EL struktuuritoetused (0)

Q: Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid?

Vastus leiad õppematerjalist: EL struktuuritoetused

Q: Mis on struktuuritoetus?

Vastus leiad õppematerjalist: EL struktuuritoetused

Q: Mille jaoks saab toetusi taotleda?

Vastus leiad õppematerjalist: EL struktuuritoetused

Q: Kuidas on toetusi kasutatud?

Vastus leiad õppematerjalist: EL struktuuritoetused

Q: Kuidas toetusprojekti kavandada?

Vastus leiad õppematerjalist: EL struktuuritoetused

Q: Kuidas struktuuritoetust eraldatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: EL struktuuritoetused

Q: Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel MTÜ?

Vastus leiad õppematerjalist: EL struktuuritoetused

Keskkool - Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid?
Mis on struktuuritoetus?
Mille jaoks saab toetusi taotleda?
Kuidas on toetusi kasutatud?
Kuidas toetusprojekti kavandada?
Kuidas struktuuritoetust eraldatakse?
Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel MTÜ?

11.klass
Majandusõpetuse tund 24.04.2012.a.
Euroopa Liidu struktuuritoetused
Vasta põhjalikult küsimustele.

Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid?

Mis on struktuuritoetus?

Mille jaoks saab toetusi taotleda?

Kuidas on toetusi kasutatud?

Kuidas toetusprojekti kavandada?

Kuidas struktuuritoetust eraldatakse?

Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu?

Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)?

Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove

Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu.
Vastused

Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid:

aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali.
luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada tööhõivet, investeerides suure kasvupotentsiaaliga piirkondadesse.
viia pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikides elatustase võimalikult kiiresti ELi keskmisele tasemele .

Struktuuritoetus on Eestile Euroopa Liidu poolt eraldatud selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul.

Toetust saab taotleda:

sihtturu nõustamisteenuse hankimiseks sihtturu teenuseosutajalt;
toodete või teenuste sihtturu nõuetega vastavusse viimiseks;
tootenäidiste valmistamiseks ja tellimiseks ;
reklaammaterjalide valmistamiseks ja tellimiseks ning püsiekspositsioonide eksponeerimiseks;
ettevõtja sihturgudele suunatud veebilehe arendamiseks sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamiseks
toodete või teenuste brändide väljatöötamiseks ja kaubamärkide registreerimiseks sihtturul;
müügivisiitide korraldamiseks sihtturgudel ning sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamiseks;
sihtturgudele suunatud välismessidel või -näitustel osalemiseks;
sihtturgude uuringute läbiviimiseks.

Abiühing üheksavägine

Madalapalgalise inimese konkurentsivõime tõus läbi elukestva õpivajaduse teadvustamise

18 707

Sihtasutus Innove

18.04.2005 - 05.03.2007

ANDRAS

VÕIT - Võrdsed Õppimisvõimalused Igale Tahtjale

468 527

Sihtasutus Innove

27.04.2006 - 25.11.2008

ANDRAS

Toimiv elukestva õppe ruum

53 348

Sihtasutus Innove

09.05.2005 - 10.04.2006

Audentese Erakool

E-õpe täiskasvanute tasemehariduses

180 420

Sihtasutus Innove

09.10.2006 - 29.12.2008

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus

E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides

1 681 919

Sihtasutus Innove

07.12.2005 - 18.12.2008

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus

Andmevõrkude koolitus edasijõudnutele

59 441

Sihtasutus Innove

03.06.2005 - 09.02.2009

5.
Projekt saab alguse heast ideest . Taotlejal on vaja esmalt läbi mõelda, mida ta tahab teha, mis põhjusel, kellele tegevus on suunatud ja kuidas ta projekti ellu viib ning milliste tulemusteni projekti lõpuks soovitakse jõuda. Järgmiseks on vaja leida sobiv rahastusallikas. Struktuuritoetust on ettevõtetel ja mittetulundusühingutel võimalik taotleda konkreetsete meetmete raames avatud taotlusvoorude kaudu, mida korraldavad rakendusüksused.
Projektitaotluse kirjutamise eel on taotlejal vaja kindlaks teha, kas kavandatava projekti tegevus(ed) vastavad konkreetse konkursi tingimustega. Projekti eesmärk peab olema kooskõlas rahastaja poolt esitatud tingimustega.
EL fondidest raha taotlemisel on oluline silmas pidada, et raha antakse vaid tingimusel, et abi soovijad annavad projekti elluviimiseks ka omapoolse rahalise panuse. Taotleja enda rahalise panuse ehk omafinantseeringu määr projekti kogumaksumusest jääb enamasti 10% ja 80% vahemikku. Omafinantseeringu suurus oleneb sellest, kas abi taotleja on mittetulundusühing, omavalitsus või äriühing ning kas tegu on kasumliku või ühiskondliku projektiga.
Teiseks oluliseks põhimõtteks on järelfinantseerimine ehk kompensatsioonipõhimõte, mille kohaselt Euroopa Liidu toetussummad makstakse välja alles pärast seda kui projektikulud on tehtud. Toetuse väljamaksmine toimub taotleja poolt esitatud arvete ja aruandluse alusel.
Taotlemise ühe eelsammuna on oluline veenduda kavandatud tegevuste ja kulude ning enda kui taotleja abikõlblikkuses. Abikõlblikkus tähendab vastust küsimustele, kas sina saaksid meetmest taotleda ja kas plaanitud tegevusi ning kulusid saab vastavast meetmest rahastada. Abikõlblikkuse kohta saab kõige täpsema info meetme määrusest, millega on paika pandud täpsemad taotlemistingimused.

Struktuuritoetuse taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud mitmed osapooled. Kõik saab alguse konkreetsest õiguslikust raamistikust, mille töötab välja Euroopa Komisjon (EK). EK omakordadelegeerib siseriikliku süsteemi ülesehitamise liikmesriigi korraldusasutusele (KA). Toetuste jagamine on korraldatud rakenduskavade alusel, mille elluviimist koordineerivad juhtministeeriumid (JM). Prioriteetsete suundade elluviimise ning konkreetsete meetmete ehk toetusskeemide väljatöötamise eest vastutavad rakendusasutusel (RA). Rakendusüksus (RÜ) on otseseks kontaktiks toetuse saajale, kuna see tasand on otseselt vastutav meetmete elluviimise eest -RÜd viivad läbi taotlusvoore, teevad toetuse andmise otsuseid ning teostavad toetuse saajate üle järelevalvet.
7.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kredex
Lennujaam
Maanteeamet
Sihtasutus Archimedes
Tehnilise Järelevalve Amet
Riigi Infosüsteemi Amet
Veeteede Amet
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium

8. Enne taotlemist tuleks kõigil tutvuda põhjalikult toetuse suunistega ja uue elektroonilise taotlussüsteemi juhistega! Kasutajaks registreerumine ja taotluse täitmine ei eelda ega tähenda automaatselt taotluse esitamist. Toetuse administreerija vaatab pärast 2. aprilli üle vaid need taotlused, mis on lõplikult täidetud ning kasutaja poolt saadetud tähtajaks.
Süsteem salvestab kirjutatu reaalajast, mistõttu ei pea kartma , et sisestatud info kaotsi läheb. Samas on võimalik ka ise salvestada vahepeal tehtud tööd.
NCM-Grantsi kaudu tuleb toetuse saamise korral esitada hiljem ka aruanne, lisaks toimub kogu suhtlus toetuse haldaja ja taotleja vahel uues virtuaalkeskkonnas. See tähendab ühtlasi, et toetuste haldajad ei võta enam vastu taotlusi paberkandjal ja e-posti teel nagu seni.

Sihtasutus Innove missioon on arendada elukestvat õpet ja toetada inimeste toimetulekut tööturul.Eesmärk on elukestva õppe arendustegevuste koordineerimine ning vastavate programmide ja projektide ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste sihipärane ja efektiivne rakendamine. Sihtasutus viib ellu järgnevaid tegevusi:
- korraldab kvalifikatsioonide ja õppekavade väljatöötamist ning rakendamist eelkõige üld- ja kutsehariduse valdkonnas;
-korraldab karjääriteenuste väljatöötamist ja rakendamist;
-valmistab ette, koordineerib ja rakendab programme ning projekte elukestva õppe ja keele valdkonnas;
-täidab struktuuritoetuste rakendusüksuse ülesandeid;
-korraldab koolitusi, teste ning haridusalase informatsiooni kogumist, analüüsimist ja levitamist;
-korraldab muid Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi.
10. Elva linna keskkatlamaja rekonstrueerimine

Elva linna varustab soojaga keskkonnasäästlik katlamaja , mis tarbib kütusena hakkepuitu. Lisaks katlamaja rekonstrueerimisele valmisid projekti käigus ka uued soojussõlmed.
Projekti toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist rohkem kui 240 000 euroga. Tamsalu on umbes kahe ja poole tuhande elanikuga linnake Virumaal. Linna küttesüsteemi muudab eripäraseks asjaolu, et toasooja toodetakse põhust. Põhukatla ja - hoidla ehitust on KIK toetanud juba varasematel aastatel, mil ühtlasi renoveeriti ka ligemale pooled linnakese kaugküttesüsteemi soojustrassidest. Ent pooled trassid olid renoveerimata ning nende soojakadu oli trassilekete tõttu suur.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

muzii Õppematerjali autor

projekt sihtasutus süsteem amet mittetulundusühing regionaalpoliitika sotsiaalministeerium rahandusministeerium euroopa komisjon komisjon

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng