Kõige vähem kulutusi tehti meelelahutusele, ostudele ja teenustele .(STAT, 2016-2017) Sellest saab järeldada, et sihtkohas tuleks arendada turistile meelepäraseid teenuseid ja üritusi, kuhu ta raha jätaks. Maailma tasandil on populaarseteks sihtkohtadeks Bangkok, London ja Pariis. Nendest linnadest enim raha jäeti Londonisse. Kui võrrelda Bangkoki ja Londonit, siis nendes linnades on väga erinev hinnatase ja ettepanekuid on raske teha. Sihtturgude uuringust selgub, et Eesti ei ole atraktiivne perepuhkuste sihtkoht, kuid pakub huvi vanematele vanusegruppidele või keskealistele inimestele. Parem arvamus Eestist on neil, kes on varem Eestis käinud, seega tuleks keskenduda pigem püsiklientidele. (Vomentaga, 2009) Lähtudes faktist, et reisijaid huvitab aina rohkem personaalne reisipakkumine, siis peavad reisikorraldajad, reisiagendid, majutus-, toitlustus-, ja teised ettevõtted ning riigid üle
Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Sihtturunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine. Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond püstitab madalamate juhtimistasandite jaoks tegevuse eesmärgid ning kavandab plaanid, autoritaarse juhtimisstiili puhul, kas käsk täita või surra. Alt üles planeerimine: see on eelmisele vastupidine variant. Ettevõtte erinevad osakonnad ja struktuuriüksused koostavad
kontseptsioon lähtub sellest, et tarbijad eelistavad hinnalt odavat laia levikuga kaupa. Tootekontseptsioon -tarbija eelistab kaupa, mille kvaliteet on parem ja mis pakub uusi kasutusvõimalusi. Käibe kasv saavutatakse toote pideva täiustamisega.Müügikontseptsioon (- tarbijad ei osta kaupa aktiivselt enne, kui ei võeta spetsiaalseid müüki toetavaid ja ergutavaid meetmeid. Turundus kontseptsioon - filosoofia, mille kohaselt ettevõtte eesmärkide saavutamine sõltub sihtturgude vajaduste ja soovide selgitamisest ning nende kokurentidest paremast vajaduste rahuldamist. Turu segmentimine on heterogeense turu jaotamine homogeenseteks osaturgudeks segmentideks, so. Sarnaste vajadustega tarbijarühmadeks, kes reageerivad ühesuguselt teatud turundustegevusele.Sihtturu valikul tuleb:hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust ,segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele,igale segmendile teha oma turundusstrateegiaTURUNISS:
mõlemal on 8%. Mis puudutab müügikohti, siis Brasiilia paistab silma, omades 22,7% kogu frantsiisiväärtusega üksustest, järgnevad Mehhiko 20,3%, Venezuela 19,8% ja Argentina 15,6%. Turgude valimine on muutunud ülioluliseks asjaoluks nende ettevõtete jaoks, kes on otsustanud oma tegevust välisturgudel arendada. Rahvusvaheliste turgude valimine on seega muutunud põhiliseks otsuseks. See otsus nõuab teavet võimalike sihtturgude kohta (näiteks valitsuse määrused, tehingu põhised tegurid, globaalsed strateegilised muutujad ning turumuutujate dünaamika ja olemus) ning see teave määrab suuresti edu või ebaedu rahvusvahelisel turul. Rahvusvahelise kogemuse muutujad, rahvusvahelistumise kiirus ja sektor, kus frantsiisiandja tegutseb, on need, mis mõjutavad frantsiisiandja strateegiat konkureerida samaaegselt eri riikide turgudel. Teine tegurite plokk on seotud frantsiisivõtja enda ja selle isikuomadustega
seotud suurte kuludega, pika uuringu ja arengutööga, kiirete hinnalangustega. Seetõttu on aeg strateegiline ressurss. Turule sisenemise strateegiat kavandades puutume kokku järgmiste probleemidega: D millal ja millises järjekorras peaks ettevõte väljavalitud turgudele sisenema; D kuidas tuleks väljavalitud turgudele siseneda. Turu kontsentreerimise strateegia: Turu kontsentreerimise strateegia seisneb suhteliselt väikese arvu sihtturgude väljavalimises, et arendada seal intensiivset eksporditegevust. Strateegia sisuks on keskendada jõupingutused teatud võtmeturgudele, kus loodetakse saavutada edu. Samas loobutakse tegutsemisest suurel hulgal teisejärgulise tähtsusega turgudel. Turu kontsentreerimise eelised: D ekspordi tunduvaks laiendamiseks vajalikud ressursid on tagasihoidlikud D paraneb turu tundmine, mis on oluline sobiva hinna kujundamisel D administratsiooni on vaja rakendada vähem
• Kaup võib küll eristuda, kuid inimene ei pruugi veel eristada ... • Eristamine on valiku langetamise eeldus. • Positsioneerimine on kauba pakkumise kujundamine konkurent- pakkumisest erinevalt ja sihtturu poolt kõrgemalt hinnatavamaks – võimalus kaubal eristuda • Paigutamine e. positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Rosser Reeves'i järgi (TROUT, Ries 1993. Positioning: the battle for your life): • THE PRODUCT ERA – nn kauba kiitmise ajajärk • THE IMAGE ERA - hoiaku, imidži ajajärk: "Every advertisment is a long-term investment in the image of brand." David Ogilvy • POSITIONING ERA - positsioneerimise ajajärk
saavutamiseks vajalike abinõude kindlaksmääramine, liites kõikide huvirühmade huvid ja tulevikulootused. Strateegilisi plaane koostatakse vähemalt viieks aastaks, kus kajastuvad finants- ja muude ressursside vajadused. Strateegilisel planeerimisel tuleb arvestada poliitiliste, õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike oludega ning tehnoloogiliste ja konkurentsikeskkonnaga. Enne strateegilise plaani sõnastamist soovitatakse: Hinnata nõudlus ja määrata sihtturgude potentsiaal ( tuleb saada vastused küsimustele: kes, kui palju ja kust ostab, miks ja millal ostab, mis teenust klient vajab? Vastused tuleb saada turusegmentide kaudu) Valida sihtturud ( tuleb teha SWOT- ja bencmarking- analüüs) Sõnastada tarneahela üldised eesmärgid (tuleb hinnata kõiki ketti kuuluvaid organisatsioonilisi üksusi. Kavandada organisatsiooni struktuur, mis parimal viisil toetab logistilist võrku)
Turu segmentimine - Tarbijad rühmitatakse vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, elustiilile, ostmisviisile jne. Võimalikest segmentimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis on seostatavad kas toote ostmise või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühesuguste vajadustega tarbija-rühmad, kes reageerivad sama moodi erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam, hind, ostujärgne teenindus jms.). Sihtturgude valimine - Mitte iga segment ei suuda rahuldada ettevõtte huve. Seepärast on vaja kõikidest variantidest teha õige valik. Selleks tuleb ühelt poolt hinnata segmendi atraktiivsust, teiselt poolt aga ettevõtte äritugevust antud segmendis. Mõlema parameetri järgi parima hinnangu saanud segmendid valitakse sihtturgudeks. Positsioonimine - Positsioonimise all mõeldakse turundus-tegevusi, mille tulemusena kaup
eksponeerimiseks; ettevõtja sihturgudele suunatud veebilehe arendamiseks sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamiseks toodete või teenuste brändide väljatöötamiseks ja kaubamärkide registreerimiseks sihtturul; müügivisiitide korraldamiseks sihtturgudel ning sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamiseks; sihtturgudele suunatud välismessidel või -näitustel osalemiseks; sihtturgude uuringute läbiviimiseks. 4. Sihta Madalapalgalise inimese 18.04.2 Abiühing sutu konkurentsivõime tõus läbi 005 - üheksavägi 1 s
taotlusdokumentatsiooni koostamise protsess"). Turunduse planeerimise sammud: 1. missiooni ja visiooni kirjeldamine/ülevaatamine; 2. välis- ja sisekeskkonna analüüsi läbiviimine: a. organisatsiooni profiili, sh olemasoleva ja turustatava turismitoote kirjeldamine; b. SWOT analüüs; c. kliendisegmentide kirjeldamine ja sihtsegmentide määratlemine; d. konkurentsianalüüs; e. sihtturgude kirjeldamine. Punktide a, d ja e osas tuleb plaani koostaja(te)le esimesel võimalusel anda ülesanne alustada info kogumisega ja punktide lahtikirjutamisega. Hiljem vaadatakse need veel kord ühiselt üle. Punktid b ja c valmivad ühistööna; 3. eesmärkide, sh turunduseesmärkide püstitamine; 4. turundusprogrammi määratlemine (ja toetuse taotlemise puhul hinnapakkumiste kogumine); 5. turundusstrateegia sõnastamine; 6. tegevuskava koostamine; 7. finantsprognooside koostamine;
ja millises suunas liikuma. Kui osakonnad on planeerimisse kaasatud, toetavad nad plaane suurema tõenäosusega ja viivad need ka ellu. 1.2. Turundusstrateegia olulisus äristrateegias Äristrateegia tähistab moodust, kuidas organisatsioon saavutab konkurentsieelise. Turundusstrateegia hõlmab otsuseid ja tegevusi, mis aitavad ettevõttel täita turunduseesmärke ning rahuldada klientide väärtusnõudeid. Turundusstrateegia seostub segmentimise ja sihtturgude valimise ja positsioonimisstrateegia arendamisega, mis omakorda põhineb tootel, hinnal, jaotusel ja toetusel. Tulemuslikkus on antud kontekstis mõõdetud kasumlikkuse ning turunäitajate kaudu (müük ja turuosa), kuna viimased kaks on enim tunnustatud ja olulisemat finantstulemuslikkuse indikaatorit ning nende olulisus ei sõltu strateegia tasemest või tüübist. Teoreetiline mudel seob äristrateegia tüübid ettevõtte lähenemisega
turunduskeskkond Ettevõtteväline keskkond: a) makrokeskkond - tingimuste kompleks, kus ollakse ise, kus on konkurendid ning ka tarbija. Makrokeskkonna mõjureid (majanduslikke, poliitilisi) ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid ta võib neid tunnetada ja oma huvides kasutada. b) mikrokeskkond - kõik, kes on meie kõrval: konkurendid, hankijad, vahendajad, huvigrupid. Kahepoolne mõju ning firma võib oma toetuspoliitika vahenditega mikrokeskkonda kujundada. 2. Sihtturgude valik nõudluse hindamine turu segmentimine sihtturgude valimine toodete positsioonimine turul 3. Turunduskompleksi väljatöötamine Turunduskompleks ehk turundusmeetmestik, mis sisaldab 4P (Product, Price, Place, Promotion) ehk toote, hinna, jaotuse ja toetuse kooslust. 4. Turundusmeetmete elluviimine 1) toodete osas - toodete lisamine või väljajätmine 2) hinna osas - hinnaalandused 3) koha osas - turustuskanalite muutmine
(1850kg) Saadetis saatjalt (lähtekoht) saajale (sihtkoht) ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse. Osakoorem 2500 kg ja rohkem Grupikaup erinevate klientide saadetised kuni 2500kg, mida veetakse koos ühel marsuudil ja ühes ja samas lastiruumis Pisipakk pakk, mille kaal ei ületa 35kg Laadimisühik konteiner, konteineralused, vahetuskered TEU 20 jalane konteiner 6,1x2,4x2,6 Turuga seotud tegurid: konkurents, sihtturgude asukoht, konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus, vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: sagedus, transpordiaeg, regulaarsus, kättesaadavus, mugavus, turvalisus, kontrollitavus, paindlikkus 6.5 Transpordilogistika funktsioonid - Kauba liikumistee kujundamine: marsruut, ring, intervall ja veeremi kasutamise näitajad - Sobivaima veoviisi valik: erinevate veoviiside eelised ja puudused - Valikukriteerium: veoteenuse maksumus ja tasuvus
Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine. Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond püstitab madalamate juhtimistasandite jaoks tegevuse eesmärgid ning kavandab plaanid, autoritaarse juhtimisstiili puhul, kas käsk täita või surra. Alt üles planeerimine: see on eelmisele vastupidine variant. Ettevõtte erinevad osakonnad ja struktuuriüksused koostavad
kauba eelistes ning tarbib ainult seda • brändi tajutud kvaliteet – see ei pruugi sugugi ühtida tegeliku kvaliteediga (endise kvaliteedi tase, osa rõhutatud kvaliteediomadusi on vähem olulised, tarbijal puudub piisav kompetentsus kvaliteedi objektiivseks hindamiseks, tarbijal on kauba suhtes eelarvamused). Brändi loomine: 1.Ettevalistusfaas-töögrupi loomine, huvigrupiide analüüs 2. Analüüsifaas-sihtturgude, rühmade, toote/teenuse analüüs 3. Ideede genereerimise faas- Brändi tuuma loomine ning kommunikatsiooni aluste väljatöötamine 4. Teostusfaas- Brändi graafika audit ja graafiliste elementide loomine. Fookusgrupi uuring. Kaup on toode, mida pakutakse ja omandatakse vahetusprotsessis s.t. turul. Kaubal on tööväärtus (Marx) – kauba tootmiseks vaja minevad ressursid, nende väärtus. Kaubal on tarbimisväärtus – VAJADUS loob tarbimisväärtuse Kaubal võib olla ka lisaväärtus.
Turundustegevus Tarbijate (meetmestik) rahuldamine 4P KASUM Joonis 1. Turunduskontseptsioon 4P product, price, place, promotion Turundus on äritegevuse üldsüsteem (total system), mis on loodud, et planeerida, kujundada hinda, toetada sihtturgude vajadusi rahuldavaid tooteid saavutamaks organisatsioonilisi eesmärke palju efektiivsemalt kui konkurendid. 1.2 Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. a. ja USAs 1840. a. (kuulutused, plakatid, vaateaknad jne). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd (osakonnad ettevõtetes, kursused õppeasutustes). Aegade jooksul on turunduse sisu pidevalt muutunud:
Eesti elanikud 1 010 909 1 129 118 1 523 255 1 759 095 Väliskülastajad 2 746 806 2 982 459 3 020 081 2 915 456 Ööpäeva keskmine maksumus (krooni) 445 459 466 481 Allikas: Statistikaamet 2008. Tabeli andmetest lähtudes on ööpäeva majutuse keskmine hind näidanud tõusvat trendi ja ilmselt on see jätkuv ka 2008. aastal ning lähiaastatel. Sihtturgude analüüs. Soome turistide arvu vähenemine 5-6% aastas kolmandat aastat järjest on välisturistide koguarvu Eestis oluliselt mõjutanud. Üheks teguriks on kindlasti hindade tõus Eestis, mille tõttu on vähenenud nende arv, kes tulid Eestisse Soomega võrreldes odavamate hindade pärast (nii puhkusereisidele, ostureisidele kui ka näiteks firmaüritustele ja seminaridele). Teiseks teguriks on ilmselt küllastumine paljudele
ja sõltuvalt kaubast veel mitmeid muid tegevusi. Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajaduste tundmaõppimiseks, nende rahuldamiseks ning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Kõige lihtsam definitsioon- turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine (meeting needs profitably) 2) Loetle turunduse juhtimisprotsessi põhietapid Turundusmõtlemise protsess: - Turu uuring - Segmentatsioon, sihtturgude valik ja positsioneerimine strateegiline turundus - Turundusmeetmestik ehk taktikaline turundus - Teostus - Kontroll 3) Mis on turu segmentimine, milleks on see vajalik? Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Iga segment esindab kindlat sihtturgu, mille jaoks kasutatakse erinevat turundusmeetmestikku
tegelevatega] Kaks lähenemist: - tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi ja nende levitamist) - sotsiokraatiline / sotsiokultuuriline (nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine) Kohaturundus - koha kujundamine-arendamine viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused (õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul oma elupaigaga ning vastatakse külastajate ja investorite ootustele) Sihtkoha brändimine - brändimise strateegia ja teiste turundustehnikate ja -distsipliinide rakendamine linnade, regioonide ja riikide majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu jaoks, põhirõhk on turismil. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist
......................... 14 6.7 Kas planeeritakse uudistoodangu väljalaskmist? (arengukava).................................. 14 7. TURUSTAMINE ............................................................................................................ 14 7.1 Turunduse strateegia (turunduse juhtimine, turunduse eesmärgid)............................ 14 7.2 Turunduskeskkond...................................................................................................... 15 7.3 Sihtturgude valik......................................................................................................... 15 7.4 Teeninduse poliitika.................................................................................................... 15 7.5 Hinnakujundus............................................................................................................ 15 7.6 Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega.......................
müügikulud; Kliendid on vähem hinnatundlikud ja väärtustavad kõrgemalt pakutavaid kaupu; Ettevõte on paremini kursis klientide vajaduste ja soovidega ning suudab konkurentidest kiiremini reageerida muutustele; Ettevõte oskab paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. Sotsiaalne turunduse kontseptsioon Sotsiaalne turundus peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. Lisandunud on siia kontseptsiooni seega võrreldes eelmisega ühiskonna aspekt. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon rõhutab erinevate osapoolte huvide vahelise (tarbija/klient vajaduste rahuldamine; ettevõte kasum; ühiskond üldisem heaolu) tasakaalu saavutamist, arvestades just pikemaajalist perspektiivi
Eristatakse üheksat pereelu faasi. Kuna pereelu faasiti on tarbimisvajadused erinevad, saavad turundajad neid arvestada oma sihtturgude ja turunduskomplekside kujundamisel. Samas tuleb arvestada, et kõik inimesed ei ela traditsioonilises perekonnas. Tänapäeval on palju
.................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................................ 4 3. SIHTTURUNDUS..................................................................................................... 5 3.1. Turu määratlemine .............................................................................................6 3.2. Turu segmenteerimine ........................................................................................ 6 3.3. Sihtturgude valimine............................................................................................7 3.4. Positsioneerimine.................................................................................................7 4. TURUNDUSINFORMATSIOON............................................................................. 8 4.1. Turunduse infosüsteem........................................................................................8 4.2. Informatsiooni jagunemine ja allikad.....
mõistmine ja rahuldamine. Turunduskontseptsioon realiseerub viie elemendi koosmõjus: 1. Kliendivajaduste rahuldamine vajaduste tundmaõppimine ning rahuldamine, loomaks kõrgemat väärtust tarbijale 2. Tarbijakeskse ettevõtluskultuuri kujundamine tarbija rahulolu seotakse töötajate ja juhtkonna käitumisega 3. Tegevuste kooskõlastamine kõik ettevõtte osakonnad on kaasatud sihtturgude teenindamisse 4. Konkurentsivõime tõstmine konkurentide tegevuse jälgimine nii lühi- kui pikaajaliselt 5. Orienteerumine pikaajalisele kasumile · Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lisaks turunduskontseptsioonile pööratakse selles olulist tähelepanu ka eetilistele, keskkonna-, juriidilistele ja sostiaalsetele aspektidele. Nüüdisaegsed turunduskäsitlused
millised nendest on tulusad turud; 2) toodete spetsiaalne väljatöötamine nende segmentide jaoks ning 3) reklaami- ja marketingitegevuse suunamine nendele gruppidele. Turu segmenteerimisel on psühholoogilised diagnoosimis-, testimis- ja katsetamismeetodid asendamatud. 2.2. Positsioneerimine ehk paigutamine Paigutamine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust; paigutuse uurimine reklaamija poolt on eduka reklaamikampaania võtmeküsimuseks. Seega on positsioneerimine ehk paigutamine tunnetusprotsesside tagajärg ning toetub mälule ning hoiakutele. Paigutamise olulisemaid aluseid on tarbijate margiteadvus. (Bachmann 1994:293) Positsioneerimine tähendab tööd selle nimel, et kauba peamised eelised ja eripära kinnistuksid kliendi teadvusse (Kotler 2002:33)
mitte üle kahe-kolme lehekülje. Kokkuvõttes tuleks välja tuua alljärgnevat informatsiooni: Kokkuvõtte alguses võiks üldsõnaliselt kirjeldada, millise organisatsiooniga on üldse tegemist, millised on selle üldnäitajad jmt. Hea oleks kirja panna ka organisatsiooni missioon. Millal turundusplaan on koostatud? Kes on koostaja? Millist ajaperioodi hõlmab analüüsiosa? Milliste toodete ja milliste sihtturgude jaoks antud turundusplaan on koostatud? Põhisuundumused tooteti ja sihtgrupiti. Milleks plaan on koostatud? Mida soovitakse saavutada? Situatsioonianalüüsi lühikokkuvõte võimalikult lühidalt ja konkreetselt. Välja võiks tuua kesksed tegurid, mille poolest erinetakse konkurentidest ning rõhutada erilisi tugevaid külgi, mille najal kavatsetakse teiste seast välja paista ainuomane omadus ehk USP (unicue selling point). Millised on põhilised turundusstrateegiad? Tootestrateegia
OÜ DEF Mäe 3 XXX 175 Väga hea asukoht Pikk ooteaeg AS GH Jõe 4 XXX-X 120 Odavad hinnad Kehv kvaliteet OÜ IJ Oru 5 XXX-Y 170 Väga hea teenindus Raskesti leitav 2.5. Toodete turustamine ja müügiprognoos Turunduse strateegia (turunduse juhtimine, turunduse eesmärgid). Turunduskeskkond. Sihtturgude valik. Toodangupoliitika. Hinnakujundus. Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega. Müügitoetuspoliitika. Müügiprognoos Teenused jaan veebr märts apr mai juuni Ühekohaline tuba 20 20 25 35 45 55 Kahekohaline tuba 30 40 60 80 100 115 Lisavoodi 2 2 4 6 8 10
võlausaldajatele tagasi maksta, ning et üldse peab oma majandustegevuse ja eksisteerimise ära lõpetama jätkuva vaesumise tõttu 53. Projekt – ühekordne kindla alguse ja lõpuga ettevõtmine 54. Personal – tööjõud, meeskond 55. Positsioneerimine - protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus eristada ühte kaupa teisest; teadlikult kujundatud protsess, mille käigus luuakse ettevõttest või tootest potensiaalse kliendi teadvuses eristuv, väärtuslik ja atraktiivne kuvand 56. Raha – võlakirjad ja muud omandiõigused, mida on tõlgendatud finantsvaradeks, ning mida parajasti vahetatakse kaupade vastu turul 57. Reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu
– tematiseerimine (theming), – hübriidne tarbimine (hybrid consumption), – kauplemine (merchandising), – perfomatiivne tööjõud (performative labor). McDonaldization (Ritzer 1993). McDonaldiseerumine/Macdonaldiseerumine. de- McDonaldization – Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll Cocacolonization/coca-colonization (Wagnleitner 1994). Kokakoloniseerimine 7. Kohaturundus – Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse. sihtkoha brändimine – turism. Luuakse turistilie emotsionaalne pilt kohast. linna brändimine – Linnade brändimise puhul on tegemist linnaga, mis on keeruline nähtus. Linnal on midai erilist ja külge tõmbavat Linna konkurentsieelis - Linna põhilised kompetentsid ja unikaalsed
võrdlemisi lühike mitte üle kahe-kolme lehekülje. Kokkuvõttes tuleks välja tuua alljärgnevat informatsiooni: Kokkuvõtte alguses võiks üldsõnaliselt kirjeldada, millise organisatsiooniga on üldse tegemist, millised on selle üldnäitajad jmt. Hea oleks kirja panna ka organisatsiooni missioon. Millal turundusplaan on koostatud? Kes on koostaja? Millist ajaperioodi hõlmab analüüsiosa? Milliste toodete ja milliste sihtturgude jaoks antud turundusplaan on koostatud? Põhisuundumused tooteti ja sihtgrupiti. Milleks plaan on koostatud? Mida soovitakse saavutada? Situatsioonianalüüsi lühikokkuvõte võimalikult lühidalt ja konkreetselt. Välja võiks tuua kesksed tegurid, mille poolest erinetakse konkurentidest ning rõhutada erilisi tugevaid külgi, mille najal kavatsetakse teiste seast välja paista ainuomane omadus ehk USP (unicue selling point). Millised on põhilised turundusstrateegiad? Tootestrateegia
o Müügikontseptsioon (firma, tooted, müük ja reklaam, kasum käibe kasvult) toetub sellele, et tarbijad ei osta kaupa aktiivselt enne, kui ei võeta spetsiaalseid müüki toetavaid ja ergutavaid meetmeid. o Turunduskontseptsioon (turg, tarbija vajadused, juhitud turundus-4P mudel, kasum kliendi rahulolult) on turunduse juhtimise filosoofia, mille kohaselt ettevõtte eesmärkide saavutamine sõltub sihtturgude vajaduste ja soovide selgitamisest ning nende kokurentidest paremast vajaduste rahuldamist. o Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (ühiskond; tarbija ja ühiskonna vajadused; suhtekorraldus, 4P mudel; kasum rahulolult ja eelistustelt) peab silmas järgmist: esmalt määratleb ettevõte oma sihtturgude soovid ja vajadused, seejärel rahuldab ta neid konkurentidest kõrgema
o Müügikontseptsioon (firma, tooted, müük ja reklaam, kasum käibe kasvult) toetub sellele, et tarbijad ei osta kaupa aktiivselt enne, kui ei võeta spetsiaalseid müüki toetavaid ja ergutavaid meetmeid. o Turunduskontseptsioon (turg, tarbija vajadused, juhitud turundus-4P mudel, kasum kliendi rahulolult) on turunduse juhtimise filosoofia, mille kohaselt ettevõtte eesmärkide saavutamine sõltub sihtturgude vajaduste ja soovide selgitamisest ning nende kokurentidest paremast vajaduste rahuldamist. o Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (ühiskond; tarbija ja ühiskonna vajadused; suhtekorraldus, 4P mudel; kasum rahulolult ja eelistustelt) peab silmas järgmist: esmalt määratleb ettevõte oma sihtturgude soovid ja vajadused, seejärel rahuldab ta neid konkurentidest kõrgema
o Müügikontseptsioon (firma, tooted, müük ja reklaam, kasum käibe kasvult) toetub sellele, et tarbijad ei osta kaupa aktiivselt enne, kui ei võeta spetsiaalseid müüki toetavaid ja ergutavaid meetmeid. o Turunduskontseptsioon (turg, tarbija vajadused, juhitud turundus-4P mudel, kasum kliendi rahulolult) on turunduse juhtimise filosoofia, mille kohaselt ettevõtte eesmärkide saavutamine sõltub sihtturgude vajaduste ja soovide selgitamisest ning nende kokurentidest paremast vajaduste rahuldamist. o Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (ühiskond; tarbija ja ühiskonna vajadused; suhtekorraldus, 4P mudel; kasum rahulolult ja eelistustelt) peab silmas järgmist: esmalt määratleb ettevõte oma sihtturgude soovid ja vajadused, seejärel rahuldab ta neid konkurentidest kõrgema
Turundustegevus Tarbijate (meetmestik) rahuldamine 4P KASUM Joonis 1. Turunduskontseptsioon 4P product, price, place, promotion Turundus on äritegevuse üldsüsteem (total system), mis on loodud, et planeerida, kujundada hinda, toetada sihtturgude vajadusi rahuldavaid tooteid saavutamaks organisatsioonilisi eesmärke palju efektiivsemalt kui konkurendid. 1.2 Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800.a. ja USAs 1840.a. (kuulutused, plakatid, vaateaknad jne). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd (osakonnad ettevõtetes, kursused õppeasutustes). Aegade jooksul on turunduse sisu pidevalt muutunud:
vajaduse arendada uusi turismitooteid; · külastajate elustiili, ootuste ja vajaduste muutumine, mis toob kaasa uute turismitrendide tekkimise ja arenemise, sh nõudluse kasvu elamustoodete järele; · reisieelistuste ja -kestuse muutumine (rohkem lühimaa- ja lühema kestusega reise); · turismi jaoks olulise infrastruktuuri areng (sadamad, lennuväljad, raudtee, maanteed jne) ja uute transpordiühenduste (lennu-, laeva-, rongiliinide) avamine, mis toob kaasa uute sihtturgude avanemise; · reisimist soodustav viisapoliitika; · majanduskasv ja üldise heaolu tõus. Lähiaastatel on Eesti turismitoote rahvusvahelise konkurentsivõime kriitiliseks eduteguriks kvaliteet. Uuringud ja tagasiside küsitlused näitavad, et Eesti turismitoote füüsiline infrastruktuur on võrreldav Euroopa teiste riikidega. Eristumaks teistest sihtkohtadest tuleb leida uuenduslikke viise toodete arendamisel, kvaliteedi ja klienditeeninduse parendamisel. Seetõttu seatakse
käitlemine terminalis toimuvad sageli lihtsustatult. Ei pruugita koostada saatedokumente, kogu vajalik informatsioon saadetise kohta kajastub infosüsteemides ja saadetise markeeringul. Pisipakid – saadetis, mille kogukaal ei ületa 35kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust. Pisipaki pakkeühiku pikkus ei ületa kaht meetrit ja pikkus pluss ümbermõõt ei ületa kolme meetrit. - Turuga seotud tegurid: Veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents, sihtturgude asukoht, konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus. Klienditeenindusega seotud tegurid: _ usaldus kliendisuhetes _ turu ulatus – võime osutada D2D (uksest ukseni); teenust, üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid _ kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis Klienditeenindustaseme näitajad:
rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. Organisatsiooni kõik tegevusvaldkonnad orienteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele. Turunduskontseptsioon vastandubki eelmisele kolmele kontseptsioonile selle poolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija. · Sotsiaalne turundus peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. · Tervikliku turunduse tähtis komponent on sisemine turundus, mille põhimõtteks on "müü oma toode kõigepealt maha oma töötajatele ja küll nemad aitavad seda siis ka klientidele müüa". Sisemise turunduse- nii nagu ettevõte tahab oma kliente kaasata,
Luua konkurentsieeliseid (strateegiliste plaanide ja tõhusa taktikalise tegutsemise abil). - odavaim viis: teenustase sama, minimeeritud kulud - konstantsed kulud, parem teenindus Tulemusliku log. strateegia eesmärk kulude ja teenindustaseme vahekorra optimeerimine. Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike abinõude kindlaksmääramine. Vähemalt 5 aasta plaan, ressursside vajadused; olulisemaid tegureid nõudlus. - hinnata nõudlus, sihtturgude potentsiaal turusegmentide kaupa - valida sihtturud, SWOT ja BM analüüs - sõnastada tarneketi üldised eesmärgid, kavandada parim võimalik organisatsiooni struktuur - määrata struktuuri alternatiivid - valida kett, mille struktuur, tasuvus, tõhusus vastab parimal viisil firma eesmärkidele. 29. Nimetage strateegia meetodeid a) keskendumine kuludele keskendutakse madalamatele kuludele kui konkurendil. Hinna liider teeb sama või võrreldava toote odavamalt
Kättesaadavus võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järgi on vajadus 10. Transpordilogistika · Mõjutegurid (toote, turu ja klienditeenindusega seotud tegurid) Tootega seotud tegurid: toote tihedus massi ja ruumala suhe, lastitavus kandejõu ja veokasti ruumala kasutamise aste kaubakäitluse lihtsus kahjustatavus Turuga seotud tegurid: veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents, sihtturgude asukoht konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude balansseeritus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: usaldus kliendisuhetes, turu ulatus võime osutada ,,uksest ukseni" teenust, üldisemalt vedaja võime osutada lisateenuseid kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis · Funktsioonid: i. Kauba liikumistee kujundamine- Veoteenuse maksumus veo tellijale, Kaubakoorma tasuvus
Holland 8,5 6,2 6,8 Allikas: Eesti Keemiatööstuse Liit [http://www.keemia.ee/index.php?go=keemiat] 2004.a. oli peamisteks eksporditurgudeks keemiatööstuses Läti, Venemaa, Holland, Ukraina ja Leedu. Hüppeliselt kasvas 2005.a. kaupade väljavedu USAsse, selle taga oli lämmastikväetiste (uurea) müük. Eksport kasvas oluliselt veel mitmesse teise riiki, näiteks Taani, Rootsi, Ukraina, Soome. Peamiste sihtturgude osas jäi eksport veidi alla 2004. aasta mahtudele Läti puhul mängis rolli ammoniaagi müügi vähenemine (läbi Läti liigub kaup teistesse riikidesse) ja Venemaal värvide ja lakkide müük. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Venemaa osakaal Eesti ekspordis on kasvanud seoses Eesti astumisel Euroopa Liitu, kuna kadusid Venemaa poolt seatud tollitõkked. Erinevad keemiatööstuse tooted moodustavad pea kolmandiku kogu Eesti ekspordist Venemaale. (Estonica)
· Ürituste külastajad; · Õppurid, üliõpilased; · Jahituristid; · Loodushuvilised (linnuvaatlejad, botaanika huvilised, loodusfotograafid). Peamisteks sihtturgudeks sisemaiste turistide kõrval on Soome, Läti, Saksmaa, Rootsi, Leedu ja Venemaa Peterburi regiooni turistid. Juurde üritatakse meelitada turiste Poolast, Norrast, Suurbritanniast, Taanist, Itaaliast ning Venemaa teistest osadest. Kaugemas plaanis nähakse võimalust ka uute sihtturgude tekkeks, nagu näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, jne.
nõuab neid kõrgtasemel multinatsionaalseid peakortereid. Peamised tunnused: mitmekesised teenused; maailma tähtsaimad pangad ja börsid; suurimate rahvusvaheliste firmade peakontorid. · Kohaturundus. Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändi identiteedi funktsionaalsed, emotsionaalsed ja eneseväljenduslikud hüved Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist, viisil mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse (Kotler & Hamlin & Rein & Haider 2002: 183). (Tallinna linna asukohaturunduse strateegia aluste loomise kava). Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändimine on kindlast allikast pärit pakkumise ülesehitus. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist kohale ning
ostjaid. TURUNDUSKONTSEPTSIOON (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. Tegevusvaldkonnad orienteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele. Selle läbi taotletakse pikaajalist kasumit. SOTSIAALNE TURUNDUS (societal marketing concept) peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. Kaasaegsed turunduse käsitlused TERVIKLIK TURUNDUS SISEMINE TURUNDUS nii nagu ettevõte tahab oma kliente kaasata, informeerida ja lojaalseks muuta, tahab ta seda ka oma töötajate puhul rakendada (oluline on kaasata müügiinimesed, klienditeenindajad, tootearendajad jne)
võistlevatest toodetest, neile tarbija poolt antavatest hinnangutest - kõige selle arvestamiseks on välja kujunenud meetod, mida nimetatakse paigutamiseks ehk positsioneerimiseks (ingl positioning); (Al Ries, Jack Trout) - Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetusssüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast j omadustest ning sihtturgude iseloomust; positsioneerimise uurimine reklaamija poolt on eduka reklaamikampaania võtmeküsimuseks. - positsioneerimine reklaamipsühholoogilises mõttes on tunnetusprotsesside tagajärg ning toetub mälule ja hoiakutele - positsioneerimise olulisemaid aluseid on (a) toote/teenuse tegelike omaduste põhjalik tundmine ja rpojekteerimine ning (b) tarbijate margiteadvus; positsioneerimine ei ole toote
rebastele välja nn Rebasekotte. Antud kotte jaotatakse tasuda, neis sisaldub veidi mõistlikku teavitusmaterjale ning hulk reklaamlehti. Kuna seal sisalduvad reklaamid lähevad üldjoones üsna kiirelt prügikasti, siis on EÜL otsimas uusi võimalusi koti ülejäänud sisu tootmise finantseerimiseks ning koti atraktiivsemaks muutmiseks. Meie poolest võiks kotis ka ,,Rebasesärk", ,,Tipika särk" või midagi analoogset olla. 7.2. Sihtturgude valik. Meeskonnas on tugevate kontaktvõrgustikega Eesti tudengid ning seetõttu oleme otsustanud esmalt keskenduda Eesti turule. Nii saame garanteerida esimeste projektide korral jaotusvõrgu õnnestumise ning ettevõtetelt tulu saades ei veaks me neid alt. Kogemuste tekkel on alati siiski võimalus ka välisturgudele laieneda. Kuna meeskonna liikmetel on häid tutvusi Lätis paiknevas Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias, siis oleks eelduste järgi teiseks turuks Läti. 7.3
sõnaga tooted. Ma lihtsalt tean, et need on madalama kalorsusega. · Eristamine on valiku langetamise eeldus. · Positsioneerimine on kauba pakkumise kujundamine konkurent-pakkumisest erinevalt ja sihtturu poolt kõrgemalt hinnatavamaks võimalus kaubal eristuda · Paigutamine e. positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Nt kiidan seepi okei, minu oma vahutab ja lõhnab hästi aga teised ka ju on sama sugused. Samas lõppevad kiitused mingi aeg ära. Siis tulevad mängu imago bränd kõneleb enda eest. Siis tuleb mängu positsioneerimine. Keskendutakse eelkõige nende eristavate omaduste esiletõstmisele. Luuakse eeldusele, et mina suudan seda kaupa teisest eristada.
7.3. Toodangu negatiivsed omadused (meetmed nende kõrvaldamiseks). 7.4. Mille poolest toodang erineb analoogidest? 7.5. Toote kvaliteet (kvaliteedikontroll, garantiiremont). 7.6. Pakend. 7.7. Tarbija nõudlus ja tema ootuste rahuldamine (võrdlev analüüs). 7.8. Kas planeeritakse uudistoodangu väljalaskmist? (arengukava). 8. Turustamine (vt. ka ptk. 7 "Turundus") 8.1. Turunduse strateegia (turunduse juhtimine, turunduse eesmärgid). 8.2. Turunduskeskkond. 8.3. Sihtturgude valik. 8.4. Toodangupoliitika. 8.5. Hinnakujundus. 8.6. Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega. 8.7. Müügitoetuspoliitika. 21 8.8. Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega). 9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 "Rajatava ettevõtte finantsplaanid") 1.1. Vajaliku stardiakapitali hinnang. 1.2. Investeeringute allikad.
Muutuste suunad: o adapteerumine (nt mõne koha identideedi ja kasutamisviisi muutus) o üleminek (nt mitte kasutatud linnaruumi ja mõnede parkimisplatside muutmine väikesteks parkideks) o transformeerumine (nt jalgrattateede võrgustiku loomine ja selle intergreerimine linna transpordisüsteemi) Kohaturundus Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse. Koha brändimine on brändimise strateegia ja teiste turundustehnikate ja - distsipliinide rakendamine linnade, regioonide ja riikide majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu jaoks. Linna bränd kui ressurss / vahend linna arengu, eristumise ja positsioneerimise jaoks.
Ekspordi puhul müüme tooteid kas välismaal tegutsevale edasimüüjale (internetimüügi kaubamajad või väiksed mööbliketid ning kauplused) või otse välismaisele tarbijale. Vastutus kauba liikumise Eesti riigist välja ja sellega seonduv bürokraatia jääb meie enda kanda. Otsene eksport on levinuim välisturule mineku vorm. Ekspordi kliente püüame endale leida mitmeid erinevaid kanaleid pidi. Kindlasti Eesti puutööliit, Kaubandus-Tööstuskoda, sihtturgude Kaubanduskojad, interneti kaubandusvahenduse leheküljed jne. Siinkohal tooksin ära teiste eksportööride kogemused, kuidas Eesti firmad on välispartnereid leidnud: Lase end leida - Kohalike koostööpartnerite soovitused - Välispartnerite soovitused - Oma kodulehekülg - Väliskaubandusliidu ekspordikataloog - Kataloog Europages - Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtlusmissioonid
eesmärkideks (ülesanneteks, nt suurendada turu osa x % n aastal). Strateegiline audit ja SWOT analüüs annavad planeerimiseks vajalikud andmed. SWOT analüüsi alusel saab kujundada äriportfelli: ettevõtte tegevusalade ja toodete kogum. Turunduse planeerimisprotsess o Situatsiooni analüüs (turundusaudit, SWOT: kus me asume?), o Eesmärkide püstitamine, mida tahetakse saavutada, o Turunduse strateegia koostamine eesmärkide saavutamiseks (sihtturgude strateegia, positsioneerimine, turunduskompleks, -kulud), o Turunduskompleksi elementide strateegiate koostamine, o Tegevuskavade väljatöötamine turunduse strateegiate elluviimiseks: mida, millal, teha, kes vastutab, mis maksab? o Eelarvete koostamine (tulud, kulud, kasum), 10 o Kontrolli läbiviimise kord (aruannete põhjal). 11. Sinise ookeani strateegia.
annaabi.ee 
