EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 (0)

TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
XXX XXXX
EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008
Kodutöö aines: Välismajandus
Õppejõud: prof Xxxx
Tallinn 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Eksport ja import keemiatööstuses 5
2.Välisriikide osatähtsus Eesti keemiatööstuses 8
3.Välisinvesteeringud keemiatööstuses 10
4.Keemiatööstuse tulevikuvaated 12
5.SWOT-analüüs 13
5.1 Keemiatööstuse tugevad küljed 13
5.2 Keemiatööstuse nõrgad küljed 15
5.3 Keemiatööstuse võimalused 16
5.4 Keemiatööstuse ohud 17
Kokkuvõte 18
Viidatud allikad 19

Sissejuhatus

Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005)
Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine , mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005)
Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra. Samas suurusjärgus kasvas ka lämmastikväetiste müük. Ligi kolm korda enam kui 2004. aastal eksporditi mitmesuguseid sünteetilisi vaikusid (põlevkivitööstuse produktid ). Üldiselt kasvas eksport kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes, suurem langus toimus bensoehappe osas, mille ekspordi vähenemist tasakaalustas osaliselt müügi kasv siseturule. Samuti kahanes ammoniaagi ning teatud värvide ja lakkide eksport. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005)
Tööstusharus, mille toodangust üle 80% läheb ekspordiks, tegutseb ligikaudu 200 ettevõtet, millest 16 annavad umbes 80% kogu keemiatööstuse toodangust. Keemiatööstus annab tööd pisut enam kui 3000 inimesele. (Meybaum, H., 2008)
Ekspordiedu tuleb Ida-Virumaalt, kus peamisteks ekspordiartikliteks on Viru Keemia Grupp ASi toodetavad põlevkiviõli ja fenoolid , ASi Nitrofert karbamiidväetised, Velsicol Eesti ASi toodetavad bensoehape, naatriumbensoaat ja plastifikaatorid ning ASi Silmet haruldased muldmetallid ja nende oksiidid . Teisteks tähtsateks põlevkiviõli tootjateks on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Narva Õlitööstus. (Meybaum, H., 2008)
Keemiatoodete ekspordi vallas on suur roll Eestis ehituskeemiatoodete (vuugitäitematerjalid, hermeetikud ja ehitusliimid) valmistajatel Henkel Makroflex ASil ja Krimelte OÜ-l. Värvide, lakkide ja muude viimistlusmaterjalide kolm suuremat tootjat Eestis on Akzo Nobeli tütarettevõtte ES Sadolin AS, Tikkurila- Vivacolor AS ja AS Eskaro. (Meybaum, H., 2008)

Eksport ja import keemiatööstuses

Tabel 1. Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete eksport ja import (miljonit krooni)
Aasta
Eksport
Ekspordi osatähtsus eelmisest aastast
Import
Impordi osatähtsus eelmisest aastast
2004
3 537,94
 
7 452,52
 
2005
4 116,14
116,34
8 712,06
116,90
2006
4 901,78
119,09
10 825,15
124,25
2007
5 666,48
115,60
11 851,45
109,48
2008
7 110,88
125,49
13 604,01
114,79
2009
5 153,89
72,48
9 876,30
72,60
Allikas: Eesti Statistikaamet [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ], autori arvutused
Tabelist võib täheldada, et keemiatööstuse import on igal aastal olnud umbes kaks korda suurem ekspordist. Samas võib impordi ülekaalu täheldada kogu Eesti väliskaubanduses. Selline väikene riik nagu Eesti ei suuda kõiki vajalikke kaupu ise toota. Seetõttu oleme me suures sõltuvuses rahvusvahelisest kaubandusest. Üldine seaduspärasus ütlebki seda, et mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil vajalikke ressursse kõigi vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks, seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest.
Nii eksport kui import on keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete osas vaatlusalusel perioodil kasvanud. 2005.a.oli ekspordi ja impordi kasv võrreldes 2004. aastaga ligi 17%. 2006.a. oli impordi kasv mõnevõrra kõrgem kui ekspordi kasv, vastavalt 24% ja 19%. 2006. aastaga võrreldes kasvas keemiatööstuse sektori eksport 2007.a. 15,6%. 2007. aastal oli keemiatööstuse impordi kasv 2006. aastaga võrreldes 9,5%. Seega on tööstusharu ekspordikasv suurem kui impordil. Kuid võrreldes andmeid eelnevate perioodidega on tõus olnud 2007. aastal mõnevõrra väiksem. 2008.a. oli keemiatööstuses ekspordikasv viimaste aastate kõrgeim - 25,5%, ka import suurenes ligi 15%
Ekspordilangus 2009.aastal oli 28%. 2009. aasta I poolaasta müügitulu oli 2,37 miljardit krooni, võrreldes 2008. aasta sama perioodiga on langus 34,3%.
2005. aasta kasvu ekspordisektoris tingis nõudluse suurenemine. Majanduse kasvu soodustab ka Euroopa Liidu tugifondidest finantseeritavate investeeringute suurenemine. Kuna 2005.aasta oli Eestile esimene täisaasta Euroopa Liidus, sai eksport varasemast enam tuge just Euroopa ühisesse majandusruumi kuulumisest. Laienevate majandussidemete ja tiheda konkurentsi tingimustes püsib samas surve tööjõukulude kasvuks. Viimase taustal püsib jätkuvalt fookuses tegevuse efektiivsuse suurendamine. Pikemas perspektiivis muutub üha olulisemaks kiirem liikumine toodangu väärtustamise ketis ülespoole - kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele. Ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkusenäitajate osas on kemikaalide ja keemiatoodete tootmises tööviljakus hõivatu kohta puhta lisandväärtuse alusel  tunduvalt suurem kui see on tegevusalades kokku ja töötlevas tööstuses (tuh.EEK). Nii oli see arvnäitaja 2008.a. kõigis tegevusalades kokku 272 tuh.EEK, töötlevas tööstuses 259 tuh.EEK ja kemikaalide ja keemiatoodete tootmises 675 tuh.EEK. (Eesti Keemiatööstuse Liit)
Tuleb tõdeda, et Eesti keemiatööstuse ekspordikasv toetub kahele asjaolule. Esimene neist on kõrgetest naftahindadest tingitud põlevkiviõli ja teiste põlevkivisaaduste kasvav nõudlus ning hind. Teiseks eksporti toetavaks teguriks on mitmete Eesti keemiatootjate kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse. Kontsernikuuluvus soosib laialdast eksporti grupi sees. Seda tihtipeale just Venemaa, Ukraina ja Valgevene turgudele, kus kasvupotentsiaal on alles täielikult realiseerimata. Samas annab tunda 2007. aasta Vene transiidi märgatav vähenemine ja raskused Venemaaga kaubavahetuses. (Meybaum, H., 2008)
Eesti keemiatööstuses on palju tehtud tootmisharu efektiivseks ja loodussõbralikuks muutmiseks. Vaatamata sellele vajab keemiatööstus senisest rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust. Seni tõusteel olnud ekspordile orienteeritud keemiatööstust tabas maailmamajanduse kriis 2008. aasta teisel poolel. Sellel perioodil alanesid toodangu mahuindeks, müügiindeks ja ekspordiindeks.
Kokkuvõtvalt oli 2008. aasta Eesti keemiatööstusele siiski rahuldav, sest kemikaalide ja keemiatoodete müügitulu kerkis 2007. aasta 7,346 miljardilt kroonilt 7,798 miljardile kroonile ehk 6%. Kemikaalide ja keemiatoodete tootmise mahuindeks aga näitas juba selget langustrendi - kui 2007. aastal oli tootmise mahuindeksi kasv 0,4% 2006. aastaga võrreldes, siis 2008. aastal oli langus 16,4 % eelneva aastaga võrreldes. Kõige olulisem keemiatööstuse olukorda iseloomustav näitaja on tootmismahtude indeks - 2009. aasta I poolaasta statistika järgi on keemiatööstus tootmismahtudelt langenud 2003. aasta I poolaasta tasemele ehk loovutanud tervelt 48%. Kui tooraine hinnatõus, seoses nõudluse vähenemisega on stabiliseerunud, siis muud tootmissisendid on püsivalt järjest kallinevad, põhjustatuna harmoniseeritavast ELi seadusandlusest ning meie seadustest tulenevatest karmistuvatest nõuetest. Keskkonnatasude ja ressursimaksude tõus, elektrienergia kallinemine aastal 2010 seoses turgude avanemisega. (Meybaum, H., 2009)
EL uus  kemikaalipoliitika REACH on muret tekitav Eesti keemiatööstusele, kes on läbinud ellujäämiskursused, olles hetkel  kasvufaasis. Kui REACH hakkab mõjutama negatiivselt ettevõtete kasvuinvesteeringuid, siis seab  REACH-i rakendamine ettevõtteid mitmete valikute ette. Seaduste mõju peab olema, mitte ülereguleeriv, vaid hoopis  reguleeriv, arendustegevusi õigetesse kanalitesse suunav, ning mitte tööstuste konkurentsivõimet vähendav, mitte bürokraatiat kasvatav ja kemikaalide registreerimiskulusid ja –aega pikendav . (Eesti Keemiatööstuse Liit)
Eesti oludes on  tähtis ära märkida, et EL uute kemikaaliseadustike keskkonnas ei hakka eesti väikeettevõte  mitte iial arendama uut keemiat, sest  kemikaali registreerimine on selleks liiga kulukas ettevõtmine. Uus süsteem võib osutuda  kahjulikuks keskkonnasäästlikule arengule kui tööstus ei investeeri keskkonnasõbralikemate kemikaalide arendusse, siis neid arendusi ei ole. Kemikaalide registreerimise ja  sundtestimiseks vajaminevad rahad neelavad  ettevõtete  ressursid . Ettevõtete vabad vahendid, koostöös EL sihtotstarbeliste fondidega,  tuleb suunata hoopis teadus-arendussetegevusse. Ja seda ainuüksi sellepärast, et toota keskkonnasõbralikumaid kemikaale. (Eesti Keemiatööstuse Liit)
Eesti ühinemisel ELiga kadus vahelt tollipiir, kuid samas on kehtestutud uued täiendavad seadused aktsiiside osas. Keemiatööstust puudutab eelkõige kütuseaktsiisi tõusmine.
Mõnevõrra vähendati keemiatööstusettevõtete ettepanekul kütuseaktsiisi maksuobjektiks olevate kütusesarnaste toodete hulka. Nii piirati nende keemiatööstuse tooraineks kasutatavate mineraalõlide loetelu , mida võib toota üksnes aktsiisilaos (näiteks kivisöetõrvad, kreosootõlid, mitmeid toornaftast ja bituminoossetest mineraalidest toodetud toorõlid). Keemiatööstusettevõtetel säilib ka võimalus ilma vahendajateta toorainet Eestisse tuua, kui nad taotlevad registreeritud kaupleja loa ning aktsiisvabastuse tõendi üheaegselt. (Koidu, U. 2003)

Välisriikide osatähtsus Eesti keemiatööstuses

Tabel 2. Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodangu eksport riikide järgi %-des kogu ekspordist
Riik                               
2005.a. (%)
2006.a.(%)
2007.a.(%)
2008.a. (%)
Soome             
1,2
1,0
1,1
1,2
Rootsi
2,0
2,0
2,6
3,0
Saksamaa
2,8
3,2
3,1
4,4
Läti
10,3
9,0
7,2
10,4
Suurbritannia
2,5
3,3
5,3
9,2
Taani
1,8
1,3
1,1
0,7
Venemaa
9,2
11,3
12,3
10,2
Leedu
8,0
6,5
6,0
9,4
Norra
0,9
0,9
0,7
1,2
Holland
8,5
6,2
6,8
6,0
Allikas: Eesti Keemiatööstuse Liit [ http://www.keemia.ee/index.php?go=keemiat ]
2004.a. oli peamisteks eksporditurgudeks keemiatööstuses Läti, Venemaa, Holland, Ukraina ja Leedu. Hüppeliselt kasvas 2005.a. kaupade väljavedu USAsse, selle taga oli lämmastikväetiste ( uurea ) müük. Eksport kasvas oluliselt veel mitmesse teise riiki, näiteks Taani, Rootsi, Ukraina, Soome. Peamiste sihtturgude osas jäi eksport veidi alla 2004. aasta mahtudele – Läti puhul mängis rolli ammoniaagi müügi vähenemine (läbi Läti liigub kaup teistesse riikidesse) ja Venemaal värvide ja lakkide müük. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005)
Venemaa osakaal Eesti ekspordis on kasvanud seoses Eesti astumisel Euroopa Liitu, kuna kadusid Venemaa poolt seatud tollitõkked. Erinevad keemiatööstuse tooted moodustavad pea kolmandiku kogu Eesti ekspordist Venemaale. ( Estonica )
Eksportimist Lätti, Leetu ja Ukraina soodustab tollide puudumine. Keemiatööstus puutub peamiste takistustega kokku eksportimisel Aasiasse , eriti Hiinasse (näiteks seoses mõningate kemikaalide registreerimise ja koormavate impordimenetlustega). Lisaks sellele on kemikaalidega kauplemisel segavateks teguriteks tollivormistus ja läbipaistmatu õigusloome. Samuti on tülikas EL mittekuulumise tõttu nt. Norrasse eksportimisel vajalike tollipaberite vormistamine. (Eur-Lex, 2008)
Põhiline osa kemikaalide impordist tuleb EL riikidest, üks viiendik imporditakse siiski ka kolmandatest maadest (viimasest kaks kolmandikku on import Venemaalt). Mõningad tooted imporditakse peamiselt või olulistes kogustes vaid kolmandatest riikidest. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2006)
Kuna Eesti keemiatööstuse omapäraks on impordi ja ekspordi suunitlus ida turgudele, siis REACHi registreerimiskulud muudavad meie tootmise ja tooted konkurentsivõimetuteks kolmandates riikides, seega pärsib see otseselt nii meie väike- kui ka suurtootjaid. Eesti kaotaks olulise impordi- ja ekspordikanali. Samuti on probleemiks väheste kogemuste, spetsialistide ja ekspertide arv, kes suudaksid REACHiga kaasnevaid tegevusi ettevõtete juures läbi viia. ( Priilinn , K. 2005)

Välisinvesteeringud keemiatööstuses

Kuna investeeringute kohta pole keemiatööstuses täpseid numbreid leida, siis antud töös on väljatoodud töötleva tööstuse otseinvesteeringud, mille alla ka keemiatööstus kuulub.
Tabel 3. Välisriikide otseinvesteeringud töötlevas tööstuses (tuhat krooni)
 
2004
2005
2006
2007
2008
 Töötlev tööstus
2 776 553
2 973 784
4 003 976
2 607 080
693 422
Allikas: Eesti Pank [ http://www.eestipank.info/dynamic/itp1/itp_report_1f.jsp?startDay=1&startMonth=1&startYear=2004&endDay=31&endMonth=12&endYear=2009&className=EPSTAT1&step=11&nrOfQuarter=0&reference=551&references=551%3AEEK%2C630%3AUSD%2C631%3AEUR&commtype=1&lang=et&submit=KUVA ]
Täpseid andmeid keemiatööstuse välisinvesteeringute kohta pole saada. Kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on vastavasisulisi uuringuid teinud. Üldiselt võib öelda, et investeeringud on aasta-aastalt jõuliselt kasvanud ja mõjunud kogu sektorile seetõttu positiivselt.
Keemiatööstusettevõtted investeerisid põhivarasse 2005. aastal 70% rohkem kui aasta varem. Kaks korda kasvasid investeeringud masinatesse ja seadmetesse, kuhu läks kolmveerand investeeringutest. Üle kahe korra suurendasid investeeringuid põlevkivisaaduste tootjad, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises kasvasid investeeringud poole võrra. Nafta hinna püsimine suhteliselt kõrgel tasemel tekitab sektoris hinnasurveid, kuid see mõjub positiivselt põlevkivikeemia sektorile, luues soodsa pinnase täiendavate investeeringute tegemiseks. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005)
Investeeringud keemiatööstusse ületasid 2007. aastal aastatagust taset kolmveerandi võrra. Suurimad investeerijad olid põlevkivikeemia ettevõtted, aastaga kasvasid nende investeeringute mahud kaks korda. Ka teistesse keemiasektori harudesse investeeriti rohkem kui eelnenud aastal. Ligikaudu 70% investeeringutest läks hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks. Vähenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mis on olnud varasematel aastatel peamiseks investeerimisobjektiks. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium 2008)
Hea finantsolukord on võimaldanud ettevõtetel tugevasti investeerida. Kui 2007. aastal kasvasid investeeringud kolmveerandi võrra, siis 2008.a. tõusid investeeringud veelgi enam, ligi kaks ja pool korda. Kui tavaliselt on suuremaid investeeringuid tehtud põlevkivikeemia valdkonda, siis 2008. aasta esimesel poolel olid muude keemiatoodete tootjate investeeringud põlevkivikeemia tootjatega samas suurusjärgus. Enam kui pool investeeringutest läks hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja renoveerimiseks, üle kolmandiku suunati masinatesse ja seadmetesse. Neis valdkondades kasvasid investeeringud aastaga ka kõige rohkem. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2008)

Keemiatööstuse tulevikuvaated

Ülemaailmne majanduskriis on mõjutanud ka keemiatööstuse sektorit .
Nafta hind languse tõttu, 2008 aasta lõpul, peavad õli ja põlevkivi töötlevad ettevõtted oma tootmistele peale maksma. Varasemad aastad olid head ja tehti investeeringuid, kuid investeeringud on hetkel vähenenud.
Eesti keemiatööstuse, eriti põlevkivikeemiatööstuse edasine areng oleneb maailmaturu situatsioonist ning välisinvesteeringutest. Tulenevalt teadusliku uurituse sügavusest sel alal ja suhteliselt heakvaliteedilistest põlevkiviressurssidest peaks see tootmisala pakkuma märgatavat huvi välisinvestoritele. Siinkohal tuleb veekord nentida, et Eestis üha karmistuvad keskkonnanõuded  võivad hakata keemiatööstuse arengut pärssima. Eestis kehtestatud EL keskkonnaseaduste järgselt tuleb Eesti keemiatööstusettevõtetel väga lühikese aja jooksul teha olulisi kulutusi nii keskkonna ja tehnoloogia vallas kui ka regulatiivsel tasandil. (Eesti Keemiatööstuse Liit)
Tulevikus võib keemiatööstuses eksporti soodustada euro kasutuselevõtt. Eurotsooni kuulumine soodustab majandusarenguid. Eestile antud riskihinnangute langus peaks riiki tooma odavamat väliskapitali ja suurendama investeeringuid. Euro kasutusele võtmise perspektiiv peaks suurendama tarbijate, ettevõtete ja investorite kindlustunnet . Seega toetaks euro kasutuselevõtmine majanduskasvu, suurendades laenamist, kapitali sissevoolu , investeeringuid ja tarbimist.
Tugevused:

• Kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse
  
• Tootlikkuse kasv
  
• Nafta hinna tõus
  
• Suhteliselt madalad tootmiskulud
  
• Toodangu hea kvaliteet
  
• Uue tehnoloogia arendamine
  
• Kvalifitseeritud tööjõud
  

Nõrkused:

• Keskkonnatasud
  
• Tootmissisendite hinnatõus
  
• Kasvanud tööjõukulud
  
• Tööjõu tootlikkuse langus
  

Võimalused:

• Euroopa Liitu kuulumine
  
• Euro kasutuselevõtt
  
• Eesti soodne maksupoliitika
  
• Investeeringud teadus- ja arendustegevusse
  
• Põhjalikud teadmised sihtturgudest
  
• ISO sertifikaadid
  

Ohud:

• Intresside tõstmine
  
• Ülemaailmne majanduskriis
  
• Tugev konkurents välisturgudel
  

SWOT-analüüs

5.1 Keemiatööstuse tugevad küljed

Kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse soodustab eksporti. Sihtturud on usalduslikumad rahvusvaheliste ettevõtete tootekvaliteedi suhtes. Samuti on välisinvestorid huvitatud pigem rahvusvahelistesse ettevõtetesse investeeringute tegemisest, sest riskid on madalamad või kergemini maandatavamad kui kohalikul kapitalil põhinevates ettevõtetes. Suurem osa keemiatööstuse eksporditulust tulebki rahvusvaheliste ettevõtete tegevusest. Nendel ettevõtetel on kergem sihtturule siseneda. Tavaliselt teostatakse eksporti ka kontserni sees.
Keemiatööstuse ettevõtete tootlikus on aastatega pidevalt tõusnud ning kasvuvõimalused on jätkuvalt head. See avaldab positiivsed mõju välisinvesteeringutele.
Nafta hinna tõus edendab siinsete põlevkivil rajanevate ettevõtete läbilöögijõudu. Kõrge nafta hind suurendab ka põlevkivi hinda ja konkurentsivõimet eksporditurul. Nafta kallinemine on pannud viimastel aastatel paljusid riike ja ettevõtteid otsima alternatiivseid energiaallikaid ning põlevkivi varude laialdasem kasutuselevõtmine on lähemate aastakümnete üks tõenäolisemaid arengusuundi . Viru Keemia Grupi Arendusdirektor Jaanus Purga Todes, et sellest tulenevalt on sagenenud Huvi ka põlevkivist õli TOOTMISE vastu Kohtla-Järvel, kus seda on tehtud Juba üle 80 aasta.
Suhteliselt madalad toomiskulud võimaldavad häid väljavaateid investeeringute saamiseks. Kuigi palgad on tõusnud on tootmine võrreldes arenenud riikidega siiski odavam. Odavad tootmiskulud muudavad eesti atraktiivseks investeerimismaana. Eesti turult on mugav odavama tootega siseneda näiteks Skandinaaviasse ja Baltikumi.
Eksport eeldab kvaliteetset toodangut ning standardite järgimist nii tootmisel kui toodangu säilitamisel. Eesti keemiatööstuse, eriti põlevkivikeemia valdkonna edasine areng oleneb maailmaturu situatsioonist ning investeeringutest. Tulenevalt teadusliku uurituse sügavusest põlevkivi alal ja kvaliteetsest põlevkiviressursist peaks see tootmisala olema Eesti majandusarengu võti. Tööstusharus on suhteliselt nõrk konkurents põlevkivikeemias maailmaturul, samas on Eestil olemas põlevkivitöötluses pikad traditsioonid ja kogemused. Eesti hea põlevkivi kvaliteet tõstab selle konkurentsivõimet. Kuna nõudlus kvaliteetse põlevkivi järgi kasvab, siis suureneb ka eksport. Ka investorid on just seepärast eesti põlevkivitööstusesse investeerinud.
Põlevkivi kaevandamise efektiviseerimise ja sellega kaasnevate keskkonnakahjustuste vähenemise nimel tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi. Sektori oluliseks ülesandeks on täiustada kaevandus - ja töötlustehnoloogiaid ning rakendada neid praktikas.
Eesti ülikoolides tegeletakse kõrgetasemelise rahvusvaheliselt tunnustatud keemiateadusega. Seetõttu võiks Eesti loota tehnoloogilisele ja rakenduslikule edule keemikute uurimisprojektide plaanipärase toetamise ja pikaajaliste riiklike programmide käivitamise kaudu.
Eesti võiks olla edukas mitmete uute tehnoloogiate arendamisel:

• Põlevkivil põhinev keemia. Eesmärk oleks põlevkivi orgaanilise osa väärtustamine. Tõelised läbimurdetehnoloogiad võiksid tulla biotehnoloogia meetodite rakendamisel uute põlevkivitoodete saamisel.
  
• Keemiline peensüntees. Eestis on sel alal edukas kõrgetasemeline teadus ja arenev tootmine. Olemas-olevat potentsiaali saaks arendada teadus- ja arendusprojektide toel.
  

( Lopp , M. 2006)
Uute tehnoloogiate arendamine täiustab ja mitmekesistab keemiatööstuse toodangut, mille tulemusena on võimalik läbi ekspordi turuosa sihtriikides suurendada. Samuti tõuseb investorite huvi siinse tegevuse vastu, kui me suudame keemiatööstuse sektorit uute tehnoloogiate kaudu korraldada.
Kvalifitseeritud tööjõud ja kõrge teaduspotentsiaal. Eestis tegeletakse rahvusvaheliselt tunnustatud keemiateadusega. Haritud keemikud on abiks uute tehnoloogiate väljatöötamisel, tootmise efektiivsemaks muutmisel. Selle tulemusena suureneb ka eksport ja investorid teevad täiendavaid investeeringuid.

5.2 Keemiatööstuse nõrgad küljed

Kindlasti mõjutavad keemiatoodete hinna tõusu ka igal aastal kuni 20% kerkivad keskkonnatasud. Nii nagu ka ELi direktiividest tulenevad karmistuvad nõudmised, mis tingivad suuremahulisi investeeringuid tootmise ümberstruktureerimiseks ja keskkonnahoiuks.
REACH on EL uus regulatiivne raamistik kemikaalide registreerimiseks, hindamiseks, kasutuse lubamiseks ja piiramiseks. Kehtestatava süsteemi peamine eesmärk on tagada elanikkonna tervise ja keskkonna kõrge kaitse, säilitades ja tõstes samal ajal Euroopa keemiatööstuse konkurentsivõimet ja innovaatilisust. Keskkonna seisukohalt on direktiiv oluline, samas põhjustab selle järgimine suuri kulutusi ettevõtetele, mis omakorda mõjub välisinvesteeringute saamisele pärssivalt ning samuti ekspordile. Negatiivseteks mõjudeks keemiatööstusele on: kemikaalide registreerimise ning teostatavate keskkonna- ja tehnoloogiaalaste investeeringute kulukus, mis vana ELi riikides juba tehtud; kolmandatesse riikidesse orienteerunud kemikaalide import ja eksport on raskendatud; REACH vähendaks raha­paigutusi teadus- ja arendus­tegevusse; vähene kogemus kemikaalide registreerimise valdkonnas. (Priilinn, K. 2005)
Tootmissisendite hindade tõus kergitab ka toodete hindu. Peamine hinnatõus tuleneb nafta maailmaturu hinnast , mis 2007. aastal oli 60-70 USD barrel , ent 2008.a. sügisel oli see tõusnud 115 USDni. Nafta hinna tõus mõjutab keemiatööstuses kasutatavate toorainete hindu ning olulisel määral koos kõrge kütuseaktsiisiga ka transpordi hindu. Enamik tarbekeemia - ja kosmeetikatooteid tuuakse Eestisse ju maanteetransporti kasutades. Märkimist väärib veel tootmissisendite kallinemine seoses elektrienergia- ja soojusenergia hinna tõusuga ning kütuseaktsiiside tõusuga. Kui sisendite hinnad kallinevad mõjub see ka toodangu hindadele ning tulemuseks on ekspordi vähenemine. Üldise maksukoormuse tõus vähendab välisinvestorite huvi.
Märgatavalt on suurenenud ka tööjõukulud. Varem oli investorite huvi suurem just madalate tööjõukulude tõttu, nüüd on need juba tõusnud Põhjamaade tasemeni. Kriisi ajal on palgad küll vähenenud, kuid pärast majanduskriisi lõppu hakkavad palgad ja hinnad taas kasvama, seega Eesti kulueelis Põhjamaadega hakkab taas vähenema.
Tööjõu tootlikkus on langenud. Oskustööliste vähesus mõjutab toodangut kui aga tööjõu tootlikus on madal ei mõju see välisinvesteerinutele soosivalt. Investoreid huvitab oskustööjõud, eriti praeguse kriisi tõttu tekkinud tööpuudust arvestades.

5.3 Keemiatööstuse võimalused

EL majandusruumi kuulumine soodustab välisinvesteeringute suurendamist. See tõstab siinse tegevuse usaldusväärsust. Eesti majanduskeskkond on muutunud sarnaseks arenenud maade omale, seega on välisettevõtjate hirmud vähenenud. ELi liikmelisus on Eesti muutnud investeerimise siia veelgi ahvatlevamaks, seda enam, et siinne majanduskasv on üks ELi kiiremaid.
EL riikidel on suurem keskkonnateadlikkus, transpordi kulud väiksemad EL riikide vahel. On kehtestatud EL ühtsed direktiivid mis peavad olema ka Eestis täidetud. EL rahade toel on võimalik investeeringuid kasvatada.
Eesti liitumine eurotsooniga peaks eksporti eurotsoonis veelgi enam toetama. Lisaks peaks suurenema Eestisse tehtavad otseinvesteeringud. Samuti nagu EL kuulumine on kasulik täiendavate investeeringute saamiseks, mõjutab ka ühine valuuta teiste EL riikidega koostööl. Usaldusväärsus kasvab ja kaob valuutakursside erinevus.
Kindlasti on ahvatlev ka suhteliselt madal ettevõtete tulumaks ning võimalus mitte maksta tulumaksu ettevõttesse investeeritud tulude pealt. Soodne maksupoliitika on kindlasti väga oluline tegur investorite huvi tekitamises.
Läbi teadus- ja arendustegevuse on võimalik välismajandustegevust soodustada. Võimalus kasutada riiklikke toetusprogramme nagu EAS. Kuna EAS tegutseb Uute Ettevõtete jätkusuutlikkuse suurendamine ja Kasvu kiirendamine,In Ettevõtete Ekspordi-ja tootearendusvõimekuse tõstmine, Eesti ettevõtete ekspordi- ja tootearendusvõimekuse tõstmisega ja välismaiste otseinvesteeringute kaasamisega Eesti majandusse, siis on võimalik edukamalt eksporditurgudele siseneda ja seal oma turuosa suurendada. Teadus- ja arendustegevust aitavad rahastada ka EL fondid .
Keemiaalase teaduspotentsiaali säilitamine ja arendamine, tööstusharu funktsioneerimiseks vajalike keemikute ja kemikaaliohutuse spetsialistide ettevalmistamine, keemiaalane arendustegevus uute tehnoloogiate- ja protsesside kaudu tagaks kemikaalide ja keemiatoodete tootmiste- ja ekspordivõime säilimise ja parandaksid tööhõivet.
Eduka eksporditegevuse teostamiseks on oluline sihtturu kultuuri ja kohalike olude mõistmine ning nendega kohandumine. Suurt rolli mängib võõrkeeleoskus.
ISO sertifikaadid on rakendatavad küll firmade vabatahtlikkuse põhimõttel, ent kui Eesti tootja soovib oma kaubaga nii meil kui ka mujal maailmas läbi lüüa, siis võib sertifitseerimine ja sellega kaasnev investeering osutuda möödapääsmatuks. ISO standardite sertifitseerimine annab tunnistust sellest, et näiteks keskkonnaprobleemid ja tootmisega kaasnevad ohutegurid on firmas järelevalve all, võimalikke riske nähakse ette ning on kehtestatud tegevuskava kriisiolukordade puhuks. Keemiatööstuses on ISO sertifikaatide taotlemine küllaltki populaarne . Sertifikaat annab võimaluse rahvusvahelisel tasemel paremini konkureerida ning tõstab ettevõtte usaldusväärsust. Välisinvestoritele näitab see, et tootmisprotsess ning keskkonnariskid on järelevalve all ja ettevõttes järgitakse häid juhtimistavasid.

5.4 Keemiatööstuse ohud

Viimasel ajal intressimäärade tõusmine ei mõju investeeringutele hästi. Laenude saamine on raskendatud ja investeeringud võivad väheneda.
Üks suurim oht, mis mõjub ekspordile ja investeeringutele on kindlasti viimasel ajal päevakorral olnud ülemaailmne majanduskriis. Kui välisriikides hinnad tõusevad, mõjutab see ka meie hinnataset. Kui välisnõudlus hakkab suurenema, siis hakkab ka keemiatööstuse eksport positiivses suunas ülespoole liikuma. 2008.a ekspordi vähenemine ongi suures osas mõjutatud ülemaailmsest majanduskriisi nõudluse vähenemise tõttu. Praeguses majandusolukorras on keeruline investeerida, sest ettevõtluskeskkond pole stabiilne.
Eksporti mõjutab ka tugev konkurents välisturgudel. Eesti peab oma keemiatööstust arendama ja toodangu kvaliteeti säilitama, sest konkurentsis püsimiseks on see hädavajalik. Kui teiste riikide keemiatööstus suudab oma konkurentsivõimet kõrgemal hoida, siis ilmselgelt mõjub see meie ekspordile negatiivselt.

Kokkuvõte

Keemiatööstusel on viimastel aastatel üsna hästi läinud, ekspordimahud on jõudsalt kasvanud ja välisinvesteeringud iga aastaga tõusevad. Keemiatööstussektorile Eestis on iseloomulik tugev geograafiline kontsentratsioon, kuivõrd mitmed suured keemiatööstusettevõtted paiknevad Kirde-Eestis. Oluline osa Kirde-Eesti keemiatööstusest baseerub põlevkivi termilisel töötlemisel, mille tulemusena saadakse põlevkiviõli tema mitmete kõrvalproduktidega nagu põlevkiviõli fenoolid, õli, bituumen jne.
Maailmamajanduse raske olukord tõi 2009. aasta alguses kaasa olulise tellimuste ja tootmisvõimsuste kasutamise vähenemise keemiatööstuses. Ka nafta hinna langus 2009. aastal mõjus põlevkivitööstuses hindadele negatiivselt.
Et tagada Eestis konkurentsivõimeline keemiatööstus on vajalik tööstusharu arengut toetav majanduskeskkond. Lisaks on vaja keemiaalase teaduspotentsiaali säilitamine  ja arendamine,  tööstusharu funktsioneerimiseks vajalike keemikute ettevalmistamine, keemiaalane arendustegevus  läbi uute tehnoloogiate- ja protsesside. Sellised meetmed tagaksid kemikaalide ja keemiatoodete ekspordi ja parandaksid tööhõivet.

Viidatud allikad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2005 [www.keemia.ee/index.php?picfile=78] 04.02.2010

Keemiatööstusest. Eesti Keemiatööstuse Liit. 2008 [ http://www.keemia.ee/index.php?go=keemiat ] 04.02.2010

Meybaum, H. Eesti keemiatööstus elab ekspordist. Äripäev, 2008 [www.aripaev.ee/4070/new_eri_artiklid_407015.html] 04.02.2010

Meybaum, H. Keemiatööstus maadleb üüratu maksukoormaga. Äripäev, 2009 [www.aripaev.ee/4504/new_eri_artiklid_450414.html] 04.02.2010

Koidu, U. Seadusemuudatused toovad aktsiiside tõusu Äripäev, 2003 [ http://www.aripaev.ee/2469/arv_seadus_246901.html ] 08.02.2010

Estonica. Eesti Majandus. [ http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=1100&kateg=3&alam=84&leht=10 ] 08.02.2010

Eur-Lex, Majanduspoliitika . 2008 [ http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52008DC0874:ET:NOT ] 10.02.2010

REACH eelnõu otseste mõjude analüüs Eesti keemiatööstusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2006 [www.mkm.ee/failid/M_juanal__s.doc] 04.02.2010

Priilinn, K. Arvukad ranged keskkonnanõuded ahistavad keemiatööstuse ettevõtteid. Äripäev 2005 [ http://www.aripaev.ee/2941/rubr_artiklid_294108.html ] 08.02.2010

2007.aasta majandusülevaade. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeerium. 2008 [ http://www.arengufond.ee/upload/Editor/industryengines/files/studies/Majandusylevaade_2007.pdf ] 10.02.2010

2008.aasta I poolaasta majandusharude ülevaade. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2008 [ http://www.plast.ee/files/Majandusharude_ylevaade_2008._aasta_I_poolaasta.pdf ] 10.02.2010

Lopp, M. Eesti keemia võib Euroopas ilma teha. Eesti Keemiatööstuse Liit. 2006 [ http://www.keemia.ee/index.php?go=news_detail&news_id=7 ] 08.02.2010