UURING SOTSIAALMAJANDUSLIKE TEGURITE MÕJU KOHTA HISPAANIA FRANTSIISIANDJATE RAHVUSVAHELISEL LAIENEMISEL LADINA-AMEERIKA RIIKIDESSE (0)

UURING SOTSIAALMAJANDUSLIKE TEGURITE MÕJU KOHTA HISPAANIA FRANTSIISIANDJATE RAHVUSVAHELISEL LAIENEMISEL LADINA-AMEERIKA RIIKIDESSE  KOKKUVÕTE ARTIKLIST Antud kokkuvõte põhineb artiklil  “Study of the influence of socio-economic factors in the international   expansion   of   Spanish   franchisors   to   Latin   American   countries”.   Artikli autoriteks   on   Jose´   M.   Ramı´rez-Hurtado,   Juan   M.   Berbel-Pineda   ja   Beatriz   Palacios- Florencio. Artikkel avaldati 2018 aastal veebileheküljel PlosOne. Globaliseerumine   ja   arenevad   turud   loovad   kodumaistele   frantsiisiandjatele   tohutuid rahvusvahelistumise võimalusi. Frantsiisimine on rahvusvaheliste frantsiisiandjate välismaale laienemise   kasvumudel,   mis   hõlmab   minimaalset   finantsriski   ja   kiiret   turule   mineku strateegiat.   Hispaania   konkreetsel   juhul   on   Euroopa   Liidu   kogukonnaprojektiga   liitumine avaldanud   mõju   kasvavale   Hispaania   välisele   äritegevusele.   Hispaania   ettevõtete   arv rahvusvahelistel  kaupade ja teenuste  turgudel  on järk-järgult  kasvanud. Kaubandusnimede massiline esinemine enamikus tegevusvaldkondades tähendab, et Hispaanias on praegu kõrge konkurentsivõime   frantsiisivõimaluste   osas.   Ladina-Ameerika   riigid   on   olnud   Hispaania frantsiisiettevõtete rahvusvahelistumise oluline osa. Selle töö konkreetsed eesmärgid on seega ühelt poolt pakkuda üldist ülevaadet Hispaania frantsiisiandjate praegusest olukorrast Ladina- Ameerika   riikides   ja   teiselt   analüüsida,   millised   on   Hispaania   frantsiisiandjate sotsiaalmajanduslikud või välised tegurid sellel turul. Frantsiisisüsteem algas Hispaanias 50. aastate lõpus mõnede välismaiste brändide (põhiliselt kiirtoidukettide)   sisenemisega,   peamiselt   Prantsusmaalt   ja   USAst.   Sellegipoolest   sai Hispaanias frantsiisimine tõepoolest alguse alles 80ndatel. Frantsiisi arengut Hispaanias on iseloomustanud   kaks   põhiaspekti:   süsteemi   konsolideerimine   Hispaanias   ja   paljude frantsiisiandjate   kasvav   laienemine   teistele   turgudele.   Hispaania   frantsiisiandjad   peavad Ladina-Ameerika   turgu   oma   äri   laiendamiseks   üsna   oluliseks.   Vaatamata   selle   turu potentsiaalile   ei   ole   aga   kettide   ega   tegevussektorite   arv   kõrgeid   näitajaid   saavutanud. Seetõttu   on   see   turg   suurepärane   võimalus   paljudele   Hispaania   kettidele,   kes   praegu analüüsivad oma olukorda, laieneda välisturgudele. Riikide kaupa analüüsides märgitakse, et Mehhiko paistab teistest silma seal tegutsevate kettide arvu poolest: 19,5% Ladina -Ameerika


kaubanimedest. Seejärel tulevad Colombia, Dominikaani Vabariik ja Venezuela, kusjuures mõlemal on 8%. Mis puudutab müügikohti, siis Brasiilia paistab silma, omades 22,7% kogu frantsiisiväärtusega   üksustest,   järgnevad   Mehhiko   20,3%,   Venezuela   19,8%   ja   Argentina 15,6%. Turgude   valimine   on   muutunud   ülioluliseks   asjaoluks   nende   ettevõtete   jaoks,   kes   on otsustanud oma tegevust välisturgudel arendada. Rahvusvaheliste turgude valimine on seega muutunud põhiliseks otsuseks. See otsus nõuab teavet võimalike sihtturgude kohta (näiteks valitsuse   määrused,   tehingu   põhised   tegurid,   globaalsed   strateegilised   muutujad   ning turumuutujate   dünaamika   ja   olemus)   ning   see   teave   määrab   suuresti   edu   või   ebaedu rahvusvahelisel turul. Rahvusvahelise kogemuse muutujad, rahvusvahelistumise kiirus ja sektor, kus frantsiisiandja tegutseb,   on   need,   mis   mõjutavad   frantsiisiandja   strateegiat   konkureerida   samaaegselt   eri riikide turgudel. Teine tegurite plokk on seotud frantsiisivõtja enda ja selle isikuomadustega (riskikartlikkus,   individualism,   finantssuutlikkus   jne).   Sellest   järeldatakse,   et   Hispaania kaubanimed eelistavad siseneda turgudele, kus frantsiisivõtjal on suur riskikartlikkus (hirm ebaõnnestumise ees äris), aga ka väike individualism. Kolmas plokk on need tegurid, mis on seotud operatsiooni sihtriigiga. Viimastel aastatel on toimunud tugev kasv nii erinevate kaubanimede kui ka müügikohtade arvu poolest, olles kohal kõikides Ladina-Ameerika riikides. Artikli järgi turgude valimisel on kõige olulisemad (sihtturuga seotud) otsustavad tegurid: riigirisk, sissetulek elaniku kohta, töötuse   tase,   turu   suurus   ja   ülemaailmne   konkurentsivõime.   Uuringust   järeldatakse,   et Hispaania kaubanimed, mis laiendavad oma äri Ladina-Ameerika turu suunas, põhinevad oma otsuses põhimõtteliselt kahel sotsiaalmajanduslikul teguril: esiteks sihtturu suurusel ja teiseks sihtriigi   sissetulekul   inimese   kohta.   Teisest   küljest   järeldatakse   sellest   uuringust,   et frantsiisiandjad ei võta arvesse muid tegureid, nagu sihtkoha riigi riskiindeks, töötuse tase või ülemaailmne konkurentsivõime indeks. Seega, kuigi sihtriigis, mida ettevõte soovib valida, on kõrge riskiindeks, võib ettevõte seda pidada turu sihtmärgiks. Selle põhjuseks on asjaolu, et ettevõtte finantsriskide tase on madal, samal ajal kui ettevõte saab seal tuntust ja mainet. Mis puudutab töötuse taset, siis riikides, kus see tase on kõrge, võivad need töötud näha FIEna tegutsemist olukorrast väljapääsuna.