Tarnestrateegiad (0)

LOGISTILINE STRATEEGIA
Logistika põhieesmärk on logistilise strateegia abil luua klient . Logistika abil on võimalik luua ettevõttele konkurentsieelised . Ettevõtte konkurentsieelised, kindlustada turg ja maksimeerida seeläbi kasum.
Logistilise strateegia eesmärk on saavutada konkurentsieelis firma olemasolu kindlustamise, äritegevuse laiendamisele kaasaaitamise ja kulusäästlikkuse parandamise kaudu. Seda võib saavutada , kas odavaimal viisil, st kliendi teenindustase jääb muutumatuks ja minimeeritakse tegevus- kui ka kapitalikulusid või kui muutumatute kulude taseme juures pakutakse paremat teenindust .
Tulemusliku logistilise strateegia eesmärgiks peaks olema ettevõtte jaoks kulude ja teenindustaseme vahekorra optimeerimine .
Strateegia kõrval on tähtis ka taktika ehk tegevuskava, milles määratakse kindlaks tegevused, mis on vajalikud strateegia teostamiseks. Strateegiline planeerimine on majandusüksuse pikaajaliste eesmärkide ja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike abinõude kindlaksmääramine, liites kõikide huvirühmade huvid ja tulevikulootused. Strateegilisi plaane koostatakse vähemalt viieks aastaks, kus kajastuvad finants- ja muude ressursside vajadused.
Strateegilisel planeerimisel tuleb arvestada poliitiliste, õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike oludega ning tehnoloogiliste ja konkurentsikeskkonnaga.
Enne strateegilise plaani sõnastamist soovitatakse:

• Hinnata nõudlus ja määrata sihtturgude potentsiaal ( tuleb saada vastused küsimustele: kes, kui palju ja kust ostab, miks ja millal ostab, mis teenust klient vajab? Vastused tuleb saada turusegmentide kaudu)
  
• Valida sihtturud ( tuleb teha SWOT - ja bencmarking- analüüs)
  
• Sõnastada tarneahela üldised eesmärgid (tuleb hinnata kõiki ketti kuuluvaid organisatsioonilisi üksusi. Kavandada organisatsiooni struktuur, mis parimal viisil toetab logistilist võrku)
  
• Määrata tarneketi struktuursed alternatiivid (keti struktuur mõjutab jaotuse kiirust ja stabiilsust)
  
• Valida sellise struktuuriga ahel, mis parimal viisil vastab firma eesmärkidele.
  

Strateegiline logistiline plaan peaks sisaldama:

• Logistilise strateegia üldise kirjelduse
  
• Logistika eesmärkide püstitamise. Peab arvestama kulusid ja teenindustaset
  
• Logistilise strateegia eesmärke toetavad tegevuste nagu klienditeeninduse, laovarude juhtimise, laomajanduse , transpordi, tellimisprotsessi jne kirjeldust
  
• Logistilise finantsaruande, mis detailiseerib ekspluatatsioonikulud, kapitalivajaduse ja rahavood .
  

LOGISTILISE STRATEEGIA KAVANDAMINE
Tähtsad põhimõtted strateegilisel planeerimisel:

• Eesmärgiks tuleb seada klientide vajaduste rahuldamine ja logistiline kett tuleb organiseerida nii, et see teenindaks seda eesmärki.
  
• Ettevõtetel tuleks kaaluda võimalust lükata selliste osade, mida tarbija soovid ja harjumused mõjutavad, valmistamine ja toodetesse liitmine võimalikult hilisemasse ajajärku.
  
• Ettevõttel tuleks pöörata tähelepanu reageerimiskiiruse kasvatamisele ja ringlusaja vähendamisele.
  
• Ettevõttel peab olema selge nägemus jaotuskanalitest, kus ta on osaline.
  
• Tootmisprotsess tuleb ka organiseerida tarbija huve silmas pidades. See peab olema võimalikult painduv ja võimeline kiiresti reageerima tarbija muutuvatele vajadustele.
  
• Ettevõte peab mõistma kliendi kõiki vajadusi.
  
• Väljastpoolt ostetavate ja enda poolt tehtavate teenuste ning pooltoodete suhe tuleb võimalikult õiges proportsioonis kindlaks määrata.
  
• Operatiivjuhtimisel saavad tähtsaks mittefüüsilised tegurid, nagu näiteks klienditeenindus ja sellega liituvad lisaväärtused, toodete tellimisprotsess ja turuprognoos. Ka infovoo tähtsus ettevõtte logistilises süsteemis on tõusnud.
  
• Läbivoolupõhimõte on tähtsam kui ladustamine .
  
• Informatsiooni siirdamine reaalajas kogu logistilises ketis loob aluse uuele vähese vahendajate arvuga organisatsioonile ja juhtimisele.
  
• Strateegilised alliansid ja partnerlus võimaldavad moodustada keskselt juhitava teenindusvõrgu, millel on ühised eesmärgid
  

Logistilise ahela juhtimine põhineb nõudmisel. Niimoodi välditakse järjestikused ladustamised ja toodetakse vaid neid tooteid, millele on tõeline nõudmine ning kus ladustamine ja sellega kaasnev riknemine ning vananemine vähenevad
Konkurentsi kolm põhireeglit:

• Ettevõtte strateegia põhitegurid ei ole ainult tooted ja turustamine, vaid ka äritegevus ning logistilise keti haldamine .
  
• Edu konkurentsis eeldab ettevõtte võtmeala arendamist ning selle muutmist ettevõtte strateegiliseks oskusalaks, millega võidakse luua tarbijale jätkuvalt lisaväärtust.
  
• Edu nõuab ettevõtte juhtimise seostamist.
  

BENCHMARKING
Benchmarking on tegevus, mille käigus ettevõte arendab oma tegutsemistavasid, võrreldes neid sobiva näidisettevõttega.
Strateegiline benchmarking tähendab ettevõtte oma strateegia kavandamist, analüüsides seejuures edukate ettevõtete strateegiaid ja arendades selle baasil oma strateegiat. Selline tegevus toimub ilma eeskujuks võetud ettevõtete kaasmõjuta.
Võrdlusbenchmarking`i all mõeldakse ettevõtte tegevuste mõõtmist, võrreldes seejuures oma tegevuste efektiivsust võrreldava ettevõtte tegevuste efektiivsusega. Võrdlusandmed saadakse avalikest andmebaasidest või selleks otstarbeks rajatud eraandmebaasidest. Eraandmebaasid baseeruvad üldjuhul andmete vahetusel.
Protsessi benchmarking`i all mõeldakse ettevõtte tegevuste arendamist koostöös mõne muu, antud toimingud hästi välja arendanud ettevõttega. Selline tegevus eeldab ettevõtete vahelist koostööd, millest saavad kasu mõlemad osapooled. Sobivate, eeskujuks olevate ettevõtete leidmine nõuab enamasti kontaktide organiseeritud vahendamist.
Benchmarking´it praktiseeritakse enamasti:

• ettevõtte sisese tegevusena , põhineb seejuures vabalt kasutada olevatele avalikele andmebaasidele
  
• ettevõtete koostööna, ilma vahendajat kasutamata
  
• tuginedes konsultantide andmebaasidele.
  

HANKELOGISTIKA TARNESTRATEEGIA
Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste ( spetsifikatsioon , sortiment , kvaliteet, kogus ) kindlaksmääramisega. Lõpptoote valmistamiseks vajaliku (osatooted, sõlmed , detailid) võib organisatsioon ise valmistada või osta teiselt tootjalt.
Vajaduse toote ostuks annab see, kui soetuskulud on väiksemad, peetakse kokkulepitud tarnelepingust kinni, tagatakse tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet, soovitud toode on kaitstud patendiga või siis ei soovita ettevõtte tegevust laiendada ja soovitakse toote arenduskulusid kokku hoida.
Mida arenenum on riigi majandus ja logistika, seda rohkem on spetsialiseeritud firmasid, kellelt detailide ja sõlmede ostmine võimaldab tootjal tagada viimaste ja lõpptoote kvaliteet ning vähendada kulusid. Samas suurendab see organisatsiooni sõltuvust väliskeskkonnast.
Hankelogistikas on oluline koht turu liikumisest tingitud analüüsil. Turu analüüsi tundmine võimaldab valida pädeva, konkurentsivõimelise ja usaldusväärse tarnija.
Hankelogistika strateegia väljatöötaja peab oskama majanduslikult põhjendada, mida, kui palju, kellelt ja missuguste tarnetingimustega osta.