b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed c) Kompleksmeetodid: eesmärkide süsteem (puu) meetod, stsenaariumide, süsteemanalüüs, siht (kompleks) programm-meetod. 2. DETERMINEERITUD LIHTANALÜÜSI MEETODID Otsevõrdlused Teatud näitaja või tema tegurite, samuti ka nende dünaamika kasvuprotsentide võrdlemine, mida väljendab vastavate näitajate erinevuse koefitsient: K=yi/yj, kus yi on vastava näitaja tase antud objektil või subjektil, yj on sama näitaja võrreldaval objektil (ettevõte, tegevusala või regiooni keskmine, maksimum, etalon jms) või subjektil (töötaja, töötajate kogum). NB! Näitajad/tegurid peavad olema võrreldavad. Vastavate näitajate vahe on 'y yi y j Absoluutsed variatsiooninäitajad x individuaalne absoluutne hälve x standardhälve x variatsiooniamplituud x suhtelised variatsiooninäitajad
rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb kolmeks osaks: Võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu; võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks, võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus kui ka teovõime. Teatud juhtudel puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Näiteks Saksa riik oli pärast 1945. aastat küll edasi rahvusvahelise õiguse subjekt, kuid ta oli liitlaste valitsemise tõttu teovõime. (Kristi Land 2010) Rahvusvahelisteks õigussubjektideks on riik; rahvusvahelised organisatsioonid ( nt Euroopa Ühendus, ÜRO); Püha Tool ja Vatikani riik; Malta Ordu; Punase Risti Rahvusvaheline
firma ainus töötaja. Perekonnaettevõtted, väikefirmad- omanik on üldjuhiks. On suurfirmasid, kus on palju töötajaid.enamasti on ka mitu omanikku. Ettevõtluse vormiks on siis aktsiaselts või osaühing. Firma loojad pakuvad aktsiaid või osakuid müüa isikutele, jes ettevötet rahastada soovivad. Ettevõtluses osalevad ka riik ja omavalitsused. Linna või valla vara vöid hölmata maad, aga ka hooneid ja teenuseid. mida kujutavad endast konkurents- võitlus, kus mitmel subjektil on üks eesmärk ja püütakse saavutada eelisjärjekorda. monopol kellegi ainuõigus toetada kaupa või pakkuda teenust, ettevötte vöi vötete ühendus. dumping- kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentsist ja laiendada turgu. iseloomusta tööandja ja töövõtja suhteid- Tarbimine: iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid ning tarbimise mõju keskkonnale (lk 90-91), mida kujutavad endast liising ja krediitkaart (lk 88-89)
ühiskonna üldhuvidele. Üldkohustuslikkuse aspektist iseloomustab õigusnorme kohustuslikkus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine. Formaalse määratletuse aspektist iseloomustavad õigusnorme loogilise struktuuri ning erilise normikeele kasutamine. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: · Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse
5. Millistes teadvuse seisundites Ärkvelolek - tavaline seisund, milles ÕO10a võib inimene viibida? Kuidas neid terve inimene veedab enamuse oma . tuvastada? päevast. Uneseisund- magava inimese seisund Koomaseisund- teadvus on kadunud, subjektil puudub psüühiline kontakt ümbritsevaga, tomivad vaid elementaarsed organismi eluspüsimiseks vajalikud bioloogilised protsessid. Vegetatiivses seisund- aju reageerib spetsiifilistele sisenditele selektiivselt ja
- Föderatsioon ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised(föderatsiooni subjektid). Eri nimetused: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantoid jne. - Lepingulised föderatsioonid tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta nõusolekuta. - Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel "ülaltpoolt". Subjektil puudub suveräänsus ja konstitutsioon ja nende piire võib muuta liitriigi keskorganite aktidega. - Konföderatsioon Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja
konsentratsioon on mahule ja hinnale, arengusiht kõigile toodetele. Turu orientatsiooni puhul on tähtis klientide tundmine, totaalkokkuhoid ja kasum on fookuses, rõhk on asetatud sihtrühmale. TURUNDUSE JUHTIMINE otsitakse uusi juhtimismeetodeid, eesmärgiks on panna kogu firma tegutsema ühes suunas, et rahuldada tarbija vajadusi, selle tulemuseks on tegutsemisskeemid, juhtnöörid ja taktika. TURUNDUSE SUBJEKTID igal subjektil on omas huvid, millest tulenevad turunduseesmärgid, subejktideks on tootja või teenindaja, tarbija, kes saab hüve, vahendajad, kes on hulgi- või jaemüüjad ning turundusspetsialistid. TURUNDUSE FUNKTSIOONID selleks on turu ja keskonna uurimine, tarbija uurimine, toodangu ja sortimendi planeerimine, müügi arendamine ja reklaam, hinna kujundamine, turunduse juhtimine, riski võtmine. TURUNDUSOSAKONDADE JUHTIMISSTRUKTUURID see nõuab hästi läbimõeldud personalipoliitikat
keskkonnas kohanemiseks. Intelligentsus ja semioos Hoffmeyer seletab, et tihti on märkamata jäetud võimalus loomade intelligentsust mõõta, jälgides looma võimeid kasutada semioosi oma eesmärgi poole püüdlemisel. Ta mainib, et üks oluline omadus, mida omavad pea kõik olendid, kes liiguvad, on propriotseptsioon – teadlikkus oma keha paikńemisest ning liikumisest. Maurice Merleau-Ponty arvates eelneb selline enese tajumine arenenumale mõttetegevusele, mille puhub tekib subjektil subjektiivne arvamus. Loomade intelligentsist aitab paremini aru saada ka teadmine, et ka nemad näevad mõnikord und. See annab mõista mingil määral kehalise ja vaimse tegevuse erisusest, kuid see pole niivõrd arenenud, kui inimestel. Kasutatud materjalid Hoffmeyer, J 2014. Biosemiootika Semiootika sõnastik
352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõiguse e. menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel) 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille
Juhendis on lahti seletatud notaritegevused: Notar peab tulenevalt RTRTS §-dest 29 ja 30 kehtestama kirjalikus vormis protseduurireeglid, mis sisaldab tegevusjuhendit hoolsusmeetmete kohaldamise, andmete kogumise ja säilimise kohta ja rahapesu andmebüroo teatamiskohtuse täitmine. Samuti on notar kohustatud tutvustama protseduurireegleid kõigile büroo töötajatele ning tagama koolituse selle kohta. Notar peab tulenevalt RSS § 4 kohaselt rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektil rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamise ja käsutamise piirama või keelama, nt laenu ja krediidi andmine, hoiuste välja maksmine, väärtpaberite avamine, ärisuhete alustamine. Järelvalvet notari poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse täitmise üle teostab Notarite Koda. Järelvalve juhised kinnitab Notarite Koja eestseisus kooskõlastades need Justiitsministeeriumiga.
teadma. Aktiivne in. on nagu küsija. Enamasti on ka vastus olemas. Me eeldame, et kui me suhtleme siis suheldes teiste inimestega me saame vastused küsimustele, mille mõjul olukorra määramatus meie jaoks väheneb. Infomatsiooni mõiste seotud -tuntud ja tundmatu objekt. Siin on teatud tõenäosus,kus info hulka mõõdetakse tõenäosusega. Nt mingi tekst" ah,ma tean seda, ma oled seda juba lugenud. Informatsioon tekib alati subjektil. Me ei saa öelda, et raamatukogu on täis infot. See on täis võimalust infot saada, kui me seda loeme. Kui ei, on need lihtsalt esemed. Tavaliselt kahtlustatakse inimesi, kel on palju raamatuid, kas ta neid kõiki ka lugenud on. Pigem tehakse mingit järeldus nende omaniku kohta. Me lahendame küsimusi ja vastame endale- sellega me saame informatsiooni. Selleks, et olla edukas tegutseja inimene on pidevalt huvitatud infomatsiooni piisavusest. nt. Ebameeldiv olukod olla täiesti uues rollis
perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Need moodustavad õiguslauseid. Õiguslaused on sellised laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta ehk pidamislaused. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu,
Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Selline käitumis reegel peab vastama 3 küsimusele: Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk subjektilt nõutav käitumine Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel Õigusnormi võime kujutada järgmise tingivuslausena: Kui ... (hüpotees), siis.. (dispositsioon) – vastasel juhul ... (sanktsioon). Õigusliku reguleerimise meetodeid on põhimõtteliselt 2: Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)
Kui ei õnnestu antinoomiat lahendada, ei saa ühtki vasturääkivat normi kohaldada. NB! Spetsiaalnorm omab kehtivuseelist üldnormi ees ja uuem norm vanema ees (materiaalderogatsioon). 2 Kumulatiivkonkurents – juhul, kui tagajärjed erinevad, aga on lepitatavad. Kohaldatakse kõiki tagajärgi koos. 3 Nõudekonkurents – juhul, kui olukorrale kohalduvate teokoosseisude õiguslikud tagajärjed on identsed. Subjektil on võimaik valida nõuet, aga mitte tagajärge. Mitut nõuet identse tagajärjega ei saa esitada. 4 Alternatiivkonkurents – juhul, kui mitme olukorrale sobiva teokoosseisu õiguslikud tagajärjed erinevad, kuid annavad siiski sama (majandusliku või õigusliku) tulemuse. Ka siin on subjektil võimalus valida, millise normi alusel nõuet esitada. Mitut nõuet erineva tagajärjega ei saa esitada. Abiskeem: milles on küsimus (kaasusküsimus);
Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine,
hukkamõistu? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimeste ellu ning keelata neid toimimast nii, nagu nad soovivad, või sundida neid tegutsema oma soovide vastu? 2. „Negatiivne vabadus“ tähendab … Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. N-vabadus avaldub vastuses küsimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele või isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?” Miks “negatiivne”? … sest vabadus eeldab millegi puudumist (takistuste, piirangute, sekkumise) 3. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi. Mõned (suur juht, riik, kirik, hõim, rass) on targemad, ratsionaalsemad ja teavad mis on sulle ja riigile hea. Nad väidavad, et “tegelikult” tahab inimene X-i
väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus, mis annab õiguse langetada iseseisvaid
•Modelleerimine- abstraheeritud nägemus asjast, millel on samad tunnused, mis päris asjalgi. •Ekstrapoleerimine- olemasolevate faktide, protsesside pinnalt tuleviku etteaimamine. (Juristile väga oluline omadus, valdavad vaid vähesed) 6. Mis on probleem? Teaduses selline küsimus, mille lahendamiseks pole piisavalt teadmisi. Probleemi kui sellist ei saa lahendada, küll aga on võimalik parandada probleemi erinevaid põhjuseid. Probleem on tunnetatud vastuolu, mille suhtes on subjektil aktiivne hoiak. Kuidas erinevaid protsesse ja nähtusi probleemina käsitleda? Uurides ja võrreldes seda, kuidas probleem on ajapikku tekkinud, milline oli olukord vanasti ja on hetkel, saame toimunud muutuste põhjal teada, miks on midagi muutunud ja mida me oleme selleks teinud. Kuidas probleemi karakteristikute kaudu avada? Vaadata probleemi mitmest erinevast vaatepunktist, iseloomustada tema omadusi võimalikult laialdaselt, kusjuures ühtegi tegurit ei tohi pidada vähetähtsaks.
Teiste rahvuste puhul on see aga erinev, näiteks võib tuua belglased, prantslased, itaallased ja sveitslased, kelle emotsiooni prototüüp on rõõm, türklaste kõige rohkem esile tulev emotsioon on armastus, jaapanlastel, Indoneesia ja Surinami elanikel ja hirm hollandlastel. Huvitav on see, et soomlased peavad eestlastega sarnaselt tüüpilisimaks emotsiooniks viha. Vihal on mõnel juhul ka positiivne kategooria. Seda peetakse kasulikuks, kuna viha võib aidata subjektil liikuda oma püstitatud eesmärgi poole, ennast kehtestada, seada õiglus jalule. Ühesõnaga võib viha anda teotahet. Kui viha (vihastamine) on lühiajaline nähtus, on ta vastandiks rõõmule. Kui viha on aga kestvam protsess ehk vihkamine, siis on ta vaste armastus. 2.5. Töökus ja vihameel on omavahel seotud? Tüüpilist eestlast iseloomustavaks jooneks peab tüüpiline eestlane töökust, seesama tüüpiline eestlane peab kõige tüüpilisemaks emotsiooniks viha
kopeerimises), levitamises, avalikus esitamises, üldsusele edastamises jne. Selline kasutamine on otseselt seotud autori õigustega. Iga autorile kuuluv õigus väljendab teose praktilise kasutamise teatud viisi. Tuleb silmas pidada, et alljärgnev käsitlus ei sõltu sellest, kellele kuuluvad autoriõigused teosele: kas autorile endale või tema õigusjärglasele (tööandjale, filmi produtsendile, riigile või pärijale). Kõigil juhtudel on õigustatud subjektil samad võimalused oma õiguste kasutamiseks. Teose ja selle pinnal tekkivate õiguste kasutamise võib autoriõiguse seaduse (AutÕS § 46 ja 47) kohaselt toimuda järgmiselt 1) autor annab üle ehk loovutab oma varalised õigused. Sellisel juhul autorile endale varalisi õigusi ei jää. Uus õiguste omaja muutub varaliste õiguste ainuomajaks. Sisuliselt on tegemist varaliste õiguste müügiga, kuid juriidiliselt ei ole tegemist müügilepinguga. Isiklikke õigusi loovutada ei saa
föderatsioone ja konstitutsioonilisi föderatsioone. Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riikide moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Šveits, Araabia Ühendemiraadid). Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ‘’ülaltpoolt’’. (Brasiilia, India, Pakistan) Sellise föderatsiooni subjektil ei ole ka vormiliselt suveräänsust, enamasti puudub tal ka konstitutsioon. Enamik tänapäeval säilinud föderatsioone on kujunenud või loodud territoriaalsel põhimõttel, seejuures ei ole silmas peetud rahvuslikke aspekte. (-Enamik rahvuslik-territoriaalsel põhimõttel loodud sots.föderatsioonid lagunesid kohe peale keskvõimu nõrgenemist.) Konföderatsioon. Konföderatsioon, erinevalt föderatsioonist kui liitriigist, kujutab endast riikide liitu.
terves inimeses kulgevat normaalset protsessi haiguslikust seisundist ehk pataloogilisest afektist. Kahjuks on termini ,,füsioloogiline afekt" laiemalt omaks võetud tülgendus ebatöpne ja isegi desorienteeriv, sest selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised (solvumine, hirm, viha, õudus). Seepärast oleks õigem vaadeldavat afekti nimetada psühholoogiliseks. Erinevalt pataloogilise afekti seisundist, kus subjektil puudub võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, psühholoogilise afekti seisundis see võime säilib, kuid on osaline ehk piiratud. Piiratus tuleneb afekti alljärgnevalt vaadeldavatest omadustest. Tuntud psühholoog Sergei Rubinstein on väitnud, et afekt kutsub esile teadlikule ja tehtelisele kontrollile mittealuva pinge mahalaadimise tegevuses, kus afektiseisundis inimesest teod justkui paiskuvad välja, mitte ta ei reguleeri neid.
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III
tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb järgmisteks võimeteks: a) võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduse kaudu; b) võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks; c) võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus- kui teovõime. Teatud juhtudel puudub subjektil aga, kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjektiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime. Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine tekkepõhjustest lähtuvalt
2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida 3) sisaldab nii tervisekogemusi kui hetke heaolu tunde ja määrab inimese elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil;
rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb järgmisteks võimeteks: a) võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduse kaudu; b) võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks; c) võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus-kui teovõime. Teatud juhtude puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjetiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime. Tekkepõhjustest lähtuvalt saab rahvusvahelise õiguse subjektid jaotada:
probleemidega. Moraali subjekt Subjekt on tunnetuse või praktilise tegevuse kandja, teostaja. Inimene moraali subjektina tegutseb teadlikult ja vastutab oma tegevuse tagajärgede eest. Vastutus eeldab, et inimene teadvustab oma tegevuse tagajärgi ja tal on valida vähemalt kahe tegevusviisi vahel. Moraali subjektile on omane: · arenenud mina-teadvus, · käitumise ja väärtuste suhteline püsivus, · oma tegevuse tagajärgede teadvustamine, Moraali subjektil on kindel arusaam heast ja kurjast. Moraali subjektiks ei saa olla (ei vastuta oma tegude eest): väike laps, vaimuhaige, täiskasvanud inimene, kes ei teadvusta oma tegude tagajärgi, inimene, kellel ei ole teist käitumisvõimalust. Moraali iseloomulikud jooned Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraali iseloomulikud jooned: · Moraal on normatiivne ettekirjutatav Lad
lähedaste vastu. Oht, vägivald ja solvamine peab olema reaalne, mitte ainult subjekti kujutluses. Tuleb aga märkida, et siin tuleb sisse väga selge väärtuseline aspekt, mis sõltub kultuurist (Allahi solvamine, õe seksuaalne vabameelsus) Ekspertiisi seisukohalt pakuvad huvi kolm erinevat afekti tüüpi: 1. Klassikaline füsioloogiline afekt koosneb kolmest üksteisele järgnevast faasist, mis tekivad tavaliselt reaktsioonina kannatanu tegevusele. Esimese faasi tunnusteks on subjektil tekkinud konfliktsest situatsioonist väljapääsmatuse tunne. Selles põrkuvad teravalt subjekti huvid ja ootused ning situatsioooni poolt esitatavad nõuded. Tekib terav pingeseisund, inimene peab sellest kuidagi väljuma, mingil moel käituma, kuid olukord näib väljapääsmatu. Olukord on tavaliselt ootamatu, mis suurendab afektogeensust. Kui subjekt teab varem afektogeense situatsiooni tekkimise võimalusi, on selleks ette valmistunud ja võimalikud
Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 104 - 105. 14 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 43. 7 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Õigusnorm peab vajaliku toime reguleerimiseks määrama: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise ( ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni).16 Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme osa: 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.17
aktiivne ja passiivne valimisõigus), üksiku õigused ühisolemisele(nt riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks), vabadusõigused(demokraatlikes konstitutsioonides sätestatud põhiõigused) . 1. Mida tähendab juriidiline kohustus? Selgita! Juriidiline kohustus on õigussuhte kohustatud poolele objektiivsest õigusest tulenev temale kuuluv ja vajalik käitumine. Juriidiline kohustus lasub kohustatud subjektil, garanteerides kellelegi teisele subjektiivset õigust. Juriidiline kohustus tuleneb samuti objektiivsest õigusest, ja on mõeldud subjektiivse õiguse realiseerimiseks. Nii peab ka seadusandja objektiivse õiguse loomes, kirja pannes sümpaatseid subjektiivseid õiguseid, mõtlema, kes garanteerib selle subjektiivse õiguse. Lõppastmes peab selle subjektiivse õiguse garanteerima ka riik ise. 1. Mida tähendab õiguse subjekt? Selgita!
1) prognoosimise ja planeerimise funktsioon 2) täitmise funktsioon (organisatoorne) 3) kontroll Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib haldusõiguses, -menetluses ja -korralduses. Oluliseks nõudeks on lihtsus ja arusaadavus. Demograafia - lihtkodanik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad huviteooria subordinatsiooni teooria subjekti teooria Haldusõiguse reguleerimise eripärasused seisnevad: 1) haldussuhtele on omane käsu olemasolu ja kohustatud subjektil on kohustus seda täita Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid 1) õigusriigi printsiip (võimude lahususe eksisteerimine, õigusnormi täpne kujundamine, õiguskindlus (kord vastuvõetud kord jääks kehtima, taandkuupäevaga koormaga ülesandeid ei tohi kehtestada) 2) sotsiaalriigi printsiibi järgimine (riik ei tohi kodanikku hätta jätta) 3) demokraatia printsiip (kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas)
Kasutatakse analüüsimisel, prognoosimisel, plaanimisel koos rakendustega. 2. DETERMINEERITUD ANALÜÜSI MEETODID 2.1. Determineeritud lihtanalüüs Otsevõrdlused Teatud näitaja või tema tegurite, samuti ka nende dünaamika kasvuprotsentide võrdlemine, mida väljendab yi vastavate näitajate erinevuse koefitsient: K , kus yi on vastava näitaja tase antud objektil või subjektil, y j on yj sama näitaja võrreldaval objektil (ettevõte, tegevusala või regiooni keskmine, maksimum, etalon jms) või subjektil (töötaja, töötajate kogum). NB! Näitajad/tegurid peavad olema võrreldavad. Vastavate näitajate vahe on 'y y i y j Absoluutsed variatsiooninäitajad: x individuaalne absoluutne hälve d i yi y kus y on vastava näitaja keskmine objektide kogumis.
kindlapiirilisena, on ühtlasi tõene. Ja mis on tõene, see ka ühtlasi on olemas. "mõtlemine", "mina olen" ei tähenda, et mul on keha, vaid tähendab seda, et mõtlemisel on iseendast oma alus. Mõtlemine on midagi iseseisvat, mis millestki muust ei sõltu seega igasugune tunnetus ja teadmine on võimalik vaid eneseteadvuse tõttu ja tingimusel. SUBJEKT ------------- OBJEKT Teadvus = suhe, suunatus, intentsionaalsus ENESE-TEADVUS kui teadvuse suunatus teadvusele endale: subjektil tekib eneseteadvus. Igasuguse tunnetus eelduseks on ENESETUNNETUS / ENESETEADVUS. ERISTUMINE: res cogitans ja res extensa DESCARTES'I ratsionalism tähtsad TEADMISED Kahtlus kõik on kaheldav, lähtuma peab eeltingimustevabast mõtlemisest. Mõistuse ja jõu piire ei tunnistatud . Vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistust kõigist eksimustest vabastada = täielik kahtlus. Tahtis olla täiesti kahtlusetu, kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine = Descates'i eesmärk
Seega kui seadust muudetakse. Kehtib uus ja keegi ei saa jaurata selle vastu. 3) Kehtib ka üle põhiseaduse. Normi rakendatamist liigitatakse: 1. Adressaadi järgi 2. Territooriumi järgi 3. Ajalise kehtivsue järgi 4. Objekti alusel Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: See on ka ühtlasi õigusuhtes toimimise viis. Tuleb eksamile. 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. H-D-S= kui - siis - vastasel juhul. Teema 2. Riik ja õigus 1. Riigi tunnused - riigil on territoorium, rahvas, valitsus ja teiste riikide tunnustus riigina. Viimane on kirjutamata reegel. 2. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus - Eestis on
viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). Näiteid: 1. Kui hääled jagunevad võrdselt, eluline fakt (hüpotees) otsustab esimehe hääl. õiguslik tagajärg (dispositsioon) 2. Teise inimese tapmise eest eluline fakt (hüpotees/dispositsioon) karistatakse 6-15-aastase vangistusega Õiguslik tagajärg (sanktsioon) 4. Õigus on: üldkohustuslike käitumisreeglite ehk õigusnormide kogum;
3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 19. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele: 1.Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. (HÜPOTEES – määrab aja, koha ja subjekti) 2.Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine) (DISPOSITSIOON – näitab kuidas peab käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul) 3.Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel (SANKTSIOON – mõjutusvahend, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramisel hüpoteesi tingimustes) 20. Õigusnormide liigid. 1) Subjekti järgi – kes normi on kehtestanud (SEADUSE NORMID – parlamendis vastu
2.1.1 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuht: Kasutaja identifitseerimine Primaarne kasutaja: Klient, tellimuse vastuvõtja, autojuht (edaspidi subjekt). Osapooled ja nende huvid: - Klient, tellimuse vastuvõtja, autojuht: soovivad siseneda süsteemi ja teha tegevusi neile antud volituste piires. Käivitatav sündmus: Subjekt soovib süsteemi siseneda. Eeltingimused: Subjekt on süsteemis kasutajaks registreeritud. Järeltingimused: On tehtud kindlaks, kas subjektil on õigus süsteemi siseneda või mitte. Subjekt on autentitud ja talle on antud võimalus kasutada süsteemi nendele antud volituse piires. Stsenaarium (tüüpiline sündmuste järjestus): 1. Subjekt soovib siseneda süsteemi. 2. Süsteem palub subjektil ennast identifitseerida. 3. Subjekt identifitseerib ennast (sisestades kasutajanime, parooli). 4. Süsteem kontrollib, kas esitatud volitustõendiga (antud juhul parooliga) subjekti andmed on süsteemis olemas või mitte (OP1.1). 5
kohtud pea jagamatult ainsad õiguse ametlikud tõlgendajad, kontinentaalses õigussüsteemis võib olla aga üsna palju institutsioone, kellel on samuti see ametlik õigus (vt. eelmine paragrahv). 31. Õiguserikkumise mõiste, selle tunnused ja liigid: Õigusrikkumine - õigussuhte subjekti selline käitumine, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajarg. Tunnused: 1) Subjektil peab olema õigus- ja vastav teovõime. Kui pole õigussubjektsust, pole õigusrikkumist. 2) Õiguserikkumine peab olema tegevuse või tegevusetuse vormis. Peab olema reaalne sündmus, tegu. 3) Käitumise akt peab olema vastupidine õigusnormis sätestatuga. 4) Nõutav kahjuliku tagajärje saabumine. 5) Peab olema tuvastatud põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. 6) Peab olema seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine.
õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab, kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse
9. Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus tekib inimese teisel eluaastal. Näiteks kontrollitakse, kas subjekt seostab peegelpilti või fotot endaga. 10. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest
kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). Näiteid: 1. Kui hääled jagunevad võrdselt, eluline fakt (hüpotees) otsustab esimehe hääl. õiguslik tagajärg (dispositsioon) 2. Teise inimese tapmise eest eluline fakt (hüpotees/dispositsioon) karistatakse 6-15-aastase vangistusega Õiguslik tagajärg (sanktsioon) 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus
mis kirjeldab) Käitumise määratletuse järgi eristatakse: Absoluutselt määratletud dispositsioon- konkreetne, annab täpselt hooldeõigused ja kohustused Suhteliselt määratletud dispositsioon- mitte konkreetne, on valik1 või teine, võimaldab seadusandja kehtestatud üldistes raamides oma kohustusi täpsustada Alternatiivne dispositsioon võimaldab subjektil valida kahe või enama käitumise vahel. Käitumise õigusliku iseloomu järgi eristatakse: Imperatiivne dispositsioon- kohustuslik täitmiseks, Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. Kohustus ja keeld on imperatiivne Dispositiivne dispositsioon- mitte kohustuslik, annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused
andmekogumise olukorras * Kuidas kaitsta kurjategija, vägivallatseja, pedofiili jne huvisid uurimuses? Põhimõte on selles, et iga inimese huvides on olla ühiskonna täisväärtuslik liige, seega ka kurjategija huvides on leida seadusekuuleka toimetulekut ning loobuda kuritegevusest. Kui uurimuse käigus õnnestub tal endal mõista seda, see on hea tulemus. Kuid see ei tähenda, et uurija ülesanne oleks teda hinnata. Uurija tekitab võimalust subjektil endal mõista oma olukorda. 9 Suhted uurija ja teise osalejate vahel Iga uurimus on sotsiaalne interaktsioon ja uurija on selle aktiivne osaleja Uurija peab olema teadlik sellest, mida ta teeb ja vastutada tagajärgede eest Uurija peab vahet tegema enda ja uurimuse teiste osalejate vaadete vahel, austada nende arvamust Selgelt eristama oma ja informandi arvamust ja tõlgendusi Fookuses peab olema osaleja tõlgendus ja tähendussüsteem (emic)
Vastavas lauseskeemis näitab hüpotees õigusnormi kehtivuse tingimusi, dispositsioon vajaliku käitumist ning sisaldab subjekti õiguseid ja kohustusi, sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele. Esiteks peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. Teiseks peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile ning kolmandaks, milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Õigusnormi ülesanne kontinentaalses õigussüsteemis on anda küllaldaselt kättesaadavad, üldised ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt 18
Eelarve kitsendus kõik eelarved on piiratud, ka riigil. Majandussubjekt peab maksimeerima oma kasu eelarve piirides. Majandussubjektide rahalised võimalused (eelarve) on (vähemalt lühiajaliselt) fikseeritud suurusega (ka aeg ja info valdamine). Ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalse ressursi kuluga. Optimaalsusprintsiip kuna ressursside nappus ei võimalda eesmärki täiel määral saavutada, siis on ratsionaalselt käituval subjektil valida kahe alternatiivse võimaluse vahel: · püüda jõuda eesmärgile võimalikult lähedale; · saavutada eesmärgi aktsepteeritav tase võimalikult vähese ressursikuluga. Alternative (ing. k) ükskõik mis variant. Alternatiiv (eesti k.) variandid, mis välistavad üksteist. Kui eesmärgi saavutamisel on võimalik kaks alternatiivi ja pole võimalik öelda, milline nendest on parem. Need variandid pannakse pingeritta. Pingerea alusel valitakse enda arvates parima
viisil probleem lahendada. Õigusnormide liigid õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine
(valitseja tahe), zanrireeglid. Politiikafiloofias: ,,puutumatuse ala". Kui palju vabadust võib/peab riik inimesele andma? Millisel alusel võib riik sekkuda indiviidide ellu? Mil määral on indiviidil võimalus vabalt toimida? 2. ,,Negatiivne vabadus" tähendab ... Negatiivne vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumiste) puudumine. Oled vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. Küsimus: Millises ulatuses tuleks subjektil võimaldada teha seda, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta. 3. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi. Positiivne vabadus on enese-valitsemine, autonoomia. Oled vaba, kui käitud ,,tõelise" mina järgi. Mõned (riik, kirik) on targemad ja teavad mis on sulle ja riigile hea. ..Nad väidavad, et ,,tegelikult" tahab inimene X-i. Kui sa seda ei taha, siis tahad midagi sellist, mis ei kuulu su tõelisse loomusesse. .."Tegelikult" tahad sa õppida
struktuuris ja juurdepääsu ühiskondlikele ressurssidele. See ei ole seisund, iive), surma põhjused, imikusuremuskordaja, haigestumuskordaja, füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks. Tervise mõju vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vaegurlus, riskitegurite esinemissagedus, enesehinnang tervisele. majandusele Eestis 2006 Hea tervis mõjutab majanduslikku produktiivsust vahendeid eesmärgi saavutamiseks. Rahvatervis (public health)
eesmärki. Milliseid vahendeid kasutatakse tekstisisesteks ja -välisteks viideteks? Seda funktsiooni võivad täita näiteks asesõnad (tema, see), määrav artikkel või selle asendaja (see, too) nende abil on võimalik viidata tekstis eespool teadaantule või tekstiväliselt eeldatavale. (Nt: Savisaare arvamusartiklist (2000): ,,Tänaseks on linnavolikogu saadikute enamikule selge, et sellel subjektil ei ole teadmisi, oskusi ega tahet midagi õppida." Väljendit ,,see subjekt" kasutatakse viitamiseks Jüri Mõisale, kellest on artiklis enne juttu olnud; ühtlasi kannab see keelend halvustavat väljenduslikku väärtust.) C. Teksti struktuurid 9. Milliseid interaktsiooni konventsioone ehk suhtlustavasid kasutatakse? Kuidas toimub kõnevoorude vahetus? Kas mõni osaleja kontrollib teiste
omavalitsuse üksused. §3 Subjektiivne õigus inimeste vaheline tahteline suhe. Õigusnorm kehtestab üldise iseloomuga käitumisreegli ning se üldine käiumise reegel hakkab mõjutama konkreetse isiku käitumist sellest ajast kui leiab asetmingi õigusnormi hüpoteesis sisalduv asjaolu või siis mingi tingimus. Selliseks on näiteks lepingu sõlmimne, või laenu võtmine, või teisele isikule kahju tekitamine. Sellest hetkest peale tekib subjektil kas õigus teatud viisil käituda või hoopiski kohustus teatud viisil käituda. Sel juhul tekib alati õigusuhte subjekte omavahel siduv subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Need tekkivad subjektiivsed õigused ja jur. Kohustused koos moodustavadki õigussuhte juriidilise sisu. Subjektiivne õigus tekib alati konkreetse õigusnormi alusel. Selle õigusnormiga riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja tagab selle käitumise oma autoriteediga,
annaabi.ee 
