Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Seminar 6 - Investeeringud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest lähtutakse?
  • Mis on aktseleraator?
  • Mis on riski- ehk rämpsvõlakirjad ja miks neid üldse kasutatakse?
  • Mis j ld t d puhasväärtus?
Vasakule Paremale
Seminar 6 - Investeeringud #1 Seminar 6 - Investeeringud #2 Seminar 6 - Investeeringud #3 Seminar 6 - Investeeringud #4 Seminar 6 - Investeeringud #5 Seminar 6 - Investeeringud #6 Seminar 6 - Investeeringud #7 Seminar 6 - Investeeringud #8
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
pdf

Loeng 6 - Investeeringud

D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks. Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute tegemist i märksa täpsemalt teada võimalikke i i tagajärgi. j i Seega S tuleks hinnata

Maja soojustus
thumbnail
20
pdf

Seminar 4 - ISLM mudel

D IT Kolledz 30. Mis alljärgnevast põhjustab LM kõvera nihke paremale: a) maksude vähenemine; b) rahapakkumise vähenemine; c) rahapakkumise rahapakkumisesuurenemine; suurenemine; d) intressimäärade tõus. 31 LM kõver muutub järsemaks 31. järsemaks, kui: a) rahanõudlus muutub intressitundlikumaks; b) rahanõudluse intressitundlikkus väheneb; c)) i investeeringud t i d muutuvad t d intressitundlikumaks; i t it dlik k d) investeeringute intressitundlikkus väheneb. r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10% a Md (Q=2000) Md(Q=1000)

Majandus
thumbnail
55
pdf

Seminar 1 - Eesti majandus

Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majand

Majandus
thumbnail
30
pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandiväärtpaberi-investeeringutest on portfellinvesteeringud need, millega ei kaasne olulist osalust. Võlaväärtpaberi-investeeringutena käsitatakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu-ja müügiõigust või ostu- ja müügikohustust tõendavad väärtpaberid) osakaal väike, käsitletakse neid praegu võlaväärtpaberi- investeeringutena. Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfellinvesteeringud: kaubakrediit ­ müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mis kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses; laenud ­ majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringuga; sularaha ja deposiidid (hoiused) ­ mitteresidentide pangahoiused Eestis ning Eesti residentide

Majanduse alused
thumbnail
47
docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Võtab arvesse laene ja ka investeeringuid. Müügitulud - ärikulud ­ rahalised kulud = EBITDA EBITDA - amortisatsioon ja depretsioonikulu (KULUM) = EBIT (ÄRIKASUM) EBIT (ÄRIKASUM) ­ intressikulud = EBT (MAKSUDE-EELNE ÄRIKASUM) EBT (MAKSUDE-EELNE ÄRIKASUM) ­ maksud = Puhaskasum Puhaskasum + amortisatsioon = raha jäägi muutus ettevõtte põhitegevusest (cash flow from operations) raha jäägi muutus ettevõtte põhitegevusest - täiendavad investeeringud põhivaradesse (capital expenditures) - täiendava käibekapitali vajadus (working capital needs)- laenu põhiosa tagastused 19

Majandus
thumbnail
30
pdf

Seminar 2 - SKP leidmine

Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U ­ U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise

Majandus
thumbnail
18
pdf

Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid

Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q

Majandus
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad;

Makroökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun