Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Viljandi turismisihtkoha analüüs ja turismipuu

TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruut

Turismimajanduse alused

12

doc

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD

Lambakasvatajad said eksporditud lammastest 2...5 korda kõrgemat hinda kui Eestis. Tänu edukale ekspordikorraldamisele kasvas ELaSi liikmete arv 402-ni; lambaliha siseturu hinnad tõusid 10...20%. [Eesti Tõuloomakasvatuse Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 4. Lambakasvatuse jagunemine maakonniti aastatel 2001- 2005 Erinevate põllukultuuride kasvatamine on Saaremaal kivisema maastiku tõttu keeruline, on kõige rohkem lambaid just Saare maakonnas, moodustades kogu Eesti lambakasvatusest 18,6%. Kõigest 738 lammast on Ida-Virumaal, mis on võrreldes Eesti keskmisega 17% vähem. Aastast 2005 on lambakasvatus suurenenud Jõgeva maakonnas Saare maakonnas 41% ja Järva maakonnas 55% ja muutumatuna on püsinud Valga maakonnas. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et Eestis on

Ökoloogia

20

odt

LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE

Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Kairi Varik, Maiu Talirand, Ruslan Pilkov LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE Referaat Juhendaja Tartu 2014 1  SISUKORD 2  SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3  1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. 15 omavalitsusü

Turism

7

doc

EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 toaga hotell Dorpat).

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

24

doc

Värska valla regionaalanaüüs

Värska valla regionaalanalüüs Praktiline töö regionaalarengu ja ­poliitika õppeaines Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus................................................................................................................................17 7.Inimvara....

Regionaalpoliitika

15

docx

PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool TT- PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS Hindeline arvestustöö õppeaines ,,Turismi planeerimine" Juhendaja õpetaja Eda Veeroja Väimela 20 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin sihtkohaks Hiiumaa, kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada ­ tööd tehes tutvusin erinevate Hiiumaad tutvustavate saitide, huviväärsuste, teenuste ja sihtkoha kättesaadavusega. Töö koosneb kuuest peatükist, kus võrreldakse erinevaid näitajaid kolmel tasandil - valitud sihtkoht, riik ja maailm. Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud küla

Turismimajandus

11

doc

Põllumajandusökonoomika kursusetöö

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 20

Põllumajanduse alused

16

docx

Makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturu näitajatega: Põlva maakonna makromajanduslike tegurite side kinnisvaraturuga

TALLINNA MAJANDUSKOOL Tõnu Toompark Kersti Annok Jürgen Hintsov Kristel Joost Ketly Kukesman KM219 MAKROMAJANDUSLIKE TEGURITE SIDE PÕLVA MAAKONNA KINNISVARATURUGA Rühmatöö Juhendaja: Tõnu Toompark Tallinn 2021 SISUKORD 2  SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärk on tutvuda Põlva maakonna makromajanduslike teguritega ning välja uurida, milline on nende side maakonna kinnisvaraturu näitajatega. Uuritud info on kokku kogutud ühe majandusaasta lõikes, mis on aastad 2004 - 2021. Info olemasolu korral on aastad lahti jagatud ka kvartaliteks. Töös on makromajanduslike tegurite kirjeldamiseks käsitletud 5 tegurit ning kinnisvaraturuga võrdlemiseks on välja toodud samuti 5 näitajat. Andmed on välja toodud nii kirjelduse kui ka tabe

kinnisvara alused

Kommentaarid (0)