Ühiskond, riik ja õigus (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õiguse alused

5 VÄGA HEA

Ühiskond, riik ja õigus.

Lk 8-35

2.1 Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi põhimõisted

Lk 8-26

2.1.1. Riigi ja õiguse tekkimine. riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist. Avalik võim, rahvas ja territoorium riigi tunnustena. Riigi mõiste

Lk8-14
Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena:

Kogukondlikud vahendid – sugukonnas teostas võimu pealik (valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad.

Riik ja avalik võim – tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara omandada), millest arenes ajapikku lähikond, kellele hakati usaldama ka sugukonnasiseseid funktsioone, nt ka juhtimisfunktsioonide teostamist.
Riigi tekkimist iseloomustas:

Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine

Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel

Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas.
Uued, riigivajadusi rahuldavad käitumisreeglid(normid) kujunesid kahtviisi:

Riik aksepteeris tavasi, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse.
Tavaõigus – normistik , mis rajanes tavadele ja mille täitmist hakkas tagama riik.

Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õigusloome).
Tekkis tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks.
Riiki iseloomustavad 3 tunnust:

Avalik võim – kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nt armee , politsei, lure, vangla jne

Demokraatlikus riigis teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat koos erinevate riigiorganitega ja KOV asutused. Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone, nt mustsärklased Itaalias, SS Saksamaal jne.
Riigivõimu suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus.

Formaalne suveräänsus – riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveränsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad peale talle oma tahet

Piiratud suveräänsus – võib tekkida sõja kaotanud riigil võtja-riikide sunni mõjul või kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust.

Territoorium
Rahvas

Funktsioonid: võimu objekt, luua ja määrata avalikku võimu, mis vastutab tema eest(riigivõimu subjekt ).
Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos.
Kodakondsuse saamise viisid:

Sünniga
Naturalisatsiooniga ehk juurdumisega - tingimused määrab iga riik ise:

paiksustsensus, riigikeele tundmine , isiklik sooviavaldus , ustavusvanne
Bipatriitsus - topetkodakondsus
Apatriit – kodakondsuseta isik
Lisaks iseloomustavad riiki veel riigilaenud ja – maksud , riiklik sümboolika (lipp, vapp , hümn), riiklikud tähtpäevad jms.

Riigi funktsioonid. Riigiorgan . Riigiorganite liigid.

Lk 22-26
Riigi funktsioon – riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitlise iseloomustuse .
Riigi tegevuse põhisuuna määravad riigi eesmärgid ja ülesanded, mis sõltuvad ajaloolise arengu tasemest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tingitudvajadustest, poliitiliste jõudude paigutusest riigivõimu suhtes ja muudest riigivõimu iseloomu kujutavatest teguritest.
Sõltuvalt nende teostamisest, kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelisel suhtlemises, liigitatakse riigi funktsioonid:

Riigi sisefunktsioonid – riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku ehk majanduslik-organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-kasvatuslikku funktsiooni.

Omased kõikidele riikidele, kuid eri teostamisviisidega, mis annavad riikidele erinevad iseloomustused.

Riigi välisfunktsioonid – iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise objekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale ja näitavad, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga.

Kõige olulisemaks neist on kõikidele riikidele omane riigi kaitsefunktsioon, tänapäeval on tähtis ka vastastikuse kootöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord tõstetakse esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon ning maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamseks teiste riigidega koostöö funktsiooni.
Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes(teostamine õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelvalve kaudu) ja organisatsioonilistes vormides( riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostatavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel).
Riigiaparaat – riigiorganite rangelt korrastatud süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. On iga riigi tähtsaimaks koostisosaks ja riigi kehastuseks, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on üõhelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni.
Riigiaparaadis on täpselt määratud iga üksikorgani õiguslik seisusnd(tema pädevus) ja koht teiste organite seas, seetõttu toimib iga riigiorgan riigiaparaadi ja riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina.
Riigiorgan – riigiaparaadi struktuurne elemen, selle funktsionaalne osa.
Riigiorgani olulisemad tunnused:

riigiorganil on riigivõimualased volitused , ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu;

riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon(nt õiguskantsleri ülesanded);

oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mida anatakse kas seadusega või seduse alusel antud madalama õigusaktiga;

riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;

riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks(osakond, talitus, büroo jms);

riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad.
Riigiorganite liigitus:
Võimude lahususe põhimõttest lähtudes
Seadusandlik võimu organid
Parlament , teatud juhtudel ka rahvas, võttes seaduse vastu referendumil ilma parlamendi vahenduseta.
Täidesaatva võimu organid
Tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal-seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõete elluviimisele.
Kohtuvõimu organid
Kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine.
Riigivõimu territoriaalse ulatuse järgi
Kõrgeimad organid
Igas riigis rahva esindus -organ ehk parlament.
Kohalikud organid
KOV esindukogud (Eestis valla- ja linnaVKd), kes kuulumata otseselt riigiorganite süsteemi, teostavad kohaliku elanikkonna OVlikku avalikku võimu.
Keskhaldus-organid
Pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni subjekti territooriumi (nt valitus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid)
Kohalikud haldus-organid
Pädevus piirdub ühe haldus-territoriaalse üksuse piiridega (nt maavanem )
Kompetentsi ulatuse järgi
Üldkompetentsiga haldusorganid
Pädevuse suur ulatus, ühendab ja suunab halduse kõigi või enamiku harude juhtimist. Nt: riigi keskhaldusorgan (meil Valitsus)
Eri kompetentsiga haldusorganid
Juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Nt ministeerium , amet
Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis
Esmased riigiorganid
Valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitiliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Neil on määrav osa kõigi teiste riigiorganite moodustamisel.
Teisesed ehk tuletatud riigiorganid
Sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastelst.
Moodustamisviisi järgi
Valitavad riigiorganid
Moodustatakse valimiste tulemustel.
Nt. Riigikogu- üldised ja otsesed valmised
President - kaudsed valimised
Mittevalitavad riigiorganid
Saavad oma volitused kas nimetamise või määramise teel.
Nt. RK nim. Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri
President nim. kohtunikud , kaitseväe juhataja ja määrab ametisse kaitseväes ja Kaitseliidus kaadriohvitsere.
Oma volituste ajalise kestuse järgi
Alaline riigiorgan
Riigiorgan luuakse tema kesvusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Selle iseloomu ei muuda ka koosseisu vahetumine .
Nt. Riigikogu, KOV volikogu
Ajutine riigirogan
Moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajalised piirid, kas kalendaarselt(kuupäevaliselt), faktiliselt(mingi sündmuse saabumisega või ülesande täitmisega). Üldjuhul organid, mis moodustatakse mingi kindla ülesande täitmiseks. Nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt.

Riigivalitsemise vormid. Monarhia ja vabariik, nende erisused .

Lk 14 - 17
Riigivormi tähendused:
1) riigi valitsemise vorm -riigivõimu teostamise väline mehhanism (monarhia või vabariik)
2) riikliku korralduse vorm - territoriaalsete osade omavaheline seos( unitaarriik või liitriik -föderatsioon)
3) poliitiline režiim – totalitaarne, autoritaarne, demokraatlik…sõltuvalt riigivõimu teostavatest meetoditest.
I Riigi valitsemise vormid - riigivõimu sisemine organisatsioon , st kõrgemate riigiorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega.
Monarhia – riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu.

Piiramata monarhia – monarhile kuulub kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, tädesaatva võimu juht ja õigusemõistja.. Erivormideks on despootia vanades idamaade , türannia antiikmaailmas ja absoluutne monarhia keskajal Euroopas, tänapäeval nt Saudi Araabias ja Kuveitis.
Piiratud monarhia – isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada. Ajaloos on esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana.
Seisuslik-esinduslik monarhia – esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Saj. Seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu, mi soli küll põhimõtteliselt nõuandva pädevusega, kuid mille toetus oli monarhile vajalik eelkõige maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel.
Konstitutsiooniline monarhia – monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Olles küll vormiliselt täidesaatva võimu juht, täidab monarh eelkõige esindusfunktsioone.

Vabariik – riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Ajaloos on esinenud vabariike erinevatel kujudel: aristokraatlik vabariik(või kuulus kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus), demokraatlik vabariik (võim kuulus rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud), sotsialistlik vabariik (nõukogude vabariik – seadusandlikuks organiks ja parlamendi ülesannetes oli otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille koosseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon ), nõukogude vabariik (1917. Venemaal – nõukogude süsteem riigi igal tasandil) ja rahvademokraatlik vabariik.

Presidentaalne vabariik – võimu koondumine parlamenist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõnel juhul ka valitsuse juht(USA), tal on võim valitsuse koostamisel. Saab kaasa rääkida seadusandluses, andes dekreete või tal on väga suur mõju parlamendi õigusloomes.
Parlamentaalne vabariik – parlamendi võimu ülimuslikkus, presidendil peamiselt esindusfunktsioon. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus, ta vastutab parlamendi ees. Nt Eesti, Portugal, Saksamaa, Soome..

Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. autonoomia .

Lk 17 - 22
Riikliku korralduse vorm iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks, teisisõnu, iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni.

Unitaarriik ehk lihtriik - Riik on territorial-poliitiliselt ühtne tervik. Territoorium jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks(provints, kubermang , oblast), millel on oma juhtimisorgan .
Föderatsioon ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised(föderatsiooni subjektid ). Eri nimetused: liiduvabariigid, osariigid , maad, provintsid , kantoid jne.
Lepingulised föderatsioonid – tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta nõusolekuta.
Konstitutsioonilised föderatsioonid – luuakse riigivõimu aktide alusel “ülaltpoolt”. Subjektil puudub suveräänsus ja konstitutsioon ja nende piire võib muuta liitriigi keskorganite aktidega.
Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ja moodustamise kord on kindlaks määratud rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsioonidel puudub ühtne maksu- ja õigussüsteem

Autonoomia –poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna entnilist kossseisu, kultuuri, ajaloolisi traditsioone ja olme erisusi. Riigi territooriumi mingile osale on antud sisemine omavalitsus , iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja ka piiratud õigus anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes.

Personaalne autonoomia – hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegeleva organisatsiooni, kes võtavad osa riiigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös.
Korporatiivne autonoomia – seondub keeleoskuse olemasoluga. Kõik riigiteenistujad peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet.
Territoriaalne autonoomia – esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul.
Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia – võimalik etniliste rühmadega tihedalt asustatud aladel, sest saab luau vabariike, oblasted, rajoone jne. Tunnused: enamasti autonoomia oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste otsustamisel, luuakse kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ.

Poliitiline režiim – poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigioranite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.
Demokraatia – riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Poliitiline pluralism , üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamine praktikas, võimude lahusus, sõltumatu kohtu olemasolu.
Autoritaarne – rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse ebamuse tahtest sõltumatult, kasutades sunniorganeid. Võimu kontsentreerimine ühe isiku või organi kätte, esindusorganite ja nende institutsioonide osatähtsuse vähenemine, opositsiooni mahasurumine, omavalitsuslike ühenduste tegevuse piiramine. Näilikult püüakse säilitada demokraatiat
Totalitaarne – antidemokraatliku öpoliitilise režiimi äärmuslik vorm. Kodanike kõigi eluvaldkondade allutamine riigivõimu kontrollile , selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine,kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning tsensuur .

õiguse mõiste ja tähtsus

Lk 26 – 34

2.2.1. Õiguse mõiste. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist

Lk 26 - 28
Õigus – käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
Õiguse spetsiifilised tunnused:

Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. – õigusnormid ei toimi eraldi, vaid kogumina.

Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.

Õiguses väljendub riigi tahe .

Õigus on üldkohustuslike normide kogum.

Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga.

Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.

Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga. Õigusriigi kontseptsioon. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused

Lk 31 - 34
Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalike käitumisreeglite üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riik ei saa läbi õiguseta, sest õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks.
Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
Õigusriigi formaalsed vormilised tunnused:

Võimude lahusus

Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigiõigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes.

Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele

Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine.

Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele.

Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine , mille kohaselt kõik seadusest madalama jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga.

Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt jai gale isikule õigusliku kaitse tagamine.
Õigusriigi materiaalsed, sisulised tunnused:

Inimõiguste austamine riigi poolt

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmine

Seadusandja mitte ainult deklareeritud , vaid ka faktilist seotust põhiseadusega.

Inimväärikuse austamist ja kaitsmist riigi poolt jt.
Politseiriik – riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politseide ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud.
Haldusriik – riigivõimu korraldus, kus kõige tähtsamat osa etetndavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutadanii seadusanliku kui kohtuvõimu tegemist.
Õigus ja poliitika on tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon . Poliitika hõlmab kõiki enid suhteid, mis tekkivad seoses riigivõimu omandamisega, selle kasutamisega ja selle säilitamisega.
Poliitika – ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihitealik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid .
Õigus on…

riigi poliitika väljendus ja selle tulemus – õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessis

riigi poliitika teostamise vahend

poliitika ohjeldamise vahend – õiguriigis peab poliitiline tegevus toimuma õigusega
Õigus ja majandus:
Seose ja majanduse õogusliku regulatsiooni ulatuse määrab iga riigi sotsiaalpoliitiline ja majnduspoliitiline orientatsioon, riigi poliitiline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel.
Sotsialistlik riik oma riigistatud majandusega kasutas aktiivselt õigust majanduse korraldamisel.Õiguse hüperaktiivsus on riigi aktiivse majanduspoliitika väljendus ja on üldjuhul iseloomulik ka teistele totalitaarse režiimiga riikidele. Neis riikides kasutatakse majandussuhete õiguslikul reguleerimisel peamiselt imperatiivseid norme.
Demokraatslik riigid teostavad enamasti liberaalset majandust, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on väike. Majandus areneb oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkõige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme.
Seos on kahesugune:

Objektiivse iseloomuga majanduslikud suhted: õigus on majanduse peegeldus , majandussuhete resultaat . Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutused ka õiguses.

Õiguse majandust reguleeriv toime – õigus võib lähtudes majanduspoliitilistest eesmärkidest mõjutada majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.

Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. Õigus ja õiglus.

Lk 28 - 30
Õiguse juriidiline käsitlus e normatiivne konseptsioon . – Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud rik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
Õiguse sotsioloogiline käsitlus. - Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljendub sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid.
Domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemides.
Õiguse loomuõiguslik käsitlus. - Õiguse, eetika ja õigluse tihedate seoste tunnustamine. Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid.
Õigus ja õiglus
Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Õiglase õiguse ontsingud on viinud mitmesuguste õigusfilosoofiliste teooriate loomiseni, üheks neist on loomuõiguse kui oma algpõhimõtte järgi igavesti , kõikjal ja kõigi jaoks ühesugusena kehtiva õiglase õiguse konseptsioon.
Mandri-Euroopa õigusperekonnas väljendub õiglus seadustes
Anglo-ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õigluskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes teatavatel juhtudel ei mõista õigust, vaid õiglust, rakendades paikkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aksepteeritavat lahendit.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 119 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

119 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kertu90 Õppematerjali autor

Konspekt, mis põhineb Õigusõpetuse õpikul ja loengutel.

ühiskond riik õigus

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas:  avaliku võimu tekkimine  selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel  tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi:

Õigus alused

doc

Ühiskond, riik ja õigus

pädevaus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud põhiseadusega ehk konstitutsiooniga. Ja seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev valitsusele. Vabariik – riigivalitsemise norm, mille puhul riigipeaks on kindlaks määratud tähtajaks valitud president. Presidentaalne vabariik on riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5) Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud

Õigusõpetus

doc

Õiguse alused kordamisküsimused

Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: · Rahva kultuur ja kombed · Rahva õigusteadvus ja väärtused

Õigus

docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkimised uued juhtimissuhtes, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim; 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus

Õigus

docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas:  ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine  selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel  võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. Riigile on omased kolm tunnust: avalik võim, territoorium (avaliku võimu kehtivusala), rahvas.

Õigus alused

docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kultuur ja kombed ● Rahva õigusteadvus ja väärtused

Õigus alused

doc

ÕIGUSE ALUSED

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim

Õigus alused

docx

Riigi tekkimine

institutsioonide kogum, eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel teinud olulise arengu, mis on vaieldamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. Ürgkogukondliku korra ajal tuli ühiskond enda juhtimisega toime ise. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli juhiks valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Nii nagu ürgühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu, nii ei olnud tal ka ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt käitumise aluseks võetud tavad, ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel.

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid