50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim.
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi.
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust
on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahvusvaheline õigus = kehtib kõigi riikide suhtes (kuulub peamiselt tavaõigus, nt agressiooni keeld) 2) üldine rahvusvaheline õigus = kehtib enamiku riikide suhtes (kuulub peamiselt lepinguline õigus, nt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuut) 3) regionaalne rahvusvaheline õigus = kehtib ainult teatud geograafilisel või
1. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ALUSPÕHIMÕTTED 1.1 Rahvusvahelise õiguse definitsioon ❑ Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide vahel ❑ Millised need ’teised’ subjektid on, selle üle on erinevaid arvamusi ja see on ka ajaloos muutunud – nii nagu on ka riiklus võtnud ajaloos erinevaid vorme. Kindlasti kuuluvad siia tänapäeval riikide poolt moodustatud rahvusvahelised organisatsioonid oma pädevuse ulatuses. ❑ Teisi lähenemisi: rahvusvahelisest õigusest kui pelgalt ‘normide kogumist’ rääkimine on liiga staatiline ega peegelda täit tegelikkust. RÕ on protsess, milles nii
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi ?
Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline Riigiteataja) - selle abil saame kontrollida lepingu kehtivust riikide suhtes - leia vastav ÜRO link Google’st)
vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid