Teadustöö alused eksamiküsimused (0)

TEADUSTÖÖ ALUSED
Kordamisküsimused
Sügis 2014
1.Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused?
Induktsioon - loogilise üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine
Deduktsioon - loogilise üksiku v. erilise tuletamine üldisest, järeldamine konkreetse üksikjuhu kohta üldise põhjal
2. Milline on teadusliku tunnetuse koht tunnetusteede süsteemis ning millised on selle eelised ja puudused?
Teaduslik tunnetus võimaldab teadmisi mõõta ning tagada nende kindluse ja usaldusväärsuse.
Teaduslik tunnetus on täpne, õige, töökindel.
Puuduseks on see, et teaduslik meetod ei suuda mõõta ilu, ei suuda ületada materiaalsuse piire . Teadusliku meetodi abil saab hinnata vaid mõõdetavaid asju (materiaalseid asju).
Ei ole kõige olulisemat meetodit, oluline on ühtsus erinevate tunnetusteede vahel.
3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad?
Saientism - teaduse pidamine tunnetuse kõrgeimaks vormiks ja ühiskonna arengu peamiseks teguriks
Fideism - filos õpetus, mis seab usu teadmistest kõrgemale v. püüab religiooni seisukohti teadusetaoliselt põhjendada
4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide
paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest?
Mida rohkem vaatepunkte, seda kompleksem käsitlus .
Näiteks ettevõtet võime vaadelda majanduslikus aspektis: palju tal on raha ja muid ressursse, palju toodangut annab. Majandusliku problemaatika vastassuunal on aga sotsiaalne problemaatika ning rahuldav on ainult sotsiaalmajanduslik otsus ja mitte üks või teine.
Kui meil on vaja kokku leppida mingis kokkusaamises, siis lepime kokku nii aja kui ka koha, seega teeme otsuse aeg-ruumis.
Võibolla on kokkusaamisel vaja midagi teha, mis nõuab mingisugust tehnikat , kuid tehnika on kasutatav juhul, kui on olemas energia.
Tehnoloogia teine külg on ökoloogia . Ökoloogiline kriis on tehnoloogia kontrollimatu kasutamine. Ei tohiks kasutada tehnoloogiat, mis rikub ökoloogia.
Õigus ja poliitika on ühe asja kaks otsa: selleks, et luua õigusakte, tuleb minna poliitikasse.
Kultuur ja ideoloogia: kultuur on stabiliseeriv tegur, ideoloogia on labiliseeriv tegur.
Ka see loetelu ei ole kaugeltki lõplik: näiteks teadmised – usk. Kui teil on teadmised, kuid ei ole usku, siis ei hakata asjaga tegelema, kui on usk kuid puuduvad teadmised, siis ei tule ka midagi korralikku välja.
Selline käsitlemine ongi komplektsus, mida rohkem on arvestatud aspekte , seda selgem on ülevaade.
5. Palun selgitage 5-astmelist loogilist jada erinevate nähtuste ja protsesside käsitlemiseks.
•Süntees- hulgast elementidest terviku kokkupanemine;
•Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista;
•Klassifitseerimine- liigitamine.
• Modelleerimine - abstraheeritud nägemus asjast , millel on samad tunnused, mis päris asjalgi.
• Ekstrapoleerimine - olemasolevate faktide, protsesside pinnalt tuleviku etteaimamine. (Juristile väga oluline omadus, valdavad vaid vähesed)
6. Mis on probleem? Teaduses selline küsimus, mille lahendamiseks pole piisavalt teadmisi. Probleemi kui sellist ei saa lahendada, küll aga on võimalik parandada probleemi erinevaid põhjuseid.
Probleem on tunnetatud vastuolu, mille suhtes on subjektil aktiivne hoiak.
Kuidas erinevaid protsesse ja nähtusi probleemina käsitleda? Uurides ja võrreldes seda, kuidas probleem on ajapikku tekkinud, milline oli olukord vanasti ja on hetkel, saame toimunud muutuste põhjal teada, miks on midagi muutunud ja mida me oleme selleks teinud.
Kuidas probleemi karakteristikute kaudu avada? Vaadata probleemi mitmest erinevast vaatepunktist, iseloomustada tema omadusi võimalikult laialdaselt, kusjuures ühtegi tegurit ei tohi pidada vähetähtsaks.
Kuidas leida probleemile lahendusi? Tooge näiteid. Tuleb püstitada eesmärk, milleni soovitakse jõuda. Selleks, et eesmärki täita, ei tule tegeleda mitte probleemi, vaid protsessidega, millest probleem sõltub ning mida meil tuleb teha selleks, et neid protsesse esile kutsuda.
Analüüsides võimalikke variante , kuidas parandada probleemi põhjuseid. Tagajärjed sõltuvad põhjustest, seega kui vaadata üle põhjuseid ja neid korrastada, saab muuta ka tagajärgi.
7. Mis on analüüs ja mis on süntees?
Analüüs – (alg)osadeks lahutav uurimine
Süntees - (alg)osade ühendamine, nendest terviku koostamine
8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon?
Induktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse üksikult üldisele.
Deduktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse üldiselt üksikule
Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad ?
Teooria peab olema kontrollitud teadusliku meetodiga.
Rangelt võttes ei saa induktiivse meetodiga jõuda kindla tõeni, see on ainult tõenäosus.
Deduktiivset arutlust kasutades - kui peab paika eeldus, peab paika ka järeldus.
9. Mis on teooria? Hüpotees , mis on leidnud kinnitust. Teadmiste, kogemuste ja praktika loogiline üldistus . Teooria all mõistetakse süstemaatilist ehk sisemiselt kooskõlalist seoste kogumit, kus teatud asjaoludele antakse hinnang või selgitus .
Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Õiguse tõlgendamise teooria
Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? õiguse teooria, õiguse tõlgendamise teooria
10. Mis on metodoloogia ? Õpetus tegutsemise printsiipide kohta. Õpetus, mille kohaselt tegutsemine peab olema allutatud printsiipidele.
Mida kujutavad endast metodoloogilised printsiibid ?
Miks need on vajalikud?
Metodoloogilised printsiibid kujutavad endast metodoloogia kõige tähtsamaid seadus/tõekspidamisi
•objekti ja aine märkamiseks,
•uurimistulemuste taha nägemiseks,
•seoste-sõltuvuste mõtestamiseks, st nende tähenduse avastamiseks,
•uurimistulemuste rakendusala avardamiseks
11. Mis on meetod? Kindel, äraproovitud tee või viis kindla eesmärgini jõudmiseks. Vahend, mille kaudu on võimalik jõuda süstemaatilise teadmiseni.
Millised olulisi meetodeid peaks valdama uurimistöö kirjutamiseks ja juristitöös üldiselt? Katse läbiviimine , eksperiment, vaatlus . Õiguse tõlgendamise meetod ( normist arusaamine)
Näiteks on diplomitöö jaoks vaja osata kahte liiki meetodeid: ühed võimaldavad koguda algandmeid ja teised analüüsida statistilist materjali. Algandmete kogumise meetodid on küsitlus, ankeet , eksperiment. Et saada fakte, on vaja mingisuguste teooriate raames osata interpreteerida saadud algandmeid.
12. Milles seisnevad peamised empiirilised meetodid ja kuidas neid rakendada? ( Prof Talis Bachmanni teksti alusel) katsete, vaatluste läbiviimine
Katse e eksperiment on olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid (teatud muutujaid) ja sihipäraselt neid faktoreid muutes kontrollida inimese reageeringut toimunud muutustele.
Katse võib olla kas loomulik või laboratoorne.
Vaatlus jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast . Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks , kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel.
Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi.
Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele – sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse uuesti rakendatuna.
13. Mis on klassifitseerimine ning milles seisnevad selle peamised reeglid?
Klassifitseerimine on asjade, nähtuste või protsesside kategoriseerimine .
Reeglid:

• Klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu hulga
  
• Peab olema rajatud ühel alusel, mis ei tohi muutuda
  
• Klassifitseeritavad elemendid ei tohi kattuda
  
• Eristavaks tunnuseks mingiks klassifikatsioonis ei tohi olla tunnus, mis oleks klassifikatsiooni kõikidel elementidel
  

14. Kuidas viia läbi uuringut ? Millised on selle peamised etapid?
Uuringu läbiviimiseks on vaja:

• koguda informatsiooni empiiriliste vaatluste kaudu ja statistilise andmete analüüsimise kaudu, peab tagama täieliku informeerituse
  
• Projekteerida struktuure, protsesse, süsteeme
  
• Konsulteerida ja olla avatud täiendustele ja ettepanekutele
  
• Et oleks sidustus, mille objektis on protsessid
  

Millistele küsimustele tuleb teoreetilisest ja töökorralduslikust seisukohast erilist tähelepanu pöörata?
info täielikkus, konsulteerimine teistega ja info vastuvõtlikkus
15. Millised on akadeemilise teksti iseloomulikud tunnused?

• Lineaarsus – kõik teksti osad on teineteisega seotud
  
• Komplektsus – kõnekeelest oluliselt mitmekülgsem, selgem, täpsem
  
• Formaalsus – eesmärk on argumendi esitamine
  
• Objektiivsus – nägemus kuidas asjad tegelikult on, tõe taotlus arutluses
  
• Otsekohesus
  
• Argumendi esitamine, orienteeritus probleemi lahendamisel
  
• Vastutuse printsiip – usaldusväärsus
  
• Kõik teksti osad peavad moodustama süsteemi, ei tohi olla vasturääkivusi
  

16. Millistele nõuetele peavad vastama Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas vormistatud
kirjalikud uurimistööd ?

• Kompetentne
  
• Ühiskondlik vastutus – töö on kirjutatud ühiskondlikuks hüveks, oluline teema ühiskonna jaoks
  
• Kohusetundlikkus
  
• Hoolikus
  

Jaan Sootak’i raamat „Üliõpilastööde vormistamise juhend“
17. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ?
Tsiteerimine – täht- täheline väljavõte tekstist, mis peab vastama originaalile mitte ainult sõnastuse, ortograafia ja kirjavahemärkide, vaid ka rõhutuste poolest.
Refereerimine – on teise teose või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine.
18. Mis on eetika ? See filosoofia osa, mis tegeleb küsimustega moraalist.
Millised on peamised teadustöö eetika printsiibid?

• Austus isikute vastu – vastajate informeeritus, ei tohi manipuleerida vastajatega
  
• Filosoofia – tõe mõistmine, asjadest rääkimine nii nagu nad on
  
• Aus tõetaotlus – enese taandamine , pürgimine tõe poole
  
• Hoidumine kahjutekitamisest – väljavaadete hinnang riski võtmisele
  

19. Millised on peamised akadeemilise väärkäitumise vormid ja milles need seisnevad?

• Fabritseerimine – väära v eksitava teabe esitamine
  
• Plagiarism – loomevargus
  
• Iseenese plagieerimine – omaenda tööde uuesti avaldamine teises kontekstis
  
• Eetiliste standardite eiramine seoses inim- ja loomakatsetega
  
• Varjunime all avaldamine
  
• Allikate põhjendamatu varjamine
  
• Konfidentsiaalsusnõude rikkumine
  
• Teksti autorina selliste isikute nimetamine, kes ei ole tegelikult töös osalenud
  
• Teiste tööde vargus ja avaldamine oma nime all
  

20. Millised on peamised andmebaasid , kust leida õigusteaduslikuks uurimiseks vajalikku informatsiooni?
Riigiteataja
Eur-lex
Riigikohus nc.ee
PS + kommenteeritud väljaanne
Euroopa inimõiguste konvensioon
Rahvusvaheline kohus
Ut-lib.ee
21. Mis on süsteem ning mis süsteemne käsitlus ?
Süsteem on mingi tervik, milles on osad ning nende osade vahel on seosed.
Süsteemseks käsitlusviisiks nimetatakse sellist käsitlusviisi, mille korral käsitletavaid valdkond vaadeldakse süsteemidena. Süsteemse käsitluse rakendusviisid on erakordselt laiad , sest süsteeme võime leida igast eluvaldkonnast.
22. Millised on peamised süsteemse käsitluse printsiibid?
Esiteks printsiibid, mis on seotud süsteemse käsitluse alustega – printsiibid, mis on seotud süsteemide loomise, rakendamise ja uurimisega.
1) Määratletuse printsiip: kõike, mida käsitletakse, tuleb võimalikult täpselt määratleda;
2) Määratlemise piiratuse printsiip: määratlustes sisalduvaid või nendega muul viisil seotud asju ei saa lõputult järjest edasi määratleda;
3) Liiasuse printsiip: olulisemate mõistete määratlusi, tulemuste sõnastusi, illustreerivate näidete kirjeldusi jms on otstarbekas esitada sobivates kohtades uuesti, kasutades vajaduse korral mitmesuguseid formuleeringuid, esitusvorme, rõhuasetusi jne;
4) Süsteemsuse printsiip: kõike, mis on võimalik, tuleks käsitleda süsteemselt, so täpselt loetledes, millised on vaadeldavad elemendid ja millised on nende elementide vahelised seosed;
5) Tegelikkuse arvestamise printsiip: iga käsitleva valdkonna puhul peab võimalikult täpselt arvesse võtma meist mitteolenevaid asju, tingimusi, kitsendusi jms;
6) Mittetäielikkuse printsiip: ei ole võimalik kõike arvesse võtta, kõike määratleda, kõike põhjendada;
7) Universaalsuse ja efektiivsuse printsiip: mida universaalsem, seda vähem efektiivne; mida efektiivsem, seda vähem universaalne;
8) Mitte- eeskirjastatavuse printsiip: leidub niisuguseid ülesandeid ja probleeme, millel põhimõtteliselt puuduvad lahenduseeskirjad, lahendusalgoritmid jms;
9) Minimaalse vastuolulisuse printsiip: vastuolude hulk tuleb muuta minimaalseks;
10) Vastuolude vältimatuse printsiip: mida keerulisem on süsteem, seda suurema tõenäosusega esineb selles vastuolusid;
11) Vältimatu arengu printsiip: kõik meie ümber areneb, kõik võib igal järgmisel hetkel muutuda (või püsida muutumatuna);
12) Arenguvõimaluste paljususe printsiip: areng võib kulgeda mitmel viisil;
13) Ettemääramatuse printsiip: see, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav;
14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi;
15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda;
16) Vastasmõjude arvestamise printsiip: süsteeme, olekuid jms käsitledes tuleb silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele;
17) Põhjuslikkuse printsiip: asju, nähtusi, olukordi , protsesse jms käsitledes tuleb püüda selgeks teha, mis on põhjused ning millised on tagajärjed;
18) Sihtidest lähtumise printsiip: mis tahes tegevuse korral (informatsiooni hankimisest konkreetsete sammude astumiseni) tuleb alati lähtuda sellest, milline on oodatav tulemus;
19) Ressursside vajalikkuse printsiip: igasugune tegutsemine, sh mis tahes asja loomine, teatavas seisundis või tegevuses hoidmine nõuab vältimatult selleks vajalikke ressursse;
20) Ressursside piiratuse printsiip: mis tahes tegevuseks (mis tahes eesmärkide saavutamiseks) vajalike ressursside hulk on alati piiratud;
21) Võitluse vältimatuse printsiip: mis tahes ressursside hankimise ja omamise nimel toimub vältimatult võitlus;
22) Kaitsemehhanismide loomulikkuse printsiip: kaitsemehhanismide ehk kaitsesüsteemide loomine, olemasolu ja kasutamine on loomulik nähtus;
Teiseks kümme inimese käitumisega seotud printsiipi:
1) Maksimaalse arusaadavuse printsiip: see, mida te tahate, et inimene teeks, seda peab talle reaalsete võimaluste piires maksimaalselt arusaadav olema;
2) Maksimaalse põhjendatuse printsiip: kõike, mida soovite inimestele (sh iseendale ) esitada, tuleb reaalsete võimaluste piires püüda maksimaalselt põhjendada;
3) Omaksvõetavuse printsiip: kestvalt ning suuremat vaeva nähes ollakse nõus tegema niisuguseid asju ( näiteks teataval kindlal viisil tegutsema või teatavaid sihte taotlema), mis oma olemuselt on omased , omaks võetud või omaks võetavad;
4) Väärtustatuse printsiip: valdav osa inimestest soovib, et nende tegevus ja selle sihid oleksid väärtustatud;
5) Inimese jaoks olulise arvestamise printsiip: asju, mis inimese jaoks on erakordselt olulised, peab väga tõsiselt arvestama;
6) Tegeliku sobivuse printsiip: iga inimene tegelegu vaid niisuguste asjadega, millega ta tõesti sobib tegelema;
7) Isikuomaduste samalaadse jaotumis printsiip: kui selleks eraldi tööd ei tee, kujuneb ühiskonna igas isoleerimata osas enam-vähem samalaadne isikuomaduste jaotus;
9) Normi hilinemise printsiip: mida suurem on mingi inimkoosluse vorm, seda hiljem võtab ta omaks väiksemates kooslusvormides kehtestunud norme;
9) Inimest inimesena arvestamise printsiip: mis tahes süsteemi kuuluvat inimest ei tohi käsitleda ainult üksikute väljavalitud omaduste kogumina, vaid inimlikke (füüsilisi, füsioloogilisi , psüühilisi, intellektuaalseid, hingelisi jt) omadusi tuleb vaadelda unikaalse tervikuna ;
10) Enesekesksuse printsiip: inimese eesmärke ja tegevuste iseloomu mõjutavad kõige tugevamini niisugused tegurid, mis on kõige enam seotud inimese enese ja tema elu edasikandmiseks oluliste asjadega;
Kolmandaks süsteemid ja nendevahelised seosed. Hinnangute andmine, kontroll, analüüs ja kavandamine, millele tuginedes on vaadeldud süsteemset käsitlusviisi.