Turunduse abimaterjal (4)

Turunduse kordamine
Turundus – tarbijate vajaduste rahuldamine ja tulutoov lahendamine, arvestab kliendi ja turu vajadustega, tänapäeva turundusideeks on muutuda tootekesksest organisatsioonist turu- ja kliendikeskseks. Turunduse protsess toimub müratingimustes.
McCarthy 4 p-d – ettevõttes kaardistatakse täpselt ära toode, see tagab üheseltmõistmise.
PRODUCT – e. toode, näitab ära, milline on toode, tema kvaliteet, omadused ja iseärasused, pakkumine, sortiment , milliseid lisandeid koos tootega pakutakse, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse, instruktsioonid ja garantiid.
PRICE – e. hind on rahasumma , mille tarbija peab maksma toote omandamiseks, milline peab olema hinnaskaala, alghind, millised võivad olla hinnasoodustused, millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse.
PLACE – e. turg , on müügikoht, firma tegevus tarbijale toote kättesaadavaks tegemiseks, milliseid vahendeid kasutatakse selleks, milliste kanalite kaudu toode tarbijani jõuab, kus asuvad müügipunktid, millist transporti kastatakse, ladustamine, kaubavarude kontrollimine.
PROMOTION – e. turunduskommunikatsion, vajalik müügi tõhustamiseks, antakse sihtturule teada toote positiivsetest omadustest ja veendakse tarbijat toodet ostma, selleks kasutatakse reklaami, isiklikku müüki, tähtis on millist toodet, millises kanalis reklaamida.
P5 & P6
PROFILE – e. ettevõte stiil/nimi, mõnes mõttes sama tähtis kui toode ise, ettevõtte nimi annab tootele garantii , väikeettevõttes annab isik garantii, suures isikud nii suurt rolli ei mängi.
PERSON – e. isik, sõnumks on see, mida teie kliendile ütlete, hind sõltub teie läbirääkimisvõimatest.
USP – unikaalne müügiargument, mis eristab toodet teistest toodetest, selle sab luua tarbija teadvuses.
SMP – toode võib olla oma kategoorias, kas esimene või ainus, sel juhul võivad toote esmapilgul nõrgana näivad kohad muutuda müügiargumendiks, kui neid osatakse õigesti esitada.
TURUNDUSE ARENGU PÕHIETAPID – 19. saj. Algas litsa tootmise periood, mille käigus oli põhiline kaupade müümine, sellele järgnes tootmisperiood, mille puhul peamine tähelepanu oli suunatud tootmisele, püüti masstootmise abil vähendada tootmiskulusid, müügiperioodil hakati masstootmise asemel massmüümisega tegelema, ilmusid iseteenindus ja supermarketid. 50-ndatel oli osakonnaperiood, mille jooksul sai selgeks, et mida paremini rahuldatakse vajadusi, seda surem kasum on. 1980-ndatel mindi üle hinnavälisele konkurentsile, suurenes tarbijate nõudlikkus, sellele perioodile järgnes globaliseerumine, küllastumine tuntud brändidest.
TURUNDUSE ARENG EESTIS – 1989 algas julgete otsuste aeg, toimus kiire ja kaootiline kasv, 1996 toimus stabiliseerumine ja ostujõu kasv, millele järgnes 98/99 tagasilöök ning 2000 hakati otsima uusi lahendusi.
MIKROTURUNDUS – on suunatud tarbija vajaduste ettenägemisele ja nende vajaduste juhtimisele tootjalt tarbijale.
MAKROTURUNDUS – ühiskondlik protsess, mis suunab kaubad ja teenused tootjalt tarbijani, tasakaalustades nõudmise ja pakkumise ning saavutades ühiskondlikud eesmärgid.
MÜÜGI JA TURUNDUSE ERINEVUSED – müügi puhul on oluline toote tundmine , konsentratsioon on mahule ja hinnale, arengusiht kõigile toodetele . Turu orientatsiooni puhul on tähtis klientide tundmine, totaalkokkuhoid ja kasum on fookuses, rõhk on asetatud sihtrühmale.
TURUNDUSE JUHTIMINE – otsitakse uusi juhtimismeetodeid, eesmärgiks on panna kogu firma tegutsema ühes suunas, et rahuldada tarbija vajadusi, selle tulemuseks on tegutsemisskeemid, juhtnöörid ja taktika .
TURUNDUSE SUBJEKTID – igal subjektil on omas huvid, millest tulenevad turunduseesmärgid, subejktideks on tootja või teenindaja, tarbija, kes saab hüve, vahendajad, kes on hulgi- või jaemüüjad ning turundusspetsialistid.
TURUNDUSE FUNKTSIOONID – selleks on turu ja keskonna uurimine , tarbija uurimine, toodangu ja sortimendi planeerimine , müügi arendamine ja reklaam , hinna kujundamine, turunduse juhtimine, riski võtmine.
TURUNDUSOSAKONDADE JUHTIMISSTRUKTUURID – see nõuab hästi läbimõeldud personalipoliitikat. Funktsionaalse turundusosakonna puhul on igal valdkonnal oma juht, kes allub tippjuhile. Turukeskses organistasioonis on jaotatud müügitegevus geograafiliste territooriumite vahel. Tootekesksest juhtimisstruktuuri kasutatakse siis kui toodang on väga erinev ja tarbijakeskses jaotatakse müügipersonal erinevate tarbijate vahel.
KONKURENTIDE JÄLGIMINE – see võib olla, kas strateegiline või operatiivne. Strateegilise puhul jälgitakse konkurendi äriideed, turuprofiili, sihtrühma, käivet, kasumit ja rahavoogusid, laoseisu, hinnapoliitikat, tehnoloogiaid ja tootmisprotsesse. Operatiivse jälgimise puhul vaadatakse aga hoopis tänast kliendiregistrit, allahindlusi, müügivahendeid, reklaamikampaaniaid, ametikohtade mehitamist jm. käesoleval hetkel, saadud informatsiooni kasutatakse lühiajaliseks tegutsemiseks.
SWOT ANALÜÜS – turunduslikus swotis tuuakse ära firma tugevad ja nõrgad küljed, mis kuuluvad sisemisse revisjoni ning võimalused ja ohud, mis kuuluvad välisesse revisjoni. SWOT analüüs aitab säilitada konkurentsipositsiooni, parandada finantsolukorda, tõsta tootlikkust, teenindustaset, parandada suhteid töötajatega, klientidega, tarnijatega ja vahendajatega.
TURU MÄÄRATLEMINE – sellega piiritletakse turg selgelt ära, ei tohi olla liiga lai ega ka liiga kitsas definatsioon , liiga laia definatsiooni puhul annab see halva turundusefekti, madala tasustavuse, liiga kitsas definatsioon kaotab aga võimalused.
TURU SEGMENTEERIMINE – turu segment on sarnaste vajadustega sihtrühm, kes regeerib samamoodi mingitele teatud turundusmeetmetele. Segementeerimine ongi tarbija määratlemine vastavalt nende vajadustele, tunnustele ja ostukäitumisele. Sihtturunduse käigus tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooted valmistatakse vastavalt neile sihtrühmadele. Segmenteerimine võimaldab määratleda konkurentsi ja turupotensiaali, mõista klientide vajadusi ja tarbimisstiili ning arendada efektiivsemat turukommunikatsiooni.
TOOTE/TURU MAATRIKS – selles on turutelje meelespeas kirjas tarbijate kategooriad, ostukäitumine, ettevõtte tüüp, tegevusharu ja demograafilised- ja sotsiaalmajanduslikud muutujad. Tootetelje meelespeas on kirjas tooted, sortimendi kombinatsioon, teenused, funktsionaallahendused ja teenused. On olemas viis alternatiivset sihtgrupi strateegiat: toote/turu konstntratsioon nt. toota valgeid kindaid arstidele, toodetele spetsialiseerumine nt. Toidukaubad, turule spetsialiseerumine nt. Õpikute turule spetsialiseerumine, selektiivne spetsialiseerumine ja täielik turu käitumine.
RISC – on rahvusvaheliselt ja laialt kasutatav metoodika, mille puhul on segementeerimise aluseks tarbijate vastuse 100-le indikaatorküsimusele, selle väljundiks on sotsiaal-kulturiline väärtusruum, kus vastajad paigutuvad kolme telje suhtes.
KATSETAJAD – aktiivsed interneti-tarbijad, huvideks on muusikaprogrammid ja tehnikasaated, vaatavad tulevikku optimistlikult, ostu- ja tarbijakäitumine on emotsionaalne, on aktiivsed shoppajad, tarbimine on nende jaoks elustiil, hinnast nad end mõjutada ei lase, nendel on soov ise midagi uut järele proovida, olulist tähendust kannavad nende jaoks kaubamärgid.
MATERIALISTID – meediakanalitest jälgivad raadiot ja telerit, tulevikku vaatavad võrdlemisi ebakindlalt, shoppamisega ei tegele nagu katsetajad, see on nende jaoks asine tegevus, kaubamärgid ei oma olulist rolli, nende jaoks on uut asja ostes tähtis, mis kasu nad sellest saavad.
VASTUTUSTUNDJAD – enamasti vanemad inimesed, passiivsemad interneti kasutajad, vaatavad arvamussaateid, kultuuriprogramme ja dokumentaalsaateid. Tulevikku vaatavad murelikult, arvavad , et nende elatustase võib langeda, nende jaoks on oluline toote informatsioon, nad on kaalutlevad, võrdlevad hindu, otsuste tegemisel toetuvad eksperdi arvamusele, tahavad teada, mis toode/teenus hea on.
SÄILITAJAD – jälgivad telerit ja raadiot, huvitatud kultuuriprogramidest, tulevikult ei oota muudatusi ei paremuse ega halvemuse poole, nad on mõõdukad tarbijad, hindavad juba äraproovitut, on väga lojaalsed tarbijad, eelistavad tarbida kodumaiste tootjate toodangut.
TOOTE/TEENUSE POSITSIONEERIMINE posisioon on toote/teenuse positsioon tarbija teadvuses võrreldes konkurentidega, positsioneerimine on toote/teenuse asendi loomine tarbijate teadvuses võistlevate analoogide suhtes, selleks kasutatakse kolme strateegiat, milledeks on olemasoleva positisooni tugevdamine, ümberpositsioneerimine ja uute positsioonide hõivamine. Üldisteks alusteks on ainulaadsus, püsivus, olulisus. Ülesandeks on otsida segmente , mis on konkuretidel jäänud märkamata, valida lööv toote nimi, teadvustada toodet turule jõuliselt ja kiiresti, lihtsustada turundussõnumit.