osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne. · IMIDZIREKLAAM ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija emotsionaalne enesemääratlus, kauba omaduste kirjeldamine pole esmatähtis. On pigem fastsinatiivne.(aitab toetada MINU enesemääratust.. räägib sellest, kes mina olen, näen pigem enda peegelpilti.) POSITSIONEERIMINE Liiga palju on imidzikujundust. Tänapäevases konkurentsisituatsioonis on võtmeküsimuseks ERISTUMINE. "Maailmas, kus igaüks võitleb oma klientide pärast, pead Sa oma kliendile andma põhjuse osta just sinult ja mitte konkurendilt." J.Trout Kui see põhjus on olemas, siis tuleb see ka tarbijale "ära õpetada" e. jäädvustada see tema teadvusesse. Kaubad eristuvad, inimene eristab. · Kaup võib küll eristuda, kuid inimene ei pruugi veel eristada ..
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuvõtvalt- tootele omi
• On üks suhtlemiskunsti vorme. Reklaam kui kommunikatsioon Reklaamitegevus – millega seotud? A Jäämäe alumine osa ehk strateegiline eeltöö: • Kommunikatiivsete eesmärkide püstitamine. • Eelduste loomine oodatud afektiivsete reaktsioonide vallandumiseks. • Eelduste loomine positiivse hoiaku kujunemiseks. • Omaduste ning tajutavate väärtuste määratlemine ning kujundlikustamine. • Positsioneerimine - strateegia ja taktika. • Mainekujundus - strateegia ja taktika. • Avaliku arvamuse/üldise arvamuse kujundamine - strateegia ja taktika. • Imidžikujundus - strateegia ja taktika. B Konkreetse reklaamteate puhul: • Loov- ja tehniliste lahenduste otsimine jäädes kindlaks eelnevate tegevuste (A) tulemustele/otsustustele. • Copy Platform’i väljatöötamine (Mis? Kellele? Milleks? Mida? Kuidas? Millal? So What? ehk milline reaktsioon on oodatud?).
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Arenguvõimeline kaup - kaup koos võimalustega ka tulevikus lisada talle uusi teenuseid või täiendavaid hüvesid. Üldjuhul on kauba lisandväärtuse omadused need, millele reklaamis tuleks keskenduda. Kauba väärtus kujuneb teadvuses kompleksselt kogu tulu ja kogu kulu suhtena. Ka reklaami ennast saab käsitleda kaubana e reklaami väärtus kujuneb teadvuses kompleksselt reklaamist saadava kogu tulu ja selle info töötlemisest tuleneva kogu kulu suhtena. Paigutamine e. positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Dr. George A. Miller (Harvard): “ The average human mind cannot deal with more than 7 units at a time.” ESSA taktika: kaitse, ründe, kommunikatsioon(räägi suurelt, saa müüdiks , räägi globaalselt)
Kõik kommentaarid