Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse eksamiküsimused 352-370 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus?
  • Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte?
  • Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel?
  • Mis on legaaldefinitsioon?
  • Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine?
  • Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia?
  • Mida oodatakse juristilt?
  • Kuidas lahendatakse kaasuseid?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne?
  • Millised on tarbija põhiõigused?
  • Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused?
352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõiguse e. menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli.
353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele:
  • Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine.
  • Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile .
  • Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel)
    354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis?
    355. Mis on legaaldefinitsioon ? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames.
    356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents ; alternatiivne
    konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne- kuhjuv
    357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja
    tõlgendamiskriteeriumid? grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. Süstemaatilisel tõlgendamisel võetakse mõistete tähenduse kindlakstegemisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes . Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad , parlamendiarutelude stenogrammid). Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit.
    358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on
    ehtsad , näivad ja väärtuslüngad? Lünk on elujuhtumi lahendamiseks vajaliku õigusnormi puudumine. Lünkade täitmist nimetatakse
    vahel ka õiguse edasiarendamiseks või kohtulikuks õigusloomeks. Ehtsad lüngaga on tegemist siis, kui üks situatsioon, mis seadusandja
    selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult
    seda ei ole. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid
    faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Elulised asjaolud ei esine
    siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Näiv lünk ei ole tegelikult seaduse lünk ja seega ei tohi õiguse rakendaja seda ka ületama asuda – kui lünka ei ole, siis ei saa seda ka
    ületada. Väärtuslüngaga on tegemist siis, kui seadusandja on sõnastanud sätte liiga abstraktselt ,
    nii, et õigus rakendajal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama olukord, et
    seda õiguslikku tähendust omavaks pidada. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja
    on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks, kuid määratlemata õigusmõiste
    kasutamine ei tähenda veel väärtuslünka (vt määratlemata õigusmõiste rakendamine). Lünkade
    ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes
    saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil.
    359. Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia? Õiguse analoogia seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldisi põhimõtteid.
    360. Mida oodatakse juristilt? Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik,kes aitab vastata õigusküsimustele jms.
    361. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga
    küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja
    ekspert-stiilis arvamusel? Kuidas lahendada kaasust- Esmalt tutvu teo asjaoludega, eeldusel , et kõik asjaolud on tõendatud ning loobu igasugustest fantaseeringutest ja erinevate variantide pakkumisest. Seejärel asu kaasust süsteemselt lahendama ja vormistamisel lähtu skeemist:
    1. Õigushüve:
    2. Väide:
    3. Süüteokoosseis:
    • Objektiivne koosseis (formaalne või materiaalne):
    • Subjektiivne koosseis:
    4. Õigusvastasus:
    5. Süü (ka keelueksimus ):
    6. Järeldus/vastus:
    362. Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töötaja,
    kes asus tööle suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tööandjalt kahe kuu
    jooksul tööle asumise päevast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega
    kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu
    sõlmimise ja tingimuste kohta, kui töötaja soovib saada kirjalikku
    töölepingut? Mida saab ja peaks töötaja tegema oma eesmärgi
    saavutamiseks? Töölepingu seadus
    363. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures
    riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks , hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid , raskeveokimaks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
    Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
    364. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis.
    365. Kes on tarbija? füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks
    366. Millised on tarbija põhiõigused? Tarbija põhiõigused on:
    1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
    2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
    3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks;
    4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
    5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral;
    6) nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.
    367. Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused? Kauba ja teenuse pakkumisel ja müümisel tarbijale peab müüja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on selleks kohustatud:
    1) tagama kauba ja teenuse vastavuse käesoleva seaduse paragrahv 6 nõuetele;
    2) andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms. kohta;
    3) täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid;
    4) kinni pidama seadusega ettenähtud korras kehtestatud või kooskõlastatud hindadest ning mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu;
    5) tagama müüdava kauba või teenuse vastavuse tarbija poolt valitud näidisele või tarbijaga kauba või teenuse kohta sõlmitud lepingule;
    6) kinni pidama lepingu tähtaegadest ja muudest lepingutingimustest;
    7) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse;
    8) kinni pidama tootja poolt antud garantiidest, kui need ei ole tsiviilseadustega kehtestatutest väiksemad, muudel juhtudel tagama garantiid tsiviilseadustes ettenähtud korras;
    9) andma tarbijale garantiiga kauba või teenuse eest tasumisel müümise kuupäevaga dokumendi, muu kauba või teenuse puhul väljastama sellise dokumendi tarbija soovil;
    10) vedama suuremõõtmelise või raske tagastamisele, ümbervahetamisele või remontimisele kuuluva garantiiga kauba sihtkohta ja tarbijale tagasi oma kulul või hüvitama tarbijale vastavad kulutused;
    11) tarbija soovil esitama talle teenuse eelarve;
    12) tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna
    368. Mis on maks? Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud.
    369. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures
    riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
    Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
    370. Mida tähendab töölepingu seaduse eelnõule seatud eesmärk
    reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele
    heaoluriigi põhimõttest tulenev piisav turvalisus? Andke hinnang, kas see
    eesmärk on saavutatud. Põhjendage oma hinnangut .
  • Õiguse eksamiküsimused 352-370 #1 Õiguse eksamiküsimused 352-370 #2 Õiguse eksamiküsimused 352-370 #3 Õiguse eksamiküsimused 352-370 #4
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor glect Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused
    24
    docx

    Eesti maksusüsteem, maksumaksja õigused ja kohustused

    SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud

    Maksud
    Majandus- ja ettevõtluskeskkonna tundmine
    8
    docx

    Majandus- ja ettevõtluskeskkonna tundmine

    Arvestustöö Majandus- ja ettevõtluskeskkonna tundmine 1. Tutvuge järgmiste allikatega, tooge igast allikast välja vähemalt üks Teie jaoks oluline majandus/ettevõtlusalane teadmine, mida omandasite: Ettevõtluse alused Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud var

    Majandus
    EESTI MAKSUSÜSTEEM
    7
    doc

    EESTI MAKSUSÜSTEEM

    EESTI MAKSUSÜSTEEM SISUKORD EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................... 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 a. Tulumaks.......................................................................................................4 1.2 Sotsiaalmaks...............................................................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest.............................................................. 6 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest..........................

    Maksundus
    Maksud
    3
    doc

    Maksud

    Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · ma

    Ühiskonnaõpetus
    Eesti maksusüsteem
    7
    doc

    Eesti maksusüsteem

    Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti maksud............................................................................................................................... 4 Eesti riigi kehtestatud maksud................................................................................................ 4 Kohalikud maksud............................................................................................................

    Majandus
    9
    odt

    Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aasta

    Maksundus
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    67
    pdf

    Õiguse Alused kordamisküsimused

    õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. 12. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Õigus on: käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, väjlendab riig tahet, üldkohususlik normide kogum, täitmist tagatakse riigisunnijõuga. 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogolist ja loomuõguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 14

    Õigus alused
    Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine
    8
    doc

    Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine.

    Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud ma

    Ettevõtlus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun