Psühholoogia aine: mälu (0)

Mälu
Gleitman , jt (2014) lk 357-401
Teemad: omandamine, säilitamine, meenutamine , mälulüngad, mäluvead.
Omandamine, säilitamine, meenutamine
Mäletamisel kasutab inimene erinevaid mälusüsteeme: need on juhtumite, üldfaktide ja oskuste mäletamine.
Mäletamine koosneb kolmest osast: 1) omandamine (uue info sisestamine , milleks on vajalik keskendumine , uuele infole pingsalt mõtlemine) 2) säilitamine (et meelde jääda, peab kogemus jätma närvisüsteemi jälje) 3) meenutamine (talletatud info taasesile kutsumine).
Omandamine
Omandamise hulka kuulub nii teadlik meeldejätmine, kui juhuslik õppimine. Omandamine eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mäletame.
Töömälu ja pikaajaline mälu
Meil on kolme tüüpi mälu. Kui uus informatsioon meile saabub, siis see talletatakse lühiajalises 1) sensoorses mälus (tunnetuslik osa), visuaalsed pildid ikoonilises mälus ja heli kajamälus. 2) sealt edasi liigub info lühiajalisse mällu (töömälu), kuniks seda töödeldakse. 3) pikaajaline mälu (see, mis kahest esimesest etapist salvestub pikemas perspektiivis).
Näide info liikumisest erinevate mälu osade vahel: kui inimene teeb plaane reisimiseks, püsivad need esialgu töömälus. Kui pärast seda hakatakse nt õppima ja enam ei mõelda plaanidele, kaovad need töömälu ruumist. Kui neidsamu plaane hiljem meenutama hakata, peame pöörduma juba pikaajalise mälu ruumi, kuhu need on salvestunud.
Esmasus ja värkus töömälu puhul
Töömälu maht on 7 (+/-2) ühikut. Just selline mahu arv on ära tõestatud näiteks läbi sellise katse: katsealustele loetakse ette 40 seostamata sõna. Inimesed mäletavad tavaliselt listi esimesi sõnu (s.o esmasuse efekt ehk me pöörame alguses rohkem tähelepanu, kui hilejm) ja viimaseid sõnu (need on värskemalt meeles, s.o värskuse efekt). Iga uus töömällu salvestatav sõna lükkab sealt välja mõne eelmise sõna. Ainsana ei lükata välja viimasena kuuldud sõnu.
Töömälu mahtu saab suurendada rekodeerimise abil, st kuuldud ühikutest luua seoseid . Näitena suvaline numbrijada 177620001066 ning kui muuta see ajaloosündmuste kohaselt aastaarvudeks, ongi ületatud 7 ühiku printsiip ja töömälu maht suurendatud.
Töömälu mahtu mõõdetakse känkides. Känkimine – töömälus oleva info ümberorganiseerimine (seoste loomise abil), ühendades ühikuid suuremateks üksusteks.
Pikaajalise mälu moodustumine
Lühiajalisse mällu uue info salvestamisel tuleb infole tähelepanu pöörata, et see hiljem salvestuks ja kinnistuks pikaajalises mälus, kust saame infot meenutamisel uuesti kasutada. (nt kui inimene tähelepanu ei pööra , võib ta sadu kordi elus näha 10-eurost, aga ikka mitte mäletada, mis pilt sellel on). Salvestamiseks tuleb infot põhjalkult töödelda: sellele infole pikemalt mõtelda ja sellest aru saada.
Erinevaid meeldejätmise tehnikaid nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Üheks võtteks on seostada uus info juba varem seal olnud infoga või seostada uue info killud omavahel. Teine võte on teha info meeldejätmisel sõnadest värsse, leida riimuvaid sõnu. Kolmas variant on moodustada pikast mõistete jadast mingi nimi, kasutades nime moodustumisel iga mõiste esitähte. Neljandaks võime kujutada igat asja, mida kuuleme ette mingis kindlas paigas. Hiljem meenutades meenub meile see paik ja sealolnud ese kiiremini (tekib topeltseos). Viiendaks võime sõnu omavahel visualiseerimise teel seostada, nt sõnapaar piparkook ja koer: kujutame koera ette piparkook hambus.
Säilitamine
Uue info vaimset representatsiooni nimetatakse mälujäljeks. Jäljed talletatakse eri kohtades: ühes visuaalne, teises emotsionaalne, kolmandas arusaam jne. Mälujäljed ei teki silmapilkselt. Igale uuele infokillule peab järgnema teatud aeg, et märge sellest talletuks. Selle aja jooksul toimub mälu konsolideerumine . See on mitu tundi kestev protsess, mille käigus teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse ja tugevamasse. Luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik.
Meenutamine
Õppides kanname uue info pikaajalisse mällu ja konsolideerime selle. Pärast seda sammu, kui on tarvis infot uuesti kasutada, tuleb mängu meenutamine. Meenutamine on mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine.
Osaline meenutamine
Mõnikord suudame meenutada osa vajaminevast infost, osa ei tulegi meelde. „Keele peal“ tähendab olukorda, kui mäletame selle sõna kõla või sellele sõnale sarnaseid sõnu, kuid sõna ise ei tule meelde.
Tõhusad meeldetuletamise ajendid
Meeldetuletaja abil suudame meenutada otsitavat infot. See on vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. Näiteks vanemate koju tagasi pöördudes meenuvad asjad, mida pidasime juba ammu unustatuks. Ajend peab taaslooma sama konteksti, mis oli esialgsel õppimisel. Näiteks vee all õpitu meenub sukeldujatel paremini, kui nad uuesti vee alla viia. Seda mustrit nimetatakse konteksti taastamiseks.
Kodeerimise spetsiifilisus
Kodeerimise spetsiifilisus on hüpotees, et info salvestub mällu mitte originaalsel kujul, vaid nii, et see teisendatakse kujule, mis hõlmab õppija mõtteid ja arusaamu. Nii ongi see iga inimese jaoks spetsiifiline.
Mälulüngad ja mäluvead
Unustamise põhjuseks võib-olla see, et mõnda asja me ei õppinudki kunagi korralikult ära. Lihtsam on meenutada hiljuti toimunud sündmusi (pooleaastatagust loengut või eilset õhtusööki). Mäletamine väheneb ja unustamine suureneb selle võrra, kuidas meelespidamise intervall (õppimise ja meenutamise vaheline aeg) üha pikeneb. Unustamiskõver (Ebbinghaus) tähendab seda, et mäletamine väheneb kõveral vahetult pärast õppimist järsult, hiljem üha sujuvamalt. Uue info pealetulek kahjustab vana info mäletamist. Kui õpitakse väga erinevaid asju, siis need ei sega üksteist, kui aga uus info on varasemaga kooskõlas, aitab see hoopis varem õpitut säilitada. Näiteks ajaloo õppimine aitab meeles pidada seda, mida me varem juba ajaloo kohta teadsime.
Mälu interferents
Miks ei saa vana info uuega koos eksisteerida? Kui vana ja uus sarnane info eksisteerivad kõrvuti, tekib oht neid segamini ajada. Vahel meenub vana infot meenutades hoopis uus info (toimub asendamine). Selliseid minevikku meenutamisel tekkivaid vigu nimetatakse interferentsiks – mingi muu info segab vana meenutamist.
Skemaatilise teadmiste interferents
Meie mälestusi mingist sündmusest võivad hägustada ka meie üldised teadmised maailma kohta. Näiteks kui rääkida kellelegi edasi võõrapäraseid kummalisi muistendeid , siis on tõenäoline, et hiljem meenutamisel muutuvad need lood edasirääkijate poolt palju lihstamaks ja tavapärasemaks. Arusaamatu osa jääb välja ning lugu tõlgendatakse tuttaval viisil. Skeem – vaimne representatsioon kõigist meie teadmistest teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta.
Semantiliste seoste tekitatud interferents
Selgitagem seda meeldejäetavate sõnade jada abil, milleks on: voodi, puhkamine, ärkvel, unenägu, ärkama, uinak , tekk, tukkuma, uinuma, norskama , tukastama, rahu, haigutama, unine. Need sõnad on seotud magamisega. Sõnade meeldetuletamisel meenub katsealustele vahel ka sõna „magama“, mida tegelikult nimekirjas polnud. Seda efekti nimetatakse DRM paradigmaks .
Ekslik tuttavlikkus
Tuttavlikkus on üldine tunne, et stiimulit on varem kohatud. Näitena näidati katsealustele lavastatud kuritegu. Hiljem paluti kuritoes osalenute nägusid tuvastada fotode abil võimalike kurjategijate nägudest. Tegelikult õigeid inimesi piltidel polnudki, kuid inimesed valisid ikka kellegi välja, kes tundus sarnane.
Püüd mäluvigu vältida
Mäluvigu on parim vältida, kui suudame taastada õppimise ajal loodud psühholoogilise konteksti. Oluline on tähendusele tähelepanu pööramine ja põhjalik süvenemine meeldejäetavasse materjali. Usutud on ka vahel töötavat hüpnoosi, mille tulemusel minnakse olukorda tagasi, ka ravimeid nagu naatriumamütaal ja hõlmikpuu ehk ginko , kuid need pole andnud tulemusi tervete inimeste mälu parandamisel.
Mälu: üldine hinnang ja kokkuvõtteks
Mälu töötab täpselt nii nagu me tahame, kui me oskame seda õigesti kasutada – alates mällu salvestamisest kuni selle info taasesitamiseni.