Semantiliste otsivahendite kasutamine Wolfram Alfa http://www.wolframalpha.com/ Wolfram alfa on täiesti uudne võimalus saada teadmisi ja vastuseid. Tegemist ei ole aga tavapärases mõistes interneti otsinguga, vaid Wolframiga saab teha dünaamilisi arvutusi ja selle tarbeks on sisseehitatud erinevaid andmeid algoritme ja meetodeid. Wolfram Alpha pikaajaline eesmärk on teha kõik süsteemsed teadmised kohe arvutatavaks ja kättesaadavaks kõigile. Soovitakse koguda ja kureerida kõik objektiivsed andmed; rakendada erinevaid tuntud mudeleid meetodeid ja algoritme ning võimaldada arvutada kus iganed saab midagi arvutada. Wolfram Alpha tahab tuua võimalikult laiale hulgale inimestele, kõikide kutsealade ja olenematta haridustasemest- teadmisi ekspertidelt. Tutvudes demoga selgitatakse, mida on võimalik Wolfram Alfaga teha tänases päevas. Näiteks toodi et, on võimalus teha väga lihtsaid arvutusi nagu 2+2 =4 aga ka keerulisemaid...
....................................................................................................5 1.2. Lühiajalise mälu maht...................................................................................................... 5 1.3. Lühiajaline mälu kui vahendaja........................................................................................5 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS.......................................................................6 2.1. Semantiliste hierarhiate kontseptsioon..............................................................................6 2.2. Skeemid.............................................................................................................................6 2.3. Mälu tõlgendav iseloom....................................................................................................7 3. UNUSTAMINE...........................................................................................................
kuigi viimane õigekeelsussõnaraamat ilmus aastal 2006, kuhu lisati uuemaid sõnu. ÕS 1999 ettevalmistamine käis ajal kui iga päev võis tuua midagi uut ja koostajatel oli raske otsustada, mida võtta ja mida jätta. Samuti on koostatud ka mahukas LEKS-baas seletussõnaraamatu uue väljaande täiendamiseks. Sõnavara täiendamise viisidest rääkides üritatakse eristada leksikaalsete (laenamine, uute tüvede moodustamine), morfoloogiliste (tuletamine, liitmine) ja semantiliste (tähenduse muutumine) vahendite kasutamist. 1990. aastatel käibele tulnud sõnavaras need moodused põimuvad. Laensõnad on oma keelega kohanenud keelendid, mis pärinevad mõnest teisest keelest. Struktuurivõõruse või omasuse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Kõnealusel perioodil on peamine tegur olnud inglise keel. Näitena võib tuua sõnu nagu disko, faks, fänn, gei, hitt, internet, liising, meil, pleier, pubi, server, spaa, topp, veeb jne. Nendele ja paljudele teistele
Pikaajalises mälus ehk ,,püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulise teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. /-/ Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju. Püsimälus talletatud materjali tohutu hulk ja mitmekesisus eeldavad selle kasutamiseks kõrgtasemelist organisatsiooni."19" Sellist info organiseerimist kirjeldatakse kahe põhikontseptsioonina: 1. info talletumine inimese teadvuses semantiliste hierarhiatena; 2. info talletumine inimese teadvuses skeemidena.20 Pikaajalist ehk püsimälu liigitatakse mälus sisalduva info, selle kasutamise teadvustatusest ing omandamisviisist lähetuvalt. E. Tulvingu järgi eristatakse: 1. protseduurilist mälu, mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega, see omandatakse üksnes tegevuse käigus ja kasutamise suuresti teadvustamata( kirjutamine, jalgrattasõit, ujumine);
mida ta varem kuulnud ei ole · Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi. 7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? 8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid. Mis on nende tugevused ja milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta? Kuidas oleks neid võimalik omavahel kombineerida? semantiliste tunnuste teooria · Eve Clark: semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest. · Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, üleüldistused taju alusel Sõna tähendus tuletatakse objekti tajutavatest ühistest omadustest. Funktsionaalse sarnasuse teooria · Katherine Nelson: funktsionaalse sarnasuse teooria --> lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile, tähtis ei ole ainult välimus.
Lapse sõnatähendus sõltub tema rühmitamisoskusest-sellest, millised ja kui teadlikud on sõnatähenduse aluseks olevad kujutlused ja hiljem mõisted. Mis on baassõnavara? Baassõnavara on esmane sõnavara, mis omandatakse. Kõige kiiremini areneb baassõnavara laps omandab eelkõige sageli esinevaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa). Millised on kolm sõnadevaheliste semantiliste seoste liiki? Milleks on vaja õpetajal neid seoseid teada? Paradigmaatiline seda on õpetajal vaja teada selleks, et mõista, miks õpilased üht või teist sõna oma kõnes kasutavad ja miks nad just selle sõna kasuks otsustasid. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajus. (Paradigmasse mööbel kuuluvate mööbliesemete nimetused)
Illuminatsioon Inimsele tekin tunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. Verifikatsioon e lahenduse konrollimine Lahenduse analüüs. o Loovus võime luua uut, mitte harjumuspärast, nii vaimselt kui ka materiaalselt. o Loovusel on ka tingimused õpik lk 109! o Geenius loovisik, kes on oma tulemustega suurt tunnustust saanud või sündinud juba sellisena. o Keel häälikuil põhinev semantiliste ehk tähendust omavate märkide süsteem. Põhineb foneemidel( väikseim tähendust eristav keeleüksus) ja morfeemidel( väikseim tähendust kandeiv keeleüksus). o Lapse keele arengut soodustab keeleline ja emotsionaalne suhtlemine. 1, 5- aastane räägib 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna, 6-aastane 15 000. o Sapir-Whorfi hüpotees Kultuur mõjub inimesele psüühika kaudu. Keel kujundab inimesele maailmapildi.
Meie mälestusi mingist sündmusest võivad hägustada ka meie üldised teadmised maailma kohta. Näiteks kui rääkida kellelegi edasi võõrapäraseid kummalisi muistendeid, siis on tõenäoline, et hiljem meenutamisel muutuvad need lood edasirääkijate poolt palju lihstamaks ja tavapärasemaks. Arusaamatu osa jääb välja ning lugu tõlgendatakse tuttaval viisil. Skeem vaimne representatsioon kõigist meie teadmistest teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta. Semantiliste seoste tekitatud interferents Selgitagem seda meeldejäetavate sõnade jada abil, milleks on: voodi, puhkamine, ärkvel, unenägu, ärkama, uinak, tekk, tukkuma, uinuma, norskama, tukastama, rahu, haigutama, unine. Need sõnad on seotud magamisega. Sõnade meeldetuletamisel meenub katsealustele vahel ka sõna ,,magama", mida tegelikult nimekirjas polnud. Seda efekti nimetatakse DRM paradigmaks. Ekslik tuttavlikkus Tuttavlikkus on üldine tunne, et stiimulit on varem kohatud
4 etappi: ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon ja lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, s.t võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata probleeme seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära. Keel on häälikuil põhinev semantiliste ehk tähenduslike märkide süsteem, mida kasutatakse intellektuaalseks tegevuseks ja suhtlemiseks. Inimkeel põhineb foneemide ja morfeemide süsteemil.
3. Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem . 4. Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid . 3. Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid:
· Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon · Üleüldistused ja alaüldistused · Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Hoidekeel (Motherese) · Lapsele kohandatud kõne · Laused selged, lühemad, eraldatud pausidega, intonatsioonikam, küsimused · Aitavad avastada kuidas sõnu lauseteks konstrueerida · Lapsed eelistavad tavalisele kõnele · Titakeel/pudikeel? Võimendatud, ei pea olema alati ninnunännu. (kolmas loeng) Sõna tähenduse areng: semantiliste tunnuste teooria · Eve Clark: semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest · Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, üleüldistused taju alusel Funktsionaalse sarnasuse teooria · Katherine Nelson: funktsionaalse sarnasuse teooria --> lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile · Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, esimesed sõnad asjadest, tegevustest, mille funktsioon lapsele tähtis
9. Semantika ja pragmaatika: sarnasus ja erinevus. a. SARNASUS. Semantika ja pragmaatika on semiootika osa.Mõlemad uurivad märke. b. ERINEVUS.Pragmaatika uurib märkide seost nende kasutajaga. Semantika uurib märkide ja nendega tähistatavate objektide vahekordi. Semantika ka astub sisse lingvistikat. 10. Komponentanalüüs ja prototüüpanalüüs. a. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnuste abil. Semantilised tunnusjooned on vähimad määratavad tähenduselementid. Need on binaarsed(kas olemas või mitte) lapse' tunnusjooned on [+inimene, täiskasvanu, + ja meessoost] b. Prototüüpanalüüs - keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. 11
maailma asjade ja lingvistilise märgi kohta; • tähistamata on süntaktilised mallid; • ebajärjekindlad terminid ühe sõnaraamatu piires; ei tehta vahet tähenduse ja kontekstiga seotud tarvituste vahel; tähistamata on konnotatiivsed väärtused; seletused on liiga ebamäärased, et neid saaks kodeerida; polüseemsete sõnade puhul jääb identifitseerimata, mis tähendust seletuses parasjagu kasutatakse; • "Ilmsete, aga ikka vaid ebatäpsete kirjeldavate semantiliste vaatluste nimetamine definitsioonideks on muidugi täiesti põhjendamatu."; seletus ületab entsüklopeedilisuselt mõlemad eestikeelsed entsüklopeediad; • eriti jäme viga on see, kui ta [= leksikograaf] mingit konkreetset tarvitusjuhtumit käsitab tähendusena (Mäger 1971); • ühendi kogutähendus omistatakse ühele komponendile; • vigaselt seletatakse isegi võõrsõnu. Viisid, mil moel sõnad tähendusi kannavad, on erinevad. Lisaks Weinreichi pakutud
sõna alguse. 5) semantiline üksus sõnad on semantilised üksused e tähendusega. Grammatiliste morfeemide omadused: 1) nende hulka lisandub harva uusi liikmeid 2) neil on fikseeritud positsioon 3) neil on üldine tähendus kui gram. Kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnaga, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal 4) kohustuslikkus kõneleja on kohustatud keeles olevat kategooriat väljendama 5) grammatilised morfeemid kuuluvad mingi sõna juurde, nad on seotud morfeemid. Grammatika grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja nende arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks.
piiranguid. Keeltes, milles on rohkesti muutevorme, märkas Bybee järgmisi morfotaktilisi universaale või universaalseid tendentse. Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. Samas kohas esinevad morfeemid kuuluvad samasse positsiooniklassi, nt käände või arvu klassi. On tavaline, et ühe positsiooniklassi liikmed on süstemaatilistes suhetes kindlate süntaktiliste ja semantiliste omadustega. Käänded väljendavad fundamentaalseid süntaktilisi suhteid, liidepartiklid väljendavad pragmaatilisi suhteid. Alati leidub üleminekunähtusi. Positsiooniklasse on kergem määrata aglutinatiivse sõnastruktuuriga keeltes. Tunnused ja lõpud ehk muutemorfeemid esinevad üldreeglina perifeersemas asendis kui tuletusmorfid. Sõnade morfotaktilistel äärealadel sõna alguses ja lõpus esinevad kliitilised morfeemid
Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi. 7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? Aju teeb sõnade vahele pause, võõrkeele puhul ei tea aju, kuhu pause teha. 8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid. Mis on nende tugevused ja milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta? Kuidas oleks neid võimalik omavahel kombineerida? Eve Clark semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest. Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, üleüldistused taju alusel. Sõna tähendus tuletatakse objekti tajutavatest ühistest omadustest. Katherine Nelson funktsionaalse sarnasuse teooria - > lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile, tähtis ei ole ainult välimus. Teooria toetuseks: mõistete
ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab referendile ja meri näitab, millised kohaga see inimene seotud on. Kui aga liitsõna mõlemad osad esinevad kujundlikus tähenduses, on isikunimetusest keerulisem aru saada. Näiteks väljendi pigikäpp puhul võib teada sõnade pigi ja käpp tähendust, kuid kumbki neist ei viita otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, kintsu kaapima kintsukaapija, tühja tuult tallama tuuletallaja, siidi vedama siidivedaja, kaela kandma kaelakandja
võimaldava tasemeni, samuti formaalsete keelekirjelduste loomine eesti keele süvasüntaktilise analüüsi ja süntaktilise sünteesi programmide väljatöötamiseks. Mis on semantilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärk on valida sõnade ja lausete semantilise esituse vorm eesti keele lihtlausete jaoks; valida ja töötada läbi valdkonnad, mille alaseid tekste hakatakse töötlema; koostada semantiline leksikon nende valdkondade sõnadest; töötada välja semantiliste järeldusreeglite vorm ja konkreetsed järeldusreeglid valitud valdkondade jaoks. Missuguste kirjaliku keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Eesti kirjakeele koondkorpus - Mitmekeelsed paralleelkorpused - Süntaktiliselt analüüsitud korpus - Semantiliselt ühestatud ja märgendatud korpus - Vigade korpus - Korpuste kasutajaliides(ed) Missuguste suulise keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Suulise eesti keele korpus
vahekorras,erineva kõrgusega toonid ja/või mürad,mis moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused-formandid. PAT-artikulatsiooniaparaadi anatoomised puuded või funktsionaalsed hälbed mõjutavad häälikute moodustamist valikuliselt. See sõltub huulte liikuvusest,suletud/lahtisest ninaõõnest,hambumus, keeletipu liikuvus. Perifeerse kõne funktsionaalsüsteem algab ninaõõnest ja lõpeb diafragmaga. Kõneloome. Muuteoperatsioonid: semantiliste elementide asendamine keele reaalsete üksustega. Laps omandab alateadlikult kõnearengu käigus. Õpetaja peab teadma, et vajadusel tekste kohandada, lastele õpetada ¤ Ütluse intentsi kujunemine: motiiv, situatsiooni taju ja mõtestamine. Intents on ainult soov(kavatsus) ja lõplikult kujunemata mõte, mis võib jääda ka realiseerimata. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Intents sõltub tegevuse
ennast väljendab. 17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused. Huvi kandus terviktüpoloogialt osalisele tüpoloogiale, hakati uurima konkreetset kategooriat eri keeltes. Greenberg andis tüpoloogiale statistilise mõõtme. Ta laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Tänapäeva keeletüpoloogia teemad --hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Lucy lõi uus-whorfianismi, mis on tugevalt empiiriline keelelise relatiivsuse käsitlus. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva
Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt – Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: suurte ülevaadete koostamine semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. • Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy
kasutamis-, patentide- ja levitamispiiranguteta (üldjuhul tasuta). Liknandmed- eesmärk on luua veebis olevate andmete vahel seosed, mis võimaldavad neid paremini ühendada ja koos kasutada Semantiline veeb- püütakse anda informatsioonileveebis tähendust, et parendada nii arvutite-arvutite kui ka inimeste-arvutite koostööd. 37. HTML, XML, OWL, RDF. Open Directory, WordNet, ConceptNet, Cyc, semantiliste seoste automaatne leidmine. · OWL stands for Web Ontology Language · OWL is built on top of RDF · OWL is for processing information on the web · OWL was not designed for being read by people · OWL is written in XML · OWL and RDF are much of the same thing, but OWL is a stronger language with greater machine interpretability than RDF. · OWL comes with a larger vocabulary and stronger syntax than RDF. 38. Tarkvara agendid.
1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon (morfeemide paiknemise hierarhiatest tuleb juttu edaspidi); 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Iga reaalne morfoloogiline kategooria moodustab opositsiooni, mille liikmetena esinevad morfosüntaktilised tunnused,
sünteetiline väljendusviis kordused abisõnad Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused: 1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme.
Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky'likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: 1. suurte ülevaadete koostamine 2. semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) 3. arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. · Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl.
indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja lõpusarnaste aineste liitmise teel. Reeglipärane ja rikas vormimoodustus. Sellised on mõned indiaanikeeled, eskimo ja tšuktši keel. 5. Morfoloogilised sõnaklassid (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad). Enamik loomulikke keeli organiseerib oma leksikaalseid üksusi suuremate sõnaklasside süsteemiks, mille liikmed jagavad ühiselt semantiliste, süntaktiliste ja morfoloogiliste omaduste ainulisi kogumeid. Enamik sõnaliike kohandub mitme semantilise kategooriaga (nn taaskasutatavus), nt nimisõnad ei väljenda ainult isikuid ja asju, vaid ka sündmusemõisteid, JNE. Sõnade jaotamisel sõnaliikidesse on kaks üldisemat tasandit: sõna leksikaalsed omadused ja sõna grammatilised omadused. Ühte sõnaliiki peaksid kuuluma sõnad, millel on ühesugused tekstilise kasutamise võimalused
· Opereeritakse sisemiste sõnadega (Võgotski) (keeleüksus iseenda jaoks), skeemide ja kujutlusega/stseenid Tuleb suunata lapse tähelepanu, olulise esiletoomine, skeemide, tugisõnade kasutamine jne. **Sel tasandil on raskus- kas peab rääkima sellest, mida hetkel tajub (situatiivne) või mõttest, mälust. 2- Semantiline süntaks ehk lausete semantiline struktuur ehk TÄHENDUS · Ütluse sisuline täpsustumine: semantiliste tunnuste liigendamine ja järjestamine · Tegija- objekt (laias tähenduses) tegevus · Süvakäänded ehk semantilised käänded (Fillmore)/temaatilised rollid (Pajusalu 2009) - keelevälised seosed objektide ja nähtuste vahel - keeleväline käändegrammatika- süntagmaatilised seosed semantilise süntaksid etapil - verbide ja nimisõnafraaside vahelised sisulised seosed Süvakäänded (mõned) · Agent (tegija) · Instrument (vahend, põhjus)
Nähtusi e reaalsust jagatakse osadeks eri keeltes mõnevõrra erinevalt, isegi väga oluliste nähtuste puhul on see nii. Denotatsioonide kirjeldamine Üldisemad-olulisemad sõnad on võimalikult informatiivsed, tihti üldistused mingite alammõistete pinnalt ning enamasti koosnevad nad ühest sõnast. Üla- ja alamtasandi lekseemid võivad kas üldse puududa või koosnevad mitmest sõnast (vt Üldkeeleteadus lk 242-243). Denotatsioone võib kirjeldada erinevalt: - semantiliste tunnuste kaudu (+- elus, +-mees, +-noor jne) - prototüüpide kaudu (kultuuriti on prototüübid erinevad) - sõnaväljade või võrgustike kaudu (oamavahel n-ö suguluses olevad sõnad, nende tähendussuhted, hierarhilised ehk taksonüümiasuhted, kuidas muutub nende tähendus teiste sõnade mõjul jne). Grammatiline tähendus ...on grammatiliste üksuste-tunnuste ehk morfeemide tähendus. Samuti ka sõnajärjetähendus.
mõistavad ikkagi pantomiimi). Mida rohkem semantilist analüüsi vajab ülesanne, seda enam on viiped ja žestid aktiveerivad kõnet juhtivad piirkonnad. Viibet tajutakse 2 etapis: käekuju/suund/moodustuskoht + liigutus. Kontekst kiirendab tajumisaega 10% võrra. 35% viipest peab olema nähtust, et aimata viipe tähendust (83% sõnast). Viipe tähenduse ja vormi omavaheline seos: kas tingituna viibete ikoonilisusest võib rääkida semantiliste komponentide ja viipe vormi teistsugusest seosest viibetes ja sõnades. Nii viiplemise kui ka kõnelemise puhul on ajus aktiveerunud samad piirkonnad. Suuline kõne ja viipekeel stimuleerivad teineteist, kui laps on kakskeelne titest saati.
See lähenemine on interdisiplinaare, sest hõlmab teadmisi, mis on saadud teistest kognitiivsetest teadustest aju ja meele kohta. See teeb kognitiivsest lingvistikas kognitiivse teaduse. (Lakoff, 1990; viidatud Evens jt 2007 järgi) 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika Kognitiivse lingvistika saab jagada kaheks suureks haruks: kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika. Evens jt väidavad, et kognitiivne semantika uurib suhet kogemuse ja semantiliste struktuuride vahel, mis on meie keelde peidetud. Selle haru jaoks on keel see, mille läbi saab uurida kognitiivseid fenomene ehk siis seda kuidas teadmised on esitatud ja kuidas tähendused on moodustatud. Järelikult huvitub see ka inimmõistuse modeleerimisest sama palju kui lingvistilisest semantikast. (Evens jt 2007: 5) Evens jt järgi on kognitiivne grammatika huvitatud keelesüsteemide modeleerimisest ja seetõttu pöörab vähem tähelepanu mõistusel
Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused:1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon (vt täpsemalt õpik lk 131-2); 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. 45. Keelekontaktide universaale Keelekontaktide üks peamisi universaale on teatavasti sõnastatud nii:
abisõnadele, sõnajärjele) Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused: 1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon (vt täpsemalt õpik lk 131-2); 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. Verbidele liituvate grammatiliste morfeemide hulga kohta vt http://wals.info/feature/description/22 (CPW = kategooriat / verbi kohta)
predikaadi vahel) o rektsioon - ehk sõltumine on alistuse eriliik. See on üks lause moodustajate vaheline grammatiline seos, kus ühe sõna tähendusest oleneb teiste sõnade olemasolu ja vorm lauses • Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (nt inglise keeles subjekt ja objekt) Sõnaliigid: • keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu; • käändsõnad o nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart o omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur o asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis o arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas • pöördsõnad o tegusõna ehk verb: tahtma, käima, mõtlema • muutumatud sõnad o määrsõna ehk adverb: hästi, täna, vara
Samatähenduslike keeleüksuste leidmine: parafraasid, sünonüümid jne. Otsida teiste sõnadega ütlemise, kuidas asja teisiti öelda, et mõte jääks samaks. Verbaalsete instruktsioonide täitmine (muudetakse sõnastust): piltide valik, praktilised toimingud.Kuidas suudetakse täita üks või teine ülesanne. Kui palju kasuatakse vorme/muutevorme, seejuures samatüvelisi sõnu, liitsõnu jnejne Sellised küsimused pakuvad väga keeleteadlastele huvi. (PsL-kutele) Neid huvitab semantiliste seoste liigid. Sellised funktisonaalsed seosed nt sõna kask, meenub restoran Kaseke. Kask vs sookask (kas üldine või konkreetne), mis tunnused on, väike roheline kõver. Ehk mis laadi teabeüksused seostuvad!!! PsL-le pakub huvi: mis on eirnevat Jüti ja Mari vastustes, ka kultuuride kaupa, kudias vastatakse sõnadele ,,kodu". Mis on tüüpilised vastused sõnale KASk ja mis on harvaesinevad. Puudub suhtlemine. Kuidas in rakendab seda suhtlemisel
rakendatakse abiõppe kõigis klassides (tavakoolis peamiselt algklassides). Emakeele kui abiõppe aine sisu iseloomustavad tunnused: Kõikide teemade käsitlemisel rakendatakse semantilist analüüsi. Keele formaalseid tunnuseid vaadeldakse seoses sellega, kuidas nad eristavad või muudavad keeleüksuse tähendust. Lauset käsitletakse mallide kaupa, seejuures rühmitatakse konstruktsioonid kõigepealt semantiliste tunnuste (ruumisuhted, ajasuhted jne.), seejärel välise analoogia (formaalsete tunnuste) põhjal (Läksin koju, sest...; Vihma hakkas sadama, sellepärast...) Samal põhimõttel rühmitatakse morfoloogilised vormid (hundi kihvad, joonistas hundi; kuuse, kase; sea, toa). Grammatika seaduspärasuste ning sõnatähenduse selgitamiseks kasutatakse tavakooliga võrreldes oluliselt rohkem sõnaühendit (süntaktilist nominatiivset üksust)
Kompositsionaalne tähenduskirjeldus Selle tähenduskirjelduse all leidub erinevaid meetodeid, nt. loogiline komponentanalüüs: • tähendust kandvad sõnad defineeritakse lause piires • mitmesõnaliste väljendite tähendused avatakse osade kaudu, s.t. kompositsionaalselt. • sõnatasandil on sellise lähenemisviisi kohaselt võimalik jagada sõnad semantilisteks koostisosadeks (primitiivideks) Anna Wierzbicka (s. 1938) loonud eri keelte semantiliste primitiivide kirjeldamiseks näitliku metakeele NSM (natural semantic metalanguage), mis koosnebki semantilistest primitiividest. Algselt vaid 14, hilisemates töödes kuni 60 primitiivi, nt. • mentaalsed predikaadid (MÕTLEMA, TEADMA, TUNDMA) • tegevused ja sündmused (TEGEMA, JUHTUMA) • hinnangud (HEA, HALB) • omadused (SUUR, VÄIKE) • aeg (ENNE, PÄRAST, KUI) • substantsi väljendajad (MINA, KEEGI, MISKI, INIMENE)
Nt kui oled asjast juba rääkinud, on selle osad definiitsed. Alguses on indefiniitne NEIU (tähistatakse sõnaga MINGI), aga hiljem juba definiitne (märgitakse SEE) Definiitsuse/indefiniitsuse vormivõimalused - artiklid ja määratlejad - pronoomenid - possessiivfraasid - nimed 19. Ruum ja grammatika (kohakäänded, lokalisatsioonid, ruumirollid semantiliste sollidena (vt eespool)) Kohakäänded: - Latiiv (GOAL) – väljendatakse, kuhu poole liikumine toimub (illatiiv (sisse), allatiiv (alale), translatiiv (saav), terminatiiv (rajav)) - Lokatiiv – küsimus „kus“, koha peal olemine (inessiiv (sees), adessiiv (alal), essiiv (olev)) - Separatiiv (SOURCE) – küsimus „kust“ (elatiiv (seest), ablatiiv (alalt))
mõisteteks? Mõisted jaotuvad nendesse tasemetesse ehk mõistete hierarhiasse erinevate abstraktsioonide tasemete kaudu: - Baastasand – asjad mis esinevad reaalses elus, mille on tajutud ühised omadused ja funktsioon nt tool - Superordinaarne – üldmõiste, hõlmab erinevaid objekte nt mööbel - Subordinaarne – spetsiifiline asi nt tugitool Mõistete kujunemine Kust pärinevad esimesed mõisted? Mida rõhutab semantiliste tunnuste teooria, mida funktsionaalse sarnasuse teooria ning mida prototüübiteooria? Semantiliste tunnuste teooria – sõna tähendus tuletatakse referendi tajutud ühistest omadustest Funktsionaalse sarnasuse teooria – sõnade tähendus tuletatakse vastavalt referendi funktsioonile. Prototüübiteooria – kategooria tüüpilisemad jooned on esindatud protorüüpidena – konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus.
operatiivmälus ütlus selle mõistmiseni ning teiseks kujutluste põhjal valida ütlusesse sõnu. Kahjustuse puhul ei suudeta ütlust selle mõistmiseks mälus säilitada, järelikult ei suudeta ka ütlust korrata. Kõnelemisel avaldub pidev sõnaotsing {Noh, see asi, millega suppi süüa ...), mis põhjustab ütluse liiasuse. Sõnade puuduliku meeldetuletamise põhjuseks peetakse nägemiskujutluste ebatäpsust, aga samuti semantiliste seoste nõrkust sõnade vahel. Selle tulemusel ei aktualiseeru mälus vajalikud sõnad ning sõnavalik võib toimuda akustiliste, morfoloogiliste ja muude seoste alusel. 6. Kukla-, kiiru- ja oimusagaraid ühendava kattetsooni ülesandeks on tajutava ütluse simultaanne (üheaegne) analüüs. See on vajalik, kui ütluse mõistmiseks ei piisa sõnade mõistmisest ükshaaval (koera peremees; ring on ruudu all). Patoloogia korral kannatab
tegevust. Sõnad võivad moodustada kompleksseid struktuure, liitsõnu, ja nende tähendus ei pruugi siis olla moodustusosade summa. Sellised juhul räägitakse idiomatiseerunud tähendusest, nt eesti isamees, pikkpoiss, pikksilm jpt. Üks keeleteaduses sageli vaidlust tekitavaid küsimusi on olnud see, kas on olemas sõnaliigitähendus kui selline. Seda peetakse pigem küsitavaks, kuna grammatiliste ja semantiliste sõnaklasside vahel puudub selge liigendus. Nt ei ole kõik substantiivid asjasõnad (nt tagaajamine, sõit). Need väljendavad protsesse. Samuti ei ole kõik omadusi väljendavad sõnad adjektiivid, nt kaunidus, punasus. Semantilised sõnarühmad 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus (nt isikunimed, liigimõisteid väljendavad sõnad nt jalgratas, maja, tool;
episteemiline (tõenäosus). Dünaamiline modaalsus tähendab, et mul on võime midagi teha. Deontiline modaalsus tähendab, et on väline sund millegi tegemiseks (pean testi enne 25.10 ära tegema). Episteemiline modaalsus tähendab, et midagi võib juhtuda, aga ei pruugi. (homme võib sadada) Mida väljendab tegumood? Kuidas on võimalik seda eesti ning inglise keeles väljendada? Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet. NT kas lause subjekt on agent või patsient. Eristatakse aktiivi ja passiivi või aktiivi ja impersonaali. Eesti keeles on aktiiv (jaan loeb raamatut) ja impersonaal (loetakse raamatut). Inglise keeles on aktiiv (john built the house) ja passiiv (the house was built by john) Millised on kaks käändemärgistuse põhitüüpi? Käändemärgistuse põhitüübid on nominatiivne-akusatiivne süsteem ja absolutiiv- ergatiiv süsteem
edasiarendus: võime esialgse idee konseptsioon töötada välja praktiliseks kasutamiseks teravustamine ja eristamine: keskse väljakutse äratundmine ja raskuste hindamine lahendusele lähenemise ulatuses, kõrvale heites kõik segavad väikesed elemendid vaatenurkade vahetamine: võime pakkuda vaatlemisviise tuntud probleemidele täiesti erinevast vaatenurgast. 1.3 Keel ...on häälikuil põhinev semantiliste e tähenduslike märkide süsteem, mida kasutatakse intellektuaalseks tegevuseks ja suhtlemiseks. Inimkeel põhineb foneemide ja morfeemide süsteemil. Foneem väikseim tähendust eristav keeleüksus (häälik/häälikuühend). Väikseim tähendust kandev keeleüksus on morfeem (sõnajuur, tunnus, muutelõpp), sellel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. Seega on keele puhul tegemist inimesele piiramatuid väljendusvõimalusi andva kaksiksüsteemiga.
või ema enesemääramisõigus. · Vooruseetika hindab teo tegijat: kuidas suhtuda abordi tegijasse? Abort iseenesest ei ole õige ega vale. · Millest lähtub tegija hindamisel? Nt bioloogilistest ja sotsiaalsetest faktidest, konkreetsest olukorrast, kaasnevatest tunnetest jne. Eetika alused, 9. loeng:FAKTI JA VÄÄRTUSE PROBLEEM Metaeetika · Metaeetika käsitlus eetika enda kohta. · Eetika semantiliste, loogiliste ja epistemoloogiliste küsimuste teoreetiline uurimine. · Eesmärgiks on mõista moraalikeele ja moraalse õigustuse loomust, uurida moraalimõistete tähendust, nende funktsiooni. · Üks keskseid küsimusi on faktide ja väärtuste vahekord. Fakti ja väärtuse probleem · Millele viitavad eetilised mõisted ja mida kujutavad endast eetilised otsustused? · Kas moraaliotsustused on nagu väited, millel saab olla tõeväärtus?
Vietnami k. (nende funktsioonid on jagatud nt. Abisõnadele, sõnajärjele) Grammatilised morfeemid: 1) Nende hulka lisandub harva uusi liikmeid 2) Neil on fikseeritud positsioon(vt.lähemalt õpikust lik 131-2) 3) Neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) Kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (nt. Ainsus ja mitmus) 5) Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid nad kuuluvad mingi sõna juurde. Markeeritus Sõna ja grammatili morfeeme markeeritud ja osa markeerimata(loomulikud) vormid. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid binaarsed(nt. Asinus ja mitmus) või mitmeliikmelised, nagu eestik
kirjeldus formaalne (morfosüntaktiline) – d) erinevad harjumuslikud keelemudelid näitavad erinevaid mõttemudeleid. • Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. • Tänapäeva keeletüpoloogias päevakorral nt: – suurte ülevaadete koostamine, vt nt WALS http://wals.info/ – hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine – grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia – üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur,
Analüüsi tehes pole eesmärgiks niivõrd rakendada kategooriaid, vaid teha kindlaks viisid, kuidas diskursuses osalejad ise konstrueerivad ja kasutavad kategooriaid kõnes või kirjas. Erinevalt kontentanalüüsist ei toimu diskursusanalüüsis ranget (üksteist välistavatesse) kategooriatesse kodeerimist, kuna analüüsitaval üksusel võib olla mitu funktsiooni või tähendust. Diskursusanalüüsi uurimisküsimused operatsionaliseeritakse lingvistiliste (sh semantiliste, grammatiliste, retooriliste) analüüsikategooriatena vastavalt sellele, millised diskursuse struktuurid (st teksti omadused, aspektid, detailid) väljendavad eeldatavasti kõige selgemini erinevusi või muutusi sotsiaalsetes struktuurides. Võib ka öelda, et analüüsitavad diskursuse struktuurid peavad aitama kõige otsesemalt vastata uurimisküsimustele. Operatsionaliseerimisel ehk analüüsikategooriate paikapanekul tasub
käände, neist lihtsalt realiseeritakse vähe. Universaalsete käänete leidmise meetod on väga erinev sellest, kuidas omistatab käändeid deskriptiivne metoodika. Konstruktsiooni aluseks on usk, et kääne tähendab ruumilist suhet. (Alati ilmselt siiski mitte - omastav, osastav, saav...) Sapirist ja Whorfist sõltumata analüüsib keele semantikat ja jõuab samade tulemusteni, näidates, et iga keele semantiliste suhete maatriks on unikaalne ja üleminek ühest keelest teise ei ole anult formaalsete vahendite vahetamine, vaid üleminek ühest maailmapildist teise. Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone nagu käänded, sugu jne. Hjelmslev formuleerib sellele toetudes oma teooria grammatilisest opositsioonist, mis erineb Praha lingvistide variandist. Analüüsib tähendust, lisaks märkidele keeles ka tähendust sõnas ja saavutab selles vallas mõned
käände, neist lihtsalt realiseeritakse vähe. Universaalsete käänete leidmise meetod on väga erinev sellest, kuidas omistatab käändeid deskriptiivne metoodika. Konstruktsiooni aluseks on usk, et kääne tähendab ruumilist suhet. (Alati ilmselt siiski mitte - omastav, osastav, saav...) Sapirist ja Whorfist sõltumata analüüsib keele semantikat ja jõuab samade tulemusteni, näidates, et iga keele semantiliste suhete maatriks on unikaalne ja üleminek ühest keelest teise ei ole anult formaalsete vahendite vahetamine, vaid üleminek ühest maailmapildist teise. Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone nagu käänded, sugu jne. Hjelmslev formuleerib sellele toetudes oma teooria grammatilisest opositsioonist, mis erineb Praha lingvistide variandist. Analüüsib tähendust, lisaks märkidele keeles ka tähendust sõnas ja saavutab selles vallas mõned
o Kliitiku abil NP koosseisu kuuluva sõna abil o Ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. · Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: o La hija 'the taughter' o El nijo 'the son' o La mesa 'the table' o El maecado 'the market' · Muud substantiiviklasside süsteemid kategoriseerivad subatantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal. · Allani (1977) üldistatud skeem substantiividel klassifitseerimissüsteemide kohta eri keeltes (põhineb rohkem kui 50 keele andmetel) Mõnes keeles on substantiividel mitu klassi (2-20), seega ei mingi substantiiv kuuluda mitmesse erinevasse klassi. Kui ta seda teeb, siis ei saa ta tähendada seda sama. Arb · Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel vebide eristatavat arvu
12. Kaassõna e adpositsioon - on muutumatu sõna, mis kuulub käändsõna juurde. Kaassõnadel pole iseseisvat leksikaalset tähendust, nad väljendavad vaid sõnadevahelisi seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada: 1) ruumi- ja kohasuhteid, nt laua alla, pliidi ees 1a) suunda väljendavad kaassõnad, nt alla, alt, taha, taga, tagant 1b) ruumilist piiri väljendavad: kuni, saadik 1c) liikumise teed väljendavad: kaudu, mööda, pidi, üle 2) ajasuhteid väljendavad, nt sõja eel, aja jooksul, enne lõunat
annaabi.ee 
