Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses. (0)

10
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
Majandusarvestus
Peivi Assafrei
Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses.
Referaat
Juhendaja : Irene Janter
Pärnu 2013
Toidusektori tähtsus Eesti majanduses
Toiduainetööstus on üks suuremaid ja olulisemaid tööstusharusid Eestis nii tootmise kui ekspordi seisukohalt. Tegemist on spetsiifilise majandusharuga, kuna igas riigis eksisteerib vaid sellele omane toidukultuur ning vastavad rahvuslikud või iseloomulikud toidud. Olles oluline osa rahvuskultuurist, vajavad need väärtustamist ning propageerimist nii kodu- kui välismaal. Tuntus ja maine loovad märkimisväärset majanduslikku efekti igale riigile, kuna konkureeritakse turuosa pärast maailma-majanduses. Tähtis on tutvustada individuaalseid omadusi, kultuuri, ajalugu ja väärtusi ning tuua välja oluline olemaks meeldejääv ja koheselt äratuntav. Väljakujunenud traditsioonid on olulised toidusektori jätkusuutlikkuse tagamisel .
Eesti liitumine Euroopa Liiduga on mõjutanud kohaliku põllumajanduse ning toidusektori positsiooni, mõju avaldavad ka üldised maailmas levivad trendid, milleks on globaliseerumine, turgude integreerumine ning kaubanduse libareliseerumine.
Riiklikke turundusmeetmeid ei ole seni eriti ulatuslikult rakendatud. Üldine turumajandusest arusaamine on sellele vaatamata süvenenud, samuti on mõistetud tarbijale orienteerituse tähtsust.
Pärast Eesti taasiseseisuvmist on põllumajandussaaduste toomine langenud .
Peamisteks piiravateks faktoriteks on : 1.) piiratud juurdepääs lääne turgudele
2.)liberaalne kaubanduspoliitikast
3.)siseturu madal ostujõud
4.)teadmiste ja oskuste puudumine ning rahaline Toiduainetööstuse põhilised probleemid: 1.)ettevõtete vähene spetsialiseerumine
2.)ettevõtete majanduslikud raskus
3.)suur sõltuvus interventsioonitoodete turgudest;
ebaühtlane tootearenduse ja -kvaliteedialane tegevuse

Rakendatavad kaubandusmeetmed
Riiklikul tasandil on otsene sekkumine põllumajandusturu toimimisse olnud Eestis pärast taasiseseisuvmist minimaalne. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu on Eesti võtnud endale kohustused, mis võimaldavad rakendada tollimakse põllumajandussaaduste importimisel suhteliselt madalal tasemel (max 59%). Ekspordisubsiidiumide rakendamise õigus Eestil puudub. Alates 2000. aasta 1. jaanuarist rakendati piiratud arvu riikide suhtes tollimaksud , kuid nende praktiline mõju kaubandusele kujunes minimaalseks. Sõlmitud on rida vabakaubanduslepinguid (Kesk-ja Ida-Euroopa EL kandidaatriigid, EFTA , Fääri saared, Türgi, Ukraina , Läti, Leedu) ja Euroopa leping, et suurendada Eesti kaupade juurdepääsu välisturgudele. Liitumine Euroopa Liiduga nõuab Eesti senise liberaalse ja vähese sekkumisega põllumajanduspoliitika muutmist ning EL acquis-st tulenevate turukorraldusmeetmete rakendamiseks vajalike seadusandlike aktide väljatöötamist ja rakendamist. Kaudsed võimalused Eesti põllumajandussaaduste kaubanduse edendamiseks on olemas ka enne liitumist . 1996.a. loodi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kelle tegevuse eesmärgiks on oma teenuste kaudu toetada Eesti tootjate ja töötlejate vahelist koostööd, põllumajandussaaduste ja toiduainetega kauplemist nii sise- kui ka välisturul.Alates 1994. aastast toimub Toiduliidu eestvedamisel iga-aastane uute toodete konkurss “Eesti parim toiduaine”. Märke omistatakse veel ökotoodetele ja Eestis kasvatatud aiandussaadustele.
Põllumajandussaaduste turu läbipaistvuse tagamiseks ja Eesti toodete konkurentsivõim hindamiseks teostab Eesti Konjunktuuriinstituut Põllumajandusministeeriumi tellimusel alates 2002. aastast hinnamonitooringuid ja erinevaid turu-uuringuid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et käesolevaks ajaks on toidutööstuse nõuetele vastavusse viimiseks vajalikud investeeringud suures osas tehtud ning nende olulist suurenemist pole ette näha. Samas ei ole Eesti ettevõtjad veel alustanud investeeringuid keskkonnanõuete täitmiseks ning jätkuvalt mahukaks kujunevad tootearenduse ja -kvaliteediga seonduvad investeeringud. ö
Võrreldes põllumajandussektoriga on toiduainetööstusesse tehtud välisinvesteeringuid suhteliselt palju. Esikohal on õlletööstus, kus välisosalusega ettevõtete netokäive moodustab kogu sektori netokäibest peaaegu 80%. 2002. aastal uusi välisinvestoreid toidutööstusesse juurde ei tulnud, küll aga tehti välisosalusega ettevõtetes suhteliselt suuri investeeringuid eelkõige tootearenduse- ja kvaliteedi parandamiseks.
Toiduainetetööstuse harude lõikes on ettevõtete kontsentratsioon erinev. Jätkuvalt on kõige enam kontsentreerunud õlletootmine – 96% kogu õlletööstuse netokäibest annab neli suuremat ettevõtet. Kõrge on kontsentratsioon ka lihatööstuses, kus ligi 80% tööstusharu käibest tuleb neljalt suuremalt ettevõttelt. Kõige vähem on kontsentreerunud piimatööstus, kus neli suuremat ettevõtet annavad 43% tööstusharu netokäibest. Ettevõtete kontsentratsioon on enam vähem samal tasemel püsinud viimased kaks kolm aastat, kuid Toiduseaduse lõplik jõustumine 2003.a. peaks oluliselt kontsentreerumisprotsessi kiirendama.

Käesolevas strateegias püstitatud eesmärkide täitmisel peab arvestama nii põllumajanduses kui ka toiduainete turul toimuvate globaalsete struktuursete muudatustega:

• turgude integreerumine ja põllumajandussaaduste kaubanduse liberaliseerimine WTO raames
  
• Euroopa Liidu ÜPP reform
  
• jaekaubanduse ketistumine
  
• tarbijate ootuste ja eelistuste muutumine
  

Põllumajandusministeeriumis välja töötatud, kuid mitte ametlikult kinnitatud “Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse arengu strateegias” seati strateegilisteks eesmärkideks Eesti toidusektori jätkusuutlik areng, tulu maksimeerimine kogu tootmis-töötlemis-kaubastamisahelas ning tarbija huvide kaitse, informeerimine ja ootuste rahuldamine. Visioon oli sõnastatud järgnevalt: tänu Eesti toodete heale konkurentsivõimele (hind, ohutus, kvaliteet, sortiment ) ja välja arendatud ning jätkusuutlikult toimivale tööstuse ja kaubanduse infrastruktuurile on saavutatud hea turupositsioon ja tarbijate rahulolu, mis tagab tulu kogu keti ulatuses.

Nimetatud eesmärke ja visiooni kannab ka käesolev arengukava, mistõttu tuginetakse osaliselt “Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse arengu strateegias” kirjeldatud meetmete rakendamisele.
Strateegiline eesmärk – Eesti toidusektori jätkusuutlik areng
Eesti toidusektori jätkusuutliku arengu tagamisel on olulise tähtsusega ettevõtete ja toodete konkurentsivõime arendamine, töötlemise efektiivsuse kasv ning keskkonnasõbralik ja säästlik areng. Toidusektorina käsitleb arengukava toidu tootmise, töötlemise ning turustamisega tegelevaid ettevõtteid. Turundustegevus makrotasandil seisneb sotsiaalsetes protsessides, mis juhivad kaupade ning teenuste vood tootjatelt ning töötlejatelt tarbijateni viisil, mis tasakaalustab nõudluse ja pakkumise ja ühtlasi täidab ühiskonna eesmärke. Siit tulenevalt on oluline käsitleda turustusahelat tervikuna – põllumajandussaaduste töötlemist, teenindust (toitlustamisega seonduv ) ja kaubandust.
Tööstus
Eestis moodustas toiduainetööstus 2004. aastal kogu töötleva tööstuse toodangust 19%. Võrreldes 90ndate aastatega on see osakaal küll pidevalt langenud, kuid tegemist on siiski jätkuvalt kõige suurema tööstusharuga, mis annab ligikaudu 4% sisemajanduse koguproduktist ning 4,6% koguekspordist. Toiduainetööstussektoris töötab keskmiselt 3% hõivatutest ning 14% kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast. Toiduainetööstuse sektorite lõikes on ettevõtete kontsentratsioon turul erinev. Samas aga ei viita kontsentratsiooninäitajad konkurentsi vähesusele Eesti turul. EL-iga liitumine tõi kaasa uute turgude avanemise ning müügivõimaluste suurenemise. Nagu näitab Eesti tööstusettevõtjate huvi erinevates välisriikides toimuvatel messidel osalemise vastu, ollakse eelkõige huvitatud Skandinaaviamaade, Balti riikide ning ka Venemaa turust. Samas tähendab turgude avanemine ka suurenevat konkurentsi, vajadust säilitada positsioon koduturul ja käia kaasas tarbijate muutuvate eelistustega. Ühisturul on eduka müügi tagamiseks oluline turundustegevuse arendamine. Toiduainetööstuses on turundustegevuste roll tähtsustumas, kuid seni on tegevusi rakendatud sektorite lõikes erinevalt. Arendus- ja uurimiskulud uute toodete väljaarendamiseks on olnud väikesed. Senisest suurem tähelepanu tootearendusele aitaks kohalikel tööstustel vastu seista konkurentsisurvele. Riikliku arengukava ja SAPARDi investeeringutoetusi on nelja aasta lõikes enim saanud lihasektor. 2004. aastal moodustas lihasektori toetussumma ligikaudu 59% toetuste kogusummast. Toiduainetööstus peaks muutuma tulutoovamaks ja paindlikumaks vastavalt turu uuenevatele nõudmistele, suurendades kõrgema lisandväärtusega kvaliteetsete toodete tootmist ja tagades seega kasu esmatasandi tootjale.
Piimatööstus
Põllumajanduse kogutoodangust moodustas piima tootmine 2004. aastal hinnanguliselt 29%. Toiduainetööstuses oli piimatööstuse osakaal 32%. Veterinaar- ja Toiduameti andmeil oli Eestis seisuga 14.03.2005 registreeritud 42 piimatöötlemisüksust. Ehkki piima tootmine on vähenenud 1,277 mln. tonnilt 1989. aastal 639,6 tuh. tonnini 2004. aastal, ületab tootmismaht endiselt siseturu vajadusi. 2003. aastal ületas tootmismaht 1,5 korda siseturu tarbimist. Piimatoodete eksport moodustas 2004. aastal 22% kõikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. Piimatööstus on suhteliselt hea konkurentsivõimega ja omab nii märkimisväärset ekspordipotentsiaali kui ka head positsiooni koduturul. Pärast EL-iga liitumist suurenes Eesti piimatoodete eksport märgatavalt. Sektorit iseloomustab tihe omavaheline konkurents ning arvestades jaekaubanduskettide mõju kasvu ja tootjahindade tõusu, on töötlemise efektiivsuse tõstmiseks vajalikud kontsentratsioon ja spetsialiseerumine. Tootmisvõimsuste kasutamist piimasektoris mõjutab oluliselt tootmise kõrge sessoonsus, mistõttu ettevõtjad peavad hoidma töötlemisvaru. Sarnaselt teiste toiduainetööstuste sektoritega, toimus ka piimatööstustes 2002-2003 aastal tootmise hügieeninõuetega vastavusse viimine , lisaks pöörati tähelepanu ka tootmise/toodete kvaliteedikontrolli tõhustamisele ning tooraine kvaliteedi tagamisele ja tõstmisele. Enamik küsitletud piimatööstuse ettevõtjaid (91%) oli arvamusel, et riik saab neid tootearenduses aidata.
Lihatööstus
Eesti kogu toiduainetööstusest moodustab lihatööstuse toodangu osa 18%. Toiduainete koguekspordis moodustas liha-ja lihatoodete eksport 2004. aastal ligikaudselt 9,4%. 2004. aasta detsembri seisuga oli Eestis 139 lihakäitlemisettevõtet, millest suure võimsusega1 ettevõtteid oli 16. Eesti lihaturg on tugevalt kontsentreerunud valmistoodangu osas – neli suuremat ettevõtet omavad ¾ Eesti liha ja lihatoodete turust. Kodumaised lihatooted on turul omandanud suhteliselt tugeva positsiooni. Muuhulgas aitaksid konkurentsivõime edasisele tõstmisele kaasa liha kvaliteedi ja rümba kvaliteediklasside määramise parandamine, samuti väiketootjate poolt toodetud kvaliteettoodete tarbimise süvendamine, aidates neil leida turuväljundit. Kasuks tuleks ka tarbijate teadlikkuse kasv veiseliha osas, kuna Eestis puudub kvaliteetse veiseliha tarbimise traditsioon. Lihatööstuse ettevõtjad tegelesid 2002. ja 2003. aastal peamiselt tootmise hügieeninõuete vastavuse tagamisega , tootmise efektiivsemaks muutmise ja tooraine kvaliteedi tagamise ning tõstmisega. Tootearendust on hakatud tähtsustama tarbija eelistuste muutuse, jaekaubanduse surve ja teravnenud siseturu konkurentsi tõttu. 2003. aastal ei olnud 75% Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i küsitlusele vastanud lihatööstustest oma tootearendusega rahul. Peamiseks põhjuseks toodi ressursside piiratust olukorras, kus enamik aega ja raha läks tootmise nõuetele vastavuse tagamiseks. Samast küsitlusest selgus ka, et 75% lihatööstuste arvates saab riik neid tootearenduse valdkonnas aidata. Abi oodati eelkõige tootearenduse alase info levitamise, koolitustel osalemise ning välismessikülastuste toetamise kaudu.
Teraviljatööstus
Isevarustatuse taseme kasv toiduteravilja osas ning teravilja kvaliteedi tõus on võimaldanud töötleval tööstusel tagada kvaliteetne tooraine leiva- ja pagaritoodete tootjaile. Samas on struktuurimuudatused teravilja töötlevas tööstuses toimunud aeglasemalt ning ka kontsentratsioon on kasvanud visalt . Oluline on ka tootmisahela ebaühtlane areng, mis väljendub suhteliselt nõrga esmatöötlemise sektori ning suhteliselt tugeva lõpptarbijale tootva sektori näol. Teravilja töötleva tööstuse toodang moodustab väärtuseliselt 19% toiduainete ja jookide tootmisest. 15.02.2012 aasta seisuga oli Eestis 331 teravilja ja teraviljasaadusi töötlevat ning leiva- pagari- ja kondiitritoodete ning küpsiste tootmise ettevõtet ning küpsiste valmistamisega. 2004. aasta kuue kuuga valmistati Eestis 33,8 tuhat tonni leiva- ja pagaritooteid (k.a jahust kondiitritooteid), mis on 2,8% vähem kui möödunud aasta samal ajal. Tootmise vähenemise põhjusena võib nimetada teraviljatoodete tarbimise üleüldist vähenemist ning leiva- ja pagaritoodete asendamist alternatiivsete toodetega. Leivatoodete puhul peaks erilist rõhku pöörama kvaliteetse rukkileiva säilitamisele eestimaalaste toidulaual, kuna tegu on Eesti jaoks traditsioonilise toiduga.Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i poolt küsitletud leivatööstustest arvas 2009. aastal 58%, et riik saaks ettevõtteid tootearenduses abistada. Suuremad ettevõtjad ootasid abi tootearendusteemalise info levitamise kaudu, väiksemad aga uue tootmistehnoloogia soetamisel.
Kalatööstus
Kala ja kalatoodete tarbimine elaniku kohta on Eestis viimastel aastatel olnud enamvähem stabiilne, ehk värskesse kalasse arvestatult kokku ligikaudu 16 kg aastas. Eesti kalatarbimine jääb tunduvalt alla EL-i keskmisele ehk 25 kg kalale aastas. Tarbimise kasvu piirab Eestis hinnatõus, värske kala halb kättesaadavus ja elanike suhteliselt madal ostujõud võrreldes EL keskmisega. Tuginedes Eesti Kalaliidu andmetele on kodumaise kalatoodete tarbimine suurenenud ning näitab tõusutrendi. Kalatoodete tarbimise struktuur on viimastel aastatel muutunud – vähenenud on kalakonservide ning kasvanud külmutatud kala, paneeritud kalatoodete ja kalapreservide osakaal. Selle põhjusteks on rikkalikum kalatoodete valik, elanike sissetulekute kasv ning tarbimisharjumuste muutumine. Oluliselt on suurenenud jahutatud lõheliste ja forelliliste tarbimine. Tõusutrende näitab ka kodumaiste mageveekalade tarbimine (jahutatud koha-, ahvena -, haugi fileede ja terve kala tarbimine). Vähenenud on pelaagiliste kalade (räim, kilu, heeringas , skumbria) tarbimine. Seoses EL-iga liitumise ning osade endiste turgude kaotamisega ei leia kõik kalatöötlemise ettevõtete tootmisvõimsused enam kasutamis - ja turustusvõimalusi. Eesti kalakasvatuse ja vähikasvatuse toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud veisiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50% turuosani. Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel aastatel Eestis loodud päris suur võimekus vesiviljeluseks. Praegu müüvad Eestis vesiviljelejad aastas 400 tonni kasvanduse kala ja vähki.
Sektori kasvule ja jätkusuutlikusele on otsustav toodete konkurentsivõime turul. Täpsemalt hind ja kvaliteet võrreldes importtoodete( peamiselt Norra lõhe) ja ka asendustoodetega.
Puu- ja köögivilja- ning marjatööstus
Köögivilja kasvatamise pinnad on Eestis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Ettevõtteid, kus tegeleti puu- ja köögivilja ning marjade töötlemisega, oli 2003. aasta lõpu seisuga Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all üle 40. Eesti Statistikaameti (SA) andmetel tegutses 2012. aasta I poolaastal puu- ja köögiviljasektoris 34 ettevõtet. Puu- ja köögiviljasektori toodangumaht jäi 2012. aasta I poolaastal eelneva aasta I poolaastaga samale tasemele , kuid suurenes ekspordimaht. Oluliselt on viimastel aastatel suurenenud esmatöödeldud köögivilja (kooritud, peenestatud köögivili vaakumpakendis, külmutatud köögivili) läbimüük. Investeeringute põhilisteks eesmärkideks on toodangu kvaliteedi tõstmine ning kasumi ja tootmismahtude suurendamine . Selleks, et pikendada kodumaise köögivilja tarbimise perioodi on vaja korralikke hoidlaid köögiviljade säilitamiseks. Eesti laiuskraadil vajab aianduslik tootmine taimede ettekasvatamist ja selleks on vaja investeeringuid ökonoomsete katmikalade rajamiseks nii vanade rekonstrueerimiseks kui ka uute ehitamiseks. Eesti ettevõtjad suunavad kõige suurema osa põhivarasse tehtavatest investeeringutest hoonete ja rajatiste ehitamisse ja renoveerimisse, millele kulutatavad summad viimase kümne aastaga on kahekordistunud.
Mesindus
Perioodil juuli 2002 kuni juuni 2003 oli Statistikaameti andmetel meetoodang Eestis 771 tonni ning eksport 2 tonni ja import 71 tonni. 2011.a toodeti 700tonni mett . 2012.a uuringute kohaselt oli mesilasperesid 3819 kodumajapidamises . Mee müük toimub Eestis endiselt peamiselt otseturustamise kaudu, st mett ostetakse otse tootjalt, mis asetab turundustegevuse põhiraskuse mesiniku õlule. Suuremal osal Eesti mesinikest puudub vajdus ekspordiks, sest mett ei toodeta piisavalt isegi kodutturu nõudluse rahuldamiseks, lisaks on maailmaturul mee hind odav.Eesti mesinikelon majanduslikult mõtekas müüa oma toodangut koduriigis, kus tarbija väärtustab kõrgelt omamaise mee kvaliteeti ja on nõus selle eest kõrgemat hinda maksma.
Mahepõllumajandus
Mahepõllumajandus on muutunud Eestis iga aastaga järjest populaarsemaks nii tootjate kui ka tarbijate seas. Üheks põhjuseks võib pidada elanikkonna kasvavat teadlikkust toiduohutusest ja keskkonnaküsimustest.
Mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete arv on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, ulatudes 2005. aastal 1015-ni. Olulise tegurina sellise taseme saavutamisel saab välja tuua mahepõllumajanduse eest makstava toetuse. Seetõttu on ka edaspidi mahepõllumajanduse arengu planeerimisel oluline just nii tootjate kui töötlejate toetamine. Ka Euroopa Liidus pannakse rõhku enam keskkonnale suunatud vaatenurga kujundamisele ning 2005 a. EKI uuringu andmetel soovib enamus kodumaistest tarbijatest osta mahetoitu. See fakt annab olulise põhjuse just mahepõllumajanduse arendamiseks ja soodustamiseks Eestis.
Võimalused
Juurdepääs Euroopa Liidu ostujõulisemale turule

Ostujõu ja nõudluse kasv siseturul

Spetsialiseerumine ja turumahtude ümberjaotumine, seejuures nišši- ja mahetoodetele spetsialiseerumine ning seeläbi turuväljundi leidmine

Kõrgema lisandväärtusega toodete kaubanduse arendamine

(Ühis) turundus

Restruktureerimine ja läbi selle efektiivsuse suurendamine

Eestimaiste toodete maine parendamine , traditsioonilise toidu propageerimine, suurem suhtlemine tarbijatega, (kaasates rohkem ka jaekaubandust)

Tooraine turu areng ja stabiilsuse saavutamine

Idaturul positsiooni taastamine

Allhanke ja oma “toote” suhte optimeerimine , arvestades majanduslikku tasuvust.
Turism ja puhkemajandus
Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007–2013 on välja töötatud kui kaasajastatud jätkuprogramm riiklikule turismiarengukavale 2002–2005, mis on kinnitatud Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega. Arengukava on töötatud välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse ekspertidega. Lisaks teistele ministeeriumitele andsid oma panuse arengukava väljatöötamisse Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kuurort - ja Taastusravi Liit, MTÜ Eesti Maaturism , Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Mereturismi Assotsiatsioon, Eesti Ökoturismi Ühendus, Eesti Matkaliit ja Eesti Giidide Liit.
Riikliku turismiarengukava eesmärk on esitada turismi kui majandusharu tasakaalustatud arengu strateegia aastateks 2007–2013, mis on suunatud turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaudu majanduskasvu toetamisele Eestis. Käesolev arengukava võtab arvesse eelmisel perioodil seatud eesmärkide täitmist ning keskendub Eesti tugevustele ja kitsaskohtade lahendamisele, tagades Eesti turismimajanduse jätkusuutliku arengu läbi efektiivsuse, paindlikkuse ja kvaliteedi.
Eesti riikliku turismiarengukava 2007–2013 strateegilisteks tegevussuundadeks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismi tootearenduse edendamine (teadlikkuse ja kvaliteedi kasv, mitmekülgsed uuenduslikud tooted ja tegevused, koostöövõrgustike loomine) ja turismiinfosüsteemi arendamine. Strateegilised tegevussuunad on määratud arengukava peamiste sihtrühmade (potentsiaalsed turistid, turismiettevõtjad, huvigrupid) otsuste langetamise lihtsustamiseks ja vastava tegevuse suunamiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt kaasneb turismi elavnemisega hotellide ja restoranide sektoris lisandväärtuse kasv perioodil 2005–2013 ca 80% (püsivhindades). Sektoris luuakse selle ajaga ligikaudu 6 tuhat täiendavat töökohta. Turismiteenuste eksport suureneb aastaks 2013 üle 30%. Neid muutusi ei saa siiski siduda vaid turismi arengukavas läbiviidavate tegevustega, enamus sellest tuleneb ettevõtjate panusest, riigil on siin pigem abistav roll. Arengukavas rakendatavate meetmete otsene mõju avaldub läbi informatsiooni levitamise (Eesti kohta ning konkreetsete turismitoodete/teenuste pakkujate kohta) ja sellega kaasneva nõudluse kasvu (potentsiaalsed kasusaajad kõik turismiga tegelevad ettevõtted või spetsiifilisemate meetmete puhul vastava sihtgrupiga/regiooniga seotud ettevõtted), läbi turismiteenuste kvaliteedi tõstmise (otsesed kasusaajad toetatavate turismiobjektide haldajad / teenuste pakkujad, infrastruktuuri kasutajad).
Eesti turismisektori tugevusteks on suures osas riigi kultuuri- ja looduspärand. Omanäolist, hästisäilinud arhitektuuri ja puhast põhjamaist loodust saavad säästva arengu põhimõtteid järgides nautida nii tänased kui tulevased turistid. Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside hulka:

• Pealinn Tallinn
  
• kultuuripärand
  
• looduskeskkond
  
• Põhja- ja Ida- Eesti
  
• Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga
  
• Lõuna-Eesti
  
• kaasaegsed ja uuenenud spa-ja heaoluteenused
  
• hea transpordiühendus lähiriikidega
  

Tänases avatud maailmas ei piisa turismisektori jätkusuutlikuks arenguks vaid olemasolevatest vaatamisväärsustest. Konkurentsivõimelisena püsimiseks on vajalik sektori pidev areng, efektiivsuse ja kvaliteedi suurendamine koos uute turismitoodete väljatöötamisega. Eesti turismisektoril tuleb uute toodete ja teenuste väljatöötamisel arvestada alljärgnevate näitajatega:
• demograafilise olukorra muutumine (vanus, haridus , perekonnaseis , sissetulek jne), mis toob kaasa vajaduse arendada uusi turismitooteid;
• külastajate elustiili, ootuste ja vajaduste muutumine, mis toob kaasa uute turismitrendide tekkimise ja arenemise, sh nõudluse kasvu elamustoodete järele;
• reisieelistuste ja -kestuse muutumine (rohkem lühimaa- ja lühema kestusega reise);
• turismi jaoks olulise infrastruktuuri areng (sadamad, lennuväljad, raudtee , maanteed jne) ja uute transpordiühenduste (lennu-, laeva-, rongiliinide) avamine , mis toob kaasa uute sihtturgude avanemise;
• reisimist soodustav viisapoliitika;
• majanduskasv ja üldise heaolu tõus.
Lähiaastatel on Eesti turismitoote rahvusvahelise konkurentsivõime kriitiliseks eduteguriks kvaliteet. Uuringud ja tagasiside küsitlused näitavad, et Eesti turismitoote füüsiline infrastruktuur on võrreldav Euroopa teiste riikidega. Eristumaks teistest sihtkohtadest tuleb leida uuenduslikke viise toodete arendamisel, kvaliteedi ja klienditeeninduse parendamisel. Seetõttu seatakse eesmärgiks teadlikkuse tõstmine turismisektori kvaliteedi arendamise vajalikkusest , sh turismiasjaliste koolitamine ja teadmiste uuendamine sihtkoha juhtimise, ärijuhtimise, uute toodete arendamise ja juurutamise, turunduse, klienditeeninduse, personalijuhtimise ning muudes valdkondades.
Eesti turismitoode peab põhinema säästva turismi printsiipidel – majandusliku ja sotsiaalse kasu saamisel tuleb arvestada elu- ja looduskeskkonna, ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse vajadusi. Turismi arendamisel lähtutakse «Säästev Eesti 21» neljast põhieesmärgist:
1) Eesti kultuuri elujõulisuse kui ühe olulisema turismi ressursi jätkusuutlikkuse tagamine – kultuuri, rahvuse, traditsioonide, pärandi, elulaadi ja nende elementide pakkumine, arvestades seejuures pakkumise piiratud võimalusi ja soodustades selle edasikandmist järgnevatele põlvedele.
2) Heaolu suurendamine saab põhineda ettevõtlikkuse arendamisel ja majandusliku jõukuse suurenemisel , erinevate vaba aja veetmise ja taastusvõimaluste paremal kättesaadavusel ning tasakaalustatud keskkonnaressursside tarbimisel, mis tulenevad elulaadi muutustest. Turismisektor pakub mitmekesiseid võimalusi nišitoodete ja nn elustiili ettevõtete loomiseks ning nende poolt osutatavate teenuste pakkumiseks Eestist huvitatud külastajatele.
3) Jätkusuutliku arengu oluliseks nurgakiviks on kogu elanikkonna kaasamine ühiskonna olulistesse otsustesse. Turismi arendamine saab olla jätkusuutlik vaid regioonide eripära ja kohalike elanike huvisid arvestades ning erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamisel otsustusprotsessi. Külastuselamus kultuuri- ja loodusturismitoote pakkumisel põhineb peamiste tooteosade olemasolul : vajalik infrastruktuur kultuuri- või loodusväärtuse säilimiseks ja hoidmiseks, keskkond esteetilise ja emotsionaalse elamuse saavutamiseks ning arvestamine kohalike elanike elu-oluga. Eriti vajalik jätkusuutliku arengu tagamisel on arvestamine kultuurilise ja ökoloogilise tasakaaluga unikaalsete koosluste pakkumisel turismitootena.
4) Ökoloogilise tasakaalu säilitamine on turismi arengu seisukohalt esmatähtis, mis otseselt puudutab igat inimest, turismiettevõtjat, samuti kohalikku omavalitsust ja riiki. Eesti loodus on teine oluline ressurss Eesti atraktiivsuse suurendamisel turismisektoris , selle pakkumisel jälgitakse loodusressursside optimaalset tarbimist, vähendatakse keskkonnareostust, tõstetakse inimeste teadlikkust ja väärtushinnanguid ning kasutatakse laialdasemalt keskkonda säästvamaid transpordiliike ja tehnoloogiat.
Erinevate turismitoetusmeetmete kaudu soodustatakse eelpool nimetatud valdkondade arendamist, teadvustades ja rõhutades selle läbi Eesti unikaalsust.
Säästva arengu tagamiseks on vaja töötada välja jätkusuutliku arengu indikaatorid , mis aitavad paremini jälgida nii riikliku kui ka regionaalsete arengukavade ette seatud eesmärkide täitmist. Indikaatorite süsteem peab hõlmama nii sotsiaal-, keskkonna- kui ka kultuurimõjude hindamist.
Kasutatud materjal:
Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013( https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 )
Eesti toiduainetööstuse arengu strateegia( www. agri .ee ), põllumajandusministeerium
Arengukava Eesti toit(põllumajandusministeerium)
Puu- ja köögiviljasektori ülevaade (www.agri.ee), põllumajandusministeerium
Mesinduse areng( http://mesindus.ee/node/3283 )
Ajakiri Reisimaailm
Mahepõllumajanduse arengukava (www.agri.ee), põllumajandusmisnisteerium
1