EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS (2)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Merly Sepri-Eha
AUTH 4
EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS
Uurimustöö
Juhendaja : Tiina Viin
Pärnu 2008
Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides.
Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 toaga hotell Dorpat ). Kui 2004.-2005.a. ilmnes Tallinnas ja Pärnus suvekuudel hotellikohtade puudus, siis hetkel on seoses uute hotellide avamisega ja välisturistide arvu vähenemisega hotellide täituvus vähenenud ja paari aasta perspektiivis pole ette näha, et hotellikohtade nappus ka suvehooajal turismi kasvu takistaks. 1
Ülevaade statistikast ja suundumustest. Majutusettevõtetes peatus 2007. aastal 2,34 miljonit turisti, neist 41% olid Eesti elanikud. Siseturismi iseloomustas 2007. aastal positiivne areng. Inimestel oli võimalik rohkem kulutada puhkusereisidele ning firmadel ja asutustel seminaridele, koolitustele jm firmaüritustele. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2007. aastal 963 000 Eesti elanikku ehk 16% enam kui aasta tagasi.
Välisturiste peatus majutusettevõtetes 2007. aastal 1,38 miljonit ehk 3% vähem kui aasta varem. Kui aasta esimesel neljal kuul välisturistide arv pisut suurenes, siis turismi kõrghooajal ja sügiskuudel oli see langustrendis. Eelkõige oli välisturistide arvu langus seotud meie peamise turismipartnerriigi Soome turistide huvi vähenemisega Eesti vastu. Majutusettevõtetes peatunud välisturistidest 51% saabus Soomest. Oluliselt vähem turiste kui aasta tagasi saabus ka Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt. 2
Ülevaatlikud Eesti majutusturu näitajad on ära toodud tabelis 1.
Tabel 1. Majutamine Eestis, 2004-2007
Näitaja
2004
2005
2006
2007
Majutatud
1 922 126
2 072 586
2 259 463
2 343 094
Eesti elanikud
547 712
619 168
831 934
962 771
Väliskülastajad
1 374 414
1 453 418
1 427 529
1 380 323
Ööbimised
3 757 715
4 111 577
4 543 336
4 674 551
Eesti elanikud
1 010 909
1 129 118
1 523 255
1 759 095
Väliskülastajad
2 746 806
2 982 459
3 020 081
2 915 456
Ööpäeva keskmine maksumus (krooni)
445
459
466
481
Allikas: Statistikaamet 2008.
Tabeli andmetest lähtudes on ööpäeva majutuse keskmine hind näidanud tõusvat trendi ja ilmselt on see jätkuv ka 2008. aastal ning lähiaastatel.
Sihtturgude analüüs. Soome turistide arvu vähenemine 5-6% aastas kolmandat aastat järjest on välisturistide koguarvu Eestis oluliselt mõjutanud. Üheks teguriks on kindlasti hindade tõus Eestis, mille tõttu on vähenenud nende arv, kes tulid Eestisse Soomega võrreldes odavamate hindade pärast (nii puhkusereisidele, ostureisidele kui ka näiteks firmaüritustele ja seminaridele). Teiseks teguriks on ilmselt küllastumine – paljudele tundub, et peale korduvaid külastusi ei ole enam piisavalt stiimulit (uusi huvitavaid ajaveetmisvõimalusi ja vaatamisväärsusi) uuteks reisideks.
Majutatud Rootsi turistide arv hakkas pärast 2004. ja 2005.a. kiiret kasvu vähenema alates 2006.a. kevadest. 2007. aastal vähenes nende arv kõigil kuudel, kusjuures suurem oli langus aasta teisel poolel. Rootslaste huvi langust Eesti vastu võib osaliselt seletada hindade tõusuga Eestis, kuna suur osa Eestisse reisivatest rootslastest on traditsiooniliselt olnud need, keda on siia reisima motiveerinud Rootsiga võrreldes madalamad hinnad. Kõige rohkem Eestit iseloomustavaks teguriks oli väide, et Eesti on sihtkoht, kuhu rootslastel on lihtne reisida. Teisel kohal oli hinnatase . Vaid 34% on nõus, et et Eesti pakub rootslastele huvitavaid vaatamisväärsusi ja ajaveetmisvõimalusi.
Norra on olnud Eestile üks kõige stabiilsemat kasvu näidanud turismiturg viimasel kümnel aastal. Kasvu on toetanud Eesti hea maine Norras, soodne hinnatase ja järjest lisandunud lennuühendused Tallinna ja Oslo vahel. Kasvu kiirenemisele aitas kaasa 2006.a. maist Tallinn-Oslo liinile lisandunud odavlennufirma Norwegian . Jälgides Norra turistide arvu muutust 2007.aasta jooksul, tuleks siiski tähele panna märke kasvu aeglustumisest.
Absoluutarvudes kõige rohkem kasvas 2007.aastal turistide arv Lätist (9100 võrra ehk 14%). 2007.aastal oli kasv küll mõnevõrra aeglasem kui kolmel eelneval aastal, kuid siiski märkimisväärne. Ka Leedu turistide arv Eesti majutusettevõtetes kasvas juba kolmandat aastat järjest märkimisväärselt. 2007.a. lisandus neid 19% (valdavalt Tallinnas, mõningal määral ka Saare maakonnas). See on seotud Läti ja Leedu elanikkonna sissetulekute suurenemisega ja välisreiside üldise kasvutrendiga.
Suurema osatähtsusega turgudest vähenes teist aastat järjest Suurbritannia ja Saksamaa turistide arv. Mõlema riigi puhul on üheks oluliselt Eestisse reisimist pidurdanud teguriks transpordiühenduste vähesus. Teiseks tasub silmas pidada ka ülalpool mainitud tegureid: mõlemas riigis kasvas välisreiside arv 2007.a. tagasihoidlikult, ning vähenes mitmete Kesk- ja Ida-Euroopa riikide populaarsus sihtkohana.
Venemaa turistide arv Eestis kasvas perioodil 2000-2006 märkimisväärselt tänu elanikkonna sissetulekute suurenemisele ja üldisele välisreiside buumile. Aprillisündmused ja sellega seotud meediakajastused andsid märkimisväärse tagasilöögi. Aprillist detsembrini vähenes Venemaa turistide arv Eesti majutusettevõtetes 27% ehk 14 240 võrra (eelneva aasta sama perioodiga võrreldes). Muutuse trendis võib tuua Eesti liitumine Schengeniga, tänu millele Schengeni viisat omavad Venemaa kodanikud saavad sama viisaga lisada näiteks Eesti lähiriikide külastusele ka Eesti. Ühtlasi tasub silmas pidada, et majutusettevõtete teenuseid kasutab vaid umbes veerand kõigist Eestis ööbivatest Venemaa turistidest, ülejäänud ööbivad sugulaste-tuttavate juures või oma suvilas . 3
Prognoos 2008. aastaks. Eestis võib 2008. aastaks prognoosida siseturismi kasvu jätkumist, kuid tõenäoliselt veidi aeglasemas tempos kui 2007.a. Välisturistide arv tõenäoliselt kasvab 2007.a. tasemega võrreldes mõne protsendi võrra. Lähiaastatel sõltub välisturistide arvu kasv paljuski sellest, kas lisandub uusi transpordiühendusi.
Piirkonna analüüs. Piirkonna analüüsi aluseks võtsid töö autorid Hiiumaa majutusettevõtete täituvuse aastatel 2005 ja 2006. Hiiumaa kogukond hakkab üha enam teadvustama turismi võimalusi ja rolli saare majanduses. 90ndate alguses, Hiiumaa esimest arengukontseptsiooni koostades nähti turismis saare majanduse arengu peamist mootorit.
Täna on Hiiumaa turism ennekõike väikemajutajate pärusmaa, kelle jaoks on see lisateenistuse allikas, mitte põhitöökoht. Majutus - ja toitlustusettevõtete käive moodustab ligikaudu 3% saare majanduse kogukäibest.
Viimastel aastatel on suurenenud nende inimeste arv, kes ehitavad Hiiumaale „teise kodu“. Hiiumaale tullakse peamiselt suvel, pühadeks ja võimalusel nädalalõppudel, mille tulemusena kasvab parvlaevareisijate arv aastaringselt . Tulemuseks on pühade eelsed ja reedesed järjekorrad Rohuküla sadamas ning pühadejärgsed ja pühapäevased järjekorrad Heltermaa sadamas. Järjekordade näol on tegemist probleemiga, millega hiidlased peavad õppima koos elama.
Hiiumaa on hinnatud puhkusepaik nii eestlaste, kui Eesti külaliste hulgas. Turisti paelub ilmselt salapära, mis saare meretagust elu looritab. Praamisõit, mis meile tüütult pika rutiinina tundub, on turisti jaoks tihti tore seiklus. Igatahes on Hiiumaa külastajate arv aasta-aastalt kasvanud ja turismiettevõtetel läheb hästi. Tekib uusi teenuseid, uusi majutus- ja toitlustuskohti.
Hiiumaal pakuvad majutust valdavalt väiksemad majutuskohad, kuna hotellide nominaalosakaal on ainult 10%. Samas tuleb arvestada, et keskmine hotell on tubade ja voodikohtade mahult muudest majutuskohtadest oluliselt suurem. Hiiumaa majutusasutuste keskmine maht on 24 voodikohta 10 toas. 4
Hiiumaad külastab aastas ca 150 000 turisti. Nende tarbeks on saarel 75 majutusasutust – 5 hotelli, 2 kämpingut, 6 matkamaja ja hostelit, 6 puhkeküla, 30 puhkemaja , 10 külalistemaja, 13 telkimiskohta ning 3 muud majutust. Kokku pakutakse 1700 voodikohta. Kõige suurem osakaal turistide hulgas on eestlastel, neile järgnevad soomlased , lätlased, sakslased ning rootslased .
Tabelis 2 on ära toodud Hiiumaa 2005-2006. aasta võrdlus turismi- ja investeeringutegevustes.
Tabel 2. Turismi- ja investeeringutegevused Hiiumaal
Aasta 2005
Aasta 2006
Turismi käive
31 milj. EEK
(kasv võrreldes 2004 aastaga 8%)
41 milj. EEK (kasv võrreldes 2005 aastaga 34%)
Investeeringud
6,5 milj. EEK
15 milj.EEK (kasv võrreldes 2005 aastaga128 %)
Suurim investeering
Orjaku Mõisakoha OÜ investeering (2,7 milj.) Dagen Hausi külalistemajja
Töökohti
126
112 (langus 12%)
Keskmine palk
3677 EEK
7168 EEK (kasv 21%)
Allikas: Hiiumaa koduleht
2006. aastal kasvas saare külastajate arv hinnanguliselt 5 – 6%. Koos külastajate arvu kasvuga on suurenenud teenuseid pakkuvate turismi- ja teenindusettevõtete arv. 2006. aasta oli esimeseks hooajaks osaühingutele Vanitas („Nordtooder“) ja Hiiu Majutus („Priiankru“). Uksed avas Dagen Haus külalistemaja. Koos uute teenindajate tulekuga paranesid ennekõike kritiseeritud toitlustusvõimalused Kärdlas.
2006. aastal oli erandlikult hea sügis. Väikesel arvul liikus turiste Hiiumaal veel septembris ja oktoobris . Kahjuks olid paljud turistidele suunatud asutused ametlikult oma hooaja lõpetanud. Turismiettevõtjad on palju rääkinud vajadusest hooaega pikendada. See tähendab suutlikkust olla paindlikum ja valmisolekut teenindada ka neid üksikuid turiste, kes soodsaid ilmastikuolusid ära kasutades hilissuvel ja sügisel Hiiumaad külastavad.
Kokkuvõte. Turismi areng Hiiumaal on viimastel aastatel jätkuval tõusujoonel, kuid see ei anna põhjust rahuloluks. Peamisteks probleemideks on välisturgude väike osakaal, ebapiisav Hiiumaa esiletoomine riiklikus infos, vähene pakutav atraktiivsus, terviseturismi, kui praeguse trendi tähelepanuta jäämine, lühike hooaeg ning kvalifitseeritud tööjõu nappus. Puudub ka turismiarendaja töökoht Hiiumaal, kuna ei ole püsirahastust.
MTÜ Hiiumaa Turismiliit, mis loodi 1999 aastal, on välja töötanud mõningased plaanid, mis peaksid lähitulevikus antud olukorda parandama. Peamisteks ülesanneteks on Hiiumaa ühise imago loomine, tuntuse suurendamine messide kaudu, materjalid vene turu jaoks, hooajalisuse vähendamine tootearenduse kaudu ning transpordiühenduse parandamine.
Kasutatud materjalid.

2007. aastal peatus majutusettevõtetes ligi miljon siseturisti. Statistikaamet. [ http://www.stat.ee/19044 ] 25.03.2008

Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus. [ http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti_ja_maailma_turism_2007.pdf ] 25.03.2008

Hiiumaa koduleht. [www.hiiumaa.ee] 29.03.2008

Läänemaa Arenduskeskus. [www.lak.ee] 29.03.2008
1 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus.
2 2007. aastal peatus… Statistikaamet.
3 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus.
4 Hiiumaa TAK. LAK.
2