Kollektiivne identiteet, baseerub sotsiaal-majanduslikul positsioonil ühiskonnas, deviantne ja vastuhakk. POST-SUBKULTUURITEOORIA: individualiseerimine. Varasemate ühiskonnavormide fragmenteerumine, tarbimiskultuuri ekspansioon. Stiil ja subkultuuriline pühendumus ei ole alati seotud. Individuaalne paindlikkus, baseerub eristuval tarbimisel, argine võrgustik; sõpruskond, kus on sarnased eelistused. Mis on subkultuuriline kapital? Tuletatud Bordieu mõistest kultuuriline kapital. Subkultuurilises kontekstis käsitleb endas olulisi teadmiseid, oskuseid ja kultuuritooteid, mille omamine tagab subkultuuris kõrgema staatuse; samuti investeeritud aeg ja suhted. Oluline on underground ja mainstrem’i vaheline suhe – mis meedia vahendusel on muutunud kommertslikuks, lakkab olemast subkultuuriline kapital. Subkultuuriline kapital on tuletatud Bourdieu kultuurilise kapitali mõistest. Thorntoni
Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi koolkonnaga. Boas, Franz oli USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bordieu, Pierre oli prantsuse sotsioloog; Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud).
7) Habituse ja välja suhe: o pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel o tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada o muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. 5 8) Kapitalide liigid P. Bordieu järgi: o Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss („vaba raha“, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) o Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (nt alaliigid: infokapital, akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
annaabi.ee 
