Turunduse olemus (0)

Turunduse olemus
Turunduse põhimõisted
Turundus  on sotsiaalne tegevus ja juhtimisprotsess , mil e abil üksikisikud ja grupid rahuldavad oma eesmärke teiste jaoks 
väärtust omavate ja nende vajadusi ning soove rahuldavate toodete loomise, pakkumise ja vahetusega. (P.  Kotler , 1997).
Turundus  on tegevus, mis on suunatud klientide vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler, 
2002).
Turundus on ideede, toodete ja teenuste  kontseptsiooni , hinna­kujunduse, edustamise (s.h. reklaami) ja jaotuse 
planeerimise ning elluviimise protsess, et luua soodsaid vahetusi üksikisi­kute ja organisatsioonide eesmärkide 
rahuldamiseks ( Vihalem , 2003 (1988. aastal Ameerika Marketingiassotsiatsiooni poolt sõnas­tatud definitsiooni järgi)).
Turundus on juhtimisprotsess, mis uurib, prognoosib ja rahul­dab tarbijate nõudlust kasumi saamise eesmärgil (Mercer, 
1992) Defineeritud nõudluse  seisukohast )). 
Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „ turustuskanal “). Turundus on 
seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa.
Turg  on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui  organisatsioonid .
Toode on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte 
füüsilise toote  omamine , vaid sellega kaasnevad hüved.
Klient  on  organisatsioon või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient   ostja,  tellija  või 
teenuseid kasutav inimene.
 Tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema 
majandus­ või kutsetegevusega
Turunduse olemus
Turundus on osategevuste  kompleks , mis hõlmab:
     ­  turuuuringuid, 
     ­  toote/teenuse kujundamist, 
     ­  turustuskanalite valikut, 
     ­  hinnapoliitikat, 
     ­  müügi toetamist ja 
     ­  müüki ennast. 
Turunduse eesmärgiks on tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende 
rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. 
Turundustegevus algab pikalt enne müügi  toimumist  ja jätkub ka pärast selle 
toimumist.
Turunduse olemus
Turunduse juhtimine on suunatud teatud 
Muutke teksti laade
sihtgruppidega tulusate vahetusprot­
Teine tase
sesside kavandamisele, kujundamisele ja 
●
Kolmas tase
tagamisele ettevõtte eesmärkide 
●
Neljas tase
saavutamise nimel. 
●
Viies tase
Turunduse rolliks on  mõjutada nõudluse 
suurust ja struktuuri.
Turunduse eesmärgiks ei ole mitte 
ühekordselt müügitehingult maksi­maalse 
kasu saamine, vaid vastastikku kasulike 
pikaajaliste suhete arenda­mine.
 
Turunduse olemus
Muutke teksti laade
Turunduse juhtimise juures on oluline 
Teine tase
arvestada, et nõudluse tekitavad inimeste 
●
Kolmas tase
vajadused ja soovid, kui neile lisan­dub 
●
Neljas tase
niiöelda ostujõud. Inimesed valivad endale 
●
Viies tase tooteid, mis annavad nende arvates neile 
nende raha eest suurima kasulikkuse.
Kliendi otsus soetada endale mõni kaup/teenus on seotud tema vajadustega, 
mis suures osas põhinevad tema väärtustel. 
Vahetusprotsessis, kus klient otsustab, kas kaup/teenus on küsitud hinda tema 
jaoks väärt, võrdleb klient oma vajaduste ja toote/teenuse maksumuse 
vahekorda . 
Positiivse ostuotsuse korral on kliendi kaalutlus olnud seega positiivne, ehk tema 
vajaduste rahuldamiseks on vahetusväärtus rahaliselt talle sobiv, vastupidisel 
korral kaalub klient ostu mitte sooritamist.
                TURUNDUSKONTSEPTSIOONID
Turunduskontseptsioonid
Turunduse kontseptsioonid toetuvad seisukohtadele, mis tagavad vahetuste eduka 
kulgemise. Et tingimu­sed erinevates majandussituatsioonides on erinevad, on erinevad 
ka turunduskontseptsioonid.
Majandusliku arengu käigus on kasutatud  viit  turunduse kontseptsiooni, mida omakorda 
võib jagada klassikalisteks ja kaasaegseteks turunduskontseptsioonideks.
I klassikalised turunduskontseptsioonid:
tootmiskontseptsioon, 
tootekontseptsioon , 
müügikontseptsioon.
II kaasaegsed turunduskontseptsioonid:
turunduskontseptsioon,
sotsiaalse turunduse  kontseptsioon ,
tervikliku turunduse kontseptsioon.
Tootmiskontseptsioon
Tootmiskontseptsioon on üks vanemaid turundustegevuse kontseptsioone, 
mida hakati innukalt  rakendama  juba möödu­nud sajandi algusaastate 
tööstusrevolutsiooni ajal. 
Selle edu­kaks praktiseerijaks oli  Henry   Ford (pildil), kes võttis esimesena 
kasutusele autode valmistamise “liikuva töölindi” meetodi, kus konveieri 
funktsioone täitis odav tööjõud. 
Uudse meetodi raken­damisega õnnestus tal tööviljakus tõsta niisugusele 
tasemele , et auto muutus tänu madalale hinnale kättesaadavaks praktiliselt 
igale ameeriklasele, nende hulgas ka  Fordi  enda tehaste töölistele. Kuid see 
kehtis ainult masstootmisele iseloomuliku väikese arvu tootevariantide puhul, 
mida antud situatsioonis esindas musta värvi mudel “Ford T”, kuna must värv 
kuivas kõige kiiremini ja seda oli kõige odavam autotoomises kasutada
Tootmiskontseptsioon
Tootmiskontseptsioon realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt 
tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suu­detud osta. 
See eeldab kogu turundustegevuse taandamist efektiivselt funktsioneeriva 
tootmise loomisele ja selle  pide ­vale täiustamisele. 
Ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus. Seepärast 
suunatakse peatähelepanu masstootmisele ja jaotuse paremale 
organiseerimisele.
Tootmiskontseptsiooni kasutati laialdaselt pärast teist maailmasõda, kui 
soovitud kaupu nappis. 
Tänapäeval rakenda­takse seda peamiselt arengumaade suurtel turgudel , kus 
oluline pole mitte toote  sortiment  vaid hind ja pakutava kauba kogus.
Tootekontseptsioon
Elatustaseme tõusuga kaasneb ka inimeste soovide struktuuri muutus. Tüdinetakse 
ühetaolistest toodetest ning tekib soov eristuda, omada erinevat. 
Psühholoogiliselt on see tingitud inimese vajadustega suurema  mugavuse , parema  kvali ­
teedi, kõrgema töökindluse või  ilusama  kujunduse järele. 
Sellises situatsioonis on ettevõtete edukuse aluseks turule pakutavate tootevariantide 
mitmekesisus . See oli ka aluseks tootekontseptsiooni väljakujunemisele.
Tootekontseptsioonis oli peatähelepanu suunatud too­dete sortimendi laiendamisele, mille 
üheks võimaluseks oli kvaliteedi mitmekesistamine. 
Samas loodeti aga, et õiged tooted müüvad ennast ise. Kvaliteedi mitmekesistamine avaldas 
positiivset  mõju toodete tehnilisele täiustamisele. 
Et aga turu vajadust täpselt ei teatud, toodeti turule küll kõrgetasemelisi, kuid tarbijatele liiga 
kalleid ja/või tehniliselt liialt keerukuse tooteid. 
Vaatamata negatiivsetele külgedele on sellel kontseptsioonil ka tugev positiivne pool: pidevalt 
hoolitsetakse sortimendi laien­damise ja toodangu kvaliteedi tõstmise eest. 
Tootekontseptsioon
Tootekontseptsiooni kasutamine on iseloomulik ettevõtetele, kes tegutsevad 
kõrgtehnoloogia valdkonnas. Näiteks rakendab seda edukalt 
elektroonikakontsern  Sony , mille  asutaja  Akio Morita on öelnud: “Me ei  teeninda  
turge, me loome  neid.” 
Samas võib tootekontseptsioon anda ka vastupidise tulemuse. Seda kogeti 
ülehelikiirusega reisilennuki Concorde puhul, mida ei suudetud pikka aega 
edukalt müüa, vaatamata lennuki tehnilisele täiuslikkusele. Põhjus peitus turu 
nõudmiste eirami­ses, st paljude linnalähedaste lennuväljade jaoks oli 
Concorde’i müratase liiga kõrge.
Müügikontseptsioon
Kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle ole­masolevaid tooteid müüa 
väga aktiivselt (agressiivselt). Selline tegevus on iseloomulik müügikontseptsioonile, 
mille puhul passiivselt pakkumiselt, mis kehtis eelnevate kontseptsioonide puhul, 
minnakse üle aktiivsele pakkumisele.
Müügikontseptsiooni rakendatakse suuresti siis, kui majandussituatsioonis kehtib 
olukord, kus tootmine ületab nõudluse ja pakutavad  kaubad  vastavad üksnes 
ostjakonna väikese osa ootustele.
Müügikontseptsiooni tegevusteks on müüki  toetavad  ja aktiviseerivad meetmed 
(näiteks intensiivne  reklaam ) ning paljud agressiivsed müügivõtted. Viimaste puhul on 
tähelepanu keskmes esilekerkivate vastuväidete ja küsimuste kummutamine, mitte 
vajaduste rahuldamine, sest turu vajadusi ei teata või need selguvad alles müümise 
käigus.  Ostud  jäävad peamiselt ühekordseks, sest ostjad tegelikult ostetud kaupa ei 
vajanud (see ei rahuldanud või ei olnud seotud nende vajadustega). Et oma kaupa ka 
tulevikus müüa, peavad ettevõtted rakendama veelgi agressiivsemat müügitegevust. 
Müügikontseptsioon
Müügikontseptsioonile on iseloomulik:
toote tugevuste ülepakkumine;
puuduste  varjamine ;
hinnaga  manipuleerimine ;
konkurentide halvustamine;
ükskõikne suhtumine mitteolulisse klienti;
lühiajaline kasumitaotlus.
Müügikontseptsiooni kasutati laialdaselt 1930. aastatel maailma majanduskriisi tingimustes. 
Tänapäeval rakendavad agressiivset müüki peamiselt riigid, kus ettevõtete äritegevuse 
eetilised  põhimõtted pole veel välja kujunenud. 
Müügikontseptsiooni nn pehmemaid vorme (aktiivset müüki) kasutatakse aga kõikides 
riikides, kus soovitakse oma turu­osa kiiresti laiendada, esineb raskusi konkureerivatest 
toodetest eristumisel või tuleb umbusaldavaid  tarbijaid  esmaostule mee­litada (Mauring 
2001).
Turunduskontseptsioon
1990 aastatest alates on majanduskeskkond kiiresti muutunud. Tootmine on kandunud 
siseriiklikult  tasandilt üle rahvus­vahelisse keskkonda, tehnoloogiad  vahelduvad kiiresti, 
intensiivistunud on  innovaatiline  tegevus, konkurents  sh rahvusvaheline konkurents tiheneb, 
tarbijad on muutunud kaupade ja nende tarbimisomaduste suhtes valivamaks, ostude 
juures arvestatakse üha enam mugavust ning aja kokkuhoidu jne. 
Kõik see nõuab ka ettevõte­telt senisest suuremat keskendumist turu vajadustele. Turun­
duskontseptsioon vastandubki eelmisele kolmele (tootmise,­ toote­ ja müügi)kontseptsioo­
nile selle poolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, 
vaid tarbija. st et edu aluseks on ettevõtted hakanud (kohustatud)  pidama  tarbijate 
vajaduste ja soo­vide väljaselgitamist. 
Turunduskontseptsioonis omandab eelmise kolme kontseptsioonidega võrreldes 
teistsuguse tähenduse ka vahetusprotsessi üks kesksemaid tegevusi ­ müümine.
Turun­duskontseptsioon käsitleb müüki kui suhtlemisprotsessi, mis algab ostja probleemide 
väljaselgitamisest ja lõpeb nende lahendamisega. 
Turunduskontseptsioon
Kliendivajaduste rahuldamine väljendub 
Muutke teksti laade
ostu sooritanud klientide poolt antud 
Teine tase
kõrges  hinnangus  pakutavatele toodetele .
●
Kolmas tase
Konkurentsivõime tõstmine seisneb 
●
Neljas tase
ettevõtte poolt oma konkurentide ja nende 
●
Viies tase kavandatud tegevuste tundmises ning 
ettevõtte jaoks konku­rentsieeliste 
loomises.
Tegevuste kooskõlastamine on ettevõtte 
kõikide osakondade ja struktuuriüksuste 
tegevuste integreerimine ühtse eesmärgi ­ 
klientide rahulolu ­ saavutamise nimel. 
Kliendikeskse ettevõttekultuuri 
kujundamine avaldub sel­les, et 
töötajaskonna mõtlemis­ ja käitumisviisid 
lähtuvad nii olemasolevast kui 
potentsiaalsest kliendist.
Orienteerumine pikaajalisele kasumile  
tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida 
püsivat kasumit. 
Turunduskontseptsiooni rakendamisest saadav kasu
Ettevõttel on rohkem rahulolevaid kliente, rohkem kordusoste ja väiksemad 
müügikulud; 
Kliendid on vähem hinnatundlikud ja väärtustavad kõrgemalt pakutavaid kaupu;
Ettevõte on paremini kursis klientide vajaduste ja soovidega ning suudab 
konkurentidest kiiremini reageerida muutustele;
Ettevõte oskab paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja eduka­malt 
suurendada või kaitsta oma turuosa.
Sotsiaalne turunduse kontseptsioon
Sotsiaalne turundus  peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht, 
et  organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. 
Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab 
nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. Lisandunud on siia 
kontseptsiooni seega võrreldes eelmisega ühiskonna aspekt.
Sotsiaalse turunduse kontseptsioon rõhutab erinevate osapoolte huvide 
vahelise (tarbija/klient ­ vajaduste rahuldamine; ettevõte – kasum; ühiskond ­ 
üldisem heaolu) tasakaalu saavutamist, arvestades just pikemaajalist 
perspektiivi. Näitena võib tuua kiirtoitlustusettevõtete toodete mõju klientidele; 
pesuainetes sisalduvad tugevatoimelised vahendid, mis tõstavad nende 
kasutamise tulemuslikkust, kuid mõjuvad halvasti tervisele; loodusvarade 
kasutamine ettevõtete ärilisel eesmärgil jne. Siit saavad alguse ka ettevõtjate 
käitumise eetilised aspektid, sest tihti tuleb just neil teha valik ühiskonna heaolu 
ja ettevõtte kasumlikkuse  vahel. 
Sotsiaalne turunduse kontseptsioon
Ajendatuna ettevõtete tegevuste mõjust pikas perspekti vis ühiskonnale ja ühiskonna li kmetele, sõnastas 
1980'ndatel aastatel turundusguru Philp Kotler sotsiaalse turunduse kontseptsiooni, mil es ta rõhutas, et 
tasakaalu ei tule otsida mitte ainu­üksi tarbija ja tootja vahel, vaid kolme faktori koosmõjus, mil eks on 
tarbijate vajadused ja soovid, ettevõtte eesmärgid ja ühiskonna elukvaliteet (Kotler 1991). 
Seega peaks kaasaegne turundustegevus olema nii tarbija­ kui ka ühiskonnakeskne ning paljusid ettevõtteid 
täna iseloomustabki just sel ine käitumine. Antud ideoloogiast tulenevalt on algatatud ka mitmeid ettevõtteid 
vastutustundlikkusele suunavaid projekte ni  maailmas kui Eestis. 
Vastutustundlik ettevõtlus on hästi  juhitud  ettevõtte kvaliteedimärk, mis on sageli eelduseks rahvusvaheliste 
klientidega majandussuhtesse astumiseks. See on organisatsiooni vastutus oma otsuste ja tegevuste 
mõjude eest ühiskonnale ja keskkonnale läbipaistva ja eetilise käitumise kaudu, mis: 
panustab kestvasse  arengusse , sealhulgas ühiskonna tervisesse ja heaolusse; 
arvestab  huvirühmade ootustega; 
on vastavuses asjakohaste seaduste ja rahvusvaheliste käitumisnormidega ning 
on ettevõtte igapäevase toimimise osa ja  kajastub  suhetes partnerite ja huvirühmadega 
Tervikliku turunduse kontseptsioon
Muutke teksti laade
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Tervikliku turunduse kontseptsioon
Tervikliku turunduse üks tähtis komponent on sisemine turundus, mille aluseks 
on põhimõte "müü oma toode kõigepealt maha oma töötajatele ja küll nemad 
aitavad seda siis ka klientidele müüa".
Sisemise turunduse  ­ nii nagu ettevõte tahab oma kliente kaasata, 
informeerida ja lojaalseks muuta, tahab ta seda ka oma töötajate puhul (oluline 
kaasata müügiinimesed, klienditeenindajad, tootearendajad jne).
Turundaja ülesandeks on koondada turundustegevused ning panna kokku 
täielikult integreeritud turundusstrateegia, et luua, vahendada ning viia väärtus 
tarbijateni.
Integreeritud turundus – siia alla lähevad kõik turundustegevused ­ toode, 
hinnakujundus , kommunikatsioon (reklaam, müügitoetus, üritused, avalikud 
suhted, otseturundus , isiklik müük),  jaotuskanalid .
Terviklku turunduse kontseptsioon
Sotsiaalse turunduse põhimõttest on välja arenenud roheline turundus. 
Rohelise turundusega paralleelselt kasutatakse ka termineid keskkonna 
turundus, ökoturundus ja ökoloogiline turundus
Sotsiaalset vastutustundliku turunduse põhimõtteks on tarbijate vajaduste 
kasumlik  rahuldamine, samal ajal võimalikult minimeerides ümbritsevale 
keskkonnale tehtavat kahju.
Suhteturunduse peamiseks märksõnaks on  partnerlus kõigi ettevõtte 
osapooltega (kliendid,  hankijad , vahendajad jt). Erinevad võimalused oma 
partneritega suhtlemiseks on läbi  kliendisuhete  juhtimise (CRM), mis põhineb 
headel kliendi andmetel ja IT’l; väärtuspõhise turunduse, mis põhineb 
turunduse kui investeeringu käsitlemisel;  suust ­suhu turundusel, kus 
ärgitatakse oma lojaalseid kliente soovitama sõpradele konkreetseid tooteid 
jne.
Tööleht täitmiseks

Document Outline

• Slide 1
• Turunduse põhimõisted
• Turunduse olemus
• Turunduse olemus
• Turunduse olemus
• Slide 6
• Turunduskontseptsioonid
• Tootmiskontseptsioon
• Tootmiskontseptsioon
• Tootekontseptsioon
• Tootekontseptsioon
• Müügikontseptsioon
• Müügikontseptsioon
• Turunduskontseptsioon
• Turunduskontseptsioon
• Turunduskontseptsiooni rakendamisest saadav kasu
• Sotsiaalne turunduse kontseptsioon
• Sotsiaalne turunduse kontseptsioon
• Tervikliku turunduse kontseptsioon
• Tervikliku turunduse kontseptsioon
• Terviklku turunduse kontseptsioon
• Tööleht täitmiseks