Eestlaste emotsioonisõnavara (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Eestlaste emotsioonisõnavara

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks

Eesti keel

22

ppt

Emotsioonid-eestlaste sõnavara

EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012  Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad)

Kirjandus

8

doc

Emotsioonid

(külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised

Psühholoogia

10

doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.

Perekonnaõpetus

26

docx

Psühholoogia kursusetöö

Üks emotsionaalsete nähtuste funktsioon avaldub mälus. Kunagi kuuldud sõna või fraas võib tagasi esile tuua varem läbielatud afekti, kui see sõna või fraas on olnud afektiivse olukorra detailiks või mingil muul viisil meenutab seda afekti (Lunge, 1980, 27). Emotsiooniteooriad James-Lange teooria (1884, 1885) Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Jamesi järgi on madalamatel emotsioonidel (nagu hirm, meeleheide, raev) orgaaniline päritolu. ''Nendest eristas ta kõrgemad, eriti intellektuaalsed tundmused, mis on seotud mõtlemisega ja loomult hoopis teistlaadi protsessid (Lunge, 1980, 11).'' James-Lange püüdis näidata seose täielikku puudumist selle vahel, mis inimene on saanud loomadelt ja mis tekkis ajaloolise arengu käigus (Lunge, 1980, 11). Sellest

Psühholoogia

7

docx

Emotsioonide konspekt

Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ­ ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega ­ neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet ­ kuidas käitub?

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

13

doc

Emotsioonid

miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k. emovere ­ erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi. Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt sellistega, mis on seoses inimestevaheliste suhetega. Emotsioonid tekivad orgaaniliste vajaduste (toidu, elamu, une jt.) rahuldamise või

Filosoofia

14

doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks. Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur. Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke väljendeid, nende päritolu, struktuuri ja tähendust. Kadri Muischek uurib püsiühendeid.  18

Eesti keel

Kommentaarid (0)