkus (liiga keeruline võrdlus) 
Suhteline - nt. rikkus ühe inimese kohta (loogilisem võrdlus) 
Trend — nt. tõusud-langused, hind, keskmine palk, areng läbi aja 
• Inimene ei suuda jälgida rohkem kui nelja trendi, võiks olla ainult üks 
• Loo moodustavad käänud — huvitav ja vajalik 
• Trendiparv — nt. Ameerika majanduse areng 6 trendi kaudu 
• Legend (milline joon mida tähendab) — TV pole hea seda kasutada 
• Pealdis — pealkiri graafilisel struktuuril 
• Allikaviide 
•  Silt  — paigutatakse graafiku peale kasutades  animatsiooni  
Jaotus ( sektor ): 
• Tervik näha 
• Ei saa olla rohkem kui 5 sektorit  
• Sektorite  paigutamine  algab kella 12 kohalt 
• Viilud suuruse järjekorras, kellaosuti suunas  
• Ruumiline  sektordiagramm  võib olla petlik (3D mitte kasutada) 
• Mitut esiletõstmise võtet pole soovitatav kasutada (liiga kirju) 
Komponentjoonis — milleks jaguneb mingisugune ruumiline objekt. (nt. lennuk slaidil) 
Voogdiagramm  — millistest etappidest koosneb millegi tegemine. (nt. juustu tootmine) 
Geograafiline kaart — Terviklik maalapp ja  millisteks  üksusteks see jaguneb. (nt. Euroopa 
liikmesriikide kaart ja millised riigid tahavad / toetavad mingit otsust) 
Etapid: 
1.
Eeltoimetamine — Usaldusväärsed allikad: valideeritud küsitlusfirmad, statistikaamet  jne. 
2.
Andmetöötlus  — filtreerimine, üldistamine , lihtsustamine 
3.
Teabestruktuuri valik 
4.
Visuaalne disain 
Piktogramm  — märgid, tähistused, tingmärgid. (nt. WC silt) 
Piktogramme kasutatakse 5-10 kaupa. (nt. üks märk = 50 000 inimest & 1 majake = 100 ehitist) 
———————————————————- 
• Taust toetab konteksti 
•  Esineja  paigutatakse 2/3 sisse 
• Silmside peab olema ühtsustatud, et ei tekiks võimusuhet (nt. kaamera  vaatab esinejale ülalt alla) 
• Liigse ruumi jätmine pea kohale ei ole õigustatud (v.a. kui pea kohal on midagi olulist) 
• Teine esineja paigutatakse teisele poole, et tegelased mingil moel vastanduksid (nt. vasakule, kui 
esimene oli paremal pool) 
• Kolmas esineja peab samuti  eelnevaga  vastanduma 
• Ühes loos peab olema kompositsioon ühtne 
• Arvutis peegelpilti pööratud inimene ei ole eetiline 
• Ei kujuta  tegelikkust  (peegelpildis tekib kujutis, mida ei eksisteeri) 
•  Reporter / loo jutustaja  on enamasti pildivälja keskel ja vaatab kaamerasse. 
•  Esinejad on külje peal, sest nad on loo osa ( narratiiv ) 
• Esinejad ei vaata kaamerasse 
• Reporter nihkub kõrvale, kui keskkond on oluline 
• Liiga üldine plaan taandab reporteri (tähtsustab keskkonda) 
• Kirjed kujundavad formaati 
• Kirjamõra — digitaalne moonutamine ei ole soovitatav ega  ka visuaalses kommunikatsioonis 
hea. 
• Seriifid ehk juusjooned — sabakesed tähtedel 
• Seriifideta kirja on kergem trükkida, aga alati mitte kergem lugeda 
• Püstkiri on põhiliik, mille juurde kuuluvad kaldkiri ja paks kiri 
•  Ekraanile  sobivad kirjad on nt. web 1.0 (Verdana, Georgia)  
• Tekst toimigu vaikselt , tähelepanu häirimata 
• Väiketähtedega tekst on paremini  loetav kui  suurtähtedega  tekst, tähed on hõlpsamini eristatavad 
• Kontrastsus parandab loetavust, püstkiri on paremini loetav kui kursiivkiri  
———————————————————- 
Valguse  temaatiline  funktsioon: 
Esinejat saab näidata positiivselt  soojas  valguses (ta näib sümpaatne). 
Objektide vms  esiletoomine  valgusega — valguse osutav funktsioon (tekstuuri näitamine). Pehme 
valgus — suur valgusallikas , inimene näeb ilus välja. 
Terav valgus — väike valgusallikas, õudusfilmi efekt, teravad varjud . 
Suunatud valgus — kunstiline  motiiv , pool nägu valgustatud. 
Vari kui info — varjud kannavad sõnumit (nt. ratsanik pealtvaates, näha on hobuse vari) 
Kolmepunktivalgus — klassikaline kolmepunkti skeem: 
Peavalgus — toob välja objekti või sündmuse. Anonüümsuse puhul tagant valgus, tekib siluett. 
Täitevalgus — täidab varju jäänud alasid, nõrgem valgus. Võib olla loomulik valgus või laualamp. 
Kontravalgus — tagant valgus, eraldab esineja taustast, tekib kolmemõõtmelisus.  
Kõige halvemal juhul on esineja seina vastas, see liimib ta enda külge, sulandub taustaga. 
Riivav valgus — toob esinejas esile mingeid elemente 
Peegeldi  — võib kasutada täitevalguse asemel. (nt. telemajas valge penoplast, tihti kasutatakse 
päiksepaistelisel  päeval) 
Valgustemperatuuri mõõdetakse kelvinites.  
Eri  valgusallikad tekitavad eri temperatuuriga valgust: 
Mida väiksem valgusallikas seda  punasem  valgus. (nt. Päiksevalgus on sinine, küünal  punane) 
Päevavalguse temp. sõltub oludest - aastaaeg , valguse suund, päikese kõrgus, pilved. 
Päike on kõige tugevam valgusallikas.  
Kaamera tuleb seada keskkonnale vastavale reziimile (nt. 5600K kui on päevavalgus, 3200K kui on 
hõõglamp jne) 
Valgusbalansiga (ing. White Balance) — saab õigeks sättida kõik muud värvid ruumis. (Valge 
paber suunata kaamera poole - see tuvastab valge tooni igas kindlas ruumis) 
Lamevalgus — esineja hästi valgustatud, aga kahemõõtmeline. 
———————————————————- 
Videopildi  tasandid  
Mimeetiline tasand (nt. looduskaamera): 
• Materjali ei toimetata 
•  Vahendaja  ei sekku 
• Must materjal 
• Ehe kujutis maailmast 
• Ei moodusta lugu 
Diegeetiline tasand: 
• Jutustav 
• Pildimontaaž 
• Plaanide kombineerimine, et moodustuks lugu 
Sünteetiline tasand (tekstiribad, taustamuusika, illustratsioonid , nähtav montaažikoht): 
• Lisatud elemendid 
• Neid pole päriselt seal maailmas olemas 
Lõikekohtade nähtamatuse printsiip — lõikekohad ei tohi olla tajutavad, see rikub loo 
jutustamise 
Osutamisvahendid — seos sõnade ja pildi vahel, osutamisvajadus 
Pildiliim — pilt ja tekst täiendavad üksteist, ehk tekst on liimitud pildi külge. 
———————————————————- 
Vaateviisid: 
• Omnipresentne — kõikenägev vaateviis 
• Turvalisest vaatepunktist ei taju, et keegi on kaamera taga 
• Ilma sekkumiseta — lahtub, kui inimesed hakkavad kaameraga suhtlema (nt. teevad nägusid, 
esinevad vms) 
• Kõige objektiivsem 
Osalise  vaatepunkt — Sündmuse vaatamine võimalikult lähedalt. (nt. läbi koera silmade, millegi 
tegemise protsess vms) 
Sündmuse sisene — kaamera inimese küljes, pardakaamera  (nt. tõestamaks midagi) 
Sündmuse loomine: 
• Sündmus, mis sõltub üksnes vahendusviisist, mitte kulgemisest. 
• Läätsedega loodud 
• Seadmetega loodud 
• Digitaalsed efektid  
Piltidele või asjadele, mida ei saa enam näidata, saab anda sünteetiliste vahenditega 
dünaamika.  
Üles ja alla vaatepunkt: 
• Kaamera jäljendab osalise indeksvektorit (üksteise poole  vaatavad tegelased = indeksvektorid 
saavad kokku) 
• Indeksvektor on tugevam & dominantsem, kui näidata näpuga 
• Tugevad indeksvektorid pildis köidavad vaatajat  (nt. tahetakse teada, mille poole näpuga näidati) 
Ülessevaatamise  prestiiž : 
• Asetsevad kõrgemal ja filmitakse alt üles (nt. õpetajad, kuningad, kohtunikud) 
• Näidatakse võimu (võib näidata võimu intensiivsemana) 
• Kaamera näitab osalise kaalu. 
• Eri tegelaste hierarhia. 
Dramaatiline asümeetria: 
• Tähtsaim objekt peab olema prominentsemal positsioonil 
•  Vertikaalsed ja horisontaalsed kompositsioonid 
• Kallutatud horisont  
• Sügavuse ekstreemsus (dramaatilisust süvendab pildi sügavus) 
Avastatuks saamine — tegevus on suunatud vaatajale.  Tunneme , et meid on “avastatud”, 
interaktiivne strateegia. (nt. snaiper sihib kaadrisse) 
Subjektiivne kaamera — tajume inimest kaamera taga, kaamera on asetatud näiteks õlale või enda 
ette. 
Objektiivne kaamera — me ei taju inimest, kes  filmib . 
Kaadrisuhete muutmine: 
• Raami  lõikamine , visuaalne väli. (nt. lõigatakse pildist mingid omadused, inimest näidatakse 
osaliselt) 
• Maskihaldus ehk loomulik maskimine — pildiväljas on miski oluline, esile tuuakse pildisiseste 
horisontaalidega jne.  
• Mitteloomulik maskimine — digitaalselt lisatud raamid (nt. mustad kolmnurgad piiravad 
pildivälja)  
1.
Esmane liikumine — liigub objekt kaamera ees, loomulik liikumine. 
2.
Teisane liikumine — kaamera liikumine, objekt ise on paigal. Pole tegelikkuses esinev 
liikumine, on manipulatsioon, looja sekkumine. 
3.
Kolmandane  liikumine — Sünteetilised, pildis endas toimuvad liikumised, efektid, 
üleminekuliikumine 
Sündmuse jälitamine — üks loomulikumaid ja vähem sekkuvamaid kaamera  liikumisi .  
Sündmuse avaldamine — sündmuse  avanemine  pildis, sageli tähenduslike detailide kaudu (nt. 
“siin on lava ja siin on publik” - tuuakse välja erinevad detailid ilma lõigeteta ehk sujuvalt ) 
Maastiku avaldamine — ei mahu ühte kaadrisse (nt. panoraam, zoom) 
Sündmussuhete loomine — näiliselt erinevate sündmuste sidumine, detailide näitamine 
Zapruderi fenomen - juhuslik inimene, kellel oli juhuslikult kaamera, filmis juhuslikult  Kennedy  
tapmist ehk juhuslikult mingi erilise sündmuse kaadrisse püüdmine.  
———————————————————- 
Süntees — korraldamise ja kombineerimise kunst 
Episoodi kujundamine: 
Vahetiitrid tummfilmis — dialoogi ja selgituse vahendamiseks 
Kulešovi efekt — Vastandusel põhinev süntees: 
• Tegevusühikud 
• Filmimisühikud 
• Plaanid 
• Valik 
• Järjestamine 
• Seosed 
• Kombineerimine 
Plaanid on montaaži objektiks 
Plaanikompleksid → montaaž ( Sergei  Eisenstein) 
• Näitame sündmusi ja mitte piltide rida. 
• Plaanivahetus olgu nähtamatu. 
• Monteeritavus 
Telgjas  järjepidevus  — ühe ja sama sündmuse kaht järjestikust  momenti  
Liikumispõhine järjepidevus — esimeses plaanis omistatakse liikumisele; määratletakse suund ja 
kiirus 
Teopõhine järjepidavus 
Pilgupõhine järjepidavus — esimeses plaanis miski, mis osutab 
Algselt lõigati filmilinti käsitsi: 
• Lineaarne — mehaaniline  montaaž, kõik tuleb teha järjest, parandada pole võimalik 
• Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada 
Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: 
• Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec 
•  Signaal  → taust →  kaja  
• Kaja on raske eemaldada, kerge lisada 
———————————————————- 
Visuaalne narratiiv: 
Narratiiv — suhestumine ( luuakse  seoste kimp) 
Narratus — jutustamine 
Narratiiv on kultuuriline  artefakt : 
• Narratiiv peab olemas olema — me konstrueerime midagi ehk ehitame  
• Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne 
• Tekst selle esitus kirjapandud kujul 
• Loo esituse vaatepunkt 
• Konkreetne jutustaja - abstraktne  jutustaja 
• Ei ole fikseeritud narratiivi - narratiivi ei saa kehtestada 
• Narratiiv on diskursiivne esitussüsteem 
Lugu + selle esitamine = NARRATIIV 
Artefakt võib olla ka tegevus (nt. mäng virtuaalruumis) 
• Mimeetiline komponent  lugude  jutustamises — maailma näitamine 
•  Mimesis  — pigem näitamine kui  rääkimine  
• Loomulik heli ehk platsiheli - ehe / must materjal 
Diegeetiline — tekstiilm 
Loomulik vestlus — pildirida loomuliku heliga  
Mittediegeetiline: 
• Sünteetilised pildielemendid / pildisuhted 
• Lisatud heli 
• Taustatekst 
*ing k: mimesis, diegesis, synthesis * 
Plaanide liigitelu: 
AVAPLAAN: 
1. Vaatajale üldtingimuste tutvustamiseks 
2. Vaataja haaramiseks 
3. Vihjete  andmiseks  loo arengu kohta 
Induktsioon  — detailidelt üldplaanile 
Deduktsioon — üldplaanilt detailidele