Riigiaparaat (0)

Õigusõpetus II
Riigiaparaat
Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa , mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid.
Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element.
Riigiorganite tunnudes on:

• Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa
  
• Riigiorganil on riigivõimu volitused
  
• Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/valdkonna struktuuri üksustest
  
• Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras
  
• Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks
  
• Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks.
  
• Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust.
  

Riigiorganeid liigitatakse
Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus:

• Seadusandlikud riigiorganid ( parlament )
  
• Täitev-korraldavad riigiorganid ( ministeeriumid , valitsus, inspektsioonid jne)
  
• Kohtuorganid
  

Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud.
Kasutatakse ka nn nelikliigitust:

• Riigivõimu esindusorganid
  
• Riigipea
  
• Täidesaatva riigivõimu organid
  
• Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/ karistus asutused jne)
  

Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid:

• Valitavad – kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti)
  
• Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt.
  

Riigiorganeid liigitatakse ka võimuvolituste, pärituvuse või mittepärituvuse alusel. Sõltuvalt riigivõimu tekke alustest

• Konsditutsioonilised
  
• Mitte konstitusioonilised ehk teiste õigusaktide alusel
  

Riigiorganite süsteem Eesti vabariigis
Riik on juriidiline isik, kellel on oma vara. Ta tegutseb oma organite kaudu.
Parlament on riigiseadusandlik esindusorgan , mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikku eeskirju.
Parlament koosneb tavaliselt ühest või kahest kojast.
Föderatsioonides on enamasti kahekojaline parlament.
Althing, kõige vanem on Islandil.. sellest sai ülemaailmne kogunemine. MAAILMA VANIM PARLAMENT
Parlamendi kõigetähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures erinevate seaduste vastuvõtmise protseduur on erinevates riikides erinev.
Parlamendil on tähtis roll ka teiste riigiorganite komplekteerimisel, valimiste nimetamise või kinnitamise teel. Muuhulgas võib parlamendi pädevuses olla ka riigipea valimine.
Parlamendil on oluline roll ka valitsuse ametisse nimetamisel. Parlament võib esitada vaitsusele umbusalduse.
Riigi eelarve kinnitamine ja vastuvõtmine
Parlamendil on kontrolli funktsioon. Ta esitab ministritele arupärimisi.
Valdavas osas riikides iseloomustab parlamendi liikmete õiguslikku staatust nö vabamandaadi põhimõtte rakendamine. St et parlamendi liikmeid käsitletakse kogu rahva esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda.
Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga.
Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul. Erandiks on see, kui parlamendi liiga tabatakse kuriteo toimepanemisel. (§ 76).
Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62)
Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsust nimetatakse rinevates riikides erinevalt (ministrite nõukogu, ministrite kabinet jne)

• Portfelliga minister – ta on vastav ministeerium
  
• Portfellita minister – ei juhi ministeeriumi
  

Peaminister esindav valitsust ja juhib selel tegevust.
Valitsuse pädevuse kompetents on väga aliaulatuslik. Ta viib ellu riigi sise ja välis poliitikat, suunab ja kordineerib valitsus asutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist.
Valitsus ei anna välja seadusi, ta annab seaduse alusel täitmiseks määrusi ja korraldusi. Neid avaldatakse Riigi Teatajas (RT I seadused;RT II määrused (?) RT III riigikohtu lahendid)
Parlamentaarses vabariigis valitsus vajab parlamendi usaldust. Kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul, võidakse avaldada valitsusele umbusaldus , mille tegajärjel valitsus astub tagasi. Umbusaldust võib avaldada ka üksikule ministrile.
President on paljudes riikides riigipea nimetus ja riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametiisik . Nimetab ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja dipolmaate, sõlmib välisleppinguid jne
Riigipea pädevus on riigiti erinev.
Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale kogu täitev võim.
Parlamentaarses vabariigis võib riigipea täita peamiselt esindusfunktsiooni.
Eestis on presidendi pädevuses seaduste välja kuulutamine
Kohus
Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on konkreetne, st kohus vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud asju, st ta lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi.
Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Ehk kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse riigi suhtes. st mitte keegi ei tohi ennast seadusest kõrgemale asetada.
Eestis on kolme astmeline kohusüsteem:

• Maakohtud ja halduskohtud
  
• Ringkonnakohtud
  
• Riigikohus
  

Erikohtud on teatud liiku kohtuasjade läbivaatamiseks. Ja levinumateks erikohtuteks on halduskohtud. Halduskohtud on ka ainsad erikohtud Eestis, mis on moodustatud.
Osades riikides on erakorralised kohtud. Eestis on see keelatud.
Erakorralise dkohtud esinevad autoritaasre või sõjaväelise reziimi puhul.
Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt.
Muud riigiorganid
Nt: riigikontroll
Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivara kasutamise üle.
Õiguskantsler – teostab järelvalvet õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle. Õiguskantsel täidab ka Ombdudsmani funktsioone (õigusvahemehe funktsioone).
Eesti pank - emiteerib eesti raha ja korraldab raha ringlust.
Õiguse mõiste ja õiguse tekkimine
Riik ja õigus on omavahel rangelt seotud.
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
Õiguse tunnused:

• Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud
  
• Kehtestatud riigi poolt
  
• Selles väljendub riigi tahe
  
• Üldkohustuslikke normide kogum
  
• Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga
  

Riigi ja õiguse omavaheline suhe:

• Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu
  
• Õiguses väljendub riigi tahe
  
• Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks
  

Õiguse ja majanduse/poliitika seosed:
Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend.
Riik on poliitilise võimu organisatsioon .
Poliitika on hiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, mille osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Igus tekib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.
Õiguse seos majandusega:
Õigus on majandus epeegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud , litsentsid jne).
Õiguriigi tunnused:

• Võimude lahusus – seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid
  
• Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes.
  
• Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele
  
• Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine.
  
• Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellurakendamine/elluviimine, mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega.
  
• Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele.
  
• Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
  

Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid
Reguleerida – st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad.
Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist.
See võib toimuda kahel viisil:

• Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel.
  
• Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse.
  

Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse.
Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel , mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
Sotsiaalseid norme liigitatakse:

• Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted.
  
• Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega.
  
• Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid.
  
• Religioossed normid – usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
  
• Kombestiku ehk välise kultuuri normid – viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine).
  

Sotsiaalseid norme võib laias laastus jagada kahte rühma

• Õigusnormid
  
• Õigusvälised normid (tava, moraali, korporatsiooni, religiooni jne)
  

Õigusnormi mõiste ja liigid
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
...Ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet.
Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik.
Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet.
Õigusnorm annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused.
Õigusnorm on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt .
Õigusnormi loogiline struktuur
Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu.
Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi:

• Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus.
  
• Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi.
  
• Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul
  

Selline käitumis reegel peab vastama 3 küsimusele:

• Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile
  
• Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk subjektilt nõutav käitumine
  
• Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel
  

Õigusnormi võime kujutada järgmise tingivuslausena:
Kui ... (hüpotees), siis.. (dispositsioon) – vastasel juhul ... (sanktsioon).
Õigusliku reguleerimise meetodeid on põhimõtteliselt 2:

• Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)
  
• Autoritaarne meetod – selle puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud.
  

Õigus norme võib liigitada erinevate tunnuste alusel, subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse:

• Seaduse norme – riigikogus vastuvõetud seadustes ja neil on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes teiste õigusnormidega
  
• seaduse järgseid norme – sisalduvad seadusest madalamates õigusaktides ja nad on vastavalt madalama juriidilise jõuga.
  

Reguleerimis objektide objektide järgi liigitatakse õigus normid õigusharude järgi, ajalise kehtivuse järgi. Enamik õigusakte kehtestatakse nende ajalisi piire kindlaks määramata (need on reeglina alalise iseloomuga ja kaotavad oma kehtivuse, kui võetakse uus õigusakt vastu) Ajutised normid määratakse kindlate tähtaegadega.
Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu).
Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed.
Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme.
Catavalt regulatsiooni viisile võib õigusnorme liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks.