Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal (0)

Praktilised tööd õppeaines
" Regionaalareng ja -poliitika"
Saare maakond
Tartu 2012
Sisukord
Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3
Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4
Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11
Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas .....................................................................21
Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis
Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud.
Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%)
Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvastiku osatähtsusega ning on olnud kerges languses.
SKP osatähtsus on olnud väiksem kui rahvastiku osatähtsus ning püsinud stabiilsena 1,8% juures ning on tugevasti alla Eesti keskmise.
Majandusruumide rajamise intensiivsus on tugevasti alla Eesti keskmise kuid on vaadeldava perioodi ulatuses tõusnud ca 2% võrra.
Joonis 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis
Kokkuvõttes on Tartu linna osatähtsus Eesti ühiskonna ja majanduselus u 2%.
Viimase kümnendi vältel on see olnud suhtelisel stabiilne kuid siiski väikese langustrendiga. Teatud valdkondades on märgata suurenemist kasvuperioodil.
Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad
Jooniselt 1 on näha, et hõivatute osakaal Saaremaal on viimase kümnendi jooksul olnud kuni 10% väiksem, väljaarvatud 2010 aastal. Suurimas madalseisus oli hõivatute osatähtsus aastal 2005, kui üldine töötuse määr Saare maakonnas langemas oli. Viimase 10 aasta jooksul on Saare maakonna töötuse määr olnud alati alla Eesti keskmisi nagu võib näha jooniselt 2.
Üldjoontes on näha seost hõivatute arvu muutuse ja töötuse määra vahel. Mida suurem on töötuse määr seda vähem on hõivatuid.
Joonis 1. Hõivatute arvu muutus Eestis ja Saare maakonnas
Joonis 2. Töötuse määr Eestis ja Saare maakonnas
Jooniselt 3 on näha, et Saare maakonnas on mitteaktiivsete osatähtsus sõltuvalt aastast kuni 9% kõrgem. Madalam oli antud näitaja vaid aastal 2000 ning pärast 2005 aastat on toimunud suhteliselt stabiilne langus mitteaktiivsete osatähtsuses.
Joonis 3. Mitteaktiivsete osatähtsus Eestis ja Saare maakonnas
Jooniselt 4 on näha, et keskmine palk Saare maakonnas on viimase kümnendi vältel jäänud Eesti keskmisest kuni 11% väiksemaks. Parim olukord oli 2006 aastal kui sissetuleku vahe oli vaid 5% ning suurim vahe oli aastal 2009.
Joonis 4. Keskmine sissetulek Saare maakonnas võrreldes Eesti keskmisega
Jooniselt 5. on näha, et kümnendi alguses saadi toimetulekutoetusi rohkem kui Eestis keskmiselt, kuid pärast 2002 aastat on toetuste saamine jäänud Eesti keskmise lähedale ning alates 2007 aastast on toimunud stabiilne langemine toimetulekutoetuste saamise osas, mis viitab sellele, et inimesed on parema järje peale saanud, ning ei vaja enam niivõrd palju abi ja saavad ise hakkama.
Joonis 5. Toimetulekutoetust saanud leibkondi Saaremaal 1000 elaniku kohta
Rahvastikudünaamika jääb alla eesti keskmise ning on alates aastas 2004 teinud Eesti keskmisega võrreldes suhteliselt järsu languse nagu on näha jooniselt 6.
Joonis 6. Rahvastikudünaamika Saare maakonnas
Jooniselt 7 on näha, et viimase kümnendi jooksul on Saaremaal eluruume ehitatud vähem kui Eestis keskmiselt, eranditeks on aastad 2002 ja 2008, kuid nende erinevus Eesti keskmiselt ei ole märkimisväärne. Üldiselt on erinevus Eesti keskmisega suhteliselt väike jäädes alla 2%.
Joonis 7. Ehitatud eluruume Saare maakonnas 1000 elaniku kohta
Rändesaldo on Saare maakonnas viimase kümnendi jooksul olnud peamiselt negatiivne nagu on näha jooniselt 8. Viimasel paaril aastal saldo olnud positiivne ning tõusvas trendis. Kõige madalamas seisus oli rändesaldo aastal 2002 langedes -0,8% juurde.
Joonis 8. Saare maakonna rändesaldo
Jooniselt 9 on näha, et elanikkonna keskmine vanus Saaremaal on olnud terve kümnendi vältel umbes poole aasta jagu kõrgem kui Eesti keskmine. Keskmine vanus on nii Eestis kui ka Saare maakonnas olnud stabiilselt kergelt tõusvas trendis, jäädes hetkel 39,5 ja 40 aasta juurde.
Joonis 9. Elanikkonna keskmine vanus Saare maakonnas
Jooniselt 10. on näha, et Saaremaal on tööeast vanemate osatähtsus suurem kui Eestis keskmiselt ning see on viimase kümnendi jooksul tõusnud samas tempos Eesti keskmisega. Tõus oli märgatav aastani 2007 ning on sealt maalt alates püsinud suhteliselt stabiilsena 18% juures jäädes umbes 1% võrra üle Eesti keskmisest.
Joonis 10. Tööeast vanemate (65+) osatähtsuses Saare maakonnas
Tabel 1. Saare maakonna arengunäitajad
Hõivatute arvu muutus 2007-2011, %
2,3
1
Tööpuudus, % (2011)
10,6
3
Keskmine palk, % (2011)
92,4
3
Rahvastikudünaamika 2007-2012
-3,6
5
Ränne 2007-2011
-0,0004
3
Tööeast vanemate osatähtsus, % (2012)
18,4
4
KOKKU
 
3,1
Tabelis 1 on näha et Saare maakonna arengunäitajad on suhtelised keskmised, kaldudes vähesel määral negatiivse poole. Suurim probleem on rahvastikudünaamikaga ning tööeast vanemate osatähtsusega, mis tähendab seda, et Saare maakonna elanikkond jääb järjest vanemaks . See võib viia tööjõu vähenemiseni ehk hõivatuid võib järjest vähemaks jääda ning see viib lõppkokkuvõttes majandust allapoole. Samas väheneks läbi selle ehk tööpuudus, kuna tööle konkureerivaid inimesi oleks vähem.
Järeldused
Arvestades eelpool välja toodud näitajaid võib öelda, et Saare maakonnas on keskmine või siis natuke alla keskmise hea elu. Saaremaad vaevad peamiselt samad probleemid, mida paljusid teisi saari .
Saarte majanduslik konkurentsivõime on võrreldes teiste piirkondadega enamasti madal. Põhilised saarte konkurentsivõimet alandavad faktorid on kaugus majandusturgudest, ühekülgne majandusstruktuur, tööjõu oskuste madalam tase ning vähene uuendusvõime.
Samuti on saartel üldiselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal. See omakorda tähendab, et kohalik turg on piiratud. Kaugus teiste kaupade ja teenuste turgudeni (laiemas mõistes majandusturgudeni) on suur ja turud on veetõkkega eraldatud. Turgude kaugusest tuleneb omakorda kaupade ja teenuste kõrgem hind , mis on tingitud lisakuludest veetõkke ületamisel.
Saarte majanduse struktuur on üldjuhul silmatorkavalt ühekülgne, põhinedes peamiselt põllumajanduse ja kalanduse toormel ja selle töötlemisel. Seetõttu on majanduse sõltuvus mõnede üksikute kohalikku tooret töötlevate ettevõtete käekäigust suur. Mida väiksem on saar, seda ühekülgsem on ettevõtlus . Mida ühekülgsem ja vähestest ettevõtetest sõltuvam on majandus, seda haavatavam see on.
Suur tähtsus Saaremaa elu heaolul on kindlasti fakt, et  Saaremaa kuritegevuse tase on 3 - 4 korda väiksem kui Tallinnas või vabariigis tervikuna , tänu veelahkmele ja rahvuslikule kooslusele pole Saaremaal suuri sotsiaalseid ega rahvuslikke pingeid.
Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid
Jooniselt 1 on näha et vaadeldava perioodi vältel on nii saabujate kui ka lahkujate hulgas domineerinud siseränne. Suurema tõusu tegi siseränne mõlemal puhul aastatel 2000-2002. Saabujate puhul on siseränne pärast seda olnud suhteliselt stabiilne, tehes väikese languse aastal 2008 ning tõustes peale seda pea 1200 inimese piirimaile. Lahkujate puhul oli siseränne kõrgpunktis aastal 2003 ning hakkas peale seda langema . Viimase paari aastaga on toimunud kerge lahkujate hulga suurenemine siserände läbi.
Tähtsuselt teine on loomulik iive nii saabujate kui lahkujate puhul. Sünde on paraku aga kogu vaadeldava perioodi vältel olnud vähem kui surmasid (iive on negatiivne), kuid viimaste aastatega on vahe vähenenud ning on võimalik, et paari aasta jooksul võib Saare maakonna iive nulli minna. Hetkel on nii sündide kui surmade arv aastas ca. 400.
Kõige väiksema osa saabujatest ja lahkujatest moodustab välisränne. Paraku on näitaja lahkujate puhul suurem kui saabujate puhul ning viimase kümnendi jooksul on märgata kerget tõusutrendi nii saabujate kui lahkujate puhul välisrände läbi.,
Joonis 1. Saabujate arvu dünaamika Saare maakonnas
Joonis 2. Lahkujate arvu dünaamika Saare maakonnas
 
Saabujad
Lahkujad
Sünnid/ surmad
22,9
24,5
Siseränne
72,6
67,8
Välisränne
4,5
7,7
Kokku
100
100
Tabel 1. 2010 aasta saabujad ja lahkujad, %
Tabelis 1 on näha, et saabujate puhul moodustab suurima hulga siseränne,moodustades 72,6 % kõigist saabujatest, teiseks sünnid (22,9%) ning kolmandaks välisränne (4,5%). Lahkujate puhul on samuti suurim siserände tõttu lahkujate hulk, moodustades 67,8%, teiseks surmade (24,5%) ning välisrände tõttu lahkub 7,7% kõigist lahkujatest.
Jooniselt 3 on näha, et kõik saabujate ja lahkujate saldo on negatiivne nii siserännet, välisrännet kui ka loomuliku iivet vaadates. Viimaste aastatega on paremaks läinud loomuliku iive ja siserände näitajad, kuid siiski viitavad kõik näitajad rahvaarvu edasisele vähenemisele Saare maakonnas.
Joonis 3. Saaremaa saabujate ja lahkujate saldod
Joonistelt 4 ja 5 on näha, et kõige suurem väljaränne toimub 25-39 aastaste vanuserühmas ning arvestades seda, et paljudel selle ealistel inimestel on juba perekonnad , kes kolivad koos nendega on loogiline, et suur väljaränne toimub ka 0-14 aastaste ja 15-24 aastaste vanuserühmas. Teiseks põhjuseks, mis väljaränne on 15-24 aasta seas suur, on ilmselt ülikoolidesse õppima siirdumine. Väljarände peamiseks põhjuseks on suure tõenäosusega tööpuudus. Kõigis eelpool mainitud vanuserühmades on väljaränne sisserändest 2-7% võrra suurem.
Vastupidine tendents on märgatav aga 40 aastaste ja vanemate seas, kus sisseränne ületab vähesel määral väljarände.
Joonis 4. Saaremaa saabujad ja lahkujad vanuserühmade lõikes
Joonis 5. Saaremaa saabujate ja lahkujate saldo vanuserühmade lõikes
 
2000-2010
2010
Harju
-1559
-112
Hiiu
12
4
Pärnu
-101
19
Lääne
63
5
Rapla
-41
4
Järva
27
0
Lääne-Viru
42
6
Jõgeva
0
-3
Viljandi
27
3
Põlva
22
6
Valga
20
2
Võru
7
3
Ida-Viru
32
5
Tartu
-5
9
Tabel 2. Saare maakonna Rändesaldo teiste maakondadega vahemikus 2000-2010 ning 2010
Tabelist 2 on näha, et vahemikus 2000-2010 on Saare maakonnast enim inimesi lahkunud Harju maakonda , seejärel Pärnu-, Rapla- ja Tartu maakonda . Selles vahemikus on kõige rohkem inimesi Saaremaale tulnud Lääne, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondadest. 2010 aastal on samuti kõige rohkem inimesi Saaremaalt käinud Harjumaale, teiseks aga üllataval kombel Jõgevamaale.
Vaadeldava perioodi vältel on Saare maakonnas keskmiselt loodud 1,5 töötajaga ettevõtet 1000 elaniku kohta, jäädes Eesti keskmisele alla.
Joonis 1. Loodud töötajaga ettevõtteid 1000 elaniku kohta Saare maakonnas
Jooniselt 2 on näha et Saare maakonnas on 5 ja enama töötajaga ettevõtteid võrreldes Eesti keskmisega samuti vähem loodud. Viimaste aastatega on märgata ka tugev langustrend.
Joonis 2. Loodud viie ja enama töötajaga ettevõtteid 1000 elaniku kohta Saare maakonnas
Jooniste 1 ja 2 puhul võib arvata et Saaremaal luuakse pigem väikeettevõtteid ning tegeletakse pigem FIE'dena.
Saare maakonnas luuakse vähem töökohti kui Eestis keskmiselt, jäädes vaadeldava perioodi vältel 4,6 töökoha juurde 1000 inimese kohta. 2006 aastast alates on märgata kerget langustrendi.
Joonise 3. Loodud töökohti 1000 elaniku kohta Saare maakonnas
Eesti keskmisest jääb alla ka Saare maakonnast likvideeritud töökohtade näitaja. Vaadeldava perioodi vältel on likvideeritud 2-8 töökohta aastas. Kõige madalam oli näitaja aastal 2005 ning kõige kõrgem aastal 2009.
Joonis 6. Likvideeritud töökohti 1000 elaniku kohta Saare maakonnas
Joonistelt 4 ja 5 on näha, et Saaremaal likvideeritakse vähem ettevõtteid kui Eestis keskmiselt. Viimaste aastate puhul on Saare maakonnas likvideeritud u 1,5 töötajaga ettevõtet 1000 elaniku kohta ning 0,3 viie ja enama töötajaga ettevõtet 1000 elaniku kohta.
Joonise 4. Likvideeritud töötajaga ettevõtteid 1000 elaniku kohta Saare maakonnas
Joonis 5. Likvideeritud 5 ja enama töötajaga ettevõtteid 1000 elaniku kohta Saare maakonnas
Jooniselt 7 on näha, et tööjõus osalemise määr jääb natukene alla Eesti keskmiselt olles 70% juures. Vaadeldav näitaja on olnud suhteliselt stabiilne viimase 11 aasta jooksul, suurim kõikumine toimus aastatel 2004-2006, mil tööjõus osalemise määr langes 66% juurde.
Joonis 7. Tööjõus osalemise määr Saare maakonnas
Kolmanda haridusastmega tööjõu osatähtsus jääb vaadeldava perioodi vältel 4-14% võrra Eesti keskmisest allapoole, olles 21-30 %.
Joonis 8. III haridustasemega tööjõu osatähtsus Saare maakonnas
Loodud töötajatega ettevõtteid 1000 el.kohta, Eesti keskmine = 100%?
1,2
5
Loodud 5 ja enama töötajaga ettev. 1000 el.kohta, Eesti keskm. = 100%?
0,02
4
Loodud töökohti 1000 el.kohta, Eesti keskmine = 100%?
3,5
5
Likvideeritud töötajatega ettevõtteid 1000 el.kohta, Eesti keskm. = 100%?
1,4
4
Likvideeritud 5 ja enama töötajaga ettevõtteid 1000 el.kohta, Eesti keskmine = 100%?
0,3
4
Likvideeritud töökohti 1000 el.kohta, Eesti keskmine = 100%?
5,5
4
16-pensioniealiste majanduslik aktiivsus, %
70,2
4
III haridustasemega tööjõu osatähtsus, %
23,8
5
KOKKU
 
4,3
Tabel 1. Saare maakonna arengunäitajad (2010)

Tabelist 1 on näha, et Saare maakonna arengunäitajad jäävad kõik alla keskmise, saades koguhindeks 4,3. Suurimad probleemid on märgitud punaselt.
Järeldused
Tööpuudus on natuke madalam kui Eestis keskmiselt. Madalad tööjõukulud (võrreldes nii Lääne - Euroopa kui ka Tallinna tootmiskuludega) tagavad optimaalse tööjõu hinna ja töö kvaliteedi suhte. Palju on potentsiaalselt vaba tööjõudu ja tootmispindu. Kindlasti vähendab tööpuudust ka paljude FIE'de olemasolu, kes tegelevad peamiselt turismiga.
Keskmine palk Saare maakonnas pea võrdne Eesti keskmisega, jäädes alla vaid 8%. Madalama palga põhjuseks võib olla madal majanduslik konkurentsivõime. Saaremaal tegeletakse peamiselt kalanduse, põllumajanduse ja üha enam ka turisimga ning need valdkonnad ei ole väga kõrgepalgalised.
Madalat SKP'd võib põhjendada see, et majanduslik konkurentsivõime on võrreldes teiste piirkondadega suhteliselt madal. Põhilisteks konkurentsivõimet alandavateks faktoriteks on kaugus majandusturgudest, ühekülgne majandusstruktuur ja vähene tootlikuks. Vähest tootlikust mõjutab kindlasti ka saarelisus, kuna ressursid on siiski rohkem piiratud kui mandril . Teisalt võib SKP'd mõjutada ka see, et Saaremaal hinnatakse traditsioone ning seal ei tegeleta ehk niivõrd intensiivse kui just ekstensiivse majandusega. Samuti on Saaremaal suhteliselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal, mis tähendab seda, et kohalik turg on piiratud ning mandrile kaupade eksportimine on veetakistuse tõttu kallis.
Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas

Sissejuhatus

Turism moodustab Saaremaa majandusest väga suure osa ning olenemata Eestile tüüpilisest hooajalisusest on turism kujunemas üheks Saare maakonna tähtsamaks majandusharuks, andes suviti tööd rohkem kui 1500 inimesele ning teenindades aastas mitmeid tuhandeid turiste. Saaremaad taaskülastavad 35% välis- ja 95% siseturistidest, mis näitab seda, et tegemist on väga hea turismipiirkonnaga.
Turism hakkas Saare maakonnas kiirelt arenema 1990 - ndate aastate alguses, kui täiesti tühjale kohale tekkisid mitmed turismiettevõtted. Tänaseks on konkurents muutunud küllaltki tihedaks ning praeguseks on süsteemikindlalt väljaarenenud ning hästi juhitud valik- ja raviturism muutumas üheks juhtivaks majandusaruks Saaremaal.
Saaremaa põhilisteks puhkemajanduslikeks ressurssideks on omapärane ja kõige erinevamat nõudlust rahuldav loodus (nii Eesti kui ka kogu Läänemere regiooni ulatuses), aga ka arvukad ajaloo ja kultuurimälestised.
Ohtudeks turismi arengul võib kujuneda liiga kiire turistide arvu kasv, kuna teenindus võib osutuda ebapiisavaks. Samuti toimub looduse ülekoormamine, mis võib olla pöördumatute tagajärgedega ning kohaliku kultuuri ja loodusliku omapära järk - järguline kadumine, mis lõpuks võib viia aga turismi hääbumiseni.

1. Majutuskohtade arv Saare maakonnas

Saaremaal on väga palju erinevat tüüpi majutuskohti, nagu kodumajutused, puhkemajad, puhkekülad ja laagrid , külalistemajad, külaliskorterid, hotellid, hostelid jne. Jooniselt 1. on näha, et talvisel perioodil paljud majutuskohad teenuse pakkumisega ei tegele ning suurem osa majutusettevõtetest on keskendunud suvisele perioodile. Suviste ja talviste majutuskohtade arvu vahe on umbkaudu 2,5 korda ning see täitab küllaltki tugevad hooajalisust. Suure tõenäosusega sulgevad talviseks hooajaks uksed just kodumajutused, puhkemajad, puhkekülad ja laagrid, kuna väheste turistide arvuga ei tasu talvel nende majandamine ära.
Samuti on jooniselt 1 näha, et kümne aastaga on majutuskohtade arv Saare maakonnas kasvanud suvehooajal pea kolm korda ning talvisel hooajal pea neli korda. Küllaltki stabiilne majutuskohtade arvu kasv toimus aastani 2007 ning pärast seda toimus kerge langus, mille põhjustas üldine majanduslik olukord, kuid alates aastast 2009 on majutuskohtade arv taaskord kasvanud ning on hetkel kümnendi kõrgemail tasemel nii talvisel kui ka suvisel hooajal, mis võib viidata sellele, et on leitud lahendusi talvel turistide meelitamiseks.
Joonis 1. Majutuskohtade arv Saare maakonnas

2. Voodikohtade keskmine arv Saare maakonna majutusasutustes

Pea pooled Saaremaa voodikohtadest asuvad Kuressaares ning suur osa voodikohtadest asub spa-hotellides. Joonisel 2 on näha, et talveperioodil on keskmine voodikohtade arv majutusasutuste kohta suurem kui suve hooajal. Põhjuseks on ilmselt see, et talvel panevad väiksemad majutusettevõtted (kodumajutused, puhkemajad, puhkekülad ja laagrid) uksed kinni ning suuremad ettevõtted tõstavad (hotellid, hostelid) keskmise voodikohtade arvu kõrgemale, kuna neil on rohkem voodikohti ning talvel on majutusasutusi vähem kui suvel, kui majutusteenust pakuvad ka paljud väikeettevõtted.
Jooniselt 3 on näha, et kõige rohkem voodikohti majutusasutuste kohta oli 2003 aasta jaanuaris (u 37 kohta majutusasutuse kohta) ning alates sellest on keskmine kõikunud umbes 13 voodikoha ulatuses. Suhtelist järsk langus toimus aastal 2007, kui tõusu tegi majutusettevõtete arv, kuid hetkel on keskmine veelgi madalam kui siis. Põhjuseks on ilmselt paljude majutusteenust pakkuvate väikeettevõtete arvu suurenemine.
Voodikohtade keskmine arv majutusasutustes on pöördvõrdeline majutusettevõtete arvuga.
Joonis 2. Voodikohtade keskmine arv Saare maakonna majutusasutustes

3. Majutatute arv Saare maakonna majutusasutustes

Joonisel 3 on näha, et viimase kümnendiga on majutatute arv Saare maakonnas kasvanud ning loomulikult oli majutatuid kõige rohkem majanduse tipp ajal, ehk aastal 2007, mil Saaremaal majutati pea 150 000 turisti. Majanduslanguse aastail langes see arv aga 115 000 peale, kuid tõusis paari aastaga 20 000 majutatu võrra. Joonisel nähtav langus aastal 2012 on suure tõenäosusega natuke petlik , kuna ilmselt pole kõik arvud veel statistikasse kantud ning ilmselt on majutatuid võrdväärselt eelmise aastaga.
Jooniselt 3 on näha ka seda, et Saaremaal majutatud jagunevad Eesti ja välisriikide turistide osas enamvähem võrdselt, kõikudes vaid mõne tuhande majutatu piires.
Joonis 3. Majutatute arv Saare maakonna majutusasutustes

4. Majutatute arvu dünaamika maakonna majutuskohtades

Arvestades Saaremaa populaarsust just eelkõige siseturistide hulgas, ei ole üllatav, et Eestist pärit majutatute hulk ületab Eesti keskmist tippajal rohkem kui kolm korda. Hetkel ületab kodumaiste majutatute hulk keskmist natuke alla kolme korra kuid on sellegi poolest märkimisväärne. Välismaalt majutatute keskmine jääb aga ca. 50% võrra allapoole Eesti keskmisest, kuid kokkuvõttes ületab majutatute hulk siiski Eesti keskmist umbkaudu kahekordselt.
Joonis 4. Majutatute arvu dünaamika maakonna majutuskohtades 1000 elaniku kohta

5. Viie suurima majutatute arvuga riigi osatähtsus Saare maakonna majutatutest

Kõige rohkem väliskülalisi majutatakse Saare maakonnas Soomest, Lätist, Saksamaalt, Rootsist ja Leedust . Soomlased on viimase kümnendiga moodustanud rohkem kui 25% majutatavatest ning on ka aastal 2012 jõudmas 25% juurde. Lätlased on nii kümnendi jooksul kui ka tänavu moodustanud majutatutest pea 10%. Sakslased on püsinud 5% lähistel ning Rootsi ja Leedu on püsinud 2% piirimail.
Joonis 5. Viie suurima majutatute arvuga riigi osatähtsus Saare maakonna majutatutest

6. Majutatute näitajad reisi põhjuste järgi

Nagu võib näha joonistelt 6 ja 7 on kõige enam majutatuid Saaremaale reisinud just puhkusereisi eesmärgil. Aastatel 2007-2008 ulatus puhkusereisil olevate majutatute hulk 110 000 inimeseni, mis moodustas 70-75% kõigist majutatutest. Aastal 2009, majandus languse ajal, langes see arv 90 000 majutatu piirimaile, kuid moodustas siiski 80% kõigist Saare maakonnas majutatutest. Tänaseks on puhkusureisil majutatuid keskmiselt 100 000, mis moodustab umbes 80%. Töö- ning muud reisid olid kuni 2009 aastani suhtelist võrdsed, kuid muude reiside osakaal on pärast seda langenud ning tööreiside osakaal on jäänud suhtelist samale tasemele , milleks on ca. 20 000 majutatut aastas, moodustades ca. 17%. Majutatuid, kes on osa võtnud konverentsidest ja koolitustest on aga suhteliselt väga, jäädes keskmiselt keskmiselt 1000 majutatu juurde, natuke kõrgem oli näitaja aastael 2005-2008, moodustades maksimaalselt 3%.
Joonis 6. Majutatute arvu dünaamika Saare maakonnas reisi põhjuste järgi
Joonis 7. Majutatute osatähtsus Saare maakonnas reisi põhjuste järgi
Ei ole üllatav, et Saaremaa tuntud turismisihtkohana ületab pea igas võtmes Eesti keskmise kui asi puudutab turismi. Joonisel 8 on näha, et Saare maakonnas majutatakse pea 2,5 korda rohkem inimesi kui Eestis keskmiselt. Väga tugevalt on Eesti keskmisest üle puhkusereiside käigus majutatud, kus Saaremaa näitajad ületavad Eesti näitajaid pea kolme kordselt. Alla Eesti keskmist jääb alates 2007-ndast aastast konverentsidest ja koolitustest osavõtnute majutamine, olles aastal 2009 rohkem kui 50% väiksem Eesti keskmisest ning 2012-ndast aastat muude reiside puhul majutatute näitaja, olles 13% väiksem Eesti keskmisest. Suurim langus konverentside ja koolituste tõttu majutatute ning tööreisidel majutatute puhul toimus 2006-ndal aastal, kui erinevalt konverentsidest ja koolitustest hakkas tööreiside puhul majutatute arv 2008-ndal aastal tasapisi kasvama ning on olnud suhteliselt stabiilne. Muud reiside tõttu majutatute arv hakkas langema alates 2007 aastast ning on siiani kerges langevas trendis. Puhkusereiside puhul majutatute arv tegi väikese languse aastatel 2008-2011 ning on nüüd tasapisi tõusmas.
Joonis 8. Saare maakonnas majutatuid reisi põhjuste järgi 1000 elaniku kohta

7. Voodikohtade täitumus

Jooniselt 9 on näha, et voodikohtade täitumus Saare maakonnas on suhteliselt sarnane ülejäänud Eestiga , olles mõned protsendid alla keskmise. Suviti on täitumus 38-59% (Eestis ca. 46-63%) ning talvel 6-24% (Eestis 21-28%). Kõige kõrgem voodikohtade täitumus suviti oli aastatel 2003-2005 ning pärast seda on toimunud suhtelist suur langus nii Saaremaal kui ka ülejäänud Eestis, kuid erinevalt ülejäänud Eestist ei ole Saare maakond suutnud 2009 aastast suutnud täitumust suurendada. Põhjuseks võib olla majutusettevõtete juurde tekkimine või ka kehv majanduslik seis. Talvine voodikohtade täitumus on olnud stabiilsem kui suvine . Kerge langus tehti pärast aastat 2006, kui talvine täitumus oli kümnendi kõrgeim. Alates 2007ndast aastast on Saare maakonna majutusettevõtete voodikohtade täitumus jäänud 20% lähistele, kui Eesti keskmine on tasapisi tõusnud.
Joonis 9. Voodikohtade täitumus

8. Keskmine ööbimiste arv Saare maakonna majutusasutustes

Keskmine ööbimiste arv Saaremaa majutusettevõtetes jääb kõigi reisitüüpide puhul 2 päeva juurde.
Joonis 10. Keskmine ööbimiste arv Saare maakonna majutusasutustes majutatu kohta

9. Ööpäeva keskmine maksumus majutusasutustes

Nagu jooniselt 11 näha, on Saare maakonna suvine ööpäeva keskmine maksumus suhteliselt sama Eesti keskmise ööpäevase maksumusega majutusasutustes. Kümnendi alguses oli Saare maakonnas maksumus ca. 5 eurot odavam ning kuni aastani 2007 oli Saaremaal maksumus veel paari euro võrra odavam. Pärast 2007ndat aastat jõudis maksumus ülejäänud Eestiga samale tasemele ning kohati (aastatel 2008-2010) ka ületas Eesti keskmist. Kümne aasta jooksul on Saare maakonnas suvine ööpäevane maksumus keskmiselt tõusnud 11 euro võrra, mis on 2 korda suurem hinnatõus kui ülejäänud Eestis.
Talvine ööpäevane maksumus Saare maakonnas jääb aga märgatavalt alla Eesti keskmise, mis näitab taaskord Saaremaa turismi tugevat hooajalisust - väheste turistidega perioodil lastakse hinnad all, et kliente meelitada. Kõrgem oli talvine maksumus Saaremaal vaid aastal 2003. Samuti on läbi viimase kümnendi toimunud Saaremaa keskmistes ööpäevastes hindades küllaltki suured kõikumised, mis ulatavad rohkem kui 10 euroni. Kõige kallim oli talvisel hooajal ööpäevane maksumus Saaremaal 2003-ndal aastal, kui see oli 27 eurot, mis on kallim kui suvel. Aastal 2005 kukkus hing 15 euro peale ning tõusis aastaks 2008 25 euro peale ja langes mõni aasta hiljem 17 pealt. Hetkel on talvine ööpäevane maksumus Saare maakonnas 23 eurot ning vaadates hindade kõikumise ajalugu tõuseb hind veel paari euro võrra ning teeb seejärel suurema languse.
Joonis 11. Ööpäeva keskmine maksumus majutusasutustes

10. Voodikohtade täituvus

Joonisel 12 on selgelt näha, et Saaremaa turismis valitseb tugev hooajalisus. Aastal 2002 oli voodikohtade täituvuse vahe talvisel ning suvisel hooajal kuni 39%, olles kõige kõrgem juulis (45%) ning kõige madalam jaanuaris, veebruaris ning detsembris (6%). Voodikohtade täituvus hakkas suhteliselt järsult tõusma aprillist alates ning langes aprilli tasemele (11%) tagasi septembriks.
2011 ja 2012 on voodikohtade täituvus suhtelised sarnased. Kõrgeim täituvus on juulis ning madalaim jaanuaris ja detsembris. Talvisel hooajal jääb täituvus 20-25% juurde ning suvel ulatub 40% juurde, mis näitab seda, et hooajalisust on suudetud vähendada märgatavalt ning talvine ja suvine voodikohtade täituvuse vahe on kümne aastaga kahanenud 39% pealt vähem kui 20% juurde.
Joonis 12. Voodikohtade täituvus Saare maakonnas kuude lõikes

11. Majutatute jagunemine kuude lõikes

Nagu oli näha ka eelmiselt jooniselt, näitab ka joonis 13 tugevat hooajalisust. Enim majutatuid on suvel, eelkõige juulis ning vähe majutatuid talve, eelkõige jaanuaris, veebruaris, novembris ja detsembris.
2002 aastal küündis juulis majutatute protsent pea 27% juurde, olles jaanuaris vaid 1,5%. Aastal 2011 olid vastavad numbrid 22% ja 3,7%. Seega ei ole viimase kümne aastaga erilisi muutusi toimunud - vähesel määral on küll suudetud hooajalisust vähendada kuid mitte oluliselt.
Joonis 13. Majutatute jagunemine Saare maakonnas kuude lõikes

12. Turismi arenguvõimalused Saare maakonnas

Puhke , tervise ning kultuuriturism on Saare maakonnas juba suhteliselt hästi välja kujunenud ning täiesti toimiv ning piisava turistide hulgaga, kuid on valdkondi, kus oleks võimalik turismi suurendada ning maakonna majandusliku seisukorda läbi selle parandada.
Kindlasti tuleks leida moodus rohkemate turistide meelitamiseks Saaremaal toimuvatele üritusele, nagu Õlletoober, Saaremaa ralli, Merepäevad, Ooperipäevad, Lossi päev, Saaremaa Valss jne.
Teiseks tuleks suurendada konverentside ning koolituste tõttu Saaremaa külastavate inimeste hulka. Kui luua atraktiivsemaid pakette ning siduda konverentse mingite teiste tegevustega (ekskursioonid, näidis hülgejaht, spa pakettide lisamine, jne) ning seda kõike hästi reklaamida, oleks võimalik ehk talvisel hooajal rohkem külalisi piirkonda meelitada, et vähendades hooajalisust.
Kolmandaks on läbi Saaremaale omapärase looduse võimalik korraldada väga head õppeturismi, kus õpetataks huvilistele kohaliku loodust, korraldada õppelaagreid (taimed, loomad, maavarad , maastik ) ning teha koostööd ülikoolidega, kes saaksid oma õpilasi Saare maakonda praktikale saata.
Neljandaks on Saaremaal suurepärased eelduse tegelda jahiturismiga, meelitades juurde eelkõige Kesk-Euroopa turiste, kus jahipidamine on võrreldes Eestiga väga kallis. Võimalus küttida hirve ning Saaremaal nuhtluseks olevat metssiga või taaskord jahtivad hallhüljes on äärmiselt atraktiivne ning pakkudes selle kõrvale veel näiteks lõõgastavat spa paketti oleks potentsiaalne turg suur. Loomulikult ei tohi jahiturismi väga laiahaardeliseks lasta, kuna see võib põhjustada loodusele pöördumatuid kahjustusi.
Saaremaal on suur potentsiaal turismi arendamiseks , kuid ressursid on piiratud. Neid väheseid ressursse tuleb aga kasutada efektiivselt, nii et turism kujuneks edukalt toimivaks valdkonnaks.

13. Strateegiad

Selleks, et Saaremaa turismi edasi arendada, peab Saare maakond suutma parandada ning täiustada logistilisi ühendusi. Võimalused oleks püsiühenduse loomine mandriga, rohkem lennuliine ning odavlennuliinide osatähtsuse suurendamine . Samuti on oluline leida suurendada ning leida investeeringuid. Samuti on tähtsal kohal toetavate teenuste ja infosüsteemide arendamine. Tähtis on leida võimalus suurendada huvi ja tuntust välisturgudel, korraldades rahvusvahelisi üritusi (messid, kultuuriüritused ning rahvusvahelised projektid ).Väga tähtis on Saaremaa turismile turismihooaja pikendamine ning koostöö erinevatel tasanditel, mis võiks viia hooaja pikenemiseni ning vajalik oleks luua maakondlikku turismitoodete arendamist ja turundamist koordineeriv asutus - hetkel koordineerib mõningaid turismivaldkondi Turismi - ja Puhkemajanduse Ühendus.
Kindlasti ei tohiks Saare maakonna turism spetsialiseeruda kitsale niššile, kuna piirkonnal on äärmiselt palju pakkuda. Saaremal peab pakkuma võimalikult laialdast ning mitmekesist turismi, ning seda kõike üksteisega siduma.

14. Arengueeldused

Saare maakonna suurimateks arengueeldusteks on:

• Omapärane ja kõige erinevamat nõudlust rahuldav loodus;
  
• Rikkalikult looduslikke vaatamisväärsusi ja loodusväärtusi ( metsad , haruldased taimeliigid , dolomiit, ravimuda jne);
  
• Saarelisusest johtuv eraldatus, puhas ja turvaline elukeskkond;
  
• Rikas ajaloopärand - kajastub ajaloolistes vaatamisväärsustes (Kuressaare piiskopilinnus , mõisad, kirikud, kivikalmed jne), pärimuses (kangelased, legendid );
  
• Palju erinevaid kultuuriüritusi;
  
• Toidu- ja käsitöötraditsioonid;
  
• Tervisekeskused.
  

15. Võimalikud sihtrühmad

Peamised sihtgrupid Saare maakonna turismis on:

• Pered ja lapsed, linnade elanikud, kellele meeldib puhuks maal, merepuhkus, looduses viibimine , jne;
  
• Tervise ja ravituristid;
  
• Kultuurihuvilised;
  
• Konverentsituristid.
  

Sihtgrupid, kelle arvelt oleks võimalik turismi veelgi edendada:

• Ürituste külastajad;
  
• Õppurid, üliõpilased;
  
• Jahituristid;
  
• Loodushuvilised (linnuvaatlejad, botaanika huvilised , loodusfotograafid).
  

Peamisteks sihtturgudeks sisemaiste turistide kõrval on Soome, Läti, Saksmaa , Rootsi, Leedu ja Venemaa Peterburi regiooni turistid. Juurde üritatakse meelitada turiste Poolast, Norrast, Suurbritanniast, Taanist , Itaaliast ning Venemaa teistest osadest. Kaugemas plaanis nähakse võimalust ka uute sihtturgude tekkeks, nagu näiteks Prantsusmaa, Hispaania , Jaapan, jne.