20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine (0)

20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine
Eesti keel on aastate jooksul väga palju muutunud. Samuti ei suuda keele tulevasi käänakuid mitte keegi ette ennustada. Keelte, seejuures nende sõnavara muutumine on arengu loomulik avaldumine. Mis muutub ja kuidas – seda saame öelda ainult tagasi vaadates, võrdluses keele varasema olemisega. Tulevikku võime vaid oletada.
1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et kutsusid esile avaliku mõttevahetuse ajakirjas Keel ja Kirjandus (1998-2000, ühisnimetuse all „Muutuv keel“). Sõnavaraga seaoses väljendasid paljud sõnavõtjad muret keeles valitseva anarhia ja võõrkeelendite pidurdamatu sissetungi pärast, kuid ohu olemusest ja ulatusest polnud veel ülevaadet. Rõhutati vajadust kaitsta eesti keelt teda risustavate, tema omapära ja väljendusvõimet vaestavate võõrmõjude, eriti inglise keelest võetud tsitaatsõnade laviini eest. Ent kuidas otsustada, mis rikastab ja mis risustab meie keelt? Vähemalt esmakasutaja meelest on iga uus sõna vajalik: kas siis uut mõistet tähistama, tähendust täpsustama või lisama keelel „värvi ja vürtsi“.
Keelekasutajal on olnud aega kohaneda uue ja pidevalt muutuva keelega, keeleuurijatel on aega neid samu muutusi jälgida ning keelehooldajate aega harida. Uudse sõnavara korpus sündis keeletarvituse pideva jälgimise ja uuendite ajatasa registeerimise käigus. Sellist innovatsioonide kogu meil pole, kuigi uut sõnavara on pidevalt registeeritud uute õigekeelsussõnaraamatute tarvis. 1990. aastate uudissõnadest püüdis üldkeelele ning kirjakeelele olulise osa registeerida ÕS 1999. Eraldi loendit uuemast sõnavarast ei koostatud, kuigi viimane õigekeelsussõnaraamat ilmus aastal 2006, kuhu lisati uuemaid sõnu. ÕS 1999 ettevalmistamine käis ajal kui iga päev võis tuua midagi uut ja koostajatel oli raske otsustada, mida võtta ja mida jätta. Samuti on koostatud ka mahukas LEKS-baas seletussõnaraamatu uue väljaande täiendamiseks.
Sõnavara täiendamise viisidest rääkides üritatakse eristada leksikaalsete (laenamine, uute tüvede moodustamine), morfoloogiliste ( tuletamine , liitmine ) ja semantiliste (tähenduse muutumine) vahendite kasutamist. 1990. aastatel käibele tulnud sõnavaras need moodused põimuvad.
Laensõnad on oma keelega kohanenud keelendid , mis pärinevad mõnest teisest keelest. Struktuurivõõruse või –omasuse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Kõnealusel perioodil on peamine tegur olnud inglise keel. Näitena võib tuua sõnu nagu disko , faks, fänn, gei, hitt , internet , liising , meil, pleier , pubi, server , spaa, topp , veeb jne. Nendele ja paljudele teistele laensõnadele on pakutud eestikeelseid asendajaid, näiteks bisnis – äri, äritegemine; diiler – vahendaja ; doos – annus ; point – tuum; stoori – lugu; tiim – meeskond jpt.
Uute liitsõnade ja tuletiste näiteid on esitatud juba seoses laensõnadega. Sõnaliitmine on eesti keeles nii lihtne protsess, et iga keelekasutaja võib vajaduse korral võtta mälust sobivad komponendid ja keeleomase mudeli järgi need kokku panna. Näiteks hinnaralli, kõmuleht, metallipalavik, mölaraadio, rahanukk, riiulifirma, rändeiive, võrgupoed, õlleralli jpt.
Teiste omakeelseid vahendeid rakendav sõnavara rikastamise viis on tuletamine. Reet Kasiku järgi on tuletiste moodustamiseks neli erinevat põhjust: 1) tuletis peab täitma kindlalt lauselist funktsiooni; 2) tuletis saab kindla sõnavaralise tähenduse, näiteks terminiloomes; 3) juhumoodustised ja släng; 4) praktiline vajadus väljenduda selgelt ja lühidalt. Enamik tuletisi (nagu üldse uusi sõnu) on nimisõnad. Näitena saab tuua sõnad nagu allergik, fänlus, infoedastus, surfaja, blogima, breikima, klikkima, skoorima, ärikas, prükkar, rikkur jm.
Nii keeleuuendajate kui ka -hooldajate tegevus nõuab sama põhieesmärki: tagada keele tõhus toimimine kõigis funktsioonides kõigil ühiskondliku elu aladel ning samal ajal ka säilitada keele kui rahvuse identiteedi väljendaja rolli. Samas täidavad laenud oluliselt uuenenud mõistesüsteemi lünki näiteks infotehnoloogia, majanduse ja panganduse valdkonnas. Terminoloogia korrastamine on tõhusalt käima läinud ka teistel erialadel . Paratamatult läheb keel siiski sinna, kuhu suundub meie kultuur. Eesti vaatab läände ja keel seda takistada ei saa. Seal juures pole eesti keel erand: inglise keel tungib ka teistesse keeltesse.