Äriplaan "Tasuta Asjad" ettevõtluse kursuse ning Mektory konkursi jaoks (2)

Tasuta asjad OÜ
Äriplaan
Autorid: Tõnis Teinemaa , Veiko Niinemäe ja Sander Salurand
Tallinn 2013

SISUKORD

1. Lühikokkuvõte

Äriidee seisneb reklaamteenuse müügis ettevõtetele, kes soovivad end tudengite seas reklaamida. Reklaami müüakse tudengitele tasuta jagamiseks mõeldud t-särkidele, mille valmistamist finantseerivad ettevõtted, kes soovivad end ja oma tooteid/teenuseid tudengite seas reklaamida.
Meie eesmärgiks on olla innovaatiliseks reklaamteenuse pakkujaks, kes jõuab kõige efektiivsemini tudengiteni. Tahame pakkuda ettevõtetele võimalust jõuda efektiivselt, soodsalt ja silmatorkavalt tudengiteni.
Tulenevalt äriidee projektipõhisest elluviimisest on esialgse finantseeringu vajadus võrdlemisi väike – tarvis on katta vaid ettevõtte registreerimisega seotud kulutused. Kuivõrd finantsvahendeid vaja väga palju ei ole, siis otsustasime algselt finantseerida oma tegevust meie endi vahenditest. Edaspidi projektide käigus tulevad vahendid koostööpartneriteks olevatelt ettevõtetelt.

2. Ettevõtte üldiseloomustus

2.1. Ettevõtte asutamine ning peamised andmed

Ettevõte alustab tegevust 2014. aasta jaanuarikuu esimesel nädalal, mil ettevõte nime all Tasuta asjad OÜ registreeritakse. Ettevõtlusvormiks on osaühing. Ettevõtte nimi: Tasuta asjad OÜ. Aadress: X, Tallinn. Telefon: Y.
Ettevõtte omanikud on Sander S ( kontaktandmed Annaabi jaoks eemaldatud ), Tõnis T (kontaktandmed Annaabi jaoks eemaldatud), Veiko N (kontaktandmed Annaabi jaoks eemaldatud) ja disainer , keda hetkel meeskonnas ei ole. Osakapitali suurus 2500 €. Osade nimiväärtus 625 € ja igale omanikule kuulub üks osa. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle.
Ettevõtte asukohaks on X, Tallinn. Tegemist on ühe osaniku kodus paikneva bürooga. Asukoha valimisel lähtuti sellest, et kodubüroo ei too kaasa täiendavaid kulutusi ning koht ise asub kesklinnale võrdlemisi lähedal. Ettevõttel puudub vajadus suuremate ruumide järele, sest tegevusalaks on reklaami müük t-särkidele ning tootmine ise ostetakse allhankijatelt sisse.
Ettevõtte töötajate arv on 4, kelle moodustavad ettevõtte 4 asutajaliikmest omanikku. Ettevõte asutatakse osakapitali sissemakset tegemata - osakapital tõstetakse 2500€ majandusaasta lõpul.
Kuna ettevõte on projektipõhine ning koosneb esialgsete prognooside järgi vabatahtlikest, siis mingisugust püsivat keskset büroopinda me ei vajaks. Tööd tehakse vastavalt vajadusele ning kodukontorit ning ülikooli tasuta pindasid kasutades. Pikemas perspektiivis võib alati statsionaarse kontori luua ning erinevad töötajad palgata, kuid see on tänasest äriplaanist liiga kaugele ulatuv, et prognoose teha.
Üldiselt oleks võimalik töötajate vajadus kolmeks jagada: Esiteks osavad müügimehed, kes leiaksid ettevõtted, kes oleksid nõus reklaami eest maksma. Teiseks peab meeskonda kuuluma tugev äriline läbirääkija, kes looks aluse tiimi ja partnerite koostööks ning võimaldaks mõttega laiemat reklaami saada, et kontseptsiooni levikule kaasa aidata. Kolmandaks oskuslik ja loominguline disainer, kes suudaks tekkinud mõtted särgile kujundada.

2.2. Ettevõtte tegevus ja selle edukus

Ettevõte müüb reklaamteenust läbi meie arvates üsna uudse reklaamkanali. Tegemist on tudengitele tasuta jagamiseks mõeldud t-särkidega, mille valmistamist finantseerivad ettevõtted, kes soovivad end ja oma tooteid/teenuseid tudengite seas reklaamida.
Reklaami osatähtsus on ettevõtete tegevuses läbi aastakümnete oluliselt kasvanud, mistõttu võib oletada, et üleüldiselt reklaamturg on stabiilne või pigem kasvav. Samas on reklaamiturg üsna keerukas ning traditsiooniliste reklaamkanalite kaudu soovitud sihtgrupini jõudmine muutub järjest keerukamaks. Kuigi internetis on võimalik oma sihtgruppi sarnaselt meie särkidele üsna täpseks viia ning konkreetselt Google või Facebooki vahendusel vaid TTÜ tudengkonnale oma toodet-teenust suunata, siis praktiaks on erinevad reklaame blokeerivad vidinad aasta-aastalt populaarsust kogunud ning ühe Tehnikaülikooli tudengini praktiliselt nii ikkagi ei jõua. Sarnaselt internetile ona ka televisioon , mille eripäraks on traditsiooniliselt niigi üsna kehv segmenteeritus olnud, alla käimas. Elioni uue NutiTV üks populaarsemaid funktsionaalsusi on võime reklaame edasi kerida. Võib prognoosida, et sarnaste toodete levik on küllaltki kindel ka tulevikus ning mingi hetk võib tekkida vajadus erakanalitel oma ärimudel üle vaadata. Välireklaamide madal efektiivsus on reklaamiga tegelevatele ettevõtetele ajalooliselt püsiv madala efektiivsusega ning väga kulukas vahend enda mõtete tutvustamiseks.
Konkreetsemalt reklaam t-särkide sihtturu segment on üldjuhul küll veidi teisel kontseptsioonil põhinev, kuid siiski Euroopas ning arenenud maailmas näidanud kasvavat trendi. Samuti on meie eeliseks üliõpilaste suur hulk nii Eestis kui arenenud maailmas. Ainuüksi Tallinna Tehnikaülikoolis on ~13 000 ning Eestis ~65 000 tudengit.
Kuna konkreetselt sellise ideega, et suures mahus tasuta tudengitele erinevaid tooteid ja konkreetsemalt t-särke jagada, keegi varasemalt Eestis välja tulnud ei ole, siis hindame olemasolevat konkurentsi nõrgaks. On olemas küll erinevate reklaamikampaaniate jooksul tarbijatele jagatavaid tooteid, kuid meie meeskond usub, et see on siiski midagi muud. Tegemist on seni olnud üksikut kampaaniat või ettevõtet reklaamivate toodetega, millel puudub ka pikaajaline laiem väärtus tarbija jaoks. Meie plaanime oma t-särke teha atraktiivse kujundusega, millel oleks kliendi jaoks ka personaalne side. Nagu varasemalt tutvustatud, siis seda plaanime teha läbi väga konkreetsele kliendile suunatud toodetega, st tudengisärkidega. Teiselt poolt on turul olemas juba huvitava välimusega tooteid, mis tudengitele meeldivad, kuid need ei ole üliõpilastele tasuta kättesaadavad, vaid tegemist on tavapäraste riidefirmade toodanguga. Seetõttu usume, et oleme leidnud üsna huvitava nišši, kus sisuliselt konkurents puudub.
Ettevõttel on olemas olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ning konkurentsieelis tulenevalt sihtgrupi hästi tundmisest ning heast kontaktvõrgustikust.
Võimekus jõuda oma toodetega tudengiteni paneb aluse meie ärile, sest see teeb võimalikuks reklaami müümise ettevõtetele. See, et me oleme ise aktiivsed tudengiorganisatsioonide liikmed ning omame tutvusi mitmetes erinevates organisatsioonides ja ülikoolides, on kindlasti meie meeskonna tugevuseks. See võib olla üks võtmetähtsusega tegureid, mis võimaldab meil kiiresti ning edukalt püsti panna oma võrgustik, mille abil tudengiteni jõuda. Samuti plaanime koostööd teha t-särkide tootmise ja kujundamisega tegelevate ning võimalik, et ka reklaami vahendavate ettevõtetega.

2.3. Tulevikuplaanid

Lühiajalises plaanis on eesmärgiks ellu viia esimestel tegevusaastatel 2-4 kõikidele tudengitele suunatud reklaamkampaaniat, luua aktiivselt toimiv särkide jagamise võrgustik ning arendada välja koostöö hankijate ja reklaami ostvate ettevõtetega.
Pikaajalises plaanis on saada Eesti tuntuimaks ning suurimaks otse tudengitele korraldatud reklaamkampaaniate elluviijaks. Meie jaoks on oluline ka aktiivselt töötada välja uusi ja põnevaid reklaamkontseptsioone ning –tooteid, mille abil tudengiteni jõuda. Seega isiklikeks püüdlusteks on kindlasti saada Eesti parimaks. Samas mida suuremad eesmärgid, seda põnevam meile, seega kindlasti sooviksime edu korral sel alal miks mitte proovida laienemist ka välisriikidesse. Koostöö võimekus on meil personaalsete kontaktide tõttu olemas näiteks Lätis, kus ettevõtlust ja äri Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias õpib ühe meeskonna liikme vend, kes oli antud äriidee kaasautoriks.

3. Majanduskeskkond

3.1. Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus

Ettevõtte tegevust reguleerivad kõik Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased seadused. Tulenevalt ettevõtte tegevusalast reguleerib meie ettevõtte tegevust lisaks Reklaamiseadus.

3.2. Makromajanduslikud tendentsid

Makromajanduslikul tasemel leiame, et Eesti majanduse väljavaated on võrreldes Euroopaga suhteliselt head. Kui Euroopas oodatakse peaaegu olematut SKP kasvu, siis Ida-Euroopa riikides oodatakse mõne protsendipunkti võrra kõrgemat SKP kasvu. Mistõttu usume, et meie klientidel – Eesti ettevõtetel – on piisavalt hea makrokeskond edukalt tegutsemiseks, ning seeläbi prognoosime Eesti ettevõtete reklaamikulusid järgnevatel aastatel vähemalt samadel tasemetel .
Eestis ega ka Euroopas hetkel inflatsiooni meeletut suurenemist ei prognoosi, seetõttu usume, et meie särkide reklaampinna hinnad püsivad esimestel aastatel suhteliselt fikseerituna, mis võiks tekitada ettevõtete kes otsustavad meiega tihendamini koostööd teha mõnevõrra rohkem kindlustunned. Samuti on meil endal fikseeritud reklaampinna hindade osas kergem finantsprognoose ja eelarveid koostada ning oma tegevust analüüsida.

4.3. Tootmisharu arengutendentside analüüs

Lühiajaliselt prognoosime tootmisharu kasvutempot võrdlemisi stabiilseks, kuid usume, et pärast meie tegevuse aktiivset alustamist kasvutempo suureneks mingil määral, sest hetkel Eesti turul taoline teenus efektiivselt kujul puudub. On üksikud ettevõtted, kes üksikute toodete või ürituste reklaamsärke pakuvad, kuid särke toodetakse Eestis ning reklaamsärkide hinnad on suhteliselt kõrged.
Pikaajaliselt prognoosime, et Eesti reklaamsärkide turg areneb mõne aastaga välja ning pärast seda kasvutempo stabiliseerib. Kuigi demograafiliselt on Eesti elanikond langustrendi näidanud, siis tudengite osas pikaajaliselt seda prognoosida ei julgeks, sest Eesti ülikoolide tase paraneb rahvusvaheliselt aasta-aastalt ning järjest enam asub välistudengeid Eestisse õppima, kuna haridustase on võrdlemisi hea ning õppemaksud on suhteliselt odavad. Seetõttu sihtgrupi osas prognoosime pikaajaliselt turu stabiilsust.
Ettevõtete osas kes end reklaamida soovivad, prognoosime pigem kasvavat trendi, mida peaks toetama ka Eesti makrokeskond. Lisaks tuleb pidevalt turule uusi ettevõtteid kes vajavad oma toodetele ning teenustele reklaami, et tarbijateni jõuda. Samuti soovivad varasemalt tegutsevad ettevõtted enda tooteid aina enam efektiivsemalt otse neid puudutava sihgrupini jõudmiseks reklaamida, et turul konkurentsis püsida.
Majanduse, logistika ja tehnoloogia arenedes muutub särkide tootmine ning printimine odavamaks ning läbi esimeste projektide koostööpartnerite leidmisel ennustame meie ettevõtte muutuvkulude langemist pikaajaliselt.

4. Organisatsiooni struktuur ja töötajad

Organisatsioon on ehitatud projektipõhistest särkide kampaaniadest lähtuvalt. Töötajateks on kõik kolm omanikku, täiendavaid püsivaid töötajaid ei ole. Töötajatele jooksvat töötasu ei maksta, vaid tasustamine toimub projektide järgselt omanike vahel tulu jaotamisega.
Tööülesanded on kolme omaniku vahel jaotatud lähtuvalt nende oskustest. Hetkel oleme otsustanud, et üks isik keskendub läbirääkimistele koostööpartnerite leidmiseks, kelle hulka käivad ka jaotusvõrgus tegevad olevad Üliõpilasnõukogud ja Üliõpilasesindused. Üks liige tegeleks ettevõtetele reklaami müügiga või vastava tegevusega tegeleva koostööpartneriga suhtlemisega ja üks isik tegeleks tootmisega seonduvate küsimustega. Allhanget kasutaksime tootmises toodete valmistamisel, vajadusel disainimisel ning müügitööl ettevõtete leidmisel, kui meie oma meeskonna jõududest ei piisa. Toodete jaotamine on delegeeritud koostööpartneritele.
Tänase seisuga on kõik kolm meeskonna liiget TTÜ Majandusteaduskonna bakalaureuse üliõpilased. Liikmetel on noorusele vastavalt küll lühike, aga siiski huvitav taust erinevatest finantsasutustes. Lisaks on mitmed liikmed tegevad olnud varasemalt müügitööga ning erinevate vabatahtlike tööde tõttu ülikoolis on ka kontaktvõrgustik tudengiorganisatsioonides väga laiaulatuslik.
Oleme otsustanud, et kuna töötajad on samaaegselt ka omanikud, siis eraldi töötasu me projektide läbiviimise ajal välja ei maksa. Küll korraldame meeskonna motiveerimiseks erinevaid motivatsiooniüritusi ning käime võimalusel tiimiga koos oma vaba aega sisusamas. Projektide lõppedes jaotame tekkinud vabad vahendid võimalusel meeskonna vahel.
Erinevate projektide tasuvuse hindamiseks ning optimaalsete tootmiskoguste leidmiseks kasutame turu- uuringuid . Seejuures eelkõige kasutame uuringute teostamiseks oma liikmeid, kuid vajadusel oleme valmis kasutama ka väliseid abilisi. Tasuta abi oleme valmis siiski vastu võtma. Kuna TTÜ-s avati uus innovatsiooni ja ettevõtluskeskus Mektory, siis prognoosime, et saaksime ka nende abiga oma ideid arendada. Vajadusel kasutaksime ka oma õppejõudude abi TTÜ Majandusteaduskonnast.

5. Tootmisprotsess

5.1. Hankijad

Särke ostame tänaste plaanide kohaselt sisse allhankena Aasia koostööpartneritelt koos printimisteenusega. Hankijate valimisel viime läbi konkursi – saadame meie disaineri poolt koostatud pildid Aasia ettevõtetele, kes tegelevad särkidele trükkimisega ning soovi korral meiega koostööd teha, palume neil saata meile näidis särgid, mille põhjal valime välja parima , lähtuvalt hinna ja kvaliteedi suhtest .
Koostööpartnerite valimisel paneme rõhku kvaliteedile ning hiljem projektide kägius tellime üldjuhul võimalusel rohkem kui 1000 särki korraga, et garanteerida mastaabiefekt .
Hankijad asuvad arvatavasti Aasias, suure tõenäosusega Hiinas, sest nende poolt pakutavad hinnad on konkurentsivõimelisemad kui Euroopa ettevõtetel. Usaldusväärsuse poolest kindlasti teeme ise ettevõtete kohta võimalikult palju taustauuringut ning arvestame ka lisaks ettevõtte vanusega ja suurusega – meile on oluline, et meie koostööpartnerid suutaksid kokkulepitud tähtaegadest ning kvaliteedinõuetest kinni pidada tulevikus.
Alternatiivsed hankijad on kõik teised konkursil osalenud ettevõtted ning samuti saame alati kasutada Euroopa (s.h Eesti) ettevõtteid, kuid hinnavahe on arvatavasti mitme kordne. Samas siiski kui meie klientidel on kiirus olulisem kui reklaamikuluks kuluv summa, siis kasutame kindlasti Eesti koostööpartnereid, kellega on ka lihtsam suhelda.
Hankijate kasutamise eeliseks on meie enda riskide minimaalsus, sest meil puuduvad sisuliselt püsikulud ning esialgsed investeeringud tegevuse alustamiseks. Puuduseks hankijate kasutamisel on meie suutmatus vahepeal kontrollida kvaliteeti ning järgida graafikus püsimist.

5.2. Kulutused tarnetele

Särkide transpordikulu Aasiast Euroopasse kannab meie ettevõtete, kuid seda arvestame koos särkide tootmiseks kuluva summaga . Maksetingimuste osas sooviksime leida koostööpartneritega kokkuleppe, et 50% rahast enne ning 50% rahast kui kauba kätte oleme saanud – tulenevalt riskidest mis võivad tekkida, kui särkide kvaliteet ei peaks vastama meie ettevõtte ootustele. Tulevikus ning hea koostöö korral võime maksetingimusi muuta ning raha alati ka ette maksta. Transpordiliigi laseme Aasia koostööpartneril endal valida, tulenevalt hinnast – meil endal pole mõtet 1000 särgi jaoks tervet merekonteinertit tellida, kui arvatavasti meie koostööpartneril on rohkem saadetisi Euroopasse ning saame seetõttu ka enda kauba transpordi odavamalt.
Laokulusid meie ettevõttel otseselt pole, särkide Eestisse jõudmisel hakkame koheselt tegutsema nende aktiivse laiali jagamisega. Vajadusel siiski arvestame võimalusega, et peame neid lühiajaliselt mõnel pinnal hoiustama.

5.3. Tootmistegevus

Särkide valmistamiseks kasutame täielikult allhanget ning ise ei tooda mitte midagi. Laovarusid me ei hoia ning seetõttu laomajandus puudub. Personali esialgu ei palka, teeme oma meeskonnaga kõik tööd ise ära.
Valmistoodangut rohkem töödelda ega pakkida pole vaja, samuti puuduvad suuremad särkide laialijaotamise kulud.
Kriitiliseks faktoriks võib olla allhankijate võimetus särke õigeks ajaks valmistada ning meieni tarnida. Riskide hajutamise poolelt peaksime reklaampinda müüma hinnaga, et oleks võimalik vajadusel kasutada Eesti allhankijaid (kui Aasia allhankijad ei suuda tähtajast kinni pidada). Samuti sel juhul esitaksime Aasia allhankijatele kahjunõude vms.

6. Toodang

Reklaampinna müük atraktiivse disainiga T-särkidel, mille eesmärk on neid tasuta tudengitele jagada – väga konkreetsele sihtgrupile suunatud.
Pakume ettevõtetele pikaajalist reklaami võimalust. Reklaam särkidel on ajaliselt piiratud vaid särkide kasutusajaga. Samuti on võimalik ettevõtetelt efektiivselt jõuda konkreetse sihtgrupini – tudengiteni, ning positiivsemat mainet kujundada, osaledes erinevates projektides. Lisaks on särkide valmistamine ning nendele trükkimine võrdlemisi odav ja sellest tulenevalt on võimalik ka reklaami müüa atraktiivse ning konkurentsivõimelise hinnaga. Särkidel on ka positiivne mõju tudengitele, kes saavad särgi, mis samastab neid näiteks erinevatel spordivõistlustel teiste oma ülikooli tudengitega ning tekitab suurema kambavaimu ja rahuldada kuuluvustunnet. Samuti ei pea tudengid särgi ostmiseks raha kulutama.
Toodangu puhul oleks negatiivne, kui tudengid särke ei kannaks – nõnda ei jõuaks reklaam sihtgrupini. Negatiivse omaduse kõrvaldamiseks tuleb särk disainida võimalikult atraktiivseks. Varasemate lühiajaliste projektide jaoks tehtud reklaamidega t-särkide näitel TTÜ-s julgem siiski väita, et huvitavalt kujundatud särgid on atraktiivsed ning neid kantakse ka aasta peale tegeliku ürituse möödumist.
Analoogtooteid on maailmas olemas, samuti on ka Eestis üksikute projektide käigus sellised särke valmistatud. Meie erinevus seisneb selles, et oleksime esimene Eesti ettevõte, kes ainult sellele tegevusalale keskenduks ning me suudaksime seda teha tõenäoliselt suure pühendumise tõttu efektiivsemalt ja paremini. Lisaks on meil parem teha sihtgrupi turuuuringut, kuna kuulume ise sihtgruppi ning omame väga head ligipääsu kontakt- ja jaotusvõrgustikule.
Meie toodet valmistavad täielikult allhankijad, seetõttu algab meie toote kvaliteedi määramine pihta allhankija valimisega. Samuti peale kauba kättesaamist kontrollime särkide kvaliteeti ning probleemide korral kontakteerume allhankijatega ning üritame osapooli rahuldava lahenduseni jõuda.
Tulevikus plaanime reklaamiga laieneda ka teistele toodetele, mida oleks võimalik reklaampinnana kasutada ning neid neid tasuta inimestele jagada – sel juhul laseksime kindlasti välja näidistooted ning esitleksime neid klientidele. Ettevõtte esimestel aastatel uudis- või näidistoodete väljalaskmist ei plaani.

7. Turustamine

7.1. Turunduse strateegia

Me saame oma turundusalase tegevuse jaotada kaheks. Äriplaani teostatavuse poole pealt kõige olulisem on ettevõtetele suunatud turundus . Oleme otsustanud ka siin jätta oma tegevuses võimalikuks kaks tegutsemismeetodit. Eesmärk on küll ühtne, leida huvitavad ettevõtted, kes on valmis oma ettevõtet või tooteid-teenuseid meie reklaamipinnal turundama . Siiski sõltuvalt konkreetse projekti puhul valitud sihtgrupist, kas see on näiteks TTÜ Ehitusteaduskonna tudeng või kogu Eesti tudengkond, ja selle suurusest sõltub, kuidas asjale läheneme. Üheks variandiks on kasutada professionaalsete meediaagentuuride abi. Sellisel juhul leiaksid konkreetseid reklaame soovivad ettevõtted meediaagentuurid, kellel on võimekus kiirelt ja efektiivselt leida varasemate kogemuste tõttu enim tudengitele panustavad ettevõtted ning neilt maksimaalne summa kätte saada. Oleme arvestanud , et sellise turundusstrateegia kasutamise korral oleks meie teenitav tulu küll üksnes osa ettevõtetelt saadavast summast tänu agentuuri vahendustasule, kuid siis saaksime olla kindlad turundusalase tegevuse efektiivsuses.
Teise variandina kasutaksime oma meeskonda ettevõtete leidmiseks, kuid ka sellisel juhul peaksime leidma mõne mooduse ettevõtete otsijaid motiveerida ning nii võib tekkida vajadus ka neile tasu maksta. Seetõttu ei pruugi lõppkokkuvõttes ettevõtte jaoks tulemus paremaks osutuda. Kuigi meediaagentuuri teenus võib kallim olla, siis huvitava äriidee tõttu ja tudengitest meeskonna olemasolul võiksid nad olla valmis meile olulist soodustust pakkuma. Lisaks kuna nad on valdkonnas pidevalt sees, siis on neil ka ülevaade võimalikest reklaami osta soovivatest ettevõtetest.
Teine turundusega seotud tugevalt seotud valdkond on tudengite leidmine. Siinkohal usume, et kuna toode on tasuta, siis töötab väga hästi ka võrkturunduse põhimõte, kus sisuliselt üks tasuta särgi saanud tudeng räägib sellest ka oma tuttavatele. Lisaks ka niisama särki kandes saavad teised tudengid teada meie toote olemasolust. Kui toote jaotamistsükkel on piisava pikkusega või ühele projektile järgneb piisavalt kiirelt ka teine, siis ei tohiks tekkida meie meeskonna hinnangul raskusi toodete jaotamisega. Seejuures kasutame erinevate Üliõpilasnõukogude ja Üliõpilasesinduste abi toodete laiali jaotamisel just sobivale sihtgrupile, tudengitele. Viimasel ajal on tekkinud üheks võimaluseks kasutada ka otse Eesti Üliõpilaskondade Liiduga koostöö tegemise võimalust, kes iga õppeaasta alguses jagab uutele rebastele välja nn Rebasekotte. Antud kotte jaotatakse tasuda, neis sisaldub veidi mõistlikku teavitusmaterjale ning hulk reklaamlehti. Kuna seal sisalduvad reklaamid lähevad üldjoones üsna kiirelt prügikasti, siis on EÜL otsimas uusi võimalusi koti ülejäänud sisu tootmise finantseerimiseks ning koti atraktiivsemaks muutmiseks. Meie poolest võiks kotis ka „Rebasesärk“, „Tipika särk“ või midagi analoogset olla.

7.2. Sihtturgude valik.

Meeskonnas on tugevate kontaktvõrgustikega Eesti tudengid ning seetõttu oleme otsustanud esmalt keskenduda Eesti turule. Nii saame garanteerida esimeste projektide korral jaotusvõrgu õnnestumise ning ettevõtetelt tulu saades ei veaks me neid alt. Kogemuste tekkel on alati siiski võimalus ka välisturgudele laieneda. Kuna meeskonna liikmetel on häid tutvusi Lätis paiknevas Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias, siis oleks eelduste järgi teiseks turuks Läti.

7.3. Toodangupoliitika .

Kuivõrd tudengisärgi põhimõte on meil väga põhjalikult läbi mõeldud, siis keskendume selle arendamisele ja teoks tegemisele. Seejuures ei välista tulevikus ka teiste tudengitele suunatud tasuta asjade jagamist või särkide ideega ka tudengikonnast väljapoole minekut ning ka mõne teisele sihtgrupile analoogset toodet pakkumast.

7.4. Hinnakujundus.

Tudengite seisukohast on meie hinnakujundus selgelt valitud ning seetõttu paindumatu. Üliõpilasteni peab särk tasuta jõudma, vastasel juhul poleks kogu äriideel mõtet. Ettevõtete poole pealt oleme aga märksa paindlikumad. Eelkõige lähtume hinnakujunduses ettevõtete poolt maksimaalselt pakutavast hinnast, millest lähtuvalt valime ka toote võimaliku kvaliteedi ja nende koguse. Eesmärgiks oleme siiski seadnud kvaliteetse toote ja võimalikult laia tudengkonnani jõudmise, mis meie hinnangul peaks tagama ka ettevõtete huvi reklaami ostmise vastu ning piisava finantseerimise.

7.5. Müügitoetuspoliitika.

Müügitoetust pakume üksnes siis, kui jaotusvõrguks valitud Üliõpilasnõukogud ja Üliõpilasesindused ei ole enda liikmetele tasuta asjade jagamise rõõmust huvitatud neid jagama . Üldiselt siiski usume, et nad on selleks valmis, kuna oleme ka veidi tudengiorganisatsioonides olevatelt tuttavatelt tausta uurinud. Vajadusel oleme nõus väikse summaga neid meie toodangu jaotamisel toetama. Seejuures summa suurus sõltub eelkõige algselt ettevõtetelt saadavast summast ning särkide endi hinnast. Tulu peab katma eelkõige toote loomise ja tootmisega seotud kulud ning siis jõuab järg alles väiksemate koostööpartneriteni. Järgmises peatükis on toodud ka näide müügitoetusest särgi kohta.

7.6. Konkurents

Laiemalt vaadates üleüldist reklaamturgu, võib öelda, et reklaamturg on üpris suur ja arenev. Siiski ei ole täna kasutusel olevad lahendused enam väga efektiivsed ning nii mõnelegi senisele reklaamkanalile, nagu näiteks telereklaamile, ootaks pigem allakäiku. Konkreetsemalt reklaam t-särkide turg ei ole väga laialt Eestis välja arenenud, samas nii Eestis kui Euroopas on trend positiivses suunas. Isiklikult usume, et kui esimesena Eestis keskendume taolisele tegevusele siis võidaksime piisavalt suure turuosa, et pakkuda kõigile uutele sisenejatele tugevat konkurentsi. Samas ei saa me välistada, et üksikud suuremad ettevõtted ei teeks ise endale vajadusel reklaamsärke, kuid see on meie tegevuse kohaselt võrdlemisi ebaoluline, sest peamiselt keskendume tudengitele ning isegi suurtel ettevõtetel on raske meiega konkureerida, sest neil pole niivõrd head ligipääsetavust sihtgrupile kui on meie ettevõttel tänu kontaktide ja tutvuste.
Realistlikuks peame võimalust, et meie ettevõtluse edukuse korral ning Eestis laiema kõlapinna saavutamisel võib tekkida mitmeid meie tegevust kopeerivaid konkurente. Seda oli näha nii Valemivihiku, kui ka Annaabi.com keskkonna puhul. Siiski on mõlema näite puhul tegemist näidetega, kus algselt turule tulnud ettevõttel säilis märkimisväärne konkurentsieelis ning uued tulijad pidid panustama eelkõige odavamale hinnale. Tänase seisuga on Valemivihiku algne kontseptsioon küll muutunud, kuid Annaabi näite puhul on alles just nemad, mitte Geenius.eu portaal .
Väikse taustauuringu korral on internetist lihtsalt leitavad eelkõige Lääne-Euroopas kasutusel olevad tasuta reklaamsärke vahendavad interneti portaalid , kus soovijatele pakutakse võimalust omale huvi korral sadade erinevate särkide vahelt sobiv välja valida, mis vahel toimetatakse huviliseni tasuta. Kuivõrd selliste särkidega tegelevad ettevõtted kasutavad valdavalt üht reklaami särgi kohta, mis on võimeline juba kogu särgi tootmise ning jaotusega seonduvad kulud katma, siis oleme veendunud, et ka Eestis leiduks piisavalt innovaatilisi ettevõtteid, kes oleksid valmis uut reklaamkanalit alguses proovima ning edu korral ka hiljem kasutama. Meie eelis antud portaalidega võrreldes on huvitava ning ilusa kujundusega särgid tudengite hulgas atraktiivsuse tekitamiseks ning väga konkreetne ja kindel võimalus oma sihtgrupini jõuda ettevõtete poole pealt.

8. Finantsarvestused

8.1. Vajaliku stardikapitali hinnang.

Kuna lähtume põhimõttest, et enne töö tegemist ei maksa meeskonna liikmetele midagi ning särgid teeme valmis alles peale ettevõtetega koostöölepingute allkirjastamist, meil on vaja konkreetsete ettevõtete reklaame sinna panna, siis stardikapitali vajadust otseselt meie äriidee käima lükkamiseks vaja ei ole. Mittemateriaalse sissemaksena loeksime EBECi võistlustelt saadud võistlussärke, mis sisuliselt sobivad läbirääkimiste käiguks meie toote prototüüpideks. Kui siiski vaja meie endi prototüüpi lisaks, siis T-särgipoest saaks arvatavasti paarikümne euroga ühe särgi tehtud. Edaspidi siiski arvestaksime masstootmisega ning särgi kohta vastava kuluga .

8.2. Investeeringute allikad

Kuivõrd finantsvahendeid vaja väga palju ei ole, siis otsustasime algselt finantseerida oma tegevust meie endi vahenditest. Edaspidi projektide käigus tulevad vahendid koostööpartneriteks olevatelt ettevõtetelt.

8.3. Bilanss

Ettevõtte bilanss on väga muutliku iseloomuga ning sõltub konkreetselt projektide arengufaasidest. Prognoosime, et projektide käigus tekib juurde teatud rahavaru ja särkide laovaru . Mingisugust suurt käivet ja bilansimahtu me siiski ei prognoosi, mistõttu ei kuva ka prognoosi tabeli kujul.

8.4. Tulude ja kulude analüüs

Kuivõrd juba varasemalt mainitud sai, et ettevõtte tulubaas on seotud reklaami müügiga ettevõtetele, kelle reklaamid kuvatakse särkide tagakülgedel, siis on tulud väga otseselt seotud teostatud projektide hulga ja nende mahuga. Mida rohkem tooteid luua ja jagamisele suunata, seda kõrgemad on ka tulud. Oleme otsustanud läheneda projektipõhisest tegevusest, kus reaalselt meie tooted jõuavad tootmisesse üksnes kindlate koostööpartnerite leidumisel, kes peavad katma ka kogu tootega seotud kulud. See on tegelikult ka loogiline, sest ilma kindlate partneriteta ei ole meil võimalik nende logosid või reklaame särkide vastavasse osasse lisada. Tulude poolel lähtume maksimaalsest läbirääkimiste käigus pakutavast summast, millele vastavalt kujundame välja tegevuse kulud.
Sarnaselt tuludele on ka kulude pool küllaltki lihtne. Kõige kulukam on särkide valmistamine. Ühe särgi kohta prognoosime sõltuvalt allhankijast erinevaid kulusid . Aasiast tellides tuhandese partii võiks koos transpordiga meie turuanalüüsi hinnangul särk maksta 2-3€. Eestist tellides võiks särgi hind koos trükiga olla sarnase partii korral suurusjärgus maksimaalselt 5€. Meile teadaolevalt tegi TTÜ-s inseneriharidust propageeriv BEST oma EBECi insenerivõistluse reklaamsärgid, mida oli suurusjärgus 100 tk, valmis 5 euroga, mis kaeti sarnaselt meie äriideele taha pandud koostööpartnerite toetustega.
Teine oluline kuluartikkel on seotud jaotamisega. Kuna soovime jaotamisel kasutada Üliõpilasnõukogude ja teiste tudengiorganisatsioonide ning Üliõpilasesinduse abi, siis võimalusel sooviks jaotamisel hakkama saada ilma rahata. Vajadusel siiski arvestame, et võiksime neile ühe särgi jaotamise eest maksta 0,5€ teenustasu. Meeskonna tööle hetkel väärtust ei pane, kuna teeme seda eelkõige vabatahtliku tööna ja saame omale tasu hiljem näiteks dividendide või motivatsiooniürituste kaudu.
Kuigi meie esialgsed hinnangud võivad hiljem osutuda ebarealistlikeks, siis 2,5-3,5 eurose kulu korral toote kohta, millelt saaksime sarnaselt BESTile 5 eurot tulu jääks 1,5-2,5 eurot varu ning küllaltki kõrge võimalus kasumit teenida.

8.5. Kassavoog

Kuivõrd kogu tegevus on projektipõhine, siis ka kassavoog on projektipõhine ning nõudlusele vastav. Kuna eelnevalt kasutame särkide nõudluse prognoosimiseks turuuuringuid, siis toodame vaid veidi vähem, kui võiks olla potentsiaalne nõudlus. Seetõttu on ka kassavoog ajatatud ning esmalt laekuvad võimalusel koostööpartneritest ettevõtetelt tulud ning sellele vastavalt teeme tellimused ning maksame välja kulud. Seetõttu prognoosime ka likviidsuskriiside riski miinimumi viimist . Vajadusel kaasame siiski oma liikmete hulgast pilootprojekti läbiviimiseks vajaliku algkapitali.

8.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus

Variant 1: Ettevõtted ei tule meie uudse reklaamipinna pakkumisega kaasa ning prognoositud tulud jäävad ära. Siis ei tooda me ka ühtegi särki ning jäävad ära ka nende jaotusega seonduvad kulud. Sellisel juhul on finantsiline kasum 0 ning tegelikult oleme kahju saanud vaid oma tühjalt tehtud tööga.
Variant 2: Ettevõtted tulevad meie ootustega kaasa ning nende poolt makstavad summad ületavad meie prognoositud kulutusi särkidele ning saame näiteks 8€ särgi kohta tulu. Särkide tootmine läheb plaanipäraselt ning kulud särgi kohta on Eestist tellides 5,5€. Sellisel juhul on ühelt särgilt teenitav kasum 2,5€. Kuna püsikulusid meie tegevusel ei eksisteeri, siis puudub võimalus ka kasumiläve arvutada, kuna teenime igal juhul kasumit. Kui otsustaksime näiteks disainerile 300€ tuhande särgilise partii pealt maksta, siis oleks disaineriga seotud kulud särgi kohta 0,3€. Kuna disaineri võime püsikuluks lugeda, siis oleks kasumilävi 137 särgi juures. Kuivõrd praktikas me tegelikult siiski toodaksime vastavalt nõudlusele, siis praktilist väärtust antud kasumilävel ei ole.

9. Riskikäsitlus

9.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad.

Meie jaoks on oluline kaks nõudlust reklaamsärkide vastu: nõudlus nii tudengite seas, kes tahaksid reklaamsärke kanda kui ka ettevõtete seas, kes tahaksid ennast ja oma tooteid ja teenuseid tudengite seas reklaamida.
Tudengitele jaotame me särke tasuta, mis tähendab, et seal ei mängi hinnad mingit rolli nõudluse kujundamisel – tudengitele on see alati tasuta. Küll aga on meie jaoks oluline, et ettevõtted tahaksid osta endale tudengitele suunatud reklaami tasuta jagatavetel t-särkidel. Ettevõtted peavad olema nõus maksma reklaami eest vähemalt nii palju, et me suudaksime katta oma kulud ning teenida soovitud kasumi.
Nõudluse langus ettevõtete seas võib tekkida siis, kui tekib arvestatavaid konkurente või kui ettevõtted lihtsalt ei soovi mingil põhjusel tudengite seas reklaami meie poolt pakutaval viisil teha. Meie äri on üles ehitatud aga projektipõhistele tellimustele – t-särke lastakse välja teatud aja tagant. Kui mõnel korral peaks madala nõudluse tõttu t-särk jääma välja laskmata, siis ei tekita see meie ettevõttele finantsilisi raskusi, sest ettevõttel puuduvad igasugused püsikulud. Seega kui nõudlus peaks langema nii madalale, et me ei suuda vastavalt oma kasumiootustele t-särkidele reklaami müüa, siis jääb lihtsalt t-särk seekord välja laskmata.

9.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi.

Esimeseks müügistrateegiaks oleks võtta ise otse ettevõtetega ühendust ja müüa neile reklaami. Kui see ei peaks õnnestuma, siis kasutaksime alternatiivset varianti – pöörduksime reklaamibüroode poole, kes hangiksid meile ettevõtted, kes on meielt huvitatud reklaami ostmisest.

9.3. Laenude ja muu võõrkapitali, tootmisvõimsustega ning klimaatiliste tingimustega seotud riskid

Ettevõttel puudub laenu ja ka muu võõrkapitali kaasamise vajadus, mistõttu seda ei tehta , ehk antud risk puudub. Tootmine käib läbi allhankijate, sellepärast ei ole ka antud risk aktuaalne . Klimaatilised tingimused aga ei mõjuta meie ettevõtte tegevust.

9.4. Allhanke probleemid

Kuna tootmine käib läbi allhankijate, siis see on meie jaoks üheks olulisemaks riskiks, mida tuleb kaaluda. Esimene asi, mida selle vältimiseks tuleks teha, on ennetamine – valiksime oma koostööpartneriks sellise ettevõtte, mis on usaldusväärne (pikk ajalugu, tõestused tehtud töödest). Samuti aitab meil riske maandada see, et särkide kujundamise ja tootmisega tegelevad maailmas väga palju ettevõtteid, mille tõttu uue allhankija leidmine ei tohiks probleemiks olla. Hindade tõusmine ei ole seetõttu samuti probleemiks, sest selle me lepiksime enne partii tellimist kokku ning kui allhankija peaks meile ebasobivalt hindu tõstma järgmisel korral, siis selle partii telliksime me uuelt allhankijalt.

9.5. Kliendid ei täida lepingukohustusi

Meie klientideks on ettevõtted, kellele me müüme reklaami. Meie tingimuseks on 100 % ettemaks , mille abil maandame antud lepingukohustuse täitmise riski.