Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keeleteadus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas?
  • Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli?
  • Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid?
  • Kuidas erinevad murded keeltest?
  • Mille alusel keeli liigitatakse?
  • Milline on üks meetod keelte suguluse uurimisel?
  • Kes tegelevad keelte uurimisega?
  • Miks keeled muutuvad?
  • Millised reeglid universaalid kehtivad keeles laenamisele?
  • Mis iseloomustab keelte areaalset jaotust?
  • Milline on keelte areaalne makrojaotus?
  • Millest lähtub sotsiolingvistiline liigitus?
  • Milline on sotsiolingvistika uurimisküsimus?
  • Milline eesmärk on tüpoloogilisel jaotusel?
  • Mis on selle aluseks?
  • Millised on erinevad morfeemide liitumise liigid?
  • Millised on vähimad üksused keeles?
  • Kes oli Ferdinand de Saussure ja millega ta tegeles?
  • Kuidas eristada häälikut morfeemist?
  • Mis on kaksikliigendus?
  • Mis tegeleb keele struktuuriga?
  • Mis on foneetika ja mida ta uurib?
  • Millist märkimisviisi kasutatakse?
  • Millisteks allüksusteks foneetika jaguneb ja millega need tegelevad?
  • Milline on foneetika põhiüksus ja mis teda iseloomustab?
  • Mis on fonoloogia põhiüksus ja mis teda iseloomustab?
  • Millega tegeleb fonoloogia?
  • Mis on transkriptsioon?
  • Kui palju erinevaid häälikuid maailma keeltes leidub?
  • Mis on häälikute jaotuse aluseks?
  • Mis kirjeldab moodustusviisi ja moodustuskohta?
  • Mis on koartikulatsioon?
  • Mis kirjeldab assimilatsiooni?
  • Millised erinevad variandid selleks on?
  • Mis kirjeldab dissimilatsiooni?
  • Kuidas jagunevad vokaalid?
  • Kuidas jagunevad konsonandid?
  • Millised on erinevad kirjaviisid?
  • Mis on kirja eelkäijad?
  • Mis on morfeemi põhiomadus?
  • Mis on morfoloogia ja süntaks?
  • Millised on seotud morfeemide liigid?
  • Millised on tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused?
  • Mis vahe on preskriptiivsel ja deskriptiivsel grammatikal?
  • Mida näitab sünteesiindeks?
  • Mis vahe on markeeritud ja markeerimata vormil?
  • Millised on sõna preskriptiivsed määratlused?
  • Mis on glossimine?
  • Mis on grammatiseerumine?
  • Mis on grammatiline kategooria?
  • Mis neid iseloomustab?
  • Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad?
  • Millised on võimalikud arvu eristused?
  • Mida märgib elusus?
  • Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda?
  • Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem?
  • Kuidas on võimalik neid markeerida?
  • Milline funktsioon on käändekategoorial?
  • Millised on tavalisemad semantilised rollid?
  • Kuidas väljendub definiitsus?
  • Millised on deiktilised elemendid?
  • Mis on aspekt Millised on tema erinevad liigid?
  • Milline on tavaline viis aja markeerimiseks?
  • Mis neid iseloomustab?
  • Millised on eesti keele ajakategooria grammatilised liikmed?
  • Milline seos on kõneviisil modaalsusega?
  • Mida on võimalik modaalsusega väljendada?
  • Milline arenguskeem on modaaltähendusel?
  • Mida väljendab tegumood?
  • Millised on kaks käändemärgistuse põhitüüpi?
  • Millisesse grammatilisesse kategooriasse kuuluvad jaatus ja eitus?
  • Millised on eituse sagedasemad väljendusviisid?
Vasakule Paremale
Keeleteadus #1 Keeleteadus #2 Keeleteadus #3 Keeleteadus #4 Keeleteadus #5 Keeleteadus #6 Keeleteadus #7 Keeleteadus #8 Keeleteadus #9 Keeleteadus #10 Keeleteadus #11 Keeleteadus #12 Keeleteadus #13 Keeleteadus #14 Keeleteadus #15 Keeleteadus #16 Keeleteadus #17 Keeleteadus #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jansa96 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
docx

Keeleteaduse alused

1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem ­ keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k ­ General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased.

Keeleteadus
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse eksam

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana

Keeleteadus
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana

Üldkeeleteadus
thumbnail
15
docx

üldkeeleteadus

Üldkeeleteaduse eksamiks kordamine 1. Keele mõiste Keel on ühelt poolt autonoomne süsteem, teisalt sotsiaalne, kultuuriline, mentaalne, bioloogiline ja kognitiivne nähtus. Keel on olulisimaid inimsust loovaid tegureid. Keele all mõeldakse eelkõige inimeste poolt kasutatavaid loomulikke keeli, mis tavaliselt teostuvad verbaalse suhtlemise vormis. Loomulikul keelel on kolm põhiomadust: · Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina

Keeleteadus
thumbnail
55
docx

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei

Keeleteadus
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks ­ põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis ­ näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms;

Keeleteadus
thumbnail
9
doc

Keeleteaduse alused I

Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) ­ keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) ­ keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale

Keeleteadus
thumbnail
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutub pidevalt

Keeleteadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun