Mälu struktuur ja liigitus (0)

M Ä L U …. on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) • Mälu on pigem organismi omadus v. seisund.
Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest).
MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS
Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust :
I.Materjali säilimise aja alusel
II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel
III.Teadvustatuse taseme alusel
I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM)
Hermann Ebbinghaus (1885) – ‘On Memory’ :
- mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud
- katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega
- tulemused nn talletus-skoorina (savings)
- tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver
William James (1890) (‘Principles of Psychology’) :
- esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted
-taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku ; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid.
Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem.
Milliseid mälu omadusi see katse demonstreerib? :
1) jääb meelde 1.katseseerias piiratud hulk elemente (seostamata sõnu) - 7+-2?
2) mahtu saab suurendada känkimise (chunking) teel.
Nt 17- kohaline koodnumber, 19841742765831958, mõtestatud osadeks jagada…
3) Kui sõnad on omavahel seotud, siis saab info hulka suurendada (väline organisatsioon !)
abstraktset sisu (mitte harjumuspärane tekst kuulaja jaoks) on raskem meelde jätta, kuigi materjali hulk (sõnade arv) sama 2. ja 3. katseseerias.
(Need kes teavad Newtoni 2. seadust („ eksperdid ‟!), oli selge kontekst ning tulemus kõrgem!)
5) kui materjal väga pikk, 4. seeria , siis ei ole võimalik täpselt meelde jätta, jäetakse lõikude/mõtete kaupa sisuliselt.
6) kui meenutaksime nüüd veel kord kõigi seeriate sõnu, siis kõige halvemini oleks ilmselt meeles 1. rea sõnad, kõik teised, mis moodustasid laused, oleks parem („ekspertidel‟ kõige parem kindlasti 3.seeria!-teistel ehk mitte).
7) peaks avalduma ka U-kõvera kujuline vaba meenutamise efekt 1.seerias (eraldi sõnad).
Tõendused STM ja LTM erinevusest:
a) esmasuse ( primacy ) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. Vabal meenutamisel unustamise kaksikjälje hüpotees (dual- trace hypothesis):- unustamist mõjutavad 2 faktorit - A ja B
•Faktor A: pärast nimekirja esitust mõne sekundi jooksul muu lihtsa ülesande täitmine (nt arvurea tagurpidi lugemine) kõrvaldab värskuse efekti, kuid ei mõjuta esimeste elementide meenutamise edukust :
•Faktor B: aeglasem materjali esitamise kiirus ( pikemad vaheajad elem .vahel, sõnade tuttavus, kõrge vanus, alkoholi vms mõju, jmt) mõjutavad esimeste elementide meenutamise edukust, kuid mitte viimaste.
Kokkuvõttes: (A) viimatiesitatud materjali vahendavad mälujäljed, mis kaovad kiiresti ilma kordamiseta, ja uue materjali pealetuleku tõttu. (B) Algusosa materjal taastatakse erineva, kestvama mälujälje mõjul (kui üldse).
Kodeerimine lühimälus on pigem akustiline kui semantiline (e. tähenduslik) – selgub tehtavate vigade analüüsimisel! – vt. Gümn.õpik, 7.ptk, Lisa - lk. 127)
•Materjali säilimise aeg lühimälus (STM) (juhul kui seda pidevalt ei korrata …)
b) amneesiahaigete uurimine (eelkõige aju limbilise piirkonna kahjustus, hippokampus ja vaheaju , AK oimusagara mediaalne osa),- enamasti on klassikaliste amneesiajuhtude korral häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.)
c) uusim suund - neuroteaduse uuringud, nt E. Kandel (Nobeli preemia 2000.a.),- närvirakkude ühenduskohtade e sünapsi tasemel on STM ja LTM eristus (aplüüsia e. merijänese uuringud – 20 000 n-rakku, sp hea uurida, tingitud reaktsioonid kujunevad välja sama edukalt kui kõrgematel loomadel).
Kokkuvõttes, muutused närvikoes endas peale seda, kui teatud neuronitevahelisi ühendusi korduvalt aktiveeriti – sünapsite arv/neuronite-vaheliste ühenduste arv suurenes.
( Sellist sünaptilise ülekande tugevnemist nim “long-term potentiation”. Pikaajaline mälu vajab uute valkude tootmist, lühiajaline mitte. Leitud ka hiirtel (hippokampuses ja vaheajus) sünapsite kuju muutus).
Sensoorne mälu (SM) (=taju?)
•Taju- uurijad tunnistavad kindlasti ka kolmanda süsteemi, sensoorse mälu olemasolu. •Modaalsusspetsiifiline. •Hoolimata lühikesest kestvusest (..kuni 3 sekundit) on SM täpsus kõrge. •G.Sperlingi osalise reprodutseerimise protseduur (1960)- andis tõenduse, et sobiva katseprotseduuri leidmisel võib saada põhimõtteliselt hoopis teise tulemuse, ehk (SM) mälu maht võib olla suurem kui seni teati, - võrrelgem tema kahe katse tulemusi:
1.katse:G.Sperling (1960) esitas inimestele kuni 12 –tähelisi maatrikseid lühiajaliselt (1/20 sek)
Tulemus: enamik inimesi suutis õigesti meenutada max 4-5 tähte.
Kas põhjus oli selles, et polnud aega kõiki tähti vaadata?
Sperlingi vastus oli „ei‟ ! Mispärast?
•See selgus katsest, kus ta kasutas osalist reprodutseerimist helitooni järgi…Vastavalt helitoonile pidid inimesed nimetama ainult vastavas reas asuvaid tähti. Nüüd vastasid nad täpselt, sõltumata reast . •Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info.
•Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / •kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek.
Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus … vaid… pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline , semantiline ja episoodiline mälu
•Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. ( ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn).
•Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul ?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?)
•Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (oskused noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida, oskus lugeda ja kirjutada) ……
Tõendused semantilise, episoodilise ja protseduuurilise mälu erinevustest:
a)amneesiahaigete uurimine, mis näidanud, et võib olla kadunud üks mälutüüp, - sagedamini klassikalise amneesia puhul pikaajaline episoodiline mälu perioodist enne mälukaotust (retrograadne amneesia) ja sagedasti häiritud ka uue semantilise informatsiooni õppimise võime, kuid protseduuriline mälu toimib hästi (K.C. näide Tulving ,2002, lk 38-39) (oskab väga hästi autokumme vahetada, ning samataolisi oskusi suudab ka pärast raske amneesia ilmnemist omandada, samas ei mäleta ühtki juhtumit, kus ta seda tegi).Enamasti täidavad amneesiapatsiendid lühiajalist mälu hõlmavaid ülesandeid hästi, neil on suhteliselt hea üldintelligentsustestide tulemus.
b) aju regionaalse verevarustuse uuringud (“ajukaardid”):- manustatakse lűhikese poolestusajaga radioakt.ained (sissehingatav ksenoon ; veenisiseselt kuld ), mis toimivad markeritena mõõtmisel. Kolbale asetatud kiirgusedetektor registreerib aine kuhjumise teat.ajuosas (arvuti abil arvutatakse kiiresti välja mõõdetud radioakt.aine hulga järgi vere hulk, mis läbib antud aju osa).
•On näidatud, et näiteks episoodilisest mälust meenutamisel on aktiivsus erinevas ajuosas vrdl semantilisest mälust meenutamisega
Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu
Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks.
•Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm.•Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks!
Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!).
Tõendused, et on erinevad süsteemid:
a)amneesiahaiged ei mäleta õppimise episoode, kuid ilmutavad praiminguefekte;
b)arenguline lahknevus impl. ja ekspl. mälu ülesannetes, -äratundmine lapse vanusega paraneb, kuid 3-4 a lapse tulemus võib praiminguülesandes olla sama kui üliõpilastel; sama tulemus vanade inimestega – eelkõige eksplitsiitne mälu halveneb;
c)keemiliste ainete mõju erinev (nt alkohol );
d)aju-uuringud näidanud, et praimingut vahendab erinev ajuosa, vrdl ekslp.mäluga, st. mitte need AK oimusagara ja vaheaju osad, mis põhjustavad amneesiat.
Kus paiknevad mälestused ajus?
•Mälumehhanismidest võib rääkida mitmel eri tasemel, kuna mälu-uurijad tegelevad väga erinevate asjadega. Üldiselt võiks need tasemed nimetada:- käitumuslik, ja- anatoomilis-funktsionaalne. (arvutimetafoori kasutades, esimene oleks tarkvara tase ja teine, st ajus toimuv – raudvara tase)
•19.sajandil arvati analoogselt frenoloogilistele kaartidele, et teatud kindlad aju osad hoiavad teatud liiki mälestusi (engrammide e konkreetsete mälujälgede otsingud). ……
•Tänapäevased uuringud, uute aju aktiivsuse registr. meetoditega (PET, fMRI) lubavad registreerida eri tüüpi mäluülesannete puhul aju aktiivsust ning järeldada, et on aju osi, mis näiteks igasuguse uue materjali omandamisel enamasti alati aktiivsed (hippokampuse piirkond ja vaheaju, AK otsmikusagara laialdane piirkond),
•nt semantilisest mälust meenutamisel aktiivsus AK kiirusagara piirkonnas, AK vasakpoolses otsmikusagaras, jm.•protseduurilise mälu puhul - väikeajul oluline osa tingitud reaktsioonide kujunemises ja liigutusmälu formeerumises; ka AK kiirusagar ja premotoorne ala, amügdala, hüpotaalamus jm.
•Üldiselt võib rääkida nii mälu lokalisatsioonist kui ka samaaegsest paralleelsest jaotumisest. •Varasematest uuringutest klassikaline juhtum – patsient H. M………. (vt Psühhol.gümn., lk 115 !! ).
• Uusimad uuringud närviraku tasemel (E.Kandel jt). Kuna leiab aset sünaptiliste seoste tugevnemine (ehk seega füüsiliselt olemas), siis see seletab, et mälu on keemiliste ainete poolt suunatav, ja mälu on treenitav.
MÄLUPROTSESSID ehk KUIDAS MÄLU AJAS TOIMIB?…küsimus viitab kogu süsteemis toimuvatele aktiivsusilmingutele.
Kolm põhiprotsessi on:
– salvestamine e. omandamine /acquisition/
- säilitamine e. meelespidamine / storage ; retention/
- meenutamine e. ammutamine / retrieval /
Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest.
SALVESTAMINE (EHK OMANDAMINE) /acquisition/
Faktorid , mis mõjutavad salvestust:
1)Aeg –STM kui “laadimisplatvorm” (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus ”lattu” ehk LTMi sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata, siis ta kaob e. hääbub ( decay ), või paigutub ümber (displacement) uue pealetuleva materjali tõttu.Meltoni efekt ( kordamise hajutatus tagab parima tulemuse).
2) Känkimine (chunking) – ja materjali subjektiivne organiseerimine – ning kõrvutamine varasemate teadmistega. Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse.
3) Töötlussügavus - katsetulemused, kus paremini leiti meeles olevat sügavama töötluse läbiteinud materjal (võrreldes pinnapealse töötlusega) (Craik‟i & Lockhart'i (1972) töötlustasemete teooria; Hyde‟i & Jenkins‟i (1973) katsed suunavate ülesannetega,
4) Mälu organiseerimise printsiibid on aluseks spetsiaalsete mälutehnikate e. mnemooniliste võtete väljatöötamisele, millest levinumad on mitmed verbaalsed organiseerimisviisid ning visuaalse kujutluse kasutamine ehk „asukohtade meetod‟ ( method of loci) ja sõnamängud (peg-word method)
Kuidas parandada oma mälu:
-tp fokuseerimine,-vaheaegadega õppimine,-materjali hierarhia ,-visuaalne kujutlus ,-sõnamängud-välised abivahendid ,-üleõppimine, jm
MEENUTAMINE EHK REPRODUTSEERIMINE /retrieval/
Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust.
Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel.
See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest).
•Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt , et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või “stsenaariumideks” (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, kohvikus , jne jne.
Miks leiab aset UNUSTAMINE?
•Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine •Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud.Ei ole üheselt selge, miks ja kuidas unustamine toimub • Üldiselt - erinevates olukordades ja sageli ka erinevate mälusüsteemide puhul on unustamise põhjused erinevad.
Unustamise põhjused:
1)Tähelepanu puudumine- katse demonstreeris, et on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta.
2)Kordamise mõju- informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda piisavalt palju kohe ei korrata. Selline olukord tekib näiteks siis, kui teil on vaja meelde jätta mingi võõras nimi, aastaarv või telefoninumber. Juhul, kui jõuate seda piisavalt korrata, või veel parem, luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lűhimälus.
3) interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter +ferîre tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu.
4) valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi meile ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud kűsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav.Sellega seletatakse ka varase lapsepõlve mälestuste unustamist (childhood amnesia).(Teine põhjus, ajuteadlased seletavad aju küpsemisega, mistõttu ei ole limbiline süsteem kui uue info varasemaga sidumist korraldav organ nt 1-2 aastaselt veel küps püsivamate seoste tagamiseks)
5) konteksti mõju - Inimestel on kalduvus jätta meelde ja seletada asju lähtudes oma eelnevast kogemusest ja keskkonnast (Bartletti ja Loftuse uuringud).
6) motiveeritud unustamine –see puudutab eelkõige episoodilist ehk elusűndmuste mälu.Sageli näivad ebameeldivad sűndmused, või sűndmused, mida inimene ise ei taha enam meenutada, nagu mälust kaduvat (repressioon?).(tegelikult on selliseid fakte raske kontrollida, kuid inimeste väited, et nad ei mäleta kűsitud sűndmusi või nende detaile sunnivad siiski arvama , et teatud halvenemine on mäletamises toimunud.)Tõenäoliselt on põhjus osalt selles, et selliseid asju pűűab ka inimene ise võimalikult vähe meenutada, seega esineb tõenäoliselt väga pikki vaheaegu vastavate mälujälgede aktiveerimises.