Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel (0)

Maila Rumessen JU148
Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel
Notari on avalik-õigusliku ameti kandja, kes on sõltumatu ametiisik ning kellele riik on andud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notar peab olema erapooletu ja usaldusväärne isik. Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus, pidades silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata. Ametikohustustega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu peab notar hoidma saladuses.
Tänapäeval on rahapesu ja terrorism seotud. Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise ja omandiõiguse saladuses hoidmine. Terrorismi saab aga määratleda, kui tegevust, millega kavatsetakse põhjustada surma või vigastusi tsiviilisikule, kes ei osale relvastatud konfliktis .

Rahapesu ajaloost

Rahapesu paigutatakse üldjuhul möödunud sajandisse, kuid peamised tegutsemis viisid pärinevad palju kaugematest aegadest. Maksusätted on need, mida võib pidada ajaloos määravaks teguriks , et peita „üleliigset“ vara. Peitmiseks oli kaks võimalust, kas näidata laekuvat intressi millegi muuna või üritada selle laekumist varjata. 20. sajandi esimeses pooles tekkis termin „rahapesu“ (inglise keeles money laundering). Rahapesu on suhteliselt uus õigusliku nähtusena. Summad , mis liiguvad rahvusvaheliselt on tohutult suured.
Rahapesemist võib jaotada kaheks: juhuslik ja ettekavatsetud professionaalne meetod. Juhuslik meetod on lihtne iga üks, kes on mitteprofessionaalne kurjategija paneb toime rahapesu: näiteks maksupettuse kaudu teenitud raha pesemine äia pangakonto kaudu. Ettekavatsetud professionaalne meetod on toime pandud proffide poolt, kus summad kündivad miljoniteni ning raha pestakse organiseeritud kuritegevuse poolt teenitud rahaga . Praegusel ajal ei ole enam rahapesu objektiks ainult sularaha , vaid ka kõik võimalikud kinnis- ja vallasvara ning väärtpaberid.
Raha „pesemise“ protsess ise on suhteliselt lihtne. Pesemise kaudu üritavad kurjategijad lihtsalt vara maskeerida ehk luua muljet, et nende jõukus ja vahendid pärinevad seaduslikest allikatest. Traditsiooniline rahapesuskeem on üldjuhul kolmeastmeline. See algab kuritegelikul teel saadud vahendite paigutamisega finantssüsteemi (inglise keeles placement), millele järgneb vahendite liikumine eri finantsasutuste vahel, et varjata nende vahendite päritolu (inglise keeles layering ). Lõpuks kaasatakse samad vahendid seaduslikku majandustegevusse (inglise keeles intergatsion).

Terrorismi ajaloost

Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Tänapäeva terrorismi allikaks loetakse Suurt Prantsuse revolutsiooni, kus kasutati oma ideede levitamiseks ja eesmärkide saavutamiseks terroristlikke meetodeid . Alates 20.ndast sajandist kaasnes aga kõige mastaapsem terroriajastu, kus hukati teisitimõtlemise eest miljoneid inimesi ja see tegevus hoidis kodanikke hirmul. Terrori kuritegudele juhitakse rohkem tähelepanu alates 2001. aastast, kuna 11.septembril toimus terrori rünnak Ameerika Ühendriikides, kelle tugeval survel on üha enam rõhku pandud ka terrorikuritegude rahastamise tõkestamisele.
Eesti õigusruumis on terrorism täpselt defineeritud: tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism.
Veel on olemas ka rahvusvaheline, sõjaline ja usuline terrorism, mis hõlmab endas rahvusvaheliste tagajärgedega intsidente. Rahvusvaheline terrorism on väga subjektiivne: keegi kes on ühe riigi arust terrorist, võib teise riigi jaoks olla vabastaja. Sõjalise terrorismiga üritatakse sõlmida rahu ning usulise terrorismiga seotud terrorirühmad tunnetavad ühiskonnas majanduslikku või poliitilist kriisi, mis võiks ohustada nende olemasolu.

Notari roll

Rahapesu ja terrorismi finantseerimine on teineteisega seotud tihedamalt kui kunagi varem. Üldjuhul on muud liiki kuritegevuse eesmärgiks rahaline kasu, kuid terrorismil rahalise kasu eesmärk puudub. Terrorismi finantseerimise puhul on pestav raha algusest peale mõeldud terrorismi toetamiseks ja seetõttu varaliste vahendite pesemine on põhieesmärk. Samuti võib finantseering juba põhineda seaduslikest allikatest, sest siis puudub igasugune kahtlus .
Rahapesu ja terrorismi finantseerimise ennetamiseks ning tõkestamiseks on välja töötatud õiguslike raamdokumente, standtardeid ja juhiseid. Ning nende regulatsioonide ja juhiste eesmärk on finantssüsteemi usaldusväärsuse, stabiilsuse kindlustamine ja nende kaitse. Ebaseaduslikul teel saadud raha legaliseerimiseks kasutatakse aga ka muid tegevusi, üks võimalus on ära kasutada elukutseid, mis on avatud mitmesugustele keerukatele tehingutele iseseisva nõustaja näol. Rahapesu vastu kaitsetu elukutse on näiteks kinnisvaramaaklerid, maksukonsultandid ja notarid, kes osalevad teatud tehingutes nõustajatena ja sageli kannavad ülisuurt vastutust.
Eestis on välja töötatud seadused: Notariaadiseadus ning Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Mis aitab notaril teatud olukorras välja tulla. Kui notar teeb ametitoiminguid ning tal tekib rahapesu või terrorismi rahastamis kahtlus, siis on tal õigus ametitoimingu tegemistest keelduda ning kohustus teavitada rahapesu andmebürood kõikidest kahtlastest ja ebaharilikest tehingutest. Teatamiskohustust ei kohaldata, kui notar hindab kliendi õiguslikku olukorda, esindab klienti kohtumenetluses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetluse lõppemist.
Kuidas siis notar kontrollib tehingu asjaolusid ? - Kui klient soovib ettevõtte, kinnisasja ja äriühingu müügilepingut sõlmida või usaldusfondi, sihtasutust, äriühingut asutada tuleb tal tavapäraste tsiviiltehingu vormistamisel anda vajalikke täpsemaid andmeid - info tehingu tingimuste, vara päritolu, finantseerimise ja tehingu tegeliku kasusaajate kohta ning vajadusel tuleb täita notaribüroos vastav ankeet. Notaril on õigus tehingu tõestamisest keelduda, kui klient ai anna asjakohast teavet. Tehingut tõestamisel eraisiku puhul tuvastab notar igakordselt kliendi või tema esindaja isiku. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt peab klient andma infot ka oma kutse- või tegevusala kohta ning vastama vajadustel täiendavatele küsimustele.
Tehingu tõestamise juriidilise isiku puhul tekib notaril küsimus, et juriidiline isik ei ole registreeritud Eesti äriregistrisse ega ka kuskile mittetulundusühingu või sihtasutuste registrisse , siis peab juriidiline isik informeerima notarit omandi struktuuri, tegevusalade ja tegelike kasusaajate kohta (selgituseks tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kelle kasuks tehing tehakse või kes omab üle 25% aktsiatest). Kui lepinguline kohustus täidetakse sularahas ükskõik missuguse kliendiga, siis peab arvestama, et notaril on kohustus teavitada rahapesu andmebürood igast tehingust, kus rahaline väärtus on üle 32 000 euro.
Notariaadiseaduse § 5 lg 2 alusel on koostatud juhend Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) ja Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSS) kohta. Juhendis on lahti seletatud notaritegevused: Notar peab tulenevalt RTRTS §-dest 29 ja 30 kehtestama kirjalikus vormis protseduurireeglid, mis sisaldab tegevusjuhendit hoolsusmeetmete kohaldamise, andmete kogumise ja säilimise kohta ja rahapesu andmebüroo teatamiskohtuse täitmine. Samuti on notar kohustatud tutvustama protseduurireegleid kõigile büroo töötajatele ning tagama koolituse selle kohta. Notar peab tulenevalt RSS § 4 kohaselt rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektil rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamise ja käsutamise piirama või keelama, nt laenu ja krediidi andmine, hoiuste välja maksmine , väärtpaberite avamine , ärisuhete alustamine. Järelvalvet notari poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse täitmise üle teostab Notarite Koda. Järelvalve juhised kinnitab Notarite Koja eestseisus kooskõlastades need Justiitsministeeriumiga.
Kõigest eelnevalt lähtudes saame järeldada, et notari amet on täiesti sõltumatu avalik-õiguslik elukutse. Tänapäeval ei ole notari töö lihtne, ta peab olema nii õigusnõustaja kui ka õigusliku tee välja pakkuja . Notarite töös võib juhtuda kõike, kuid tekib kahtlus ebaseaduslikule tegevusele, võib notar ametitoimingutest keelduda ning peab teavitama antud olukorraga tegelevat ametibürood.

Kasutatud kirjandus:

• Rahapesu kujunemisloost ja olemusest I. Tibar
  

http://juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2007/8/131547.SUM.php (5.11.2015)

• Rahapesu ja terrorismi finantseerimine I. Ulst
  

http://juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/7/60789.SUM.php (6.11.2015)

• Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist tutvustav infomaterjal
  

https://www.notar.ee/17762 (6.11.2015)

• Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise protseduurireeglite ning nende täitmise sisekontrolli eeskirja kehtestamise juhend
  

https://www.notar.ee/20058 (7.11.2015)

• Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus RT I 2008, 3, 21
  
• Notariaadiseadus RT I 2000, 104, 684
  
• Rahvusvahelise sanktsiooni seadus RT I 2010, 26, 129
  

5