Majandus. Linn. Ühiskond arvestuse põhimõisted (0)

TSS0004  Majandus. Linn. Ühiskond 
Eksamipoiss 
 
• Teema 1: Sissejuhatus ja kaasaegne ühiskond 
Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills ) – isiklikud ja ühiskondlikud mured on omavahel 
seotud 
Hilismodernne ühiskond (A. Giddens ) - iseloomulikuks on ühiskonna keerukuse suurenemine, 
indiviid  pole  enam  seotud  ainult  oma  elukeskkonnaga,  vaid  terve   maailmaga ,  suhted  on 
ebaisikulised ja toimunud on reflektiivsuse ning ebakindluse kasv 
Ühiskonna   refleksiivsus   -   regulaarne   teadmiste  kogumine  ja  kasutamine  ühiskonnaelu 
organiseerimiseks  ja  muutmiseks,  nii  institutsionaalsel  kui  individuaalsel  tasandil  (teadmiste 
mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) 
Globaliseerumise  mõiste  ja  mõjutegurid  -  maailma  eri  osade  vastastikuse  seotuse 
suurenemine  läbi  majanduslike,  poliitiliste,  kultuuriliste  ja  keskkonnaalaste  protsesside 
(maailma  „kokkutõmbumine“,  samaaegselt  kasvava  vastastikuse  sõltuvusega  indiviidide, 
sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) 
•  Põhjused:  kommunikatsioonitehnoloogiate  areng,  uut  tüüpi  informatsioon  (teadlikkus 
globaalsetest teemadest ),  mobiilsus , globaalne tööjaotus 
○ Mõjutegurid:  
-   Globaalsed   kommunikatsiooni-  ja  mobiilsusvood  (aja  ja  ruumi  kokkutõmbumine; 
suhete   seotus   vahetu  ruumiga  väheneb;  liikumisvood;  globaalsed  meediakuvandid, 
„tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine;  suurenev  teadlikkus globaalsetest 
teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) 
-  Poliitilised  muutused  (sotsiaalsete  süsteemide  kollapsid;  rahvusvahelised  ja 
regionaalsed  valitsemissüsteemid;  valitsuste-vaheline  koostöö;  transnatsionaalne 
valitsusteväline 
koostöö; 
suurenevad 
vastuolud: 
globaalsed 
protsessid 
vs 
rahvusriikidekesksed  otsustusmehhanismid  ja   institutsioonid ;  „võimumängud" 
territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) 
-  Majanduslikud  muutused  (kapitalistlike  majandussuhete  globaalne  levik  ja 
intensiivistumine;  globaalne  majanduse   integreeritus ,  globaalne  tööjaotus,  turgude 
rahvusvahelistumine;  majandustegevuse  ja  rahvusriikide  institutsionaalne  eraldatus; 
tehnoloogilised muutused) 
Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete  sotsio -
kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt 
Globaalne  riskiühiskond  (U. Beck )  –  rahvusriikide   suutmatus   kontrollida  kõiki  protsesse, 
ebakindluse  ja  riski  olemasolu  (kuidas   tehnoloogia   ja  teadus,  koosmõjus  poliitilise  ja 
sotsiaalsete  institsioonidega,  mõjutavad  indiviide  ja  ühiskondi,  selle  mõju  ettearvamatud 
tagajärjed) 
-  Riskide  süstemaatiline  sotsiaalne  tootmine:  ületades  olemasolevate  institutsionaalsete 
struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust 
-  Riskide  definitsioonikonfliktid:  Millised   riskid ?  Kuidas  ennustada?  Kuidas  hinnata 
majanduslikku väärtust? (nt tuumaenergia ) 
-  Riskide  individualiseerimine:  igapäevaelus  tulenevad  riskid  sotsiaalsete  suhete  ja 
käitumise 
kiirest 
muutumisest, 
traditsiooniliste 
sotsiaalsete 
institutsioonide 
nõrgenemisega kaasneb riskide individualiseerumine. 
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 
 
• Teema 2: Majandus ühiskonnas 
Ühiskond  -  sotsiaalsete  suhete  ja   interaktsioonide   süsteem,  mis  seob  indiviide,  kellele  on 
omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad 
Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset  tervikut  moodustavate elementide vahelised püsivad seosed 
ja   interaktsioon ,  võimaldab  määratleda  indiviidi  või  grupi  positsiooni  ja  staatust  sotsiaalses 
süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon , perekond) 
Kultuur - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt 
loodud  materiaalsete  väärtustega  (edastatakse  järeltulevatele  põlvkondadele;  muutuv 
sotsiaalses aeg-ruumis) 
Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale 
Normid  -  käitumisreeglid,  mis  peegeldavad  või  kehastavad  väärtusi;  reguleerivad  käitumist 
igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sanktsioonid (sotsiaalse 
kontrolli mehhanism ) 
Sotsiaalsed  rollid  -  käitumisnormide  ja  -praktikate  kogum  ning  sotsiaalsed  ootused,  mis 
seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga 
Sotsialiseerumine  - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või 
grupile   omaseid   väärtusi,  norme,  hoiakuid,  käitumisstandardeid;  kujuneb  individuaalne 
sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess 
-  Primaarne sotsialiseerumine (lapsepõlv: pere, kool) 
-  Sekundaarne sotsialiseerumine (hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul) 
 
-   Sotsialiseerumise    agendid :  perekond,  kaaslased,  institutsioonid  ja   organisatsioonid , 
meedia 
Identiteet  - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised  indiviidid  (inimese 
„suhe   iseendaga “),  sotsiaalselt  loodud  ja  kujundatud  läbi  indiviidide-vahelise 
interaktsiooniprotsessi 
 
 
• Teema 4: Kapitalide käsitlused 
Kapitali üldmõiste - ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 
Inimkapital -  kapital , mis ei ole "kandjast" eraldatav ( haridus  ja oskused, tervis, motiveeritus 
ja väärtused), mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil 
P. Bourdieu „Teooria praktikast“:  
•   habitus   –  hoiakute  süsteem,  mis  osutab  olemise  viisile,  eelhäälestatusele,  tendentsile, 
kalduvusele  käituda/tegutseda/toimida  teatud  viisil  mistahes  inimtegevusväljal  teatud  ajas  ja 
ruumis 
•  habituse  ja välja suhe -  habitus kui kehastunud  sotsiaalsus , tunneb end „koduselt“ igal väljal, 
millel  on   tegutseva   subjekti  jaoks  tähendus  ja  mille  vastu  ta  huvi  tunneb  (nt   haridus ,  äri, 
lähisuhted) 
•  duaalsuse  tees - habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal 
ja  osutab  tegutsevate  subjektide  erinevatele  hoiakutele  ja  suutlikkusele  tegutseda  antud 
struktuurses keskkonnas 
○ Põhikapitalid: 
-  majanduslik ( erinevas  vormis omatav majandustegevuses  potentsiaalselt  realiseeritav 
ressurss) 
-  kultuurne  (erinevatel  tegutsemisväljadel  omandatud  teadmised,  väärtused,   maitsed , 
eelistused ) 
-  sotsiaalne  (kogu  sotsialiseerumisprotsessis  antud  eluetapiks  kujunenud  suhted, 
sotsiaalne ringkond/võrgustik) 
-  sümboliline  kapital  (formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud 
ja väärtustatud põhikapitalil) 
• kapitalide konverteeritavuse tees - kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, 
erinevate  eluetappide,  erinevate  kultuurikontekstide,  erinevate  sotsiaalsete  süsteemide 
vaheliselt 
• sümboliline võim - tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide 
realiseerimiseks,  identiteedi  konstrueerimiseks;   kesksel   kohal   visuaalselt   jälgitavad 
materialiseerunud sümbolite ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe 
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 
 
 
• Teema 5: Linnaprotsessid 
Urbaniseerumine   ( linnastumine )  -  rahvastiku  juurdevool  linnadesse/linnastute  kasv 
(linnaelanike osatähtsuse suurenemine) 
Urbanism  –   linnaelu   eelistamine  maaelule,  „maa-linn“  elulaadi  vastandamisest  liiguti 
elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas 
Linna  määratlus  L.Wirthi  järgi  -  linnalist  eluviisi  eristab  mittelinnalisest  see,  et  esimene 
põhineb vabatahtlikel ja teine kohustuslikel inimsuhetel; linna olemuse ja inimeste käitumis- 
ning mõtlemisviisi määravad asustuse suurus, tihedus ja  heterogeensus  
Linn ja kapitalism : (linna areng - kapitalistliku süsteemi produkt) 
• Lefebvre esmane kapitaliringlus -  investeeringud  tootmisse 
• Lefebvre teisene kapitaliringlus - investeeringud kinnisvaraärisse; linnaruumi  diferentseeritud  
väärtustatus 
Sotsioruumiline perspektiiv: (tõmbe- ja tõukefaktorite vastasmõjusuhe) 
-  Integreerib linnaarengu/kasvu analüüsi (majanduslikud, poliitilised, kultuurilised ning 
globaalsed   faktorid );  oluline  tähelepanu  on  ka  tõukefaktoritel  (elustiili  eelistused  - 
nõudlus), mitte üksnes tõmbefaktoritel (valitsuse sekkumine ja kinnisvaraarendus) 
-  Rõhutab tegutsejate ja huvitatud subjektide mitmekesisust ning vajadust uurida sotsio-
kultuurilisi dimensioone koos struktuursete faktoritega 
Avalik  ruum  -  koht  või  keskkond,  mis  on  ligipääsetav  kõikidele  inimestele  ning  soodustab 
võõrastevahelist kommunikatsiooni 
Avaliku ruumi  privatiseerimine  - ruum on finantseeritud erakapitali poolt ning ei ole avaliku 
võimu kontrolli all, kasutus on piiratud 
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 
 
 
• Teema 6: Linn,  elustiilid ja tarbimine 
Fordism  – masstootmine;  Henry  Fordi  tehastes  kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas 
kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks 
Konsumerism  -  sümboliliste  kaupade  tootmine,  levitamine,  ihaldamine,  omandamine  ja 
kasutamine;  vajaduste  loomisele  ja  rahuldamisele  rajatud  subkultuur,  kus  ei  tarbita  vajaduse 
tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast 
Demonstratiivne tarbimine ( Veblen ): 
-  Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine 
-  Tarbimine tähendab rikkust ja loeb see, mida inimesed parasjagu näevad 
-  Demonstratiivse tarbimise  sisuks  on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutades 
raha täiesti sümboolsete väärtuste peale 
-  Demonstreerida  avalikult  oma  kulutamis-  ja  raiskamisvõimet  ning  tarbida  sellest 
tekkivat üleolekutunnet 
Elustiil - elu  stiliseerimine , kus individuaalsust väljendatakse läbi teatud sümbolilist väärtust 
omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate; käitumismustrite  teadliku  viljelemise ja 
kujundamise tulemus 
Subkultuurid  -  erilaadse  käitumise  ja  tõekspidamistega  inimeste  grupid,  mis  eksisteerivad 
suuremas kultuuris (subkultuurid võivad põhineda näiteks ühisel eal või tõekspidamistel); seob 
vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi 
Sümboliline  majandus  -  kultuuri  kasutamine  kapitalina  ja  seda  nähakse  produktina. 
Globaalmajandus  on  minemas  materiaalsete  asjade  tootmisest  üle  „väärtuse“  tootmisele, 
sümboliline  majandus  rajaneb  peamiselt  eristuvate  kujundite  tootmise  strateegial,  et  teha 
linnadest  atraktiivsed  kohad  finantsinvestoritele  ja  teistele  eliitgruppidele;  tähenduste  ja 
märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu 
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 
 
 
• Teema 7: Globaallinnad. Linnade jätkusuutlikkus. Linna  kuvand  
Globaallinnad  -  hästi  omavahel  seotud  globaalsete  teenuste  keskused;  suured  linnad,  kuhu 
koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad; globaalse kontrolli (suutlikkuse) sisendite 
tootmiskeskused  („globaliseerumise  kompositsiooni“  mõtestades),  võtmetegutsejateks  on 
tootmisteenuste ettevõtted 
Maailmalinnad  -  peamised  majanduslikud  võimud  maailmamajanduses;  võimu  ja 
domineerimise  keskused  (uut  rahvusvahelist  tööjaotust  mõtestades),  võtmetegutsejateks  on 
rahvusvahelised korporatsioonid 
Globaalne linnaregioon - uus territoriaalne üksus post-fordistlikus maailmamajanduses, mille 
keskuse moodustab linn või linnad, riikide asemel on globaalsete linnaregioonide  saarestikud  
Maailmalinnade  sümboliline  kapital  -  ikooniliste  majade  projekteerimise  kaudu  saadakse 
meedialt erilist tähelepanu, kasutatakse kuulsuse staatusega staararhitektide teenuseid, hoonest 
saab linna üks tunnusmärke 
Ökoloogiline   moderniseerumine   –  jätkusuutlikkuse  ning  win-win  tulemuste  jaoks  tuleb 
probleeme  lahendada  poliitiliste,  majanduslike  ja  sotsiaalsete  institutsioonide  kaudu  [teooria 
pärineb 
1980ndatest 
aastatest  
ning 
arenes 
välja 
tööstussaaste, 
õhusaaste, 
jäätmekasutuse 
ja 
intensiivpõllumajandusest tulenevate keskkonnaprobleemide uurimise ja määratlemise kaudu, võtmeküsimuseks 
oli  see,  kuidas  jätkata  majanduse   arendamist   ning  samaaegselt  vältida  selle  negatiivseid  mõjusid  keskkonnale. 
Kokkuvõtvalt:  kuidas  tekitada  win-win  lahendusi,  mille  puhul  majanduslikud  eesmärgid  langevad  kokku  nii 
sotsiaalsete kui ökoloogilistega? Ökoloogiline moderniseerumine on suunatud sellele, et rakendada alternatiivseid 
ja innovatiivseid poliitikameetmeid, kasutades selgelt nähtavat sünergiat   keskkonnapoliitika  ja majandusarengu 
vahel. Seega on eesmärgiks üha rohkem lõimida keskkonnapoliitikat teiste poliitikasektoritega, eriti tootmisega 
tegelevatega] 
○ Kaks lähenemist: 
-  tehnokraatiline  (täiendavad  ja  radikaalsed  uuendused,  et  suurendada  ökoloogilist 
tõhusust,  sealhulgas  sotsiaaltehnoloogia,  et  stimuleerida  selliseid   uuendusi   ja  nende 
levitamist) 
-  sotsiokraatiline /  sotsiokultuuriline  (nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms 
muutmine) 
Kohaturundus  -  koha  kujundamine-arendamine  viisil,  mis   rahuldab   selle  sihtturgude 
vajadused (õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul oma elupaigaga ning vastatakse 
külastajate ja investorite ootustele) 
Sihtkoha  brändimine  -  brändimise  strateegia  ja  teiste  turundustehnikate  ja  -distsipliinide 
rakendamine linnade, regioonide ja riikide majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu jaoks, 
põhirõhk on turismil. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist 
kohale  ning  protsessi   keskseks   küsimuseks  on  brändi  identiteedi  loomine  ning   imago  
kujundamine.  Identiteet  on  brändi  looja  üldine  arusaam  ja  käsitlus  brändist.  Identiteedis 
sisalduvad  kõik  elemendid,  mille  kaudu  brändi  tarbijatele  edastatakse.  Brändi  imago  on 
sihtrühma tõlgendus brändist ehk kuvand inimese peas. 
Linna  brändimine  –  kohabrändimise  tüüp;  laiem   kontseptsioon ,  suunatud  investoritele, 
elanikele, turistidele, talentidele, eesmärgiks on tuua välja linna unikaalsus (eristumine) 
Loovlinn -  loovusel  on tähtis  roll  linna sotsiaalses ja majanduslikus  arengus,  linn  soodustab 
seda  oma  elanike  hulgas  ja  võimaldab  neile  emotsionaalselt  rahuldust  pakkuvaid  kohti  ning 
elamusi  [kogu  linna   haarav   ökosüsteem,  kus  linna  ruum  ja  märgisüsteem,  sotsiaalsed  võrgustikud  ja 
väärtushoiakud  mõjutavad inimesi ja nende iseorganiseeruvat tegevust läbi  tagasisidestatud  signaalide; tähtsaks 
on muutunud linnasisese avaliku ruumi kasutus ja arendamine, erinevuste loomine linnade vahel ja sümboolsete 
märkide  rajamine  linnaruumis,  linnad  on  mitmete  oluliste  valdkondade  (nt  linliku  kultuuri,  meedia,  spordi) 
keskusteks] 
 
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 
 
 
• Teema 8: Stratifikatsioon 
Sotsiaalne  stratifikatsioon  -  struktureeritud  ebavõrdsuse  olemasolu  ühiskonnas,  seostub 
erineva  ligipääsuga  materiaalsetele  või  sümboolsetele  hüvedele  (jõukus,  võim,  tunnustus); 
inimeste  jaotumine  kihtidesse "sotsiaalses hierarhias " 
•  avatud  ja  suletud  süsteemid  -  erinevates  ühiskondades  ei  ole  ühesugused  võimalused 
sotsiaalseks  mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel (seadused, „kirjutamata“ normid ja hoiakud, 
ligipääs haridusele ja töökohtadele) 
Omistatud staatus - omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste või sotsiaalse positsiooni 
alusel (enam omane suletud ühiskondadele) 
Omandatud staatus - tugineb individuaalsele panusele (omane avatud ühiskondadele) 
Meritokraatia  - sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus) 
Meritokraatlik ühiskond - edukuse aluseks on inimese võimed, pingutused ja saavutused 
Klassisüsteem  kui  kaasaegne  stratifikatsioonisüsteem  -  tekkinud  on  suuremastaabilised 
inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud  ressursid  ja ametipositsioonid, 
mis  mõjutavad  vastavalt  ka  nende  elustiili;  klassisüsteem  on  pidevas  muutumises  (ei  ole 
piiratud), sotsiaalne mobiilsus on tõenäolisem kui teistes süsteemides 
Intersektsionaalne  lähenemine  ebavõrdsusele  -  ebavõrdsuse     uurimisel     peab  sotsiaalselt 
konstrueeritud    identiteedi-    ja    eristuskategooriaid  käsitlema  omavahel  põimunutena  (mitte 
eraldiseisvatena); rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks 
ebavõrdsuse ilminguteks 
Sotsiaalne  tõrjutus  -  olukord,  kus  indiviidi  ja  ühiskonna  vahelised  sidemed  on  katkenud  ja 
inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises elus täiel määral 
osaleda  
Sotsiaalne  mobiilsus  -  indiviidide  ja  gruppide  liikumine  erinevate  sotsiaal-majanduslike 
positsioonide vahel 
○ Erinevad liigid: 
-  vertikaalne (liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/ alanev ) 
-  horisontaalne (liikumine samal sotsiaalsel tasandil) 
-  põlvkonnasisene (individuaalne karjäär tööelu jooksul) 
-  põlvkondadevaheline (põlvkondadevahelised erinevused) 
-   struktuurne  (majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra 
ühiskonnas tervikuna ) 
○ Sotsiaalne mobiilsus  kaasajal  (perekondliku  tausta  ja ühiskondliku konteksti kombinatsioon): 
-  perekondlik  taust  (kultuuriline  kapital:  võimaluste,  piirangute  ja  valikuvõimaluste 
tajumus ja mõtestamine; sotsiaalne kapital; majanduslik kapital) 
-  ühiskondlik  kontekst  (ligipääs  haridusele,  poliitilised  strateegiad,   institutsionaalsed  
struktuurid , eliidi  formeerumise teed, majanduse struktuurimuutused) 
[( Hariduslik ) meritokraatia] 
- 
erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid nõudeid ja on erinevalt kaitstud tagasilöökide eest 
- 
tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – „ soft   skills “, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus