Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna materjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline süsteem neist on Sinu arvates parim?
mida kujutab endast korruptsioon - pistisevõtmine, ametnike äraostetavus, ametiisiku õiguste ja ametiseisundi ära kasutamine isiklikel eesmärkidel, kõlbeline laostus.
mis on nepotism - onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtade täitmisel.
mis on kodanikuühiskond, miks on see vajalik/kasulik – ühiskonnatüüp, kus kodanikele seadusega antud õigusi ka tegelikult aktiivselt kasutavad; Elu kodanikuühiskonnas tähendabki pidevat valikute tegemist oma õiguste piires. Vabas ja tugevas kodanikuühiskonnas ei ole köik valikud ainult omakasupüüdlikud.
mis on kodanikualgatus , milliseid näiteid võib selle kohta tuua- on tavalise kodaniku algatus , et lööb kuskil kaasa, lahendab ja otsib probleemidele lahendusi, algatab midagi ise. Nt mingid allkirjastamised( teed künklikud-ise kaasa aidata parandamisel, nõuda riigilt ka seda.)
Majandussüsteemid:
iseloomusta käsumajandus- plaanimajanduse äärmuslik vorm, milles turgu ei arvestata. Riik otsustab,mida toodetakse ja mis on asjade ja teenuste hind
turumajandust – majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudmise vahekord , maksimaalne kasum on eesmärgiks.
segamajandust- plaani-ja turumajanduse kooslus . Reguleerib ja täiendab turumajandust riik, et rahuldada ühiskonna vajadusi.
Milline süsteem neist on Sinu arvates parim?   Turumajandus
Põhjenda oma arvamust! – hind kujuneb nõudmise ja pakkumise vahekorrast, seal on konkurents . Müüjad saavad isee hinna otsustada. See määratakse ostja ja müüja hindadest, turg otsustab.
Ettevõtlus ja konkurents: millised on ettevõtluse erinevad vormid – üksikettevõtjad- nt. Lukksepp, elektrik , jurist , sel juhul on omanik ka firma ainus töötaja. Perekonnaettevõtted, väikefirmad- omanik on üldjuhiks. On suurfirmasid, kus on palju töötajaid.enamasti on ka mitu omanikku . Ettevõtluse vormiks on siis aktsiaselts või osaühing. Firma loojad pakuvad aktsiaid või osakuid müüa isikutele, jes ettevötet rahastada soovivad. Ettevõtluses osalevad ka riik ja omavalitsused . Linna või valla vara vöid hölmata maad, aga ka hooneid ja teenuseid.
 mida kujutavad endast konkurents- võitlus, kus mitmel subjektil on üks eesmärk ja püütakse saavutada eelisjärjekorda.
monopol – kellegi ainuõigus toetada kaupa või pakkuda teenust, ettevötte vöi vötete ühendus.
dumping - kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentsist ja laiendada turgu.
iseloomusta tööandja ja töövõtja suhteid-
Tarbimine:
iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid ning tarbimise mõju keskkonnale (lk 90-91),
mida kujutavad endast liising ja krediitkaart (lk 88-89)
Haridus ja kultuur:
millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96),
mida nimetatakse elukestvaks õppeks (lk 97),
mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks , mida vaimseks kultuuriks (lk 101), milleks on inimesel kultuuri vaja (lk 102)
Rikkus ja vaesus :
milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda (lk 104-107),
mis on SKT e. sisemajanduse kogutoodang , mida see näitab (lk 106)
Ühiskonna materjal #1 Ühiskonna materjal #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor goodlife Õppematerjali autor
Mõisteid ja seletusi

Sarnased õppematerjalid

Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

Juhtimist peetakse erilist liiki tegevuseks, kuna inimühiskonnas eraldus see tegevus muudest tegevustest: osa inimesi spetsialiseerus juhtimisfunktsioonide täitmisele, st ühed õmblesid, teised kündsid põldu või ladusid müüri, kolmandad aga korraldasid nende tööd, suunates neid sinna, kuhu vaja. Sageli ei mõtle me sellele, et praegu elame me sügavalt spetsialiseerunud, paljudeks kutsealadeks jagunenud maailmas. Lühidalt öeldes, juhid on inimesed, kes on ühiskonna või ettevõtte eestvedajateks ja kes kindlustavad püstitatud eesmärkideni jõudmise. Eelkõige just nendel lasub vastutus arengusuuna valiku õigsuse ja saavutatud tulemuste eest. 1.1.3. Põhilised juhtimisfunktsioonid Juhtimisprotsess koosneb reast toimingutest, mis juhtimise puhul on kohustuslikud. Niisuguseid toiminguid nimetatakse juhtimisfunktsioonideks. Neid võib vaadelda erinevatelt positsioonidelt, näiteks võib rääkida

Juhtimine
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub

Ühiskond
UHISKONNAOPETUSE-konspekt
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub

Kategoriseerimata
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted

Ühiskonnaõpetus
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus

Ühiskond
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun